esmaspäev, 17. juuni 2019

Miks satuvad osad inimesed igasugustesse olukordadesse ja teised üldse mitte?

Tsau, sõbrakesed! Loodan, et naudite suve samamoodi nagu mina ehk ikka niiviisi, et päevad on pikad ja päikest täis. Minu lemmikpaik on hetkel kindlasti mu rõduke, kus ma igal õhtul istun ja ümbritsevat jälgin. Päikeseloojangut, naabrite tegemisi ja nahkhiiri - kõike saab näha. :D
Oiiii te ei tea, mis mul eile juhtus! Enne kui ma loo enda juurde lähen, siis tahaks teada, et kas te tunnete ka, et on inimesi, kellega pidevalt juhtuvad igasugused asjad ja siis on need inimesed, kes elavad super eeskujulikult ja rahulikult ning ei satu iialgi igasugustesse olukordadesse? Mul on täiega siuke tunne! Ja nagu te sellest "oi-mis-mul-juhtus" loo algusest aru võite saada, olen mina inimene kellega alatasa midagi juhtub. :D Õnneks (ptüi-ptüi-ptüi) on minuga juhtuvad asjad sellised, et suurt kahju neist ei tule ja pärast saab veel enda üle naerda kah. Aga noh, teada värk keda jumal hoidma pidi eks. 
Igatahes mõtlesime eile õhtul onutütrega, et davai, teeme selle aasta esimese sulpsu ära, kui külm see merevesi ikka olla saab. Rand, kus me käime, on sellise parklaga, et sõidad  üsna järsust mäest alla ja hops, oledki parklas. Olime juba sealt mäest alla sõitnud ja otsisin silmadega parkimiskohta kui vaatasin, et oo, siinsamas mu vasakul käel ongi vaba koht. Kuna mu ümbruses minu hinnangul kedagi polnud, keerasin rooli vasakule ja... näen silmanurgast, kuidas üks rattur külje niimoodi maha tõmbas, et tolmupilv üleval oli (autoga kokkupuudet ei olnud). Ta oli mäest sellise hooga tulnud ja kuna ma vana tolvan ju suunda sisse ei pannud, siis ega ta ei teadnud, et ma parkima hakkan! Ju ta ehmatas ära ja pidas parimaks suurelt kiiruselt sellise bloki panekut, et kukkus känaki sinnasamma liiva sisse (tal oli sõber ka ja ma ei tea miks nad otsustasid autost mõlemad erinevalt poolt mööduda). Kiivrit tal ei olnud ja tundus, et ehk oli mõni naps ka juba sees, aga püsti ta igatahes ennast ajas ning kõik paistis korras olevat. Ma muidugi vabandasin täiega ja tema vabandas ka, sest ilmselgelt oligi see meie mõlema süü, aga mul on siiani sellised süümekad, et kui vaja oleks, ma viskuks tema ette liiva sisse samamoodi. :D ma nagu kujutan ette kui nõme on ennast üles korjata sealt liiva seest kui mingi blond tšikk suurte silmadega iga su liigutust  kullipilgul jälgib ja muidugi kukkus tal veel kõlar maha ja siis mul oli vaja veel seda talle öelda ja siis ta pidi veel seda üles noppima ja... aaaahhh, nii halb! Meeldetuletus iseendale - OLE TÄHELEPANELIK!
Loo lõpplahendus - ujuma me siiskiei läinud, sest nii külm vesi oli. Plätserdasime niisama  jalgupidi vees ja täna hommikul ärgates oli onutütrel meganohu.
Muidu käisin ma veel reedel sõbrannadega Radissoni Lounge 24's istumas ja lobisemas. Ilm oli kahjuks pilvine ja külm ning pidime sees olemisega leppima ja 24-korruse vaadet nautida ei saanud.. mis seal ikka, tore oli meil nii või naa :) aga keefiri panna cottat ma nende menüüst ei soovita, mulle absoluutselt ei meeldinud.
Laupäeval oli minu klassikokkutulek. Juba kümme aastat keskkooli lõpetamisest! Jummel, KÜMME AASTAT. Siuke tunne nagu ma peaks mingi täiega täiskasvanud inimene olema või nii. Aga hästi tore oli klassikaaslasi näha! Ma ainult soovin, et meid oleks veidi rohkem kohale tulnud, sest siis oleks veel toredam olnud. Järgmisel korral ehk!

PS. Ma olen sellest 90 days to.. sarjast nii sees, et vaatan läbisegi kõiki osasid, mis TLC pealt tulevad. Vahepeal ei saa üldse aru, et mis paarike seal jälle luubi all on, aga ikka vaatan! Nii põneeev!



reede, 14. juuni 2019

Doktor Liina võtab sõna ehk tervisejutud

Täna öösel ärkasin jälle sellepeale üles, et sain aru, et olin hambaid krigistanud. Ma lihtsalt ei või enam. Hüppasin voodist püsti ja jooksin vannituppa vaatama kas kõik ikka okei on. Õnneks oli nii palju okei, et ühtegi kildu ma seekord välja ragistanud ei olnud, aga ühe hamba juurest oli ige verine ja põse olin ka seekord seest katki närinud. Ma ei saa aru, miks ma niimoodi teen! Mul ei ole absoluutselt stressikas aeg praegu, lihtsalt puhkus ja kulgemine. Kuidagi nii vastik ja kurb tunne on sellepärast ühteaegu. Kuna mu enda hambaarst mulle kevadel öökapesid teha ei jõudnud (siis kui asi eriti hulluks läks, aga hakkasime Eestisse sõitma), otsustasin, et lähen täna poodi ja ostan mingid pehmed spordikaitsmed ja hakkangi nendega nii kaua magama kuni tagasi Bukarestis olen ja päris öökaped valmis saavad. Nutt tuleb peale lihtsalt. Elu sees pole ma kuulnud, et kellelgi lõualuu niimoodi ragiseks nagu minul.. ÕÕÕÕÕÕHHHHH!
On kellelgi sarnast probleemi olnud? Oskab keegi mingeid nippe soovitada kuidas see krigistamine lõppeks? Ma võtan küll vitamiine, et närvisüsteemi tegevust toetada ja magan hästi madala padjaga, et kaelas mingeid pingeid ei tekiks. Lisaks proovin igal õhtul niimoodi magama jääda, et hambad ei oleks kokku surutud, aga nagu näha, siis pole neist  asjadest midagi tolku. Andke abi, muidu on mul varsti sahtel täitsa tühi.

Terviseteemadel jätkates, siis tegin ma sel nädalal midagi esimest korda elus. Käisin nimelt mammograafias! Mingeid kaebusi mul ei olnud, aga samas polnud ma ka kunagi kontrollis käinud ja tundsin, et võiks ning peaks. Õnneks on "tüdrukud" terved ja uuesti (kui kaebusi ei ole) soovitas arst tagasi minna siis kui neljakümnes eluaasta kukkuma hakkab. :D Süda rahul! Kuigi ma n-ö riskigruppi ei kuulu ja otsest vajadust minna ei olnud, siis kipub erinevate tervisehädadega olema nii, et need ei küsi vanust, sugu ega midagi muud ning haiguste varajaseks avastamiseks lihtsalt peab aeg-ajalt ennast üle vaadata laskma. Mina käisin AS Mammograafi kliinikus Kotka tervisemajas ja kiidan sealset teenindust väga - hästi tore arst ja meeldiv teenindus :)
No ja üks tervisega seotud asi meenus veel nüüd. :D eelmisel nädalal tuli ripsmetehnikuga geenidoonorlus jutuks ja ma ütlesin, et nii väga tahaks enda geeniproovi anda. Eile aga läks õnneks ja sain jaole. Kes veel ei tea, siis kogu protseduur on tasuta ning minul läks ankeedi täitmise ja vere loovutamisega kokku umbes viis minutit. Kes verd pelgab, siis olge rahulikud - seda ei võeta üldse palju. Isegi minusugune käeväristaja sai hakkama ja ei nutnud ega midagi.
Nonii, nüüd said küll kõik tervisejutud räägitud. Hoolitsege enda eest ja olge hoitud!

teisipäev, 11. juuni 2019

Suvepuhkuse algus

Teate, mis on minu jaoks Eesti kodus olles eriliselt mõnus? Ärkan üles, lähen oma suurde ja valgesse kööki (päriselt, meie Eesti kodu köök on suurem kui Bukaresti kodu elutuba :D), panen raadio tööle, teen rõduukse lahti, pääsukesed juba sidistavad.. kastan oma rõdulilled ära ja teen oma lemmiktassi kohvi. See tunne, mida kogu mu väike hommikurutiin mu sisse teeb, on lihtsalt niii hea! 
Tähetahvel pärit Kukupesast.
Veel parem oleks see tunne aga siis kui ka Martinil päriselt puhkus hakkaks. Tema klubihooaeg sai küll läbi, aga kuna ta ka Eesti rahvuskoondist esindab, siis päris-päris puhkus hakkab tema jaoks alles nädala aja pärast, 17. juunil. Terve eelmise nädala veetis ta Rootsimaal koondiselaagris ning kuigi me nädalavahetuse koos veetsime, siis alates eilsest elab ta jälle koos teistega hotellis ning vahepeal jõuab ka veel ühe sutsaka Sloveeniasse teha. Ma olen nagu mingi meremehe naine, ma ütlen. :D
Martin tõi mulle laevamaiuseid. Need peanut butter cupsid on mu hukatuseks!
Käisin eelmisel nädalal oma ilusalongis ja keegi, kes enne mind ootas, tegeles tõsise lugemisega:
Nii naljakas mu jaoks, et ajakiri just sealt lahti oli, kus minu enda pilti vastu vahtis. :D Oh elu eluke.

Tegime oma rõdu samuti suvele vastavaks, ehk panime põrandakatte maha ja istutasin lilled pottidesse. Põrandal need potid enam ei ole, vaid ripuvad kenasti hoopis üle rõdu serva.
Pea kõigi oma lähimate sõbrannadega olen ma samuti kokku saanud. Jube hea on lihtsalt lobiseda ja ventileerida ja auru välja lasta. Lausa hädavajalik, ma ütleks!
Möödunud nädalavahetuse veetsime aga hoopiski Pärnus. Käisime Grillfestil, mille tase on mu meelest veidi langenud.. alkoholi tundus seal märkimisväärselt rohkem olevat kui toitu. Aga ega ma ei tea, ehk mulle lihtsalt tundus. Või nägin ma ainult seda, mida ma näha tahtsin. Ilm oli Pärnus igatahes nii kuum ja päike kõrvetas ikka sedamoodi, et mul tekkis rinnaesisele lausa miski päikeseallergia. Siiamaani sügeleb. 
Igatahes tsillisime me peale Grillfestil käiku veel ühes rannabaaris, midagi Kuubaga oli nimi seotud kui ma ei eksi.. hästi tore oli meil igatahes. Ja üks dalmaatslane oli ka seal, tema oli ka tore. 
Jah, Martinile ei antud muud süüa kui pidi hambaorki närima, vaene inimene.
Võtsime Pärnusse suure terrassiga korteri ka kus meil terve õhtupooliku nii äge oli. Tegime pulli, lobisesime ja mängisime sellist mängu, et igaüks pidi oma pubekaaja laule panema. Oi jeer, millised hitid sealt tulid! Minu valik oli Caater - O Si Nene muide. :D
Sugaris käisime muidugi ka, üks mu sugulane mängis seal plaati ja rahvast oli niimoodi, et vaata, et kellelegi peale ei astu. Sugaris on nagu surnud ring mu arust - sees on nii palav, et ei kannata olla ja õues oleks õhku küll, aga seal on jällegi nii palju inimesi, et pole ruumi kus olla.. Pühapäevaõhtul koju jõudes lubasime Martiniga, et oh ei, enne ööund küll magama ei jää, aga mis tegelikult juhtus võite vist ära arvata küll. Viimane asi, mis ma mäletan oli see, et kell oli 20:30 ja me rääkisime, et jajaa, kohe hakkame uut vannitoariiulit kokku panema. Järgmisel hetkel tegin ma diivanil silmad lahti ja kell oli 22:50, kõik tuled ja viled töötasid ning Martin magas mu kõrval. Tuiasime poollahti silmadega magamistuppa ja magasime eilse hommikuni välja. Vähemalt oli eile väga väljapuhanud tunne :)

Niimoodi need päevad siin lähevadki. Täna olen ma muuseas nii uimane, et isegi kaks tassi kohvi pole aidanud. See on see, et passi kella üheni üleval, aga endal on seitsmest äratus. Loll pea on ikka loll pea!

PS. Kui keegi oskab mulle öelda kuidas saab Iphone-s meiliaadressi salasõna vahetada, siis ma oleks hirmus tänulik. Praegu elan nagu kiviaja inimene ja käin Safari kaudu meili lugemas. Kuhu see kõlbab, ma ei tea!

reede, 24. mai 2019

Kõik hädad tõmban ma ligi, andke aga kätte!

Pamparapaa, nädal ja peale möödas nagu niuhti! Ja ossa poiss, kus ma olen nädalaga suutnud asju korda saata! Viis päeva oli sõbranna Brüsselist külas. Lobisesime, ventileerisime ja lasime auru välja, käisime igalpool söömas.. siis tegime veel Eurovisiooni vaatamise pidu, lisaks oli meil oma prantsuse-eesti (neli prantslast ja kolm eestlast) kihlveokontor avatud. Igaüks pani 10€ sisse ja ennustama pidi kes saavad esikümnesse, lisapunkte sai täpse koha arvamise eest. Meie võitjate esikolmikus valitsesid ainult naised ja ma jäin kolmandaks. Tihe rebimine oli, seda ma ütlen. :D
"Suveniirid" Belgiast :)
Natuke olin ma paha peal ka väljas, aga paha tegin ma vaid iseendale. Nimelt krigistasin ma ühel ööl niimoodi hambaid, et ühest hambast kild väljas. ÕÕÕÕÕHHHH! Mega räme tunne on kui ärkad sellepeale üles, et saad aru, et oled krigistanud ja midagi on keelega katsudes teisiti.. Ma lihtsalt niimoodi vihastasin enda peale keset ööd, et seda ei anna sõnadesse panna. Süda hakkas suurest vihast nii kõvasti kloppima ja vihapisarad tulid vägisi silma. Terve järgneva päeva olin veel tujust ära. No miks on vaja mul nii teha!? Õnneks on mu hambaarst vaid WhatsAppi kõne kaugusel ja praeguseks on hammas juba kenasti korras. Leppisime kokku, et kui suvepuhkuselt tagasi olen, teeme mulle öised kaped valmis, sest muidu ma ikka olla ei oska.
Siis juhtus minuga veel selline asi, et suutsin endale kusagilt jube vastiku silmapõletiku külge pookida. Praeguseks on asi juba parem, aga terve nädala olen kõvasti ravinud ka ja üritanud silmi maksimaalselt puhata. Ei tea milles asi olnud on, aga ma ise kipun arvama, et see hooaja lõpu pinge ründas minu kõige nõrgemaid kohti ja tekitas meeletut rahutust, mille tulemuseks oligi silmapõletik ja öine hammaste krigistamine.
Loodetavasti on see nüüdseks möödanik, sest Martini hooaeg sai kolmapäevaga läbi ja eile oli minu viimane tööpäev. Nüüd on jäänud vaid pakkimine, hooaja viimane koosviibimine Martini klubiga ja viimane puhkuse-eelne pidu lähemate sõpradega. 
Eile tähistasime puhkuse algust sushi ja mulliga. Muuhulgas oli minu kord õhtuseks vaatamiseks film valida ja ütleme nii, et selle valikuga kadus see privileeg vist igaveseks. :D Nimelt valisin ma kogemata välja õudusfilmi. Kogemata sellepärast, et guugeldades andis filmi žanriks thriller/müsteeriumi, aga tegelikult oli see kõige ehtsam õudukas. Ja õudukaid ei vaata ma ilmaski, sest kui ma ilma õudukatetagi igasuguseid asju ette kujutan, siis võite ainult aimata, kui kõrgele ma õudusfilme vaadates iga krõbina peale hüppaks.
Tänase päeva agendas on veel poodidesse tuulama minna, et kojuminekuks mõned kingitused kaasa osta ja ehk ka mõne kauaotsitud esemega enda suvist garderoobi täiendada. 
Oeh, mõnus on see eluke hetkel! Ja veel mõnusam on teadmine, et suvi Eestis ootab alles ees :)

kolmapäev, 15. mai 2019

Nädalavahetuse vlog

Sain eelmisel nädalal @eestiblogijad konto takeoverit tehes nii palju vlogi-motivatsiooni juurde, et tegin kohe ühe hooga eelmise nädalavahetuse video valmis. Mulle tegelt endale nii väga meeldib vanu videoid vaadata, miks ma siis neid üldse nii tihti ei tee kui võiks..? Küsimused, küsimused.
Igatahes on vlogi teemadeks mina köögis, mina H&Mi tellimust näitamas ja mina loomafarmis (mis on eestikeelne vaste sõnale petting zoo?). Mulle selline nädalavahetuse formaat istub, sest siis mul on nagu mingi ajapiirang millest kinni pidada.. et ei unu ära kui filmida olen tahtnud. Muidu on umbes nii, et alustan esmaspäeval, siis meenub uuesti neljapäeval ja siis juba löön käega. Elu tuleb koguaja vahele lihtsalt!
Istun siin praegu diivanil, Olaplex peas, toad korras ja mõtlen mida oma ülejäänud vaba päevaga peale hakata. Mitte, et midagi teha ei oleks, aga need vihmased ilmad teevad mind nii laisaks ja uniseks, et kohe pole nagu jaksu, et näiteks asju pakkida, mida järgmisele nädalale mõeldes tegema peaks. Nimelt hakkame me vaikselt kodupoole sõitma ja suvepuhkuseks peaks ikka rohkem asju kaasa võtma kui kaks paari pükse ja passi.

EDIT: võtsin ennast vahepeal siiski kokku ja koristasin köögi ära, tegin veel ühe lasanje valmis (vlogis tegin ka, aga lasanjeplaate jäi ju nii palju üle, et pidin uuesti tegema), tegin homseks õhtusöögiks ettevalmistused ära (mu jaoks on peale tööpäeva lõppu nullist õhtusöögi tegemine liig, hakin tavaliselt juba päev varem koostisosad karpidesse valmis - täielik lifehack mu arust :D), pakkisin jalatseid karpidesse, pesin kaks masinatäit pesu ja panin homseks asjad valmis (sõbranna tuleb mõneks päevaks külla). Võib ennast õlale patsutada küll :)

Muuseas, sellel nädalal tunnen ma kohe eriti kui kiiresti võib aeg lennata! Hommikul ärkad ja mõtled, et jommajoo, nii pikk päev on ees, jälle peab metroosse trügima minema ja tööle ja kas vihmavarju peab kaasa võtma ja kas ma õhtul seda-teist-kolmandat jõuan teha ning siis BOOM! - on õhtu käes ja tuleb jälle magama minna. Nagu kuidas!? Mul praegu ka siuke tunne, et hommik oli umbes tunni aja eest, aga tegelt on kell üheksa õhtul. Tõsine hämming siinpool.

Olgu siis, rohkem ei jutusta, vaadake parem videot mu nädalavahetusest: