teisipäev, 10. detsember 2019

Kui asju on liiga palju

Jõulud võivad nüüd tulla, mul on kuusk püsti! Meil vist on juba traditsiooniks saamas, et enne pühi kondame ema ja tädiga mööda metsa ja valime parimaid puid välja. Vähemalt telefonist leidsin ma küll mitme aasta pilte kuidas me mu vanaema kummikute ja barettidega fotoshuute teinud oleme. Mõnusad mälestused. 😊
Sel aastal olid isegi oma riided seljas, ei pidanud vanaema omi laenama.
Tänane päev läks nii ruttu! Ärkasin küll kell seitse, et oleks võinud nagu aega olla, aga tegelikult on vist nii, et mida pikem päev seda rohkem ma teha jõuan ja seda kiiremini õhtu saabub. Me oleme nimelt oma korterimüügiga nii kaugel, et üks ostja soovis selle reedeni ära broneerida. Müüdud ta muidugi ei ole, aga võib juhtuda, et uueks aastaks peame me olema siit välja kolinud. Kuna meie praegune korter on ligi kaheksakümmend ruutmeetrit, aga uue korteri plaanime me peaaegu poole väiksema osta, siis tuleks enne kolimist üks põhjalik suurpuhastus teha. Asju on meil palju, aga kõike kaasa võtta me ei saa. Ega pole mõtetki - kapid on täis tavaari, mida me ilmaski ei kasuta. Pigem jagaksin ma neid asju neile, kellel endal ehk ostujõudlus väiksem on ja kes neid asju ka päriselt kasutaks. 
Jagasingi eile-täna asju erinevatesse hunnikutesse - mis Uuskasutuskeskusesse, mis otse prügisse, mis kellelegi äraandmiseks ja mõne riideeseme panin ma müüki ka (https://www.yaga.ee/liinajohannson). Minuarust on selline asjadest vabanemine nii mõnus! Konkreetselt tunnen, et asjad ahistavad mind. Mu lemmik tuba minu enda kodus on näiteks magamistuba, sest seal ei ole kappe ega muid pudinaid. Lihtsalt voodi, öökapid, kaks tooli lambanahkadega ja vaas kuivatatud puuvillataimedega. 
Ma mõtlen, et inimestel kes oma lapsepõlvekodudest välja kolimas on, vot neil on küll raske! Minul küll oli ja vahel on siiani. Kõik tahavad pidevalt mulle mingisuguseid asju sokutada. Vanaema näiteks üritab mulle vist iga jumalama kord maal käies laualinu või rätikuid kaasa panna. 😄 ma muidugi saan aru, et ta tahabki mulle vaid parimat ja muretseb, et ehk mul pole üht või teist, aga ausalt - kui mul vaja oleks, siis ma küsiks. Kindlasti mängib rolli ka see, et emad-vanaemad on veidi teise aja inimesed ja nende ajal ju polnud suurt midagi saada. Nüüd aga seda muret ju pole - vastupidi, valikut on nii palju, et silme eest on kirju. 
Ja mulle meeldib oma koju asju ise valida. See on kuidagi eriline toiming ja ma ei tahaks, et keegi seda minu eest teeb. Sellepärast ei vali ma ka kellelegi kunagi näiteks soolaleivaks kingitust vaid panen ümbrikusse hoopis kinkekaardi - ma tahan, et see inimene saaks ise seda minu silmis "erilist toimingut" teha ja mina ei taha see olla, kes temalt selle rõõmu ära võtab.
Selline mõte siis asjade kohta. Isegi kui meie korter kohe siiski müügiks minema ei peaks, saan ma kapid korda ja oi kui hea tunne see on! Soovitan kõigile!
Liikudes teise teema juurde edasi, siis isver kuidas ma laupäeva ootan! Mu Martin jõuab lõpuks ometi koju! No siuke tunne, et pole vähemalt mitu kuud näinud. Tegelikult ainult kolm nädalat, aga isegi see on ju pikk aeg. Millal te oma kaaslastest viimati nii kaua eemal olite? Või äkki olete lausa pikemalt lahus pidanud olemas? Igatahes on meil kohe laupäevaõhtul esimene jõulupidu ja teemaks on "Retro jõulud". Kostüümid on meil planeeritud ja ma usun, et tuleb üks väga retrohõnguline õhtu. Elagu mummulised nõud ja kartulisalat!
See on täitsa teemaväline pilt muidu, aga tore ikka. Tegime eelmisel nädalal tüdrukutega brunchi ja nii mõnus oli. Muuda need kohe traditsiooniks või midagi. 😊

kolmapäev, 4. detsember 2019

Käisin-tegin-nägin

Ärge mind veel päris maha kandke, sest tundub, et ma siiski lõpuks hakkan terveks saama. Ma ei teagi millal ma varem kaks nädalat jutti sellise nohu ja külmetuse käes vaevelnud olen, aga hea on kui ta lõpuks üle hakkab minema.
Mis ma siis vahepeal teinud olen? Hakkan aga aru andma. Siinkohal pean ma taaskord ütlema, et ma ei saa aru kuidas inimestele sellised käisin-tegin-nägin postitused ei meeldi? Need on peaaegu parimad mu arust! Kuidas ma muidu teada saan, kus käia ja mida teha kui teised oma muljetest ei räägi? 😄
Laupäeval käisin sõbrannal külas ja mängisime ühte minujaoks uut kaardimängu nimega Ligretto. Põhineb ta peamiselt tähelepanul ja kiirusel. Ilmselgelt pole mul kumbagi, sest kõigi mängitud kordade peale võitsin ma ainult ühe korra. 😄 See on täpselt selline laua taga istumise ja nokitsemise mäng (igaüks mängib n-ö oma kaardihunnikuga ja enda ette), mida näiteks peale jõuluõhtusööki pereringis mängida. Ma küll ei tea mis vanusest alates seda mängida saab, aga numbreid pead sa tundma kümneni ja värvid võiks ka selged olla.
Esmaspäeval käisime tüdrukutega Chicagos "Mida mehed naistele ei räägi?" showd vaatamas. Räägivad sel vestlusõhtul siis Eero Spriit, Margus Vaher ja Jesper Parve. Ma väga vabandan kui oma arvamusega kellegi kandadele astun, aga mina sealt küll midagi põrutavat ei kuulnud. Nagu võib-olla jah, kui ma oleks naine vanuses 50+ siis ma ehk oleks ka vahepeal piinlikkusest silmi peitnud, aga ma olen siiski 29-aastane. Mul on olnud suhteid, ma olen igasuguste inimestega kohtunud ja mu sõbrad-sõbrannad on ka üsna avameelsed. Või siis on mu abikaasa liiga aus ja on mulle igasuguseid põnevaid asju rääkinud, mida mehed naistele rääkima ei peaks. Mitte, et ma üldse arvaks, et kõike rääkima peakski - las igaühel olla oma väikesed saladused. No seni kuni need saladused sellised väikesed ja ohutud on muidugi. Seega minu soovitus - hoidke see 20€ piletiraha alles ja tehke sellega midagi muud tarka. 
Ma olen viimasel ajal nii kodulemb, et välja enam üldse ei kipu. Ainult skeemitan kuidas seda kodu aina hubasemaks muuta. Ostsin näiteks jälle mõned jõuluasjad juurde. Minu kaitseks aga polnudki mul neid enne ka teab mis palju. Näiteks Koduekstras oli nii palju ilusaid jõuluasju müügil. Mina sain sealt kuuse alla vaibakese ja siis sellised tulukestega traadid, mida sisustuses kasutada saab. Vat seal all parempoolsel pildil on nad ümber mu potitaime keritud.
Leidsin Rimist need parempoolsel pildil olevad Teekanne teed, sest ma olen haigusega nii palju teed joonud, et see on lausa meeldima hakanud. Uskumatu eks, vanad koerad siiski õpivad ka uusi trikke! Alumine tee mulle väga ei meeldinud.
Ma tegelt tahtsin ilusat jõulukolmnurka osta, aga sellist nagu ma ette kujutasin, ma ei leidnud. Mõtlesin, et lähen homme Magaziini, sest mulle kusagilt on kõrvu jäänud, et seal võib ka ägedaid jõuluasju müügil olla. Aga ühe ägeda keraamilise tähekese sain ma küll - sellesama musta, mis postituse esimesel pildil (Pierist, maksis ainult 2€). Sinna ümmargusele kandikule ta kindlasti ei jää, sest sinna plaanin ma hoopis nädalavahetusel ise jõulupärja teha. Lisaks toon ma nädalavahetusel ka kuuse tuppa ning siis võivad jõulud tulla. Järgmisel laupäeval jõuab Martin ka varasele jõulupuhkusele ja samal päeval avame ka enda jõulupidude hooaja. Kokku on meil praegu kirjas kuus jõuluistumist, mida kuidagi eriti palju tundub! Sellegipoolest ootan ma neid kõiki väga. 
Mõnusat kolmapäeva jätku!

laupäev, 30. november 2019

Mu must reede

Kui ilus hommik täna on! Eile jäin nii vara magama, et ei teadnud ma lume sadamisest midagi ja täna siis nii mõnus üllatus. Iga päev võiks selline ilm olla!
Rääkige, kas eilse musta reede raames midagi ostsite ka? Mingi emotsiooniost või midagi, mida pikalt tahtnud olite, aga ootasite allahindlust? Mina ostsin küll, aga emotsioonikaid ei teinud vaid ostsin neid asju, mis mul juba nimekirjas olemas olid. Mul on nimelt telefonimärkmetes üks selline nimekiri kuhu ma panen kirja need asjad, mis ma endale tahaks. Vahel ju kohe soovitud asja ei leia ja siis on hea kirja panna, sest äkki kunagi joppab ja leiad selle asja hiljem.
Call me crazy, aga mul on sõbranna pulmadeks nüüd igatahes outfit olemas. 😄 tal pole pulmakleitigi, aga vat mina ikka tean, mis selga panen! Pean vist mainima, et ta abiellub alles 2021.. ups! Tegelt on lugu nii, et mul oli telefoninimekirjas juba ammuaega üks pidulik crop top kirjas. Selline suht paljastav ja sulgedega ja no ikka selline, et mingile suvalisele peole seda selga ei pane, ikka mingisugusele erilisele üritusele. Mõni aeg tagasi nägin ma sellist ühes veebipoes, aga kuna ta veits kallis oli, siis mõtlesin kohe, et kui ta veel musta reede ajal olemas on, siis ostan ära. Ja kujutate ette - ma saingi viimase eksemplari, poole odavamalt ka veel! No ja nüüd ma siis ootangi neid 2021. aasta pulmi. 😄
Eile jõudsin umbes kella ühe ajal Ülemistele ja armas taevas kui palju inimesi seal oli. No siuke tunne, et absoluutselt kõik poed annavad asju tasuta ära või midagi. Viisteist minutit tiirutasin parklas ja lõpuks lõin käega. No ei olnud parkimiskohti! Läksin hoopis Sikupilli ja käisin toidupoes. Äraminnes mõtlesin, et vaatan igaksjuhuks ikka korraks veel Ülemistele ka, äkki veab ja saan siiski auto pargitud. Muidugi sain siis umbes ühe minutiga koha. Ega ma sealt tegelt midagi väga ei ostnudki, vaatasin niisama jõulukaupa ja ostsin koju punase laudlina. 
Õhtul kodus scrollisin veel veidi erinevaid pakkumisi ja tellisin Kukupesast ühe jõulukingituse ära. Ja siis ostsin veel Tõnis Niinemetsa stand-upile piletid, et abikaasa deidile viia. Need küll allahinnatud ei olnud, aga mis sellest. 
Seega ei saa ma öelda, et ma hulluks läinud oleks ja igasugust mõttetut kraami kokku kuhjasin. Paar jõulukingitust, üks asi koju ja üks asi iseendale. No ja see iseendale muretsetud asi on pigem nagu investeering tulevikuks või nii. 😄
Terve tänase hommiku olen lihtsalt laiselnud. Sõin kaua hommikust ja vaatasin mingisugust vana MKR-i osa, lakkisin küüsi ja lobisesin messengeris. Niii mõnuus! Mõne tunni pärast vaatame sõbranna juures Martini mängu, sest olenemata sellest, et ma füüsiliselt kohal olla ei saa, siis kaasa elan ikka. Hiljem juba läheme aga teisele sõbrannale külla, tellime süüa ja joome glögi. 

Mõnusat laupäeva! 
jah, kommid olid ka soodukaga!

kolmapäev, 27. november 2019

Tervisest ja kõigest muust. Aga peamiselt ikka tervisest

Tervist Eestimaalt!

Tegelikult võiksite hoopis teie mulle tervist soovida, sest sellega on mul juba nädal aega kitsas käes. Juba päev enne kojutulekut jäin ma nii tõbiseks, et hoia ja keela. Siiani pole terveks saanud! Eile olin konkreetselt terve päeva horisontaalis, sest mu pea lõhkus niimoodi valutada, et õhtuks olin ma juba täiesti meeleheitel ja kui Martiniga õhtul facetime'i tegin siis hakkasin ma lihtsalt nutma. Nutt tuli peale pigem sellisest abitusest, et konkreetselt mingi asi ei aidanud ja jaksu millegi jaoks ei olnud ja lihtsalt oli endast nii hale.
Need peavalud, mis mind kimbutavad ei ole sellised tavalised peavalud, vaid ma kirjeldaksin neid hoopis nii, et iga natukese aja tagant lööks mind keegi nagu sukavardaga lagipähe. Alati kaks korda järjest ja alati täpselt samasse kohta. Ma ei tea millal need hakkasid, aga kümme aastat tagasi kindlasti. Vahepeal polnud mul neid mitu aastat ja siis nüüd jälle aeg-ajalt on. Vahel kord aastas, vahel paarikuiste vahedega. Ja kuna neid peavalusid vahepeal jälle tükk aega ei ole siis ega arsti juurde ju ometi minema ei hakka, kus sa sellega. Lihtsalt kannatan ära nagu Eesti mutt muiste.
No ja ega see peatäis nuttu ka asja tegelikult paremaks ei teinud, vastupidi. Voodisseminekuks valutas mu peake juba igatepidi ja üldse oli nii vastik olla, et kõige targem oli lihtsalt ennast ruttu magama sundida ja öö läbi pöidlaid pihus hoida, et hommikuks parem olla oleks. Ja töötas! Täna olen ma nagu uuesti sündinud!

Praegu vaatan, et kui postituse esimeseks jutuks on terviseteemad, siis ega vist see aeg ka kaugel ei ole kui ma vestlust alustan sõnadega: "Tead, kelle surmakuulutust ma lehes nägin?". 😄 nali naljaks, aga tegelt on praegu nii, et sõbrannal avastati puukborrelioos ja praegu algavad meie igapäevased vestlused sellega, et kuidas kummagi tervis ka täna vastu peab. Seega olete hoiatatud - puugid ei ole kusagile kadunud ka sügise saabudes!

Nagu öeldud, siis olen ma täna nii elu täis ja hindan peavalu vaba olemist kõige täiega. Värvisin lausa selle tähtsa päeva puhul isegi kulmud ja ripsmed ära, voh! Mitte, et mul kusagile plaanis minna oleks, aga endal ikka kenam vaadata. Tellisin endale hiljuti Kehapoest Wunderbrow kauapüsiva kulmugeeli ja nüüd üritan selle kasutamist endale käppa saada. Muud veel ei oska öelda kui seda, et kauapüsiv on ta tõepoolest. Pean veidi veel katsetama ja ehk oskan siis parema ülevaate anda. Kes aga seda endale tellida tahab, siis praegu on ta soodukaga müügis.

Kuna ma eile ainult lamavas asendis olin siis proovin ma täna hästi produktiivne olla. Panin juba tükk aega tagasi ahju soodasegu alla "likku", et mu ahjuke läikima lüüa. Enne olen ikka mingisugust keemiat kasutanud, aga guugeldamine andis tulemuseks, et soodasegu peaks selle töö samahästi ära tegema. Saame näha. 

Kodus olla on ikka nii mõnus! Hommikul Terevisioon käima, küünlad põlema.. tass pätikohvi ja rukkipala ka - ma ausalt ei tea kas saaks veel hubasem hommik olla. 😊 no ainult siis kui me ajas kaks nädalat edasi keriks ja Martin ka juba siin oleks, vot siis oleks küll kõik ideaalne. Õnneks läheb aeg ruttu.

Meie Eesti koduke on nüüd küll müügis ja iga kell võib keegi selle ära osta, aga sellegipoolest tahaks ma siia kuuse tuua ja kõik juba ära ehtida. No ma ise mõtlen, et vaevalt, et keegi jõulude ajal kodu ostma hakkaks ja kui hakkabki, siis saab kuuse pealekauba. 😄 Ega ma siis jõule mingi sündmuse ootuses pausile panna ei saa.

Olgu siis, tänaseks kõik, lähen ja löön selle ahju läikima nüüd!

PS. Mulle nii meeldib see Telia reklaam, kus mees nagu naist taga ajaks, aga tegelt tahab hoopis kella (oli vist kell) osta. 😄 
Viisin ühel hommikul oma 87-aastase vanaema šopingule ja autoaknal olid nii ilusad lumelilled. 😊

teisipäev, 12. november 2019

Appi, ma saan kolmkümmend!

Astusin ükspäev vannist välja ja nikastasin suure varba ära. Nagu.. mida asja!? Niimoodi valusalt ikka, et varvas sinine ja puha. Kas nii hakkabki nüüd olema? Kahe kuu pärast saan ma nimelt kolmkümmend ja eks siit saab see tervis ainult allapoole vedama hakata. 😄
Issarist, 30! Mina, väike Liinuška, kes ikka vahel sõrmede peal loeb ja kui ema helistab, siis kõne alustuseks "Tsau, emme!" ütleb? Ei mahu pähe!
Vähemalt hakkasin täna sünnipäeva planeerimisega peale ja praeguseks on juba peaaegu kõik paigas. Üle ma stressata ei kavatse, küll kõik laabub. Kui juba pulmad korraldatud said, siis mis see juubelipeo korraldamine ära ei ole. Üks, mis ma pulmade korraldamisega selgeks sain oli see, et professionaale peab usaldama. Selgita oma visioon ära ja lase inimestel rahus oma tööd teha. Eesti on siiski nii väike riik, et keegi endale ebapädevust lubada ei saa ning seetõttu on teenusepakkujate tase pigem kõrge. Või vähemalt nende teenusepakkujate oma, kellega mina koostööd teinud olen.
Ma hakkasin praegu mõtlema, et olen juba poolteist aastat abielus olnud, aga ega ma ju tegelikult väga pulmade organiseerimisest-planeerimisest suurt rääkinud ei olegi.. ega ma ei tea kas kedagi huvitakski! Aga kui huvilisi leidub, siis räägin heameelega, andke aga teada.
Uudist kah - kuna mind peale käesolevat nädalat sellel aastal tööl enam vaja ei lähe ja ma varem puhkusele saan, siis otsustasime Martiniga, et mina tulen varem Eestisse ja hakkan meie korterimüügiga tegelema. Ja see varem Eestisse on juba tuleval nädalal! Seoses sellega saan ma üle viie aasta (!!!) oma vanaema sünnipäevale minna. Saate aru, minu jaoks on see jumala suur asi! 
Meie majas on sel nädalal lihavaba nädal. Vaatasime Netflixist "Game Changersi" filmi ja saime sellest nii palju motivatsiooni, et otsustasime veidi katsetada. Eriti põnev oli see Martini jaoks, kes nagu filmis olevad persoonidki, profispordiga tegeleb. Päris vegantoitude juurde me läinud ei ole, aga liha pole samuti puutunud. Pole nagu puudust ka tundnud. Minujaoks see samas eriline muutus ei ole ka, sest suur lihasõber pole ma iialgi olnud. Usun, et igale inimesele ei sobi kõik asjad ja minule ei sobi liha. Pärast lihasöömist on alati nii vastik täissöönud ja raske olla kuidagi.. no ei meeldi see tunne mulle!
Niisiis tegingi eilseks hommikuks spinati ja fetaga omletti (meenus just, et seal juures oli veidi lõhet, aga seda ainult sellepärast, et see oli pühapäevast alles ja toitu me siin ei raiska), lõunaks wrappe ja õhtuks seeneseljankat. Kõik nad olid ülimaitsvad! 
Täna aga tegin juba valmis oma lemmiku banaanileiva ja õhtuks valmistan kuskussi kikerherneste, suvikõrvitsa ja paprikaga. Ja hummusega. Ja äkki millegagi veel, sest kapp on juurikaid täis. 
See pilt on ilmselgelt varasemast ajast kui lihasöömine veel teemas oli. 😄 käisime oma prantsuse sõprade pool raclette'i söömas ja drinkidel. 
Lisaks sellele, et ma varba ära nikastasin on mul veel külmetus kah! Ma muidu ei joo peaaegu iialgi teed, aga pühapäeval jõin. Asi peab ikka tõsine olema. 
Mis sordid need veel on!? Minu lapsepõlves oli küll ainult punane ja roheline Pringles saadaval. Samas oli see ju mingi KAKSKÜMMEND aastat tagasi ka. 😄