reede, 18. detsember 2020

Kuus kuud pojakest

 Issand, usute, et mul on juba pooleaastane laps või!? Ma ise siiani vahel kahtlen. 😄

Käisime just selle pooleaastase lapsega arstil ja kui ma ukse taga seistes kuulatasin ja H-le ütlesin, et: "Oii, kuula, üks tita nutab kabinetis!", siis polnud see nutt ligilähedanegi sellele seakisale mis poisu nii kümme minutit hiljem sealsamas kabinetis valla lasi. Ta lihtsalt karjus nii hüsteeriliselt, et isegi arst küsis, et kas sellist asja tihti juhtub. Õnneks mitte - ainult ühe korra varem olen ma sellist nuttu kuulnud ning see juhtus siis kui Bukarestist tagasi Eestisse jõudnud olime ning ta minu ema juures niimoodi võõrastama hakkas, et peaaegu kaks tundi jutti lihtsalt röökis. Esimest korda oli see mulle muidugi päris ehmatav, sest ega ma ju ette ei kujutanud, et kolm kuud Bukarestis kolmekesi isolatsioonis olemist niimoodi mõjuda võib, aga vot võta näpust. Peale seda esimest suurt võõrastamist käisin vist nädal aega jutti temaga igalpool külas, poes ja kusiganes, et ta mõistma hakkaks, et maailmas ongi rohkem inimesi kui tema, mina ja tema isa. Ptüi-ptüi-ptüi, õnneks harjus ta päris kiirelt, aga kolmapäeval arstil käies ehmatas ta taaskord millegipeale nii ära, et rahunes ta alles kodus. Huvitav on see, et novembris arstile minnes olin ma just selliseks reaktsiooniks valmis nagu kolmapäeval oli, aga tol korral oli asi just vastupidine - lasi ennast igatepidi väänata, naeratas arstile oma mesimagusat naeratust ning ei teinud kiunugi. Oh ei tea, ei tea.

Käisime möödunud nädalavahetusel kodumetsast kuuske toomas. Mul päris lapsekandmisejopet pole, aga ajas Martini oma ka asja ära. Teised norisid mind, et ma ootaks nagu viisikuid. 😄

Ajas veidi tagasi minnes ja rääkides sellest kuidas läks meie reis Bukarestist Tallinnasse siis pean ma ütlema, et kindlasti oli see keerulisem kui Bukaresti lennates, aga ka kindlasti mitte nii keeruline kui eesootavad reisid tulevikus. Ausaltöeldes ei kujuta ma ette kuidas ma üksinda hakkama oleksin saanud, aga õnneks lendasime me Martiniga koos ning siis polnud hullu midagi. Kui üks enam teda süles hoida või hüpitada ei jaksanud, võttis teine üle. Asendamatuks osutus Najelli sleepcarrier, milles poisu mõnusalt magada sai ning lendude vahel tegime selle talle lihtsalt mängumatiks lahti, et ta ennast sirutada ja kõhuli keerata saaks. Kahjuks aga ei saa me seda enam teab kui kaua kasutada, sest H viskab iga kuuga niimoodi pikkust, et vaata ja imesta (meil on vanem sleepcarrier, mis on lühem kui uus versioon). Selles suhtes oli mu kõhutunne õige, et käru valides lähtusin suuresti sellest, et lühema korviosaga kärud välistasin kohe - õigesti tegin, sest isegi praegu koos soojakotiga pole korviosas teab mis palju sirutamisruumi (käruks on Bugaboo Fox).

Numbritest ka - kaaluks tuli kolmapäeval 8,6kg (sündides 3,2kg) ning pikkuseks 74cm (sündides 49cm). Ikka siuke paras sületäis poissi. Kusjuures just täna on mu selg ja randmed peale pikka päeva nii valusad, et ei mäletagi, et nad selle poole aasta jooksul üldse niimoodi tunda oleksid andnud. Ma ausalt hakkan varsti tunde lugema, et millal see Martin juba koju jõuab - lihtsalt selleks, et keegi seda poisut peale minu ringi veaks. 😄Jõuab ta muidu 24. detsembril, täpseid tunde ei tea, aga viiiiiis päeva veel!

Poisul on suus kaks hammast ja kolmas kohe-kohe lõikumas. Täna oligi just üks selline päev kus ta lohutamatult nuttis (muidu pole eriline nutulaps, kui nutab, siis on kusagilt valus - jätame võõrastamise hetkel kõrvale) ja ainult mu süles tukkuda tahtis. Õnneks tukkus ära ja siis oli juba lõbus lapsu edasi. Seljalt kõhule keerab ammu, aga jällegi JUST täna keeras ta korduvalt kõhult seljale. Võib-olla ma muidu poleks märganudki, sest pesin nõusid ja tema mängis mu selja taga oma vaibakesel, aga järsku vaatan - poisu parketil! Sinna jõudmiseks pidi ta päris mitu tiiru tegema, ei tea kust tal järsku see idee tuli. Tõstsin ta vaibale tagasi, kus ta uhkelt oma uut oskust mulle veel demonstreeris. Nii tore. 😊

Mis ma veel rääkida oskan? Endiselt ei meeldi Huuksile riietamine, MÜTSID, ühe koha peal passimine, kui tuul näkku puhub, vannist välja tulek. Küll aga armastab ta süles olemist, kui talle lauldakse, igasugused kõdistamised ja loksutamised ja hüpitamised, SÖÖK, autosõit, ennast peeglist imetleda, juuksed (eriti kõrge krunn), vannitamine, aknast välja vaatamine ja kindlasti mingi kümme asja veel. No siuke regular beebi. 😄

Öösel magab ta umbes üksteist tundi, söögipausid on endiselt umbes iga kolme tunni tagant. Päeval jaksab üleval olla kaks tundi järjest, seejärel on vaja 30 minutit iluund teha. Üks lõunauni on tavaliselt pikem, sinna paari tunni kanti. 

Ega muud ma vist rääkida ei oskagi. Emaks olemine on ikka täiega äge, õhtuks oled läbi nagu läti raha, aga kui hommikul üks väike inimene siiralt rõõmust kilkama hakkab, sest sa silmad lahti tegid on täiesti kirjeldamatu õnnetunne. ❤️

esmaspäev, 7. detsember 2020

Karvamari

Avaldasin ükspäev Instagramis ühe portsu videoid sellest kuidas ma oktoobris avastasin, et mul täiega juukseid välja langema hakkas. Poja sünnist juba pool aastat kah - isegi kaua pidasid vastu. Tublid juuksekesed teised.

Ma ei tea kas mul ongi mõtet siia sama pikka ümberjutustust teha, sest Instast on kõik järelevaadatav - salvestasin kõik videod enda profiilil @liinajohannson highlightside alla. Minge ja vaadake ise kui huvi pakub.

Igatahes on mu taanduv juuksepiir juba praeguseks minevik (ptüi-ptüi-ptüi) ja ma tõesti saan selle kohta "juba" öelda, sest vist alles ülemöödunud nädalal lõpetasin ma oma kuuajase ravikuuri Crescina ampullidega, milles ma enda juuste uuestisünnis peamist kahtlusalust näen. Samaaegselt ampullidega hakkasin ma kasutama ka Hairbursti juuksevitamiine ning neid jagub mul veel umbes kuuks ajaks. Põhjus, miks ma veidi enam Crescina ampullide edulugu usun on väga lihtne - juba toote karbil on päris julgelt välja toodud, et toote kasutamise õnnestumisprotsent on sada protsenti ning kui Hairbursti kohta kuulsin ma kohati veidi vastakaid arvamusi, siis Crescina ampulle kiitsid kõik arvustused kui ühest suust. Mis aga ei tähenda, et ma Hairbursti maha teeks - vastupidi, ma tõesti usun, et parim ravi on nii seespidine ravi vitamiinide näol kui ka välispidine ravi ampullide näol.

Sidenote: mitu korda ma praeguseks juba "ampull" öelnud olen? 😄

Tegelikult hakkas ka mu abikaasa Crescina meestele mõeldud ampulle kasutama, küll alustas ta raviga minust nõks hiljem ja lõpetab kuuri vist sel nädalal, kui ma nüüd ei eksi. Tal see 30+ meeste mure, et peanupp hakkab hõredaks jääma ja minu algatusel otsustas ka ise järgi proovida, et kas Crescinast talle ka tolku oleks. Tegin ka temast before pildid ning kui ta lubab siis näitan neid millalgi teilegi. Saate äkki oma meestele näidata ja öelda, et voh, nüüd hakkad sina ka protseduuridega peale! 😄


Mina igatahes soovitan nii Crescina ampulle kui ka Hairbursti vitamiine käsi südamel - ei maksa mulle keegi selle reklaami eest vaid ma lihtsalt tahan sama murega kimpus olijatele öelda, et palun proovige - olen kindel, et saate abi. Kui ma nüüd midagi segi ei aja siis nägin vist mingil päeval telekast reklaami, et Benu apteekides on hetkel Crescina tooted väikese allahindlusega ka.


Ühe teema juurest sujuvalt teisele.. vahel, enne konkreetsel teemal kirjutamist panen ma peas kokku n-ö kondikava sellest mida ma kindlasti mainida tahan. No, et midagi olulist ei ununeks. Igatahes kärutasin ma eile titat ja jäin üleüldse mõtlema reklaamile, tasuta reklaamile ja makstud reklaamile. Ma ei tea kuidas teiega, aga kui ma päris aus olen siis kirjake tärni või hashtagiga "reklaam" mõjub mu jaoks automaatselt kuidagi niimoodi, et ma lihtsalt ei suuda reklaamitavat toodet tõsiselt võtta. Muidugi on olemas erandeid, aga üldiselt ei loe ma postitusi milles midagi reklaamitakse ning sujuvalt klõpsin edasi ka story'd Instagramis. No laigi ikka viskan kui vähe kabedam pilt on, aga ma lihtsalt lahke tüdruk. 😄

Aga maini sa vaid, et ostsid selle toote oma rahaga ja ma olen üks suur kõrv! Jube kummaline kuidas üks väike asi võib kogu reklaamiprotsessi minu kui tarbija jaoks muuta, aga nii lihtsalt on, pole midagi parata. Kindlasti on oma tegur ka selles, et varasematel aastatel olen ma nii mõnegi makstud reklaamipostituse põhjal endale midagi ostnud ning kui ma just päris pettuma ei ole pidanud siis siuke meh emotsioon on jäänud küll.

Pigem saan ma influencitud teistmoodi - näiteks näen ma kellegi pildil mingisugust ägedat sisustuselementi (mis tihtipeale pole isegi tagitud) ning tahan endale ka sellist. Näiteks nägin ma eelmisel aastal @homeinestonia kontol nii ägedat deokratiivset tähte, mis Magaziinist pärit on. Siiani käin vahel vaatamas kas seal äkki samasugust müügilt leiab, aga veel pole sellist õnne olnud. Täitsa muu asi jälle siia lõppu, aga käisin esimest korda Viimsi Magaziinis ja seal oli niiiii palju ägedaid asju! Raha hakkas kohe kotis sügelema. 😄

Vot sellised mõtted reklaami kohta. 

kolmapäev, 25. november 2020

Allahindlused, aeee!

Teie soov on mulle seaduseks! Alustame seda postitustejoru black friday allahindlustega, sest ega mul peale reedet poleks suurt mõtet seda enam kirjutada. Tegelt oleks võinud ilma teilt küsimatagi ise selle peale tulla, aga no mis sa teed kui mõistus ei võta - selleks te mul siin suuresti oletegi, et hea nõuga abiks olla.

Just rääkisin oma Mariga jõuludest ja kingituste tegemisest. Tema uuris mida meie väike pere tahaks ja mina küsisin tema soovide kohta. Kingitusi ostame me nii ehk naa ja miks siis mitte praegu võimalust kasutada ja mõned eurod kokku hoida. Mingeid kingisoovitusi siit postitusest küll ei leia, lihtsalt reminder, et ostke kingid ära kui neid osta plaanite. 😄

Esimene asi, mis mul meenub ja mida ma allahindlusega osta tahaksin on pojale NOSIBOO "tatiimeja", õige nimega ninaaspiraator. Kui tal siin esimene väike nohu tekkis, olin ma juba valmis oma järgmise lapse jumalatele ohverdama, andke ainult minu Huuksile tervis tagasi. Ikka jube kurb on oma väikest silmatera kehva enesetundega näha. Ostsin apteegist Rhinomeri manuaalse ninaaspiraatori (otseöeldes siis üks ots tita ninna, teine ots endale suhu ja tõmbad nagu jaksad) ja kukkusin ravima. Muidugi oli nohu seekord tõesti väike ja Rhinomer ajas asja ära.. aga oiii jeesus krisostomus mis seakisa saatel kogu protseduur käis! Ma reaalselt pidin enne umbes 20 minutit ennast selleks vaimselt ette valmistama. 😄Siin oli nagu mingi vabamaadluse otseülekanne - Huuks voodis selili, kuidagi hoidsin ta käsi-jalgu, ühe käega vajutasin ühte ninasõõret kinni ja teise pistsin otsiku ning imesin tatti nagu jaksasin. No siuke päriselu kirjeldus siin praegu, ilustada pole midagi.

Ega ma muidugi ei tea, et Nosibooga asi libedamalt läheks ja suures osas sellepärast ma ka ei tahaks selle masina eest 140€ maksta. Seega sõrmed risti, et sealt mõni korralik allahindlus paistma hakkaks.

Olen nüüd ülioriginaalne ja ütlen, et mulle väga meeldivad pulkadega ruumilõhnastajad, sest kellelegi teisele kindlasti ei meeldi eks. 😄mu üks lemmikutest ruumilõhnastajatest on vot SEE eksemplar Kukupesast, siuke mõnus mehe lõhn, õigemini meeste parfüümi lõhn. Kuna mul siin meestega hetkel kitsas käes (Martin on Bukarestis), siis oleks vähemalt lõhn olemas. 😄seega ma ootan nüüd reede ära ja vaatan kas kusagil mõnusa lõhnaga ruumilõhnastajad alla ka hinnatakse. Ahjaa, kui ma kunagi rikkaks saan siis ostan ma endale vot SELLISE piraka - ligi kolmeliitrine on see! Nii efektne mu arust!

Efektsetest asjadest rääkides siis näitan ma teile midagi ühest Rumeenia sisustuspoest, selline mõnus statement piece. Mul on juba täiega ettekujutus olemas, kuidas ma NEED kirsid teiste asjadega klappima paneks. Ei maksa ka üldse hingehinda.

Kindlasti tahan ma reedel ära kasutada myprint.ee -35% allahindlust ja lasta neil mulle üks suuremõõduline plakat valmis trükkida. Mulle on täiega üks Rumeenia kunstnik meeldima hakanud ning kuna ta lahkelt oma tööd jagamiseks üles on riputanud siis tahaksin ma, et üks tema piltidest meie esikus endale koha leiaks.

Nii-nii, mis veel. Ahjaa, ma natuke mõtlen, et äkki ma tahaks proovida vot NEID isepruunistavaid tilkasid. On kellelgi kogemusi? Kiidate-laidate? Sain reedel sõbrannadega kokku ja kui hiljem sama õhtu pilte vaatasin siis sain korraliku kõhutäie naerda milline kapikoi ma välja näen. Möödunud suvel päevitasin ma täpselt null korda ja eks see ole nüüd näha. Kuna ma peale emakssaamist äärmiselt vähe meikima olen hakanud, siis panustaks ma lihtsalt kenale jumele ja säravale näonahale. Pole ju mõtet meikida kui ma pojakest umbes 67 korda päevas musitamas käin ja siis kogu oma meigi talle näkku hõõrun. Piisas sellest, et ma ühel öösel mingid glitterijääkidega pidsaamapüksid jalga ajasin - Huuks läigib siiani näost nagu pühademuna. 😄

Ikea küll minuteada black friday-ga kaasa ei lähe, aga sellegipoolest võin ma ju teile näidata, mis mul seal ostukorvis ootamas on. Näiteks on seal NEED kardinad, SEE korv Huuksi mänguasjade jaoks ja NEED küünlajalad.

Ma veits olen nüüd mõjutatud inimene ja räägin välja, et ma kaalun kuumaõhufritüüri ostu. Ma ei tea noh, on see midagi mida mul vaja oleks? Leiaks see kasutust? Hjeeelp!

Riietest ka. Missguidedi lehel on korralik allahindlus käimas ja sealt olen ma SELLIST kleidilaadset toodet vaadanud. Lihtne ja sobiks suht kõigega. Samas meeldib mulle väga ka SEE Dresshouse'i kudum-kleit.

Me muidu pojale miskit suurt jõuludeks kinkida ei plaani, aga ühe asja ma leidsin küll, mis talle varsti huvi pakkuda võiks. Mulle väga meeldib vot SEE puidust käru. Allahindlust sealt veel ei paista, aga anname reedeni aega asjadel settida.

Vaatasin korra oma telefonipilte ja lisaks eelpool mainitud asjadele olen ma screenshotid teinud gegokids.ee lehelt, kus -20% sünnipäevaallahindlus on, et sealt Huuksile sööginõud ja hambahari (jess, essa hammas väljas!) tellida ning ka babyluv.ee lehelt, kus samuti -20% allahindlus kehtib. Ei tea kas mul sealt midagi vaja on, aga eks ma pilgu viskan peale ikka.

Kuulge, täitsa korralik ports materiaalset rõõmu sai ju! Jagage palun mulle enda black friday leide või neid asju, mis te ise osta plaanite, mind väga huvitab. Ja kui midagi minu äramärgitud toodete kohta öelda oskate siis rääkige mulle neist ka, igasugune nõu on abiks.


Üks hetk, otsin siia postituse juurde ühe pildi ka.. näete, vot selline fashionista olin ma lasteaias. Ütlesin just emale, et tema mu selliseks tegi, et mul praegu igaks ürituseks uut kostüümi vaja on, sest väiksena õmbles ta mulle vist igaks peoks uue kleidi.



esmaspäev, 23. november 2020

Sain lapse ja jätsin blogi juhuse hooleks

Long time no see nagu väljamaal öeldakse! Kindlasti olite mu juba maha kandnud ja mõtlesite, et ah, sai oma tite kätte ja blogiga on nüüd kööga. Ei aja tagasi - eks ta sinna suunda kippus minema jah. 😄 Ega ma ausaltöeldes ise ka ei tea kuidas mul täna (eile õhtul siis) lambist niimoodi aega (ja energiat) on, et siin kirjutada. Aga sellega on üks mure - ma ei tea millest kirjutamist alustada.. oli vaja see pikk paus sisse jätta noh!

Teeme nüüd nii, et ma ei lähe siin hulluks ja ei hakka üritamagi kõike juttu ühte postitusse kirja saada vaid lasen hoopis teil tellida, millest ma postitamist alustan. No juhul kui keegi seda blogi enam üldse aegajalt vaatamas käibki. 😄

Nii, teemad:

- viiekuusega lennukis

- kui retsilt Huuks alguses võõrastas

- mida ma black friday ajal skoorida tahaksin

- sellest kuidas mul vahepeal meeletult juukseid välja langes ja mida ma kasutanud olen, et see lõppeks

- mida ma Eestis teha tahan

- kuidas pojake vahepeal kasvanud on ja muud taolist.


Mmm, praegu rohkem kohe ei meenugi - tundub, et vahepeal midagi nii põrutavat toimunud pole, et kohe suure kisaga ette kandma hakkaksin. Igatahes olen nüüd otsa lahti teinud ja öelnud, et heisake lipud - ma olen elu ja tervise juures ning loodetavasti läheb nüüd suuremaks blogimiseks lahti. Lõpetuseks mu ja pojakese esimene õnnestunud selfie. 😄



reede, 25. september 2020

Ei raiska toitu!

Mul oli praegu valida - kas tulla siia kiirelt kirjutama või hakata puhast pesu kappi panema ja ilma pikemalt mõtlemata valisin ma esimese. No ma olen oma kahe viimase postitusega juba nii järjel, et jube kahju oleks jälle paus sisse jätta. 

Lugesin uudistest, et 29. septembril tähistatakse rahvusvahelist toidukao ja toidujäätmete alase teadlikkuse päeva. Jumalast minu teema! Mitte selles mõttes, et mul ses suhtes abi vaja oleks, vastupidi, ma tunnen, et võiks teisi harida. 😄Just selles toidu äraviskamise osas siis. Ma reaalselt ei viska peaaegu mitte midagi ära! "Peaaegu" pean ma ütlema sellepärast, et eks neid apsakaid juhtub vahel ikka - näiteks umbes kuu aega tagasi tegin ma korraga lahti kaks pakki mozzarellapalle (mõlemas pakis üks suur pall), aga kasutasin ainult ühe palli ära. Teise panin säilituskarpi ja unustasin kahjuks selle karbi liiga kauaks külmkappi. Kui ma ta lõpuks avastasin ja lahti tegin tuli sealt nii paha lõhn, et pane või ketti. Kes oleks osanud arvata, et üks süütu mozzarellapall niimoodi haiseda oskab! No räme kuri olin igatahes enda peale, et niimoodi raiskasin.

Toidu mitte raiskamine algab muidugi sellest, et poes käime me nädalamenüü alusel. Ma ei pane kindlalt kirja, mida me mis päeval sööme, aga teen valmis mingisuguse kava mida järgneval nädalal valmistada. Mul on telefonis üks selline lollikindel nimekiri, kus meie pere lemmiksöögid kirjas on - kui ideid vaja on, siis lappan seda ja vaatan, mida tahaks või mida ammu valmistanud pole. Lisaks salvestan ma endale Bloglovini äppi igasuguseid retsepte, mida katsetada tahan, nii häid ideid saab nii. 😊

Eks igas kodus ole nii, et teed mingi pajatäie süüa ja lõpuks jääb umbes üks väike ports üle. Nende väikeste portsudega teen ma nii, et variant üks - läheb säilituskarpi ja otseteed sügavkülma, sest vahel üksi kodus olles on megahea kui toit kohe niimoodi võtta on, ainult soojendamise vaev. Variant kaks aga tähendab seda, et kogun nädala peale kõik sellised jäägid kokku ja näiteks pühapäev ongi selline päev, kus päeva peale kõik ära hävitada tuleb. Süüa tegema ei pea ja saab uuel nädalal n-ö puhtalt lehelt alustada. 

Ma tean, et on inimesi, kelle jaoks pakendil märgitud säilimiskuupäev on A ja O. Mina kindlasti see inimene ei ole. 😄 lähtun ikka lõhnast ja maitsest. Lõhna-maitse test nõuab tihtipeale veidi eneseohverdust nagu te ülaltpoolt seda ketti panemise osa lugeda võisite 😄õnneks on mul suht tugev närv selle koha pealt - ma ikkagi lasteaias töötanud ja rohkem kordi kui üles lugeda jõuan tuima näoga lapseokset koristanud. Meenus kohe üks eriliselt glämm olukord kui muusikatundi jalutasime - selleks ajaks kui rühmast saali jõudsime oli vist oma kolm last oksendama hakanud (kõigepealt hakkas üks ning see käivitas korraliku ahelreaktsiooni) ning koristaja, vaeseke, kes appi tuli, pidi hoopis ise vetsu poole punuma panema, sest ega seal midagi ilusat vaadata ei olnud. Võtsin siis mopi kätte ja tõmbasin platsi puhtaks. Elu!

Kaldusin heietama, aga tulles teema juurde tagasi siis kui kuupäeva ületanud toiduaine pahasti ei lõhna või imelikult ei maitse, kasutan ma ta ikkagi ära. Alles nädala alguses tegin augusti kuupäevaga keefirist pannkooke. Siiani elame! Muidugi pean ma ära märkima, et Rumeenia piimatoodetel on mu arust megapikad säilimiskuupäevad ja asjad lihtsalt ei lähegi vanaks. Selle säilimiskuupäeva-jutu võib kokku võtta minu vanaema sõnadega, et kui kuupäev on ületatud siis nad ongi paremad kui enne. 😄

Tahtsin siia postituse juurde mõnda pilti ka panna, aga mul nüüd ju telefonis ainult titepildid. Sorri! Ühe õnneks leidsin, mis ma eilsest lõunasöögist tegin. Vana hea ahjulõhe tilli ja sidruniga, kartulipuder, peedi-küüslaugusalat ja praemahladest kaste. Muideks, kui kartuliputru peaks üle jääma, siis SIIN on Olga imeline kartulipulkade retsept. Minu garantii, et teile meeldib!



Pean lippama, titt ärkas! Teie aga ärge raisake toitu!