laupäev, 18. november 2017

Närvivalust, sõprusest ja uuest lemmiksarjast

Ma olen vist nüüd selles vanuses, et kõigepealt pean oma tervisehädadest kirjutama. Mul on juba umbes poolteist kuud alaseljas mingi närvivalu. No selline, et aegajalt hakkab pistma. Ma ei tea, kas selline asi on võimalik, aga mul on selline tunne, et see valu liigub mu sees ringi. :D mõned päevad tagasi liikus ta paremasse tiiba (abaluu?) ja tänaseks on ta otsaga üldse juba kaela jõudnud. Nagu.. lahku mu kerest palun. :D 
Ei aidanud ka eilne rohke veinijoomine ja kell neli magamaminek, uskuge või mitte onju. Meie prantslastest sõbrad käisid meil külas ja nii me siin sõime, veinitasime ja arutasime maailmaasju. Nad rääkisid muuhulgas, et neil on nii tuus olla, sest neil on sõbrad riigist kust kellelegi sõpru ei ole. :D arusaadav, eestlased ongi ju nii hea ja haruldane sort, et ega meid kõigile ei jagugi! Ja nagu ühe viisaka veiniõhtu lõpetuseks ikka, siis saatsime sõbrad taksosse - kuulake seda - triikraud kotis. Täiesti normaalne mu arust. Tegelikult tuli jutuks, et neil on vaja triikrauda osta ja kuna meil neid juhtumisi kaks tükki oli, andsime ühe neile. Sest milleks kaks triikrauda inimestele, kes nii kui nii kunagi ei triigi :) 
Aususe mõttes peab kirja panema, et koju läksid sõbrad hoopistükkis varem kui kell neli, aga kuna me Martiniga hakkasime sellel nädalal Stranger Things'i sarja vaatama ja meil esimesest hooajast kaks viimast osa vaatamata oli, vaatasime me veel need kah öösel ära. On ikka põnev sari välja mõeldud! Hirmus muidugi ka. Sellel nädalal pidin ühel ööl üksi kodus olema ja kartsin küll natuke. :D meil jõulutuled ka juba üleval ja kui need vilkuma oleks hakanud, siis ma küll ei tea, mis ma teinud oleks (kes sarja vaatavad, saavad aru).
Mul on tegelt natuke ikka kurb ka, et ma siia viimasel ajal nii harva satun. Hoian siiski blogi statistikal silma peal ja näen ju küll, et te siin uue postituse ootuses ikka käite. Lihtsalt.. kiire on. Töö, pulmade planeerimine, kodu ja peika. Iga asi võtab aega ja blogimine ei ole lihtsalt hetkel prioriteet. Kes aga tunneb, et mind igatseb, võib alati Instagramis minu followeriks hakata - ikka endiselt @liinamols nime all :) ega ma muidugi enam sinna ka tihti postitama ei jõua, aga tihemini ikka kui siia. Täitsa hull, ma pole isegi eriti pilte teinud, et siia postituse alla midagi lisada. Mõned siiski leidsin ja nendega peate leppima.
Küpsetasin Martinile nimepäeva puhul trenni muffineid. Ainult mingi 40 tükki :)
Ostsin mõned iluasjad. See tigumask oli küll vastik muide. Nii kleepuv ja imelik.
Ja meie tavaline pudruhommik. Pudru peal on Eestist toodud kamašokolaad :)
Hetkel olen ma muide niiii unine, sest ööund jäi tänu sellele sarjavaatamisele ikka harukordselt väheseks. Lubasin aga enne Martinile, et olen nii kaua üleval kuni ta trennist tuleb ja siis teeme koos ühe lõunaune. Proovin siis hoopis produktiivne olla ja lapin pesud kokku ja pesen mõned masinatäied ka ära. Sest üks, mis vahepeal muutunud ei ole - mustapesukorv on meil endiselt alati triiki täis. Õnneks saab ülejäänud päeva lebotada ja inimeseks tuleb hakata alles õhtuks, sest siis on meie kord prantslastele külla minna. Me ilmselgelt ei saa üksteisest küllalt. :D
Tõmban otsad selleks korraks kokku ja proovin siin mitte jalapealt magama jääda. Teile aga mõnusat laupäeva ja järgmise korrani!

laupäev, 4. november 2017

Eestist tagasi (ja palju pilte)

Ega see vist polekski ju mina kui ma ei alustaks postitust selle vana jutuga, et aeg on vahepeal kuidagi jube kiirelt läinud.. aga on! Ma olen juba hirmul, et järgmine kord kui hommikul silma lahti löön on jõulud käes. Või põmaki - mu pulmad! Või mu esimese lapse sünd.. võin seda nimekirja siin lõpmatuseni jätkata.
Esmaspäeva öösel jõudsime Eestist tagasi Bukaresti. Peab eraldi ära märkima, et peale ligi kolmeaastast pausi saime me Martiniga koos lennata. Nii imelik onju, ise lendame vähemalt neli korda aastas edasi-tagasi, aga ühele lennule ennast sebida ei õnnestu. 
Ja Eestis oli hästi tore nagu ikka :) Martinil oli kaks koondisemängu, millest üks läks väga hästi ja teine oleks võinud minna paremini ehket kodus võit ja võõrsil kaotus. 
Eestis mängu vaadata on ikka niii teistmoodi kui seda teha siin, Bukarestis. Oma riigi toetus on täiega äge! Ja publik oli lihtsalt amazing (siinkohal ka väike patsutus endale õlale. :D). 
Pidasime ära paar sünnipäeva, millest üks algas üldsegi Exit Roomis. Korraldasime mitu istumist ja saime sõpradega aega veeta. Käisin maal ja sain oma tüdrukutega kokku. Külastasime oma pulmakohta ja ajasime asju. Ja muidugi sõime-sõime-sõime. Ausalt, kodus olles ei olnud vist mitte minutitki sellist aega kui mul oleks kõht tühi olnud! 
Vaatasin telefonist pilte ja tundub, et juba enne Eestisse minekut ei jaganud ma siin suurt midagi. Selle vea saab kohe parandatud, sest puistan siia mitmeid pilte, mis on tehtud enne kojuminekut ja sealoleku ajal samuti.
Carbs!
.. sellised väikesed asjad noh!
Enne Eestisse minekut sain veel ilma jakita välja minna. Enam ei saa, nüüd on siin ka külm.


Me pääsesime!
Läksin peikale trenni vastu.
Martin peale mängu (näost näha, et see oli see kaotusega lõppenud mäng).
Naistekas ehk dressipüksid, vein ja näomask. Ja käsipall ofc!
Peale mängu - nägudest näha, et võiduga lõppenud mäng :)
Täna olen juba mitu tundi üksindust nautida saanud, sest Martin sõitis ära mängule. Ja ausalt, peale töötamist ja reisimist pole mul üksiolemise vastu mitte kõige vähematki! Olen hoolega arvuti taga istunud ja guugeldanud, nimekirju teinud ja päringuid saatnud, et paljudes asjades selgust saada. Jep, arvate õigesti, ikka pulmateemal. Ühest küljest tunnen ma, et appii, seda kõike on nii palju, aga teisalt olen ma jube enesekindel, sest sitta kah, kõik on teostatav. Lõhestunud isiksus vist. :D
Nüüd aga üks kuum vann ja iluprotseduurid, hiljem jätkan arvuti taga istumist ning veelgi hiljem hakkan kooki küpsetama. Ideaalne laupäev!


Ps. Ehk oskate jagada soovitusi tordimeistrite osas?  
 

reede, 13. oktoober 2017

Saapad ja valikud

Kujutate ette kui ebaoriginaalne ma praegu oleks, kui ma selle postituse pealkirjaks paneks "13 ja reede" või midagi taolist? :D lihtsalt fyi, kirjutamise juures ON kõige raskem sobiva pealkirja leidmine. Vähemalt minu jaoks.
Ma olen seda kindlasti varem maininud ka, aga tegelikult olen ma väga ebausklik inimene. Ei suuda ma nii, et peale millegi halva välja ütlemist ma üle õla ei sülitaks või näiteks 13. kuupäev ja reede mind tavalisest ettevaatlikumaks ei teeks. Mulle lihtsalt annab see tohutu meelerahu kui ma mõne ebausuga seotud märgi nägemisel "omad rituaalid" ära teen. :D call me cuckoo!
Täna on mul täitsa vaba päev ja mida muud vaba päeva hommikul ikka teha kui kell seitse ärgata? Ma kuidagi tunnen, et viimasel ajal on kaheksa unetundi see maksimum, mis ma lamada suudan. Mitte, et ma kunagi mingi meeletu magaja oleks olnud, aga hetkel on energiat kuidagi palju rohkem. Täna hommikul oli tegelikult hoopis nii, et Martin jõudis koju kell pool seitse ja ju see tegi mind nii rõõmsaks, et uni oligi läinud. :D nagu ma viimases postituses ütlesin, siis oli tal kaugel-kaugel mäng ja peale terve öö kestnud sõitu ta alles varavalges koju saabuski. Vähemalt polnud see sõit niisama ette võetud, sest eileõhtune mäng lõppes võiduga :)
Kuna ta nüüd samuti puhkust vajab, pean ma ennast terve hommikupooliku ise lõbustama. Õnneks pole see raske, sest ka mina olen viimased päevad tööl olnud ja sellist "oma" aega pole mul väga olnudki. Tegelikult peaksin ma korra linnas käima, sest tellisin endale Zarast ühe asja ning täna hommikul tuli teade, et see on kohale jõudnud. Ehk viitsib peika minuga pärast koos sellele järgi minna ja nii pääsen ma vähemalt korra nädalas metrooga ringi kablutamisest. Ärge saage valesti aru - ma endiselt arvan, et metrooga ringi liikumine on suurlinnas parim variant, aga peale eilset metrooga kojutulekut on küll nii, et ma vajan sellest pausi. :D nimelt oli õhtul rong nii täis, et kõigi inimeste vahele litsutuna ei saanud ma isegi kätt taskust välja võtta. Kujutate ette jah, ma olin lihtsalt nagu tikk toosis! Natuke oli naljakas, aga natuke oli ebameeldiv ka. I need my space, onju.
Kui ma kergelt juba sinna šopinguteemale kaldusin, siis näitan teile kaht saapapaari, millele ma silma peale olen pannud. Varsti enam paljalt tennisega läbi ei aja ja sellekspuhkus vaatan ma endale selliseid mugavaid saapaid, mida jaheda ilmaga kanda saaks. Ainuke häda on, et ma ei tea kumb paar mulle rohkem meeldib.. öelge siis sõna sekka, eks!

Kas need:
Või need:
Mulle endale vist sümpatiseerib teine paar pisut enam. Aga samas ma ei tea ka.. aaaahh! Valikud-valikud. 

Löön nüüd selle postituse lukku ja hakkan hoopis pesu pesema, sest muidu võtab see pesukorvi sisu varsti ise jalad alla ja põgeneb siit korterist. Ja seda juba juhtuda ei saa lasta. 

Teile soovin aga hiiglama mõnusat reedet, pange küünlad põlema ja nautige sügist!
 

esmaspäev, 9. oktoober 2017

VLOG 23: sügis Bukarestis, külmetushaigused ja mõnusad õhtud

Oii kui asjalik ma täna olen olnud! Aitas kah sellest lamasklemisest, mis siin viimased päevad toimunud on. Nagu aru saate, siis läks minu külmetus tänu tugevale ravile seekord üllatavalt kiiresti üle. Olgu õnnistatud ingver ja sidrun! Ausalt, ma olen tõesti üllatunud! Tavaliselt põen ikka tubli nädala, enne kui jalad alla saan. 
Aga tagasi selle asjalik-olemise juurde. Koristasin ära terve vannitoa, tuulasin tolmuimejaga korteri peal ringi ja lõpetuseks pesin veel põrandad ka ära. Panin vlogi kokku, tegin poolteist tundi trenni ja muud nipet-näpet veel. Võib endaga täitsa rahule jääda. Kuna ma järgnevad päevad nii kui nii tööl olen, siis ongi hea kui ma täna kodu korda sain ja enne nädalavahetust siin enam lapiga ringi laskma ei pea. Või noh, vale on öelda, et ma seda muidu tegema pean, aga ennast tundes võin ma öelda küll, et vahet pole kui väsinud ma olen, kui mind ikka mingi tegemata asi häirib, siis ära ma selle teen. 
Sellel nädalal olen ma paar päeva üksinda ka, sest Martinil on riigi teises otsas tähtis mäng. Ja sinna riigi teise otsa sõidab nii umbes kümme tundi.. Yikes!
Seekordses vlogis näete väikesed klippe, mis on kokku pandud viimaste nädalate tegemistest. Nagu ikka - niisama jutustamist, mõnusate õhtute toitu ja üle pika aja ka mu peikakest. Pole teda ju siin viimasel ajal üldse näha olnud :) mis teha, kiired ajad! 

Vaatamiseks nagu ikka - hammasratta alt 720p:
 

reede, 6. oktoober 2017

Haigus majas

Ma olen siin vahelduva eduga juba nädalakese kurku valutanud. Jube imelik asi on sellega muide. Nimelt elasin ma kuni 17-eluaastani niimoodi ära, et kurguvalu oli minujaoks selline tavaline asi, et ma väga seda tähele ei pannudki. Mul oli lihtsalt kurk igal hommikul haige! Siis aga käisin mandlilõikusel ja sain teada, et see tunne polnudki normaalne ja teised inimesed ei elagi niimoodi. :D ja nüüd on sedasi, et kui vahel kurk haige juhtub olema, on see minujaoks ikka suur asi. Kohe saad aru noh, et midagi on valesti!
Ei aidanud mu kurguvalule ka see, et eile õhtul mängule minnes omale kleidi selga udjasin ja pärast Martinit natuke väljas ootama pidin. Usu või mitte eksole! Ahjaa, eile oli mul muideks selline tore Uberijuht, kes mu autosse istudes Vivaldi mängima pani. Ja nii me läbi Bukaresti tema musta Passatiga kruiisisime, aknad lahti ja Vivaldi üürgamas.. kui see ei ole elu, siis ma ausalt ei tea mis on. :D
Igatahes on praeguseks see kurguvalu nii kaugele läinud, et nohu on kõige täiega platsis ja palavik veel takkapihta. Öö oli jube kehvakene, ärkasin vist iga tunni aja tagant üles kuni kell pool kuus ma seda enam taluda ei suutnud ja jäingi üles. Saate aru, kell pool kuus ja uni läinud! Kükitasin oma sossu hommikumantli sees, jõin teed ja vaatasin telekast mingi reality kordust. Üritasin küll voodisse tagasi minna, aga kinnine nina ja kondivalu mul seda teha ei lubanud. Ja nii ma siiani üleval olengi. 
Kuna mul täna ootamatult vaba päev tekkis ja ma seda päriselt haiguse peale raisata ei tahtnud, olen ikka vahelduva voodispikutamisega võidu kodus ka asjatanud. Siuksed väikesed asjad siin ja seal. Näiteks purustasin ma praegu ära terve suure küüslaugu, et seda täna kõikvõimalike asjade sisse lisada. Noh, et see tervis ikka tuleks. Pidime õhtul meie legendaarse koduse filmiõhtu tegema ja lausa veinigi limpsima, aga tänasega on selgeks saanud, et mittemingisugust veini ma ei saa, ainult ohtralt teed ingveri, sidruni ja meega! Tänast õhtut olen ma muideks oodanud, sest minuarust pole me Martiniga üksteist terve nädala näinudki. Kuidagi on nii olnud, et kui mina lähen hommikul tööle, siis Martin alles magab ja kui tema tuleb õhtul koju, pesen mina juba hambaid, et voodisse minna. Working peeps life onju!
Kahe nädala pärast olen ma juba Eestimaal ja ootan seda hirmsasti! Tean lihtsalt ette, et nii palju toredat on ees - sõprade-sugulaste nägemine, Martini koondisemängud ja igasugused istumised, Karni pasteedi söömine ja uute restoranide-kohvikute üle vaatamine.. niiii hea :) 

Praegu aga kobin natukeseks teki alla tagasi ja ootan kuni Martin mu küpsiste ja sidrunitega koju tagasi jõuab. Ning siis - edasi ravima!