pühapäev, 21. aprill 2019

Tibupüha nädalavahetuse kokkuvõte

Mul on praegu ideaalne pühapäeva õhtupoolik - tegime diivani lahti, et rohkem ruumi pikutamiseks oleks (lõunauni on juba tehtud), telekast tulevad terve päeva igasugused sarjad, minu kõrval külitab mu abikaasa ja varsti peaks tellitud sushi kohale jõudma. Eluke!
Edit: sushi ja mochi-pallid jõudsid kohale ja need olid imehead! Kas keegi veel mochit nii palju fännab kui mina?
Eilne hommik algas munakoksimisega, mille ma Martinile kaotasin. A kohe maksin kätte ka kui nii möödaminnes ta "tšempioni" vastu uksepiita puruks lõin. :D munad muuseas värvisin ära juba reedel ja ikka sibulakoortega, sest mu arust tulevad niimoodi kõige ilusamad. Osad munad said endale kleepsud ümber. 
Kuna Rumeenias pühad nädalavõrra hiljem on, siis värvin mune ka tuleval nädalavahetusel. Ega ma ei jäta ju ühtegi võimalust millegi tähistamiseks kasutamata. :D
Hommikusöök.
Peale hommikusööki läksime aga poodidesse, sest õhtuks olime oodatud sõbranna sünnipäevale ja kingitust meil veel ei olnud. Kingituseks valisime talle Kataani, mille pisikusse me ise teda nakatanud oleme. Muidugi põikasin korraks ka Sephorasse sisse, mis suur viga oli, sest välja tulin ma sealt juba oma 50€ vaesemana. Ups! Mingeid emotsioonioste küll ei teinud, aga no raha kulub seal ikka kiirelt. 
Sünnipäevaõhtusöök toimus ühes uhkes skybar-is, aga usu või mitte, nii s*tta teenindust ei ole mina veel Bukarestis näinud. Toit oli täiesti keskpärane, joogikaardilt sai tellida ainult seal olevaid jooke (sõbranna soovis Cosmopolitani, mida ta ei saanud, sest seda kaardil polnud, vahet pole, et tegelt on tegu ju väga lihtsa kokteiliga). Üks jook unustati lihtsalt toomata ja kui mõned inimesed seltskonnast ka teist ringi jooke soovisid, unustati need ka  üldse ära.. Asju, mille üle viriseda oli veelgi, aga las ta jääda. Lihtsalt kuidagi nii ebameeldiv tunne jäi sisse, sest tegelikult tähistasime ju kellegi sünnipäeva ja kindlasti tahtis tema kõige rohkem, et oleks mõnus õhtu. Ahjaa, sünnipäevalaps ei ole kindlasti mingi papist plika ja kui arvet tuues teenindaja ütles, et teenindust arve sees ei ole, pani M tipiks ühe lei (arve oli umbes 800 leid, ehk 170 eurot). Minul küll nii palju mune olnud ei oleks, et sellist statementi teha!
Koju jõudsime lõpuks alles peale kella viit hommikul, sest käisime veel tantsimas ja afterparty öösöögil. Kui Eestis süüakse peale pidu burgerit, siis siin on populaarne kreeka tänavatoit. Ja tõesti - ei ole paremat asja kui peale mitut tundi kontsadel olemist maha istuda ja friikaid värske tzatziki kastmega süüa :) 
Praegu aga tunnen ma jälle, et uni hakkab vaikselt silma tikkuma ja ega siin täna enam pikka pidu ei ole. Õnneks saan homme rahulikult kodus olla ja vara ärkama ei pea. Kuidagi siuke tunne on, et nädalavahetus oli minujaoks väsitavam kui nädal ise. Jube vana tunne tuleb peale kui ühest sünnipäevast taastumiseks kaks päeva aega läheb. :D 

Head uue nädala algust!


kolmapäev, 17. aprill 2019

Uued soengutuuled

Ohhohoo, kui uhke ma praegu enda üle olen! Mitu kuud on mul Bloggeris mingisugune kommentaaride kamm olnud ja just praegu sain ma selle lahendatud. Happy days! 

Jõudsin eilse kuupäeva esimestel tundidel tagasi Bukaresti ja no mina ei tea mis värk on, aga mitte iial varem pole ma Eestist äratulemise vastu nii väga olnud kui nüüd. Enne äratulekut jahvatasin igaühele kes vähegi kuulata viitsis kui väga ma ikka Eestis olla tahan. Sorri selle eest, sõbrad ja võõrad inimesed! :D Isegi lennujaamas hoidsin viimse hetkeni toolist kinni, et püsti tõusma ja lennukisse minema ei peaks. Võtke seda naljaga või mitte, aga mina ei tea mis kriis mul peal on, et ma muud ei taha kui ainult Eestit. 
Täna käisin esimest korda peale kuuajast puhkust tööl ning kuigi seal on tore ja aeg läheb lennates, siis tööpäeva lõppedes vahtisid mulle vastu ikka ummikud, protestid ja miljon inimest metroos. No siuke vana hea lugu, et same shit, different day. Vähemalt on kõik väljas lehte ja roheliseks läinud ja see teeb mul olemist toredamaks küll.
Õnneks oleme pooleteise kuu pärast tagasi Eestimaal ja oi kui rõõmsaks see mu väikese südame teeb! Kohemaid hakkan kalendris päevi maha tõmbama!

Ja oi kui tore mul Eestis oli! Jõudsin sada asja korda saata ja nii palju sõpru näha ja üldse oli nii hea olla, et tahaks või kohe kõigele mõeldes pisara maha panna. Ja mul on nüüd ju uus soeng kah! Kes veel Instagramist näinud ei ole (@liinajohannson), siis on see vot selline:
Lõikas Kristiina Big Apple salongist ja värvis Marleen Pärkma Wavebar-st. Juuksed kasvatasin ise.
Ise olen nii rahul ja tunnen ennast lausa kümme aastat nooremana :) ja arvan, et paistan ka, sest viimati poest veini ostes küsis müüja mu käest lausa dokumenti (jaajaa, ma tean küll, et see on täiesti tavaline) ning kui see ei ole noorusenäitaja siis mina ei tea mis on.

Ma tegelikult praegu pikemalt kirjutama ei hakkagi, sest mul pressib uneaeg varsti peale ja i need my beauty sleep onju. :D Tahtsin lihtsalt endast kiire elumärgi maha jätta ja öelda, et küll on tore, et siin ikka lugemas käite. See teeb mulle nii palju rõõmu!

Järgmisel korral räägin aga juba pikemalt, auka! 

teisipäev, 2. aprill 2019

Sarjasoovitus ja nädalavahetus mere ääres

Tere hommikust Varssavist! Kui nüüd päris aus olla, siis minu jaoks nagu enam hommik ei olegi. Äratuskell helises täna juba 2:20, sest lennujaamas pidin ma olema juba kell neli, et poole kuuesele lennule minna. Läksin eile küll enne kella ühtteist voodisse, aga mingil imelikul kombel mul eriti und ei tulnud ja terve aja kuni äratuskellani olin ma kusagil une ja ärkveloleku vahepeal. 
Üheks unetuse põhjuseks pean ma eile vaadatud "The Sinneri" esimese hooaja viimast osa, mis nii-nii põnev oli ja mis siiani mõtlemisainet annab. Ma siiralt soovitan seda sarja! Juba ilmatuma ammu pole mul ühegi sarja vaatamisega nii olnud, et lihtsalt EI JAKSA uut osa ära oodata ja PEAN KOHE teada saama, mis edasi juhtub. See sari on nii ettearvamatu ja põnev, et kuni viimase hetkeni ei osanud ma otsi kokku panna ega ennustada millega asi lõppeb. Palun andke kommentaarides teada kui keegi veel seda sarja jälginud on, mul on tarvis kellegagi muljeid vahetada ja ventida. :D

Nädalavahetusel käisime me ju sõpradega Constantas. Lubasin siin suure suuga vlogida ja puha, aga piinlik - kaamera oli kaasas küll kuid kotti ta jäigi. Mul oli nii lõbus ja tsill, et ma lihtsalt olin laisk ja lõin käega. Peate ise Constantasse lendama, saate teada kuidas seal lood on! Reedel jõudsime kohale umbes kella seitsmeks õhtul ning suht kohe läksime õhtusöögile ka. Hiljem mängisime veel hotellis Unot ja Perudot ning magama läksime vist alles tükk maad peale südaööd. Laupäev algas ühe mõnusa hotelli hommikusöögiga, peale mida me linna jalutama läksime. Kõmpisime mööda rannapromenaadi ja tegime kasiino juures pilte. Akvaariumis vaatasime kalu ja mošeetorni ronisime ka. Ma ei olnud kunagi üheski mošees käinud muideks. Muljed on sellised, et oli täpselt siuke nagu ma ette oleks kujutanud. :D 
Õhtusöögiks oli meil kinni pandud laud ühte restorani kus me Martiniga ka varem käinud olime. Kuidas saab nii olla, et eelroad-pearoad viisid lihtsalt keele alla, aga magustoitudega ei jäänud keegi rahule? Nagu üldse kohe mitte. Mina tellisin magustoiduks key lime pie, aga sain midagi sellist green velveti sarnast.. no ei meeldinud! Tagasi hotelli jõudes mängisime veel kaarte ja lauamänge ning magama läksime lõpuks alles kell pool kuus hommikul. Upsi! Äratus oli aga juba kell kümme ja nii jäi uni õige pisukeseks. Jalutasime veidi veel rannas, sõime sõprade ja nende tuttavatega koos lõunat ning kella seitsmeks olime tagasi Bukarestis. Kuna päeval lõunauneks aega ei olnud, siis tuli õhtul ikka eriti kiirelt ja eriti magus uni peale. Taaskord üks mõnus nädalavahetus seljataga.
Peale nelja tundi und ma pühapäevahommikul just kõige säravam ei olnud..
Täna maandun Tallinnas juba kella kahe ajal ja julgen arvata, et õhtul tuleb uni ikka üsna vara peale. Homseks aga on mul kinni pandud ajad nii juuksurisse kui ka lash lifti. Saab kohe kaelast ära! Eesti-plaane on mul juba palju tekkinud ja loodan, et kõige jaoks ikka aega ka jääb. 
Nüüd aga lähen ostan Poola komme kaasa ja joon ühe kohvi, sest silm hakkab vägisi uduseks kiskuma ja suu on rohkem lahti kui kinni. 
Mõnusat nädala algust!

reede, 29. märts 2019

Pakkimisejuttu ja muu loba

Reede on lõpuks ometi käes! Saab jälle asjad kokku pakkida ja mereäärde nädalavahetust pidama põrutada. Tegelikult pakkisin oma väikese reisumärsi juba eile ära, täna on veel nipet-näpet lisada. Mulle on viimasel ajal täiega meeldima hakanud selline asi, et mõtlen juba enne välja, mis kostüüme ma täpselt kannan. Niimoodi ei vea ma liiga palju nodi kaasa ja üldse on kuidagi vähem seda riidestressi. Ja mulle pakub haiglast rahuldust kui ma kusagile sõites kõiki kaasavõetud riideid-jalatseid kasutan. Täitsa imelik kohe kui mõnusa tunde see teeb. :D pikema reisi puhul üritan aga pakkida niimoodi, et kaasavõetavad riided omavahel klapiksid ja pea kõike annaks teiste esemetega sobitada. Näiteks Eestisse lendan ma juba teisipäeval ja seda ainult käsipagasiga (jään ligi kaheks nädalaks). Samas on mul Eestis riidekapp nii punnis, et vabalt võiks ka kaks kätt taskus lennukile minna ja saaks ikka kaks nädalat niimoodi riides käia, et iga päev oleks erinev outfit seljas. SAMAS.. on meil üldse aastatepikkuse välismaal elamisega pea kõiki asju topelt tekkinud, niiet kui me ühel päeval Eestisse tagasi kolima hakkame saame kohe korraga mitu korterit ära sisustada kui vaja, hehe.
Käisime eile jaapani aias jalutamas ja seal oli juba selline mõnus sumin. Mesilaste sumin siis. Kirsipuud õitsesid ja päike paistis. Martin ütles, et mu kostüüm oli overkill, aga mina ei nõustu. :D ma olin lihtsalt sündmusele vastavalt riides! Kohvitamas käisime ka, sest mis jalutuskäik see ilma kohvikus käimata on.
Vaatasin siin ükspäev, et ma olen ikka valge nagu kartuliidu. Kuna aga juba vanarahvas teadis rääkida, et päevitunud ihu peal kõik riided paremad välja näevad ja ilm meil siin juba üha paljastavamaid kostüüme kanda lubab, siis läksin ma jalamaid poodi, et endale mingisugust tooni andvat kreemi osta. Isepruunistuvat kreemi olen ma kasutanud oma elus täpselt kaks korda ja mõlemad neist on lõppenud katastroofiga, seega jäi see variant ära. Ostsin hoopis Vita Liberata Body Blur kreemi, mis oleks nagu vedel päikesepuuder, mis veega hõõrudes maha tuleb. Mina kirjeldaksin seda vähemalt nii. :D katsetasin kohe samal õhtul järgi ka ja müts maha - esmamulje on super! Homme õhtul teen uue katse, eks siis näis kas esmamulje oli petlik või mitte. Hind oli küll 100ml kohta krõbe, aga ega teda korraga palju ei kulu ka kui sa just korraga tervet kere sisse kreemitama ei hakka. No vähemalt ma mõtlen, et ainult neid kohti ju katad, mis välja paistavad onju.

Toredat nädalavahetust! :)

teisipäev, 26. märts 2019

Nädalavahetus Craiovas + VLOG

Nädalavahetus Craiovas möödus nii ruttu! Aga eks kolmetunnine edasi-tagasi sõit võttis ka siiski omajagu aega. Õnneks läheb lobisedes ja vlogides aeg alati ruttu. Saite õigesti aru - seekord oli mul kaamera ka kaasas :) kahjuks ei ole ma (veel) nii aktiivne videotegija, et kaamerat igal hetkel kotist välja viitsiks võtta, aga kui meelde tuleb siis otsin teise ikka üles. Ma pigem nagu tahan ise ringi vaadata ja näha. Tunnen kuidagi, et kui ma kaamerale keskenduma pean siis mul endal jääks nagu kõik nägemata ja korralikule vestlusele ma samuti keskenduda ei suudaks, mis teeks minust päris kehva kaaslase. Saate aru, et mis ma silmas pean jah? Video on igatahes postituse lõpus, ärge lihtsalt kvaliteeti kõrgemaks unustage kruttida :)
Craiova on nüüdsest kindlasti üks minu Rumeenia lemmikutest! Väga armas ja rahulik linn, tänavad olid puhtad, kõikjal õitsesid õunapuud, kirsipuud ja magnooliad, päike paistis ja üldse oli jube mõnus seal olla. Vanalinn meenutas mulle Bukaresti vanalinna, aga oli lihtsalt väiksem, puhtam ja rahulikum. Hotelliga jäime samuti hästi rahule, kesklinna jalutamiseks kulus 15 minutit ning millestki meil hotellis puudust ei olnud. 
Täitsa suvaliselt leidsime endale õhtusöögiks restorani ka - jalutasime kesklinna kui lambist märkasime ühe maja küljes restorani silti. Kiire guugeldamine andis vastuseks, et restorani omanik on kohaliku Masterchefi 2015. aasta võitja ning sotsiaalmeediast tulid vastuseks ka ainult kiitvad kommentaarid. Müüdud! Ja las ma ütlen teile.. ma ei mäleta, et ma kunagi Rumeenias ühe restoraniga nii rahule oleks jäänud. Kõik oli super - restoran ise oli väga äge, teenindus tähelepanelik ja toidud imelised. Martin sõi paellat ja mina tuunikala, magustoiduks võtsime hautatud pirni mascarponega ja šokolaadifondanti. Isegi kokteilid olid täpselt on point.
Kaartide mängimiseks leidsime samuti aega, õnneks aga lõpuni ei jõudnud.. khkhm, saate õigesti aru jah, ei oleks minust võitjat olnud. :D sellegipoolest oli hirmus tore mängida!
Pühapäeva alustasime hotelli hommikusöögiga ja peale seda jalutasime botaanikaaias. Palju asjalikum kui Bukaresti oma. Parimaks osaks botaaanikaaia juures olid kilpkonnad. Neid oli seal lihtsalt hunnikute viisi! 
Õhtul koju jõudes olime me nii väsinud, et magasime mitu tundi diivanil. Peale seda hakkasime uut sarja vaatama, Netflixi "The Sinnerit". Minuarust väga kaasahaarav ja põnev. Ikka selline, et tahaks pidevalt järgmist osa vaadata, et teada saada mis edasi juhtub. 

Nüüd aga mõned päevad kodus ja juba reedel sõidame koos sõpradega Constantasse.