neljapäev, 9. aprill 2020

Lotovõidud ja vutimunad

Võitsin eile lotoga 3,3€ ja olin trillallaa-trullalaa, kohe rõõmus olla. Siis nägin, et keegi võitis oluliselt suurema summa ja olin lihtsalt kade. 😄kohutav on see inimloomus ikka! A pole hullu, mul reedeks ka pilet, küll ma siis alles hakkan võitma. Mul see loto on siuke iganädalane lõbustus muidu, ostan alati Vikingut ja Eurojackpoti. Ei saa öelda, et veel mingeid suurvõite tulnud oleks, aga alla ma ka ei anna. 
Mitu aastat tagasi olime Jaanipäeval mu maakodus ja pidime tüdrukutega korraks ühest külapoest läbi minema. Ma päris täpselt ei mäleta mitu Summi lotot seal alles oli, umbes neli või viis. Üks sõbranna võttis paar piletit ja teine võttis siis ülejäänud paar. Esimene sõbrants ei võitnud midagi ja teine võitis ühe piletiga 1000€ ja teisega mõned eurod veel. Mingi külapoe piletiga! 😄mina ei võitnud tol päeval midagi, aga enne poodiminekut kettisin poe ette nõgesepõõsasse. No heaks õnneks äkki või nii. Või äkki hoopis eelmisel õhtul joodud ohtrate rummikokside pärast (tol ajal olid need veel teemaks). On mida oma lastele MITTE rääkida. 😄
Tegin hommikul banaanipannkooke ja oi jumal kui head need tulid. Ma kunagi ei saanud nagu nende populaarsusest aru, sest mu arust nende tegemine oli siuke rist ja viletsus. Nüüd ma olen aru saanud, et ei ole üldse! Lihtsalt pann peab puhas olema, õli peab  piisavalt kasutama ja mis kõige tähtsam - kuumus peab õigel astmel olema. Mu keraamilisel näiteks number kuus, gaasipliidil on keerulisem, sest siis tuleb ise tunnetada. Sööma peab neid kindlasti jogurti ja puuviljadega, sest nad ise on ju juba nii magusad, et mingisugust moosi küll peale panna ei kannataks.
Nägin @homeinestonia Instast nii ägedat lihavõtte dekoratsiooni, et võtsin selle teo ise ka käsile. Mitte seda eilset kipsipulbrist tehtud muna ma ei mõtle vaid neid varasemaid samblakotte. Paberkotid meisterdasin eile valmis, täna käisin Kelvingi metsas sammalt pännamas. Üritasin kiire olla, sest siin kandis liigub igast põtru ja muid pudulojuseid ja kui ma nende kätte jääks, siis ega minust praegu põgenejat ka ei oleks. 😄 pigem oleks ma nagu Leonardo Revenantis kui ta karu kätte jäi. 
Pajuutusid korjasin ma ka ja need toovad ju automaatselt munapühavaibid tuppa. Plaaningi täna mune värvida ja oma samblakotid valmis teha. Ostsin isegi spets vutimune, sest need näevad mu arust nii ilusad ja kirjud välja. 
Guugeldasin lampi praegu vutimunade kasulikkuse kohta ja jõudsin siia lingile. Tsiteerin: "Kas vutimunade söömine on kasulik naise organismile? See küsimus vaevab paljusid naisi. Siit saate vastuse." Tunnistage üles, kes on need inimesed keda vutimunade küsimus VAEVAB ja kes sellepärast öösiti magada ei saa? 😄olge lahked, ma lõpetan te piinad kohe - minge sinna lingile ja saate lõpuks vaevast lahti. 

Selle positiivse noodiga ma tänase postituse lõpetangi. 

teisipäev, 7. aprill 2020

Preggo-elu arutelud ja ärajäänud pühadest

Teate kui palju ma olen terve raseduse jooksul guugeldanud igasuguseid pärilikkusega seonduvaid asju? Ikka väga palju, ma ütleks. Kas põselohud on päritavad? Kas lõualohk on päritav? Kas kõrged põsesarnad on päritavad? Kas pikk teine varvas on päritav? Reaalselt ma olen lihtsalt igasuguseid asju guugeldanud. No mind huvitab lihtsalt! Kui see laps peaks saama minu ja Martini parimad küljed, siis vaata ette, maailm. Ja mu poja tulevased pruudid. 😄
Kuidas teie laps(ed) geenide osas on - kas mõni asi on silmnähtavalt pärilik? Või on laps(ed) täitsa iseenda nägu? 😊
Mõtlesin ju praeguste nädalate jooksul 3D ultrahelisse minna, aga kuna neid hetkel ei tehta siis jääb vist kuni beebi sünnini müsteeriumiks milline meie poeg välja tuleb. Kõige ilusam väike beebi kahtlemata, aga milline täpselt, vot seda ei tea. Samas on kõik väikesed beebid ilusad ja olgem ausad - üsna sarnased. Kas teil on ka nii, et kui keegi näitab mõne vastsündinu pilti siis te ei oska tegelt nagu midagi asjalikku öelda ja teete nagu mina: "Oi kui palju juukseid!"? 😄Või äkki on teil mõni veel parem kommentaar varuks?
Preggo OOTD: sukad Lindexist ja oma neli korda nõelutud, sest seesamune pikk teine varvas & kleit sõbrannalt
Käisin täna kesklinnas oma pakkidel järgi ja parkisin meelega auto kaugemale, et jalutada saaks. Esimest korda tundsin ma päris-päriselt, et appi kui raske on! Alakõhule on selline surve tekkinud, et ei saa nagu aru kas tahaks pissile või on lihtsalt raske olla. Ja vahepeal oleks nagu õhku vähemaks jäänud, et peab sügavamaid hingetõmbeid tegema. 
Et siis niimoodi see seitsmes raseduskuu tuligi. Mitte midagi katastroofilist, aga muutusi on täheldada siiski. Muidugi on iga uut "raskust" väga kerge eristada kui kõik eelnev ülilebo olnud on. Vahel ma mõtlen, et kui sünnitus ka kergemate killast olema peaks ja laps näiteks megahea unega tuleb siis ma küll rohkem lapsi saada ei julge. Ega teist korda ometi ju niimoodi ei veaks enam. 😄

Täna tekkis mul korraks täielik maailmalõpu-tunne. Pidin T1-s käima, et sealt üks pakk haiglakoti jaoks kätte saada ja ma ei näinud seal ühtegi inimest. Kui esimesel korrusel mõned ikka olid, siis liftiga kolmandale jõudes ei olnud seal mitte kedagi. Koridorid olid pimedad, poed olid pimedad, kõik oli vaikne.. kui ma seda nüüd unes ka näen, siis ei imestaks. Hirmutas mind. 😄
Munapüha teemadel. Sel aastal küll vist kusagil suurt tähistamist ei tule, aga mune värvin ma siiski. Meil muidu on tavaks saanud suurel reedel sugulastega koos lõunat süüa ja munakoksu teha, aga sel aastal on üritus ilmselgelt canceldatud. Hea kui emadepäevakski kokku saame. Igatahes leidsin ma munade värvimise kohta nii ägeda postituse ja oleks mul kodus metsmustikaid, siis värviksin ma neid kindlapeale selle Koogikontori õpetuse järgi. Ülicoolid mu arust! Ma jään muidu ikka vana hea sibulakoore juurde, aga proovin sel korral ka riisi ja väikeste lehtedega mustreid teha. Eks siis hiljem raporteerin kuidas välja kukkusid.
Scrollisin veidi oma Instas (@liinajohannson) tagasi ja leidsin näiteks need kaks pilti eelnevate aastate pühadest:
Nüüd on mul küll hirmus kahju, et sellel nädalavahetusel me midagi taolist korraldada ei saa. Kuradi koroona noh, neelaku sind leegid!

pühapäev, 5. aprill 2020

Nädalavahetuse asjad

Kuulge, mis teie "Maskis lauljast" arvate? Meeldib? Mulle üldse ei meeldi näiteks, aga vaatan ikka. Või noh, otseselt ei vaata, aga taustaks käib, sest muud meelelahutuslikku ka sel ajal ei tule. Mul lihtsalt ei käi seda klikki ära, et see saade mulle põnev oleks. Pool aega on siuke tunne nagu vaataks mingit ulmefilmi ja teise poole saateaega.. ma ei tea! Ainus põnev koht saates on see üks minut kus mask maha võetakse. 😄
Kolm ja pool nädalat isolatsioonis istutud ning kui palju veel minna on - ei tea. Mõni päev läheb mööda nagu lennates ja teine venib nagu härjaila. Iga päev vaatan kell kaksteist AK-d, et äkki on täna juba paremaid uudiseid.. agaaa ei, ikka kõik sama. No mõni päev ongi niimoodi, et ootad õhtut, et magama saaks minna ja loodad, et uus päev algab parema tujuga. 
Täna oli täitsa okei päev muide. Hommikul mõned videokõned ja peale seda jalutasin pakiautomaati, sest tita voodisse tellitud linad ja kattemadrats saabusid. Poest hüppasin ka kiirelt läbi, sest ühel minu väikesel sõbral on täna sünnipäev ja siis oli vaja mõned asjad võtta. Pirita Selveris on lillepoel nii tore süsteem muide, selline iseteeninduse moodi asi. Kimbud on lilledega väljas, hinnad juures. Raha tuleb ämbrisse panna ja võidki oma lilled võtta ning koju minna. 😄Täiega okei mu arust, lilled ise olid väga ilusad ja hinnad ilmselgelt soodsad.
Hiljem käisingi oma väikese sõbra terrassilt läbi, et talle sünnipäevarõõmu viia ja paar sõna juttu puhuda. Õhtupoolik on aga juba rahulikult kodus möödunud, sõin maasikaid jogurtiga ja lesisin täitsa niisama. Metsik, ma tean.
Aga oiii kui põnev päev mul veel homme tuleb! Saan lausa vereproovi andma minna! Kes oleks kunagi osanud arvata, et nii lamp asi nagu vereproovi andmine mu nädala highlightiks olema saab. 😄Lisaks tuleb mul Lindexist läbi käia, et enda mitu nädalat pantvangis olnud pakk ära tuua. Poodi küll minna ei saa, aga uksepeale pidavat nad paki toimetama küll. Saame näha! 
Eile muuseas tuli mulle veel üks väike pakk, kus sees oli Make Up Store'i mineraalpuuder. Sellist asja ma varem kasutanud ei olnudki, aga kuulsin siit-sealt, et tegemist on tõelise imetootega, millega kiirelt endale inimese näo pähe maalida annab. Esmamulje on küll väga hea ja tundub, et värvivalik läks ka täkkesse ehk midagi sellist, mis põhjamaise lubjatooni nahavärvusega klapib. Make Up Store'l on hetkel kõik tooted -30%, mis on ikka väga hea allahindlus (tellida saab tooteid näiteks läbi Instagrami või e-maili teel).
Ainult puuder, ei mingit jumestuskreemi ega peitekat.
Nagu tavaks on saanud siis lõpetuseks väike pilt sellest, kuidas ma eile komme "degusteerisin". No ei leidnud seda õiget!

reede, 3. aprill 2020

Kodusistumise allakäigutrepp

Paistab, et ma pole ainus, kes ennast kodusistudes e-poodidega lõbustab. Just sõbrannaderingis ladusime oma saladused päevavalgele, et kes mida tellinud on. Teised olid vähemalt ikka põnevaid asju tellinud, ma olin mingi, et jaa, tellisin beebivoodisse veekindla kattemadratsi ja nibukreemi (nii rõve sõna muideks - nibukreem, võeh). 😄Olen muuseas pojale asju ostes alati endale üles märkinud, et palju millelegi kulunud on. Lihtsalt niimoodi statistika mõttes, endal huvitav jälgida, et kui kalliks see lapsesaamine minna võiks. Eile vaatasin märtsi kulud üle ja ütleme nii, et ega see summa palju alla neljakohalise summa ka ei jäänud. Mu jaoks see muidugi üllatusena ei tulnud, sest pool sellest olid juba turvahäll ja isofix ning tegelikult on mul nüüdseks enamvähem kõik olemas ka. Suurtest asjadest on puudu vaid käru, mille ma järelturult (mulle nii meeldib, et inglise keeles öeldakse järelturu asjade kohta preloved - kuidagi nii õige. enne armastas seda asja keegi teine ja nüüd on minu kord) osta tahaks ja hetkel lihtsalt õiget pakkumist ootan.
Eile muuseas sain kaks pakki kätte - mõlemad kaup24.ee lehelt tellitud asjad haiglakotti. No suht väikesed pudinad ikka. Karbid olid aga nii lahmakad, et kodupoole jalutasin nagu loom, mõlema käe all üks kast. Vahepeal pidin lausa bussipeatuses puhkama ja täna on isegi käelihased veits haiged!

Teate kuhu ma selle kodusistumisega langenud olen? Ma lugesin ükspäev Perekooli foorumi teemat blogijate kohta. Nagu kellel kurat on viitsimist mingi varavalges anonüümselt teisi inimesi klatšimas käia!? Üldse on seal mingi ülihuvitav rahvas koos, sest mõni tundub nagu täitsa normaalne inimene olevat (samas.. miks sa kommenteerid seal siis?) ja mõni on selline, et appi, sind tuleb küll siit planeedilt minema ajada. 😄
Jumala eest, ega mulle ka kõik blogijad sümpaatsed ei ole, aga mis see minu asi on kes mis minutil oma laivis mida ütles. Eks see blogimine on üldse kohati nagu mingi halb reality show - kõike annab kontekstist välja võtta ja kui tahta annab pea igast asjast draamat üles tõmmata. Rohkem eetriaega saab see, kes midagi šokeerivat teeb või ütleb, sest nii see inimmõistus juba kord töötab, et teiste labasuse arvelt on väga kerge ennast parema inimesena tunda. Ma ju tean, ma vaatan igasugust trash tv-d. 😄

Aitäh sellele lugejale, kes mulle siin Ämmaemanduskeskuse perekooliloenguid soovitas! Kuulasin kolmapäeval esimese ära ja väga asjalik oli. Kuulan edaspidi ka ja varsti olen tark valmis. Viimase loengu teemaks olid muuseas sünnituse erinevad faasid ja ma pärast mõtlesin tükk aega, et kummalisel kombel pole ma siiani sünnitust ennast kartma hakanud. Ma tean, et see saab olema sadu kordi valusam kui ma enda peas ette kujutada oskan, aga no mis mul enam teha on. 😄õnnis teadmatus kui enne sünnitanud ei ole! 
Mul on enda keha ja beebi suhtes mingisugune vankumatu enesekindlus, et kõik läheb täpselt nii nagu ma visualiseerin ja nii ongi. Eks siis ole paista kas ja millal see päris hirm mu sisse tuleb. 

Eile tundsin ennast nii malakana, et täna lausa lasin kuivšampooni pähe ja värvisin ripsmed ära. Kes oleks kunagi osanud arvata, et nii väikesed sammud panevad mind täna ennast täitsa okei inimesena tundma? 😄kui ma veel kunagi juuksurisse ja lash lifti saan, siis hoidke oma piip ja prillid, te ei tunne mind äragi enam! Sinna aga läheb muidugi aega veel ja ma arvan, et umbes kuu aja pärast käivad enamus naisi mütsid peas ringi, et keegi nende "kauneid" väljakasvusid ei näeks. 😄
Pilt ajast kui ma VÄRSKELT juuksuri juurest tulnud olin.. olid ajad!

teisipäev, 31. märts 2020

Tahan küpsetada!

Mu käed oleks nagu krokodillinahast tehtud praegu. Kogu see pesemine ja desinfitseerija kasutamine ja külmad ilmad.. abielu- ja kihlasõrmust pole ma juba nädalaid kandnud, sest käed on koguaja mingi möksiga koos ja kes neid sõrmuseid siis puhastada viitsib. Lihtsam on "paljaste" sõrmedega olla. 

Kuulge, kes statistikat teab, kas koroonaviirus juba vaikselt alla ka andma hakkab? Ma ise jälgin iga päev numbreid ja uusi juhtumeid riigiti ning paar viimast päeva oleks nagu väike langus olnud. Tahaks praegu, et keegi ütleks, et jah Liina, nii on, oled õigesti aru saanud. Lihtsalt oleks kuidagi täna seda väikest rõõmusõnumit vaja mulle. 

Ma olen juba teist päeva nii laisk, et pole jalutamas käinud. Aga mul on vabandus olemas! Mu paksu jope lukk läheb nii hädavaevu kinni, et hakkab kõhtu pitsitama ja siis on ebamugav olla. Kevadjope on aga praegusteks ilmadeks veidi liiga õhuke (kuigi ma olen sellega juba käinud küll, lihtsalt alla olen mitu kihti riideid ladunud) ja mantliga ka ei taha käia. Lisaks nägin ma täna Viimsi FB grupist, et mu tavalisel jalutusmarsruudil nähti kolme põtra ja nüüd ma ei julge minna. 😄näed, ma ei ole loll, mul on vabandusi küllaga!

Vaatasin, et olen oma pojale nii usinasti asju kokku ostnud, et mu nimekiri paistab juba otsa saavat. Palju asju on uusi, osa sõbrannadelt-tuttavatelt, midagi on järelturult ja midagi on sellest ajast kui ma ise alles beebi olin. Lobisesin täna empsiga ja uurisin kas minu titetekid (need baikatekid, teate küll) veel kehtivad. Ta oligi need nii muuseas juba välja vaadanud ja nüüd saab minu poju nende all magada. Sellistel asjadel on mu jaoks kuidagi palju rohkem väärtust kui uhiuutel. 😊
Ega ma muidugi tea mis mu poeg sellest magamisest arvama hakkab, sest viimastel päevadel eelistab ta öösiti hoopis luksuda. Mina keeran külge või käin pissil - tema kasutab juhust ja hakkab luksuma. 😄lugesin kusagilt, et luksumine tähendab seda, et ta harjutab juba vaikselt imetamiseks ja istub kõhus, näpud suus, mis omakorda tähendab seda, et ta lootevett alla neelab ja see teda luksuma ajabki. Naersime Martiniga, et sellest tuleb küll üks piimaloom, sest see oskus on tal sündmise ajaks korralikult omandatud. 

Ostsin eile poest apelsine ja ma ei tea kas ma pole ammu neid söönud või mis värk on, aga appii kui head need olid! Nii magusad ja mahlased. Äkki on praegu lihtsalt nende heade apelsinide hooaeg, ega ma ka ei tea. Lihtsalt teile teadmiseks, et ostke siis apelsine. 😄
Mul on praegu nii kahju, et me oma uue kodu kööki enne seda karantiinivärgi algust ahju paigaldada ei jõudnud. Iga päev näen ma Instast vähemalt viite inimest, kes parasjagu midagi maitsvat küpsetab ja olen kurb, et ma üks neist viiest ei ole. Ega ma ei tea kes kõik need küpsetised ära sööks, aga ma tahaks lihtsalt teha neid! Tegemise rõõm, saate te aru. Kindlapeale küpsetaks kaneelirulle ja väikeseid lihapirukaid ja SEDA kodujuustu-peekoni pirukat. See on nii hea ja lihtne retsept muidu - kindlapeale minek ka, sest maitseb nii lastele kui täiskasvanutele. Kellel pea toiduideedest tühi on, siis olge lahked! 
Hakkan nüüd hoopiski lavaširulli kokku keerama, saab igasugust värsket kraami sisse laduda ja maitseb ka hästi. Mu arust on üldse lavaširull nii tänuväärt asi - sobib kergeks õhtusöögiks või vahepalaks või hoopiski hommikukohvi kõrvale. Mina teen enda oma nii, et täidiseks segan kokku majoneesi, riivjuustu ja mingisugust maitserohelisega toorjuustu. siis laotan lavašile seda lehtsalatit, mida potiga müüakse ja terve paki seda õhemast õhemat suitsusinki. Ja paprikat tükeldan ka vahele. Imehea! Ahjaa, vahel lisan marineeritud kurki ka kui mul seda olema juhtub.

Sellised lobajutud siis tänasesse lambisesse teisipäeva. Olge terved ja küpsetage terviseks!