neljapäev, 14. detsember 2017

VLOG 26: selle aasta viimane vlog - home alone, võitsin auhinna ja avan pakke

Nagu pealkirjastki lugeda võite on selle postituse staariks minu selle aasta viimane vlogipojuke :) juudas! Alles ma oma Legria sain ja sellega esimesi videosid tegema hakkasin ning nüüd sai järjekorras juba kahekümnekuues video valmis.
Lisaks sellele, et käesolevast vlogist sai selle aasta viimane, saab arvatavasti sellest postitusest siin samuti selle aasta viimane postitus (kui mind muidugi millalgi mingi hullusehoog ei taba ja ma telefoniga mingisugust postitust kokku käkerdama ei hakka). Juba ülehomme sõidan ma Eestisse ja kuna ma arvutit kaasa ei võta, kuulete minust uuesti juba uuel aastal. 
Aasta 2018 tuleb kindlapeale üks äärmiselt sisukas ja hea aasta. Sisukas just sellepärast, et lisaks argielule ja Eesti vahet reisimisele, toimuvad järgmisel suvel meie pulmad. Ning kuigi kõik põhiline on paigas, on siiski veel oi kui palju teha ja mõelda. Sellest kõigest aga juba aastal 2018 :)
Foto: Marko Mäestjärv
Tänasesse agendasse kuulub näiteks pakkimine ja sõpradega jõuluturule minek. Me tegelikult küll käisime seal eelmisel laupäeval, aga laupäeva õhtul oli seal musttuhat inimest ja liikumisruumi lihtsalt ei olnud. Seega proovime täna uuesti! Nägin seal mullivahvli müügiletti ja kuna ma neid kunagi proovinud ei ole, tahan ma täna sealt kindlasti läbi minna ja oma sugarcravingule järgi anda, hehee.
Lõpetuseks aasta 2017 viimane vlog (vaatamiseks ikka hammasratta alt 720p):

Rahulikke jõulupühi ja ilusat vana-aasta lõppu! :)

esmaspäev, 4. detsember 2017

VLOG 25: advendikalender ja šoping

Oleks vist kõigi Eestis elavate inimeste suhtes ülekohtune öelda, aga siiski - õues on nii küllllmm! Tulin tunnikese eest koju ja esimesed veerand tundi mu kõrvad lihtsalt sulasid üles. Milline külm tuul! Vastik!
Aga harjuma peab. Juba järgmisel laupäeval jõuan Eestisse ja hakkan jõulude tähistamisega peale. Mul on küll siin mõned tuled ja viled püsti pandud, aga see päris jõulutunne tuleb mulle kindlasti peale alles kodus. Maalt kuuse toomine ja ehtimine, tuli kaminas, glögi ja kodumaised jõulusaated. Mmmm!
Glögist rääkides pean ma ära mainima, et siin sellist valikut ei ole nagu Eestis. No, et lähed poodi, valid pudeli välja ja teed kodus soojaks. Mkm. Siin on nii, et ostad pudeli punast ja magusat veini, lisaks paki hõõgveinipulbriga (jep, pulbriga, mitte seguga nagu Eestis) ja alles siis segad kodus kõik kokku ja teed soojaks. Ja see ei maitse üldse nii hästi nagu kodus! 
Aaa, ühe asja avastasime me enda siinses kodus veel. :D meile paigaldati millalgi selline andur mis hakkab karjuma siis kui on gaasileke (siin on enamus pliidid gaasipliidid). Ja need kaks korda, mis ma sellel aastal glögi teinud olen, on see andur otsustanud täiest kõrist röökima hakata! On pagan! Lihtsalt röögib mulle kõrvaauku.
Tegelikult tulin ma siia ainult selleks, et oma eelmise nädala vlogi jagada. Näitan oma kukupaid Kiehl'si advendikalendrit ja lobisen niisama. 
Vaatamiseks ikka hammasratta alt 720p:

reede, 1. detsember 2017

Nii unine reede. Ja päkapikud!

Detsembrikuu on lõpuks siin! Saate te ikka aru, et see on selle aasta viimane kuu? Mul endal on küll selle uskumisega pisut raskusi. Alles oli jaanuar ja mul oli esimest korda elus ohatis ja puha.. on ikka mida mäletada eks :)
Tänane reede on olnud nii kodune ja uimane kui veel olla saab. Kui kunagi tähendas reede seda, et on nädalavahetuse algus ja kindel mats, et peab peole minema, siis praegu ei suudaks mind mitte keegi ka püssiähvardusel kodust välja ajada. Kodus on niii hea! Magasime täna Martiniga lausa kaks tundi lõunaund ja see oli parim! Võib-olla oleks kohe hommikuni välja pannud, aga õnneks helises enne äratuskell. 
Ega me siin muidu nii laisad ei ole, et päevad läbi magame, aga eilne õhtu venis taaskord pikaks ja hommikune äratus oli üsna vara. Ja siis oligi seda lõunaund väga vaja.
Selles, et me eile hilja voodisse läksime, saan ma süüdistada ikka meie prantslastest sõpru, keda muud! Et kogu lugu algusest peale ära rääkida, pean ma alustama juba kolmapäevasest õhtusöögist, kus me kõik koos käisime. Sõime ühes hästi heas burgerirestoranis ja istusime seal peaaegu sulgemiseni. Samal õhtul leppisime kokku, et läheme järgmisel päeval (ehk siis neljapäeval) kõik koos šoppama. Eile saime juba kell üksteist kokku ja lahku läksime me alles enne südaööd. Nagu haiged üksteise järele. :D
Ma arvan, et ma pole elus nii pikalt mööda poode tuuseldanud kui neljapäeval. Me käisime ausalt IGAL POOL. Vahepeal käisime ühes prantsuse söögikohas lõunal ja lasime aga edasi. Ka peale tervet päeva poodides ei saanud me üksteisest küllalt, sest peale seda tulid prantslased veel meie poole sööma ja veini jooma ja Kataani mängima. Ja noh, mis mul muud öelda, et time flies when you're having fun :) ma ausalt imestan, et ma peale nii pikka ninapidi koos olemist veel puhtalt prantsuse keelt ei lase. Aga mõnda halba sõna tean juba küll, hehee!
Ma olen viimasel ajal nii palju saia söönud, et ausõna mul on juba saianägu peas.
Ah juudas, kõige olulisema asja unustasin ma üldse rääkida! Mu isiklik päkapikk tõi mulle Kiehl'si advendikalendri! Nii rõõmus! Olin seda juba mitmeid kordi läbi aknaklaasi piilumas käinud ja näed, nüüd on ta mul hoopistükkis kenasti kapipeal vastu vaatamas. No niii tore ikka! Kiehl's on muuseas mu absoluutne lemmik nahahooldustoodete bränd, sest kuigi hinnad on neil toodetel krõbedad siis seda ka asja eest, sest need tooted päris tõsiselt töötavad.
Mu isiklik päkapikk, punases kuues ja puha :)
Nüüd aga lähen ja võtan ahjust kohupiimakoogi välja ning vaatan, mis ma õhtusöögiks välja mõtlen. Muuseas, mu viimase paari kuu absoluutne lemmiksöök on hästi lihtne pastasalat. Võin seda ausalt lõpmatuseni näost sisse ajada. Suure kausi pastasalati jaoks keedan ma ära terve paki pastat (näiteks pennesid), lisan pastale ühe purgi maisi, karbi kirsstomateid, fetat ja oliive. Salatipõhjaks panen mingisugust salatimixi ja peale viilutan ka ohtralt punast sibulat. Maitsestan soola, pipra ja oliiviõliga. Nii lihtne ongi!

Mõnusat nädalavahetust, sõbrakesed!

esmaspäev, 27. november 2017

Toidupoes käimisest ja tibatilluke vlog

Lugesin paar päeva tagasi Anu postitust toidupoes käimise kohta ja jäin mõtlema. Olen sellest ka varem kirjutanud, et mulle meeldib teha nädalamenüü ja kord nädalas üks suurem poeskäik, et kõik vajalik korraga ära osta. Säästad nagu aega ja raha eksole. 
Septembrist saati aga käin ma tööl ja kuidagi on nagu juhtunud nii, et neid kord nädalas poeskäike pole enam eriti ette tulnud. Kord pole mind kodus ja siis pole Martinil aega, siis olen mina pikad päevad tööl ja Martin üldse teises riigi otsas. Seega on need poeskäigud meil sellised, et kas käin mina poes ja ostan paari päeva tarbeks vajaliku ära või käib Martin minu tehtud nimekirjaga poes. Loogiline oleks, et niimoodi poeuksi kulutades läheb kindlasti rohkem raha, sest teate ju küll, et ainult piima järgi minnes ostad sa tegelt umbes kolm asja veel, mis algselt plaanis ei olnud (ning see pood, kus me niimoodi igapäevaselt käime, on tunduvalt kallim kui see pood, kus muidu nädala sisseoste tegime).
Tegelikkuses aga kulub raha veidi vähem ja kui varem pidin ma ikka aegajalt halvaks läinud toitu ära viskama, siis nüüd ma ei mäletagi, millal viimati midagi raisku läks. Ah, valetan, alles üleeile viskasin potipõhja jäänud püreesupi minema, aga noh, seda oli seal tõesti nii vähe, et ei oleks isegi ühe inimese portsjonit välja pigistanud. Hakka või uskuma, et kord nädalas poeskäimine tuleb kallim kui mitu korda käies! 
Eelmise nädala hommikusöök. Ma olin hästi näljane!
Ja üks eelmise nädala õhtusööke - püreesupp ja singi-sibulapirukad.
Poeskäimistest rääkides võin edasi liikuda juba selle juurde, et reedel käisime me üle poole aasta Ikeas. Kuna me sellel aastal Eestis vähemalt kahel korral jõulupidustusi võõrustame, tahtsin ma siit mõned asjad kaasa osta, sest noh.. odav ja kvaliteetne. Kahjuks ma küll kõike ei leidnud mida kodulehelt piilunud olin, aga pole hullu midagi. Selle eest ostsin ma pool kilo piparkooke ja mitu ülihästi lõhnavat küünalt. Need piparkoogid on muuseas ühed igavesed sindrinahad, sest nii kui ühe võtad pead ka teise võtma. Ja kolmanda.. saate aru küll. Ega see nali siin enne ei lõppe kui püksinööp enam kinni ei lähe.
Veel käisime me eelmisel nädalal üle saja aasta kinos, Thori vaatamas. Ja teate! See oli nii äge film! Naljakas ja kuidagi cute. Ning filmi põhilugu tekitas mul iga kord judinaid. :D kui seda veel Eestis mängitakse, siis minge vaatama, päriselt ka! Ideaalne selline nädalavahetuse film, kuhu süvenema ei pea ja näitlejad on väga sümpaatsed.

Edit: kirjutan ja avaldan seda postitust juba ma ei tea mitmendat korda, sest Blogger ussitab. Enam ei jaksa noh! Lõppu kibekiirelt üks tilluke vlog (vaatamiseks ikka hammasratta alt 720p):

laupäev, 18. november 2017

Närvivalust, sõprusest ja uuest lemmiksarjast

Ma olen vist nüüd selles vanuses, et kõigepealt pean oma tervisehädadest kirjutama. Mul on juba umbes poolteist kuud alaseljas mingi närvivalu. No selline, et aegajalt hakkab pistma. Ma ei tea, kas selline asi on võimalik, aga mul on selline tunne, et see valu liigub mu sees ringi. :D mõned päevad tagasi liikus ta paremasse tiiba (abaluu?) ja tänaseks on ta otsaga üldse juba kaela jõudnud. Nagu.. lahku mu kerest palun. :D 
Ei aidanud ka eilne rohke veinijoomine ja kell neli magamaminek, uskuge või mitte onju. Meie prantslastest sõbrad käisid meil külas ja nii me siin sõime, veinitasime ja arutasime maailmaasju. Nad rääkisid muuhulgas, et neil on nii tuus olla, sest neil on sõbrad riigist kust kellelegi sõpru ei ole. :D arusaadav, eestlased ongi ju nii hea ja haruldane sort, et ega meid kõigile ei jagugi! Ja nagu ühe viisaka veiniõhtu lõpetuseks ikka, siis saatsime sõbrad taksosse - kuulake seda - triikraud kotis. Täiesti normaalne mu arust. Tegelikult tuli jutuks, et neil on vaja triikrauda osta ja kuna meil neid juhtumisi kaks tükki oli, andsime ühe neile. Sest milleks kaks triikrauda inimestele, kes nii kui nii kunagi ei triigi :) 
Aususe mõttes peab kirja panema, et koju läksid sõbrad hoopistükkis varem kui kell neli, aga kuna me Martiniga hakkasime sellel nädalal Stranger Things'i sarja vaatama ja meil esimesest hooajast kaks viimast osa vaatamata oli, vaatasime me veel need kah öösel ära. On ikka põnev sari välja mõeldud! Hirmus muidugi ka. Sellel nädalal pidin ühel ööl üksi kodus olema ja kartsin küll natuke. :D meil jõulutuled ka juba üleval ja kui need vilkuma oleks hakanud, siis ma küll ei tea, mis ma teinud oleks (kes sarja vaatavad, saavad aru).
Mul on tegelt natuke ikka kurb ka, et ma siia viimasel ajal nii harva satun. Hoian siiski blogi statistikal silma peal ja näen ju küll, et te siin uue postituse ootuses ikka käite. Lihtsalt.. kiire on. Töö, pulmade planeerimine, kodu ja peika. Iga asi võtab aega ja blogimine ei ole lihtsalt hetkel prioriteet. Kes aga tunneb, et mind igatseb, võib alati Instagramis minu followeriks hakata - ikka endiselt @liinamols nime all :) ega ma muidugi enam sinna ka tihti postitama ei jõua, aga tihemini ikka kui siia. Täitsa hull, ma pole isegi eriti pilte teinud, et siia postituse alla midagi lisada. Mõned siiski leidsin ja nendega peate leppima.
Küpsetasin Martinile nimepäeva puhul trenni muffineid. Ainult mingi 40 tükki :)
Ostsin mõned iluasjad. See tigumask oli küll vastik muide. Nii kleepuv ja imelik.
Ja meie tavaline pudruhommik. Pudru peal on Eestist toodud kamašokolaad :)
Hetkel olen ma muide niiii unine, sest ööund jäi tänu sellele sarjavaatamisele ikka harukordselt väheseks. Lubasin aga enne Martinile, et olen nii kaua üleval kuni ta trennist tuleb ja siis teeme koos ühe lõunaune. Proovin siis hoopis produktiivne olla ja lapin pesud kokku ja pesen mõned masinatäied ka ära. Sest üks, mis vahepeal muutunud ei ole - mustapesukorv on meil endiselt alati triiki täis. Õnneks saab ülejäänud päeva lebotada ja inimeseks tuleb hakata alles õhtuks, sest siis on meie kord prantslastele külla minna. Me ilmselgelt ei saa üksteisest küllalt. :D
Tõmban otsad selleks korraks kokku ja proovin siin mitte jalapealt magama jääda. Teile aga mõnusat laupäeva ja järgmise korrani!