teisipäev, 12. veebruar 2019

Eelmisest nädalast ja valentinipäeva tähistamisest

Jummel, kus see eelmine nädal lipsas kiirelt minema! Töö-töö-töö-töö-puhkepäev-töö ja pidu-puhkepäev. Ning põmaki - uus nädal käes! Arvestades mis tempos need selle nädala esimesed päevad läinud on, möödub ka terve ülejäänud nädal sama ruttu.
Olin peaaegu terve eelmise nädala üksinda ja Martin oli kodus vist ainult kahel päeval. Julm graafik ikka! Nüüd ta on lausa reedeni kodus ja lausa imelik mõelda noh - viis päeva jutti siin!
Reedel käisin Sephoras ja kuigi ma lubasin, et kuni märtsi lõpuni ühtegi uut riideeset endale ei osta, siis õnneks meigiasjade kohalt ma sama lubadust ei andnud. Muude asjade seas ostsin endale Fenty Beauty jumestuskreemi, mille ostu pikalt kaalunud olin, sest noh.. hind. Aga hands down on see parim jumestuskreem, mida minu nägu kunagi tunda on saanud. Nii hea katvus, nii hea püsivus, väga palju värvitoone. Soovitan!
Laupäeva õhtul tuli meil aga ekspromt idee välja minna. Sõbranna oli nii pikalt luninud, et ma talle ükskord meigi teeks ja lõpuks oli aega see asi ära korraldada. Kuna ta ise on lihtsalt jumestuskreem-ripsmetušš kind of girl, siis peale seda laadungit, mis ma talle näkku ladusin, nägi ta ennast hoopis teistmoodi ning ta jäi nii rahule. Täiega tore tunne kui saad kellelegi millegi nii lihtsaga nii palju rõõmu teha. 
Klubis aga ei olnud mitte midagi uut - kunsttiss ja pardihuul absoluutselt iga nurga peal. Muusika polnud ka absoluutselt minu maitse ja nii mul päris õiget tuju sisse ei tulnudki. 
Pühapäev läks aga ainult koduste toimetuste alla, sest nädala toidukraam tuli ära osta ja pesukorv ägises raskuse all. Pool kümme ronisin juba voodisse, sest eelmise öö väsimus andis ikka tunda küll ja tahtsin ennast uueks nädalaks korralikult välja puhata.
Neljapäeval on ju valentinipäev. Issand kuidas põhikoolis see päev elevust tekitas! Kõigile oli vaja kaart saata ja mõnele sõbrannale isegi kingitused teha. Keskkoolis enam kaarte ei saadetud, aga siis olid juba teised teemad - peod ja peikad. Ja praeguseks on välja kujunenud nii, et ma isegi ei mäleta, mis me eelmisel aastal valentinipäeval tegime.. veits on selline tunne, et Martinit polnud üldse koduski..? Sellel aastal on ta kodus küll, aga ega ma tegelikult ei teagi, et mis plaan on. Kas keegi üldse enam valentinipäeva tähistab?
Sel reedel on mul jälle hambaarsti visiit ja seekord lähevad loosi mõlemad ülemised tarkusehambad. Peale seda pole enam midagi välja võtta, tuleb hakata ainult tagasi panema. Oh seda rõõmu.. ma kohe mitte üldse ei oota seda lõualuusse kruvide laskmist. Aga ilusaid hambaid tahan ma küll ja seega tuleb ennast kokku võtta. Suck it up, buttercup!
Nüüd aga hakkan ma selle aasta esimest laari vastlakukleid küpsetama. Ma ei tea mis värk mul sellega on, et töölt tulles olen ma nii energiat täis ja see hetk, kui ma koduuksest sisse astun, olen ma jumala kottis ja tahaks ainult diivanil vedeleda. Siuke tunne, et tee või üks kohv! Aga ei, panen mingisuguse muusika käima ja teen väikese eneseületuse ning loodetavasti läheb taigna sõtkumisega mul uni ka pealt ära.
Abikaasa tuli Valgevenest :)

pühapäev, 3. veebruar 2019

Kaks hammast vaesem + VLOG

Minu neljapäev algas kella kuuese äratusega, sest juba pool üheksa pidin ma hambaarstil istuma ja värisema (läksin kahe hamba väljatõmbamisele). See viimane oli mu enda mitte nii vaba valik, sest noh.. närvid elavad ju oma äraarvamise järgi ja kui juba nemad ütlevad, et värisema peab, siis nii on. 
Sõin hommikul kõhu korralikult täis, sest ega ju ei teanud, et millal jälle närida saab või kas mul enam kunagi üldse millegagi närida on (spoiler alert: juba täitsa närin). Sundisin ennast megarahulikuks ja hambaarstitoolis korrutasin peas ainult ühte lauset: "Kõik on hästi, kõik on korras, ma ei tunne valu". Ma nüüd ei teagi, et kas see lause aitas nii hästi või oli neli sutsu tuimestust see mis aitas, aga valu ma tõesti ei tundnud. Olen praegu isegi nii julge, et ütlen välja, et oleks ma varem teadnud, et see kahe hamba väljatõmbamine nii libedalt läheb, oleks selle juba varem ette võtnud. Voh!
Lausa nii tundetu olin ma seal toolis, et ei saanud arugi kui hambaarst teise hamba ka kätte saanud oli. Alles siis kui ta õmblema hakkas, sain pihta, et aaaa, mõlemad on väljas juba! Ülihea tunne oli sel hetkel, ausalt. :D 
Kokku võttis kogu pull aega ainult tunnikese ja enne kella ühtteist olin ma juba kenasti kodus pikutamas, kott külmutatud hernestega näos. No selline daamilik situatsioon ikka.
Tol päeval ma muud ei teinudki kui vedelesin diivanil, vahepeal lasin silma looja ja päeva peale suutsin ühe jogurti ka ära süüa. See esimest korda katkise suuga söömine on ikka megarõve mu arust. Võeh! 
Martinil oli siin muidu lausa kaks päeva pidu ja pillerkaar, sai teine nii palju lobiseda kui süda tahtis ja ma ei seganud üldse vahele. Ainult vahepeal tõstsin näpu püsti kui midagi äärmiselt olulist lisada oli. :D see lobisemiselõbu on tal nüüdseks muidugi läbi, sest teen neid kahte tasaoldud päeva hoolega järgi ja suu on rohkem lahti kui kinni.
Kuna aga ma siin aja jooksul nende hammaste tõmbamisega endale juba suht paksu naha kasvatanud olen (see oli mul kolmas kord), siis reedel olin juba nii savage, et sõin lõunaks tavalist toitu ja mingit körti endale spetsjomm tegema ei hakanud. Närida ma siis muidugi veel ei tahtnud ja kugistasin kõik alla nagu boamadu. Eile julgesin juba inimeste ette minna (umbes kilo meiki peal, et katkist suud ja lõuasinikaid varjata) ja täna tunnen ennast juba peaaegu endisena. Homme väike check up ja siis jääb juba edasisi visiite oodata.
Pilt enne hammasteta jäämist kui ma veel suure suuga naeratada sain ja ajaviiteks oma uut lauvärvipaletti katsetasin. Olid ajad..
Pidime eile peale Martini mängu (võit, jess!) oma prantsuse sõpradega Kataani mängima, aga sõbranna jäi nii ootamatult haigeks, et see plaan lendas suure pauguga vastu taevast. Olime siis hoopis Martiniga kahekesi kodus, vaatasime Groundhog Day'd, mis telekast terve päeva käis ja tellisime sushit. Kuna mu suu veel nii lahti ei käi nagu muidu, siis sushit sõin ma nii, et kõigepealt nüsisin ta pulkadega pudruks ja siis sõin ära. Üsna nupukad inimesed oleme muidu, aga ma ei tea miks me sushit tellides sellele ei mõelnud, et mulle terve tükk ju veel korraga suhu ei mahu. :D
Vot sellised lood siis möödunud nädalast. Lisan allapoole eelmise nädala vlogi ka, kus boonusena mu paistes nägu näha saate. Ärge siis ehmuge! 
Nüüd aga homseks asjad valmis, sest töönädal hakkab jälle peale. Ilusat nädala algust!


teisipäev, 29. jaanuar 2019

Kodus kükitamisest ja enese lõbustamisest + VLOG

Tere, sõbrad! Kujutate ette, olen viie päeva jooksul ühe korra toast väljas käinud! Kui see pole iseenda karantiini panek, siis ma ei tea mis on. Kuidas elu läheb? Kas aastanumber on sama, kas hooajad on vahetunud? :D 
Okei, ma siiski olen uudistega kursis ja vahepeal päris imelikuks läinud ei ole, aga tunne on küll selline, et olen juba ammu aega kusagil kaevikus elanud. Õnneks olen ma selline inimene, et iseendaga mul igav ei hakka. Alati on midagi teha! Kui just laiskus peal ei ole ja mitte midagi teha ei viitsi.. vot see on juba teine jutt.
Sellel haige olemisel ja kodus kükitamisel on muidugi positiivsem pool ka. Tegin üle aasta (!) ühe vlogi valmis. Ideaalne ta muidugi ei ole ja paljud asjad on veel enda silmis paigast ära, aga küll ma õpin, pole see iMovie nii keeruline midagi.
Mu isiklik lõbustus ehk Martin sõitis täna meie eelmisesse kodulinna Bacausse mängule. Ehket nüüd tuleb siis terve homse päeva ennast ise lõbustada ja enesega hakkama saada. Aga Bacaud igatsen ma küll. Sõbrad, väikelinna tänavad ja oma lemmikud kohvikud-poed. Nii palju mälestusi ja emotsioone ajast kui ma alles esmakordselt välismaale kolinud olin. Kuidagi hästi läks mul selles mõttes selle Eestist ära kolimisega, et alguses sain ikka pikka aega väiksemas linnas kohaneda ja alles peale seda suure linna melu sisse tulla. Vahi aga kus nüüd hakkasin heietama eksole :)
Eile tegin ma nii palju süüa, et ise ka ei usu! Muidu on ikka nii, et sööme sama toitu kaks päeva jutti, sest iga päev mul küll aega süüa teha ei ole. Aga kuna ma juba mitmendat päeva kodune olen, siis askeldasin köögis rõõmuga. Nagu uudishimulikule inimesele kohane, siis ostsin mina ka detsembris Erik Orgu toitumiskava. Mitte küll otsese eesmärgiga kaalust alla võtta, vaid pigem uute retsepti-ideede saamiseks. Detsember on küll ammu läbi, aga esimese retsepti juurde jõudsin ma alles eile. Valisin välja Caesari salati ja ausaltöeldes olen enda üle üsna uhke, et näpuga retseptis järge ajasin ja isegi salatikastme nullist valmis tegin. Retseptis oleva leiva pidin küll sepikuga asendama, sest leiba siin poes ei müüda ja eile polnud mul seda kusagilt võtta ka. Aga salat oli imehea! Kogustest ei tea ma muidugi midagi, aga maitses superhästi ja kindlasti teen ma seda teinekordki. Tõestuseks ikka pilt ka:
Kaamera töötas mul köögis eile vist terve päeva, niiet järgmisest vlogist saate juba mu suurest kokandusesmaspäevast näha ka. :D ajalooline päev!
Olgu nii, tänaseks kõik! Kuulete minust järgnevate päevade jooksul kindlasti veelgi, sest ülehomme tuleb minu tund ehk mind ootab hambaarsti külastus, peale mida ma ju veeel kodus olema pean. Ja kuni sinnamaani - vaadake vlogi!

laupäev, 26. jaanuar 2019

Nädalavahetuse tag ehk mõned küsimused-vastused

Teine kodune haigusepäev ja ma piinan seda blogi siin niimoodi, et teen lausa uue postituse! Nägin ühes väljamaa blogis selliseid küsimusi-vastuseid ja mõtlesin, et vastan neile ise ka. Sest noh, nagu te aru saate siis tunnen ma veidi igavust ja piisavalt laisk olen ma ka, et mitte midagi muud asjalikku teha, hehe.

Mis sul täna seljas on?
Samad koduriided, mis alati - Martinilt pihta pandud Supermani pusa, augulised retuusid ja mu uued lemmikud sussid. Ammu olen mõelnud, et mul võiks mingi mõnus kodudresside komplekt olla, aga samas.. elulise tähtsusega ei ole. Pealegi andsin ma endale lubaduse, et enne uuesti Eestisse minekut ma endale ühtegi uut riideeset ei osta. Kapp on riideid täis ja midagi mul vaja ka ei ole. Ma isegi ei ole ennast ahvatlema hakanud ega kusagil lemmikbrändide lehtedel nillimas käinud. I can do it!
Mida sa täna kuulad?
Taustaks käib telekast tulev Rules of Engagement ja usun, et telekamula mul ka tänase päeva ainsaks "kuulamiseks" jääb. Aga, et mingi huvitavam vastus anda, siis sellel nädalal olen ma kuulanud mitmeid kordi ühte vana laulu: Sean Kingston - Take You There. Mäletate veel sellist lugu? Suvevaibid :)
Tänane meeleolu?
Kas võib öelda, et meeleolu on hall? Õues on vihm ja tuul, toas on külmetus. Nina on kinni ja pea on veidi paks. Vähemalt on kodus mõnus ja kossu olla.
Plaanid käesolevaks nädalavahetuseks?
Olla kodus. :D ja ennast ravida, et uuel nädalal taas vormis olla. Hakkasime eile uut sarja vaatama milleks on Peaky Blinders. Peale esimest osa ei ole veel sotti saanud, kas meeldib või mitte. Natuke koristamist tuleb teha ja üks korvitäis musta pesu ootab ka. Siis pean ma veel uue nädala menüü paika panema ja ehk julgen homme ennast Martiniga poodi ka kaasa pressida, et nädala toidukorv ära osta. Veidi vlogimaterjali on mul ka tehtud ja peaks ennast kokku võtma ja iMoviega monteerimist harjutama hakkama. 
Kõige toredam asi, mis sellel nädalal juhtus?
Käisin üle pika aja Martini mängu vaatamas ja kõiki tuttavaid näha oli tore. Sõpradega õhtusöögil käia oli samuti tore. Sain kahele väikesele inimesele sünnipäevakingi näol rõõmu teha ja see oli ka tore. 
Nädala mõte?
Ära alahinda gripilainet ja bakterite levikut - ühe nädala olen tagasi olnud ja juba tõbine. Tervist peab hoidma!
Postituse lõppu asjakohane pilt.

reede, 25. jaanuar 2019

Gripilaine

Appi, meil on gripilaine! Nii võib vist öelda küll kui täna lausa koolid kinni on ja 34 inimest hauas. Metroos on paljudel maskid ees ja praegusel hetkel soovin ma, et mul ka see mask olnud oleks. Jah, saite õigesti aru - ka mina olen tõbisena kodus. Suht üleöö tuli nohu ja kurk jäi haigeks. Nüüd ma siis siin vedelen ja loodan kõige hullemast pääseda. Ma olen liiga noor ja armas, et minna! Not today, satan!
Mu karantiin. Blogin, joon teed, teen random asjadest nimekirju.
Muidu läks nädal mööda megakiirelt, neli päeva tööl, ühel õhtul hambaarst. Järgmisel neljapäeval on lõpuks see kardetud päev kui mul kaks hammast korraga välja tõmmatakse. Ma lihtsalt üritan sellele praegu mitte mõelda ja ennast mitte üles kruttida. Pääsu pole ju nii ehk naa. Proovin asjale ikka positiivselt läheneda - peale seda olen kindlasti mingi kördi peal ja saabki kahest liigsest jõulukilost lahti. Adjöö, pehmed sõbrad!
Eile käisin Martini mängu vaatamas ja peale seda sõpradega söömas. Õnneks nädalavahetuseks mingisuguseid kivisse raiutud plaane ei teinud, sest ilmselgelt olen ma kodune. Ei teagi veel, millega ennast lõbustama hakkan.. Õnneks on Martin sel nädalavahetusel samuti siin ega mitte kusagil teises linnas või riigis mängul ja seega loodan ma, et see minu lõbustamine jääb tema nuputada :) tahaks mingisugust head Netflixi sarja vaadata, aga ei suuda miskit välja valida. Äkki on kellelgi midagi head soovitada? Nagu midagi sellist, mida me Martiniga koos saaks vaadata. Midagi head. 
Millestki heast rääkides meenus kohe, et esmaspäeval hakkab ju MKR-i uus hooaeg! Lõpuks ometi! Piduuu! Tasuta nohurohtu ja salvrätikuid kõigileee!
Ah teate, üks asi meenus veel. Õues on kaks päeva maailma kõige kohutavam ilm olnud - ülikõva tuul ning lisaks sajab vihma. Kuna aga nii külm on, siis jäätub see vihm kohe ära ja KÕIK jääkorra all. Tee on nii libe, et isegi paigal seistes võid pikali kukkuda. :D Eile näiteks tahtsin aiapostist kinni võtta, et tasakaalu hoida, aga sellest polnud üldse tolku, sest see oli sama libe kui tee. Õnneks jäin ikka püsti.
Lähen nüüd teen uue tassitäie midagi kuuma ja üritan endast ikka elulooma kätte saada. Niimoodi vireleda ei ole üldse mõnus!