Reede, 2. september 2022

Mustrid

Mina olen selline inimene, et kui mulle näiteks mingisugune laul meeldib siis tahan ma ainult seda laulu kuulata, täiesti non-stop ja repeatil. Praegu isegi meenus, et kunagi meeldis mulle üks laul niii väga, et repeati-nupu kasutamine tundus liiga suur töö ja lasin oma tollasel peikal lihtsalt mulle plaadi teha kus peal ainult see üks laul oligi, ca kakskümmend korda jutti. 😄 piinlik! Veel piinlikum on muidugi see, et ma isegi tean mis laul see oli, aga ma ei ütle. Teen ennast põnevaks praegu. 😄

Toitudega samamoodi. Alles oli mul pikalt periood kui ma nädalaid IGA päev hummust sõin. Tegelt sööks praegugi, aga sai otsa. Nädalaid (mõne üksiku erandiga) on mul olnud hommikusöögiks üks ja sama kombo - sepik või leib hummuse, spinati, härjasilma, tomatite, parmesani ja tšillisoolaga. Ehk on asi selles, et ma alles aasta eest õppisin vedelat munakollast nautima ja nüüd naudin kõigi nende aastate eest millal ma seda kuiva ja puist munakollast armastasin. 😄

Ja kleitidega! Alles ma kirjutasin, et tellisin endale kleidi. No nüüd siis tellisin ühe veel. Ja tegelikult hoian ühel veel silma peal, et kui minu suurust saadaval on siis äkki.. 

Kolmekümnendates oskad juba üsna hästi arvata mis sulle sobib. Hindad rohkem materjali, praktilisust, TASKUID 😄 kui mingi riideese juba kriteeriumitele vastab ning lisaks veel soodushinnaga müügis on.. siis on ju lihtsalt mõistlik tegutseda. Näiteks nagu nende kleitidega - šokeerin teid kohe hinnavahega, olge valmis. Nimelt maksin ma siin kahe kleidi eest POOLE vähem kui Eestis. Ma ise ka ei suutnud oma silmi uskuda kui numbreid kokku lõin! Sellised numbrid tekitavad minus muidugi veel suuremat hasarti, et mõndadele listis olevatele asjadele hinnavõrdlust teha. Minus on justkui kaks isiksust - üks kellele meeldib vähe tarbida ja seeläbi raha säästa ning siis see teine kes pidevalt avastab, et midagi on tellida vaja. Ja siis need kaks isiksust peavad pidevalt võitlust - suurema osa ajast jääb see mõistuse hääl peale, aga periooditi võidab see kes pidevalt kullerilt uut pakki ootab. Eriti kipuvad need perioodid sügise alguses olema nagu praegu.

Nüüd aga kõik, lähen kohvi tegema! 

Neljapäev, 1. september 2022

Stressikad olukorrad

Eile kirjutas Anu oma monstrum-vaablastest, täna kirjutan mina oma sipelgatest. Mitte küll nii ohtlikud kui vaablased, aga appi kui tüütud! 

Märkasin neid sipelgaid muidugi juba eelmisel suvel, aeg-ajalt suts mürki kööginurka ja tükiks ajaks rahu majas. Sellel aastal aga võta näpust - ei mõju. Leiva lõhnagi ei tohi köögis olla, kohe on sipelgad platsis. Sala-küpsiste söömisest rääkimata.. ja muidugi on meil ju tore Huuks, kes kõike ainult ISE-ISE teha tahab, k.a siis süüa. Teate küll mis läbu maha jääb kui kaheaastane on ISE söömise lõpetanud. Ega minagi sipelga asemel siit kusagile ei läheks kui "laud" koguaja kaetud on.

Ma tean, et jahedamate ilmade saabudes kaovad need sipelgad ju ära, aga millal jahedamaks läheb? Ei tea. Eks siis seniks elame siin kõik rõõmsalt koos, meie pere ja sipelgad.

Esmaspäeval käisime termides ujumas. Võtsime miinimumaja - kolm tundi. Ääriveeri pidasime vist kaks tundi vastu ja siis hakkas H silmi sügama. Selge, vaja koju minna. Muidugi jäi ta umbes viis minutit enne kojujõudmist autos magama ja tuppa jõudsime juba korraliku kisaga. Ikka selline full on kisa, et mu mahalöödud sipelgad ärkasid ka prügikastis surnust ellu vist. 

Eile hommikul läksime parki ja poodi ning koju tagasi pidi Martin Huuksiga kahekesi tulema, sest mina jäin veel linna. Tegime juba täpse gameplan'i valmis, et kui H jälle enne lõunaund tuuritama hakkab siis mis trikid Martinil varuks on. AGA kõik oli tühi töö, sest H käitus nagu milenki, sõi kõhu täis ja kobis magama. Nagu mida helli!? Miks ta mind siis pidevalt karistab? 😄

Paistis, et see mõnetunnine üksteisest lahusolek mõjus hästi nii mulle kui ka Huuksile, sest terve ülejäänud õhtu armastas ta mind palavalt ja riidu me ei läinud. Linna jäin ma eile muuseas sellepärast, et käisin kahe teise eestlasega lõunal. Pole kohe harjunudki, et istud lauas ja kõik räägivad eesti keelt. Nii võib lausa ära unustada, et tegelt istud Tallinna asemel Bukarestis. No kuniks kellegi teisega rääkima pead muidugi. 😊

Lõunalt kojujõudmine oli nii stressikas, sest Martin pidi veel kellapealt trenni minema. Ikka on nii ju, et kui kusagile kiire on siis põlevad punased tuled eriti pikalt ja taksojuht tahab täiega sulle oma Taanis elavast õest Alinast rääkida (sest Liina-Alina eks) ja keegi koperdab teepeal ees ja no ikka kogu kupatus. Õigeks ajaks ma siiski jõudsin ja keegi kusagile ei hilinenud. 

Nüüd puhkan veel veidi enne kui poisid lõunaunest ärkavad ja elu jälle täiega käima läheb. Ahjaa, ilusat septembrikuud! Minu lemmik aastaaeg on alanud! 😊

via Instagram @viatolila


Esmaspäev, 29. august 2022

Tantrumid

Olin möödunud nädalavahetuse pojaga kahekesi kodus. Ütleme nii, et kui täiskasvanu minuga niimoodi käituks nagu H viimastel päevadel, oleks ma temast ammu lahti öelnud ja jumalaga jätnud. 😄 

Eks ma olen laste jonni ja tantrumeid ju enne ka näinud, aga oma lapse puhul on kuidagi teisiti, eriti kui taoliseid jonnihoogusid enne olnud pole ning need "uus asi" on. Lisa neile tantrumitele veel "ei taha" faas ka otsa ja siis saab sellest juba korralik karusell, mis isegi kõige kindlameelsematel pea huugama võtab. Aga nagu öeldakse siis there are two kinds of days: good days and character builders. Lisan omaltpoolt juurde, et nende character builders'i päevadel teevad emad kindlasti pigem rohkem online shopingut ja lakuvad peale laste uinumist rõdul kokteili. Kui mind siinkohal hukka mõistate siis.. no mis siis ikka. 😄

Jõudsime mõned tunnid tagasi veekeskusest koju ja meie rõõmsast poisust sai minutitega mingi täielik deemon. Selles mõttes, et üllatusena see mulle ei tulnud, ma juba tundsin seda oma kuklakarvadega enne kui trall peale hakkas. Ei taha autost tuppa, ei taha lifti, ei taha jalatseid ära võtta, juba ta oli pikali esikupõrandal maas.. Emme kalli, ei taha emme kalli, emme kalli, ei taha emme kalli. Ma isegi ei tea kaua see kestis, tunne on selline, et vähemalt mõned head aastad mu elust. 😄 

Lõpuks ta siiski rahunes ja oli nõus minu kaissu pikutama tulema. Kuna kogu tantrumi taga oli ilmselgelt väsimus siis saigi lahenduseks olla ainult uni. See lahendus oli vist nii mõjuvõimas, et niitis ühe litakaga maha ka mu abikaasa, kes siiani koos poisuga lõunaund magab. Las magavad, jumal teab millal uus raund tuleb ja selleks on mõlemil jaksu vaja. 😄 

Mulle annab jaksu üks äge kleit, mida ma ühel Eesti lauljal seljas nägin, brändi välja peilisin ja kohalikust veebipoest üles otsisin. Boonusena maksab see siin täpselt poole vähem kui Eestis. Märk kõrgemalt, et mul on seda kleiti hädasti vaja, ma usun. Vormistangi nüüd tellimuse ära ja lähen otsemaid aknale passima, kas kuller juba paistab nagu normaalne inimene teeb. 😄

Reede, 26. august 2022

Kuhu raha kaob?

Millalgi kevadel kuulsin pargis kahe vanema daami vestlust pealt. Üks rääkis teisele, et kujutad ette, lillkapsas maksab juba nii palju (ma summat ei mäleta enam) ja teine rääkis kaasa, et jaa, jube kalliks on ikka asjad läinud. 

Täna käisime kahes poes ja meie nädala ostukorv tuli kokku ca 160€. Kaks täiskasvanut ja üks laps. Mu jaoks tundub see ulme summa, sest mu arust kulus meil mõned aastad tagasi nädala toidule 50-60€. Poisule mingeid spets asju ka ei osta enam (mähkmeid, tuube), et ma ei teagi.. Samas maksis kolm pakki võid juba 10€ ja ega lillkapsas oli ka kallimaks läinud jah. 😄 Ühesõnaga hitib inflatsioon igalpool, mitte ainult kodumaal. Vähemalt kütuseliiter maksab siin hetkel 1,5€. Millal viimati Eestis siukest numbrit näha võis, hehe 🥲 

Kütust meil siin õnneks peaaegu ei kulugi, sest kõik vajaminev on käe-jala juures ja tööleminekud on abikaasal kolleegidega jagatud. Tähendab see seda, et meie kompleksis elab peale meie veel kolm Martini klubikaaslast ja trennides käivad nad kõik koos. Ühel päeval sõidab üks, teisel teine ja.. saate aru küll. Lõbusam ummikutes passida ja puha. Sujuvalt läheb hinnatõusujutt nüüd transpordijutuks üle, olge valmis. 😄 

Nimelt sõitsin ma sellel suvel rohkem bussiga kui muidu, ikka Viimsi-Tallinn marsruudil siis. Issand kui hea ühistransport Eestis on! Nagu teate ikka või? 😄 Ükskord isegi abikaasa pakkus, et viib mu kusagile ära, aga ma olin nii, et oota milleks, MA TAHAN BUSSIGA MINNA! Rahulikult jälgid inimesi, kuulad muusikat, mõtled oma asju.. nagu hästi pisikene puhkus. Keskkonnale parem, rahakotile samuti. 

Mitu autot teil perekonnas on? Meil on justkui kaks, üks siin Rumeenias ja teine kodus Eestis. Kui me aga Eestisse paikseks jääme siis plaanime me ühest autost loobuda ja ühega hakkama saada. Kaks tundub nagu liig, eriti Viimsis elades kus bussiliiklus hea on ja vajadusel ka Bolt Drive'i kasutada saab. Täitsa võimalik, et varsti söön oma sõnu, aga praegu on plaan igatahes selline. 

Pikka juttu rohkem polegi, elu on kallis ja bussid toredad, jess. 😄 

Kolmapäev, 24. august 2022

Otsingute TOP 10

Vanasti kui blogid veel popid olid tegid mõned blogijad selliseid postitusi kus nad välja tõid, milliste otsingute kaudu nende blogisse jõuti. Kuna ma nüüd üle pika aja siin aktiivne olen ja eile oma analytics'i lehel üht-teist vaatasin jäi mulle seesama otsingusõnade statistika ette.

Vaatame siis TOP 10 otsingud üle:

1. id-kaardi pilt - täiskasvanust teha okei, imikust pildi tegemine on aga igavene trall. Olen suht kindel, et nii mõnedki vanemad on reisimata jätnud, sest ei saa õiget pilti. 😄 Saad suu kinni, on silmad kinni, saad silmad lahti on suu ka lahti. Meil joppas ja saime enamvähem okei pildi mis kriteeriumitele vastab ja selle pildiga pass on siiani kasutuses.

2. kus teha sünnipäev - Triinude toiduministeeriumis! Ma tegin ja täiega soovitan!

3. beebiasjade nimekiri - täitsa tore asi, ma ka tegin. Eks iga järgneva lapsega saad muidugi targemaks, et kõike polegi vaja mida kusagilt näed. 😄 aga üks mis kindel - BB tooli on totšna vaja!

4. juureravi põsk paistes - mul hakkavad juba sõna "juureravi" lugedes hambad valutama, võeh. Juureravi on mulle tehtud küll, aga kes seda enam mäletab kas mul sellest ka põsk paiste läks. Aga kui mul siin üks periood mõne kuuga kokku viis hammast välja tõmmati siis olin ma veidi loppis küll. 🥲

5. grenka - kohvik Tallinnas. Olen käinud ja arvatavasti kirjutasin sellest ka siin. Vist pakuti mingeid võikusid? Olid nad head? Kes seda enam mäletab!

6. lihtne ja hea võileivatort - seda retsepti ma tean, arvatavasti olen ka siia kirja pannud. Tõesti hea, iga kord kiidetakse. Või kiidan ma ise, on seal vahet tegelt.

7. andineeme veetemperatuur - siinkohal kehitan küll õlgu. Jääb äkki 20 kraadi kanti?

8. easywalker jackey kergkäru - meil on ja julgen soovitada. Meil seisab ta muidugi kodus nurgas, sest me laps tahab ainult omal jalal ringi panna. Aga seniks kuni ta seal veel püsis oli küll tore käru, millega ringi sõita.

9. järv bukarestis - esimesena torkab pähe meie kodu lähedal olev tehisjärv. Ujuda seal ei saa, aga promenaad tehti just korda ja seal on mõnus jalutada.

10. lingam massaaži koolitus - ma ausalt ei tea kuidas keegi sellise otsinguga siia jõudnud on, sest ma pole seal käinud ja midagi sellest kirjutada ka ei oskaks. 


Nii lamp postitus, et siia ei oska isegi pilti juurde lisada. No jääb siis seekord nii!