neljapäev, 17. detsember 2015

Meeldetuletus

Ei hakka üldse lubamagi, et Eestis olles mingeid postitusi teen, sest noh.. see oleks sulaselge vale. :D küll aga saate minu jõulu-toidu-kassipiltidel ja muudel tegemistel silma peal hoida instagramis @liinamols :)

reede, 11. detsember 2015

Verivorst ja mulgikapsas

Viimastel päevadel on mulle nii mitmeid artikleid silma jäänud, kus loetakse aga inimestele sõnu peale, et jumala eest, ärge sööge ennast jõululauas pooleks. Iseenesest olen ma sellega nõus, et nii palju just sööma ei peaks, et õhtu lõpuks omale kiirabi kutsuma pead, sest kõht ähvardab lõhki minna. Kusjuures olen kuulnud küll, et inimesed kutsuvad ise omale jõululaupäeval või jaanipäeval kiirabi ja iga kord kui neid jutte kuulen, mõtlen ma ainult seda, et KUIDAS see võimalik on? Tunned, et tegelt on kõht nii täis, et enam ei mahu, aga raisk, nui neljaks, ei anna alla ja läheb üks vorstike või koogitükk veel? :D
* kõik pildid eelmise aasta detsembrikuust.
Mina igatahes arrrrrmastan jõulusööke ja eriti suur isu on verivorstide ja mulgikapsa järgi välismaal elades. Muidu on ikka nii, et sööd neid asju juba terve detsembrikuu ja siis jõululauas enam nii hullult ei isutagi, aga kui neid üldse saanud pole, siis on söögiärevus üsna suur. Me näiteks arutame siin üsna tihti, mida kõike me juba süüa tahaks. :D peika ütleb vist alati esimesena verivorsti pohlamoosiga ja muidugi pits sinna juurde, minu number one on vanaema mulgikapsad. Veel on minu must have jõulusöögid marineeritud seened, singirullid, rosolje ja vana hea soust. :D Eip, ma ei nimeta seda kastmeks, sest soust on see, mis on puupliidil podisenud, ohtra koorega tehtud ja parajalt soolane. Ausõna, ma võiks seda lihtsalt kulbiga süüa!
Lisaks sellele, et 24. detsembril oleme nii minu kui ka Martini kodus ning päev hiljem teeme sõpradega oma jõulupeo, on viimane jõulude tähistamine minu vanaema juures, kuhu tulevad kõik sugulased kokku ja mis on üks hiiglama tore õhtu. :) Niiet tundub, et saab selle verivorsti-isu täis söödud küll. Väike nali ka, eelmisel aastal läks eelneval õhtul olnud jõulupidu sõpradega lausa nii hästi, et järgmisel päeval toimunud sugulaste jõulupeol sõin ma kokku lausa pool singirulli! Kujutate ette, laud on nagu äke, esimene käik - praad, teine käik - kala, kolmas - külm laud ja salatid ja kõik muud snäkid, neljas - magustoit ja kohv. Ning siis istun seal mina, nägu valge peas ja söön vaid pool singirulli koos kolme klaasi veega. Tõeline jõuluhing ikka!
Oeh, kuidas ma ikka jõule ootan! Et ikka meeleolus püsida põlevad mul hetkel igalpool küünlad ning varsti-varsti panen hõõgveini podisema. Tõin lausa viimati Eestist selleks puhuks hõõgveinisegu kaasa. :) mõnusat reedet!
Via 9gag.com
 

neljapäev, 10. detsember 2015

Oreo-toorjuustukook

Sain Mesiliisi postitusest inspiratsiooni ja tegin eile õhtul samuti selle toorjuustukoogi valmis. Hästi kerge valmistada ja mis minu arvates kõige parem - küpsetama seda kooki ei pea. Lisaks avastasin poest koogipõhja tegemiseks ideaalsed küpsised! Selles mõttes just, et kuna mul köögikombaini pole millega küpsiseid purustada, teen ma seda blenderiga. Tavaliselt on blenderiga purustamine üks igavene keberniitamine, sest tera käib seal sees ringi küll, aga küpsised ei liigu mingi väega ja siis peab neid lusikaga pidevalt vastu töötava blenderi tera pressima. Te ei taha teada, mitu miniatakki ma juba olen saanud, kui lusikaga vastu tera lasknud olen. :D ma küll ei tea, kas neid küpsiseid Eestis müüakse, aga blender sai neist vaevata jagu, niiet kes sama tehnikat kasutab nagu mina, siis pange kõrva taha - Leibniz'i küpsised on parimad.
Retseptis on ette nähtud 800g toorjuustu ja kokku 300g šokolaadi, aga mina panin veidi vähem - 700g toorjuustu (mul oli neli 175g pakki) ja 180 šokolaadi. Domino küpsiste asemel kasutasin Oreosid. 
Kook on tõeliselt kreemine ja rammus, aga ülihea. Praegu just lõpetasin hommikusöögi ja ei jaksanudki tervet tükki korraga ära süüa, panin pool tagasi külmkappi. Suurematele magusasõpradele see kindlasti probleemiks pole ja võib ka mitu tükki järjest nahka panna :)

teisipäev, 8. detsember 2015

Natuke pahast tujust ja natuke riiete tellimisest

Ma olen vahel ikka nagu täiesti väike laps! Eile tegime natuke jõulu-sisseoste ja hiljem kodus käisin ma neid asju vist oma viis korda õhtu jooksul vaatamas. Nagu endale oleks saanud või midagi. :D Tegelikult on kõik ikka teistele, aga kuna ma kinke planeerides lähtun sellest, mida ma endale tahaks, siis on kõik ostetud asjad minu arvates nii ilusad ja head, et ma kohe ei saa teisiti kui pean neid imetlemas käima. :D 

Eilsele halva-tuju õhtule järgnes aga täna hea päev. Halb tuju (või no ausalt, null-tuju) tuli ikka sellepärast, et hakkasin jälle oma peas ketrama, et miks keegi küll mu cv-le vastanud ei ole. Ja ühest väiksest mõttelõngast suutsin ma oma peas juba sellise raamatu kokku panna, et sellest saaks paraja bestselleri. Kui pea juba padjal oli, siis mõtlesin ainult, et kui ma nüüd magama jään, siis saab kõik korda, sest hommikul on tuju juba kindlasti hea. Ja nii oli ka :) on alati. Õnneks on mul maailma parim elukaaslane, kes mind sellistel hetkedel lohutab, puhub haigele kohale peale, teeb musi, kalli ja pai ning kõik ongi kohe parem. Tegelikult ma ju tean, et tööd on siin leida raske ja need kohad, kuhu ma oma cv saatsin ju kedagi ei otsinudki. Aga kuna varasemalt on kõik töökohad kuidagi ise minuni tee leidnud, siis ehk ma lootsin salaja kusagil alateadvuses ka seekord, et kõik läheb libedalt. Aga pole hullu midagi, kõik on ju tegelikult hästi. Nagu peiks ütles, siis oleks töö vaid boonuseks ja kui ma ka kohe tööd ei saa, siis keegi näljasurma ei sure ja meie elukvaliteet sellest kuidagi ei kannata. 

Täna oli hea päev lisaks kõigele muule ka sellepärast, et sain kätte oma jõuludeks-aastavahetuseks tellitud jumpsuiti (kui keegi teab, kuidas seda eesti keeles nimetatakse, andke palun teada! Üheosaline pükskostüüm? Kombekas? :D) ja see sobib mulle nagu valatult. Ma olen niii rahul! Nüüd on sellega niimoodi nagu eile kingitustega, et käin seda iga tunni tagant kapis silitamas. Olin sellest unistanud oktoobrikuust saati ja reedel lõpuks tellisingi ta ühe siinse facebooki poe kaudu ära. 
Esiteks pean mainima, et olen ka korduvalt eestis olevatest facebooki poodidest tellinud, kuid pole kusagil nii head teenindust kogenud kui siin. Müüja rääkis täiesti fluent inglise keelt, tõlkis mulle rumeeniakeelse mõõdutabeli kenasti ära, vastas kõigele paari-kolme minuti jooksul ja pakk jõudis minuni nii kiirelt. Ma muidugi mõistan ka - nii suures riigis, kus on palju nõudlust ja veel rohkem toote pakkujaid, peadki sa olema tasemel, et klient ka teist korda tellima tuleks. 
Olin nii meeldivalt üllatunud kui kvaliteetse riidega tegemist oli. Õmblused head ja vastupidavad, materjal mõnus ja istus igatepidi kenasti seljas. Kui enne sellest imelisest ürbist pilti ei näe, siis aasta lõpupoole ikka. :)

Mis siis ikka, tõmbangi otsad kokku tänaseks ja hakkan hoopis õhtusööki tegema. Ega see kana-seene pasta ennast ise valmis ei tee ju!

pühapäev, 6. detsember 2015

Väike investigaator

Kaunist II adventi! :)

Mulle tuli eile jõulutunne to the max peale kui vana head "Home Alone" vaatasin. Olin juba üsna õnnetu, kui kuulsin, et Eestis tuli see ükspäev telekast ja mõtlesin, et no vot, sellel aastal ei näegi oma lemmik-jõulufilmi, AGA! Eile kammisin telekava läbi ja peaaegu kisasin rõõmust kui seda filmi seal nägin :) kui vähe on õnneks vaja! Panin küünlad põlema ja villasokid jalga ja nii mõnus oli olla, et palju puudu ei olnud (glögi ja piparkoogid, khkhm), et oleks suurest südamehärdusest paar pisarat poetanud. :D

Reedel käisime kinos, vaatasime lõpuks Näljamängude viimase osa ära ja no ma ei saa muud öelda, et mida osa edasi, seda kehvemaks läks. :D Selles mõttes, et esimesest osast olin ma hirmsasti leilis ja nädal aega vist muust ei rääkinud kui aga nämmutasin seda, kui väga see film mulle meeldis. Aga see viimane osa oli küll nii etteaimatav ja klišeesid täis, et polnud nagu mingit lusti seda vaadata enam. Muidu oli tore, ostsime kokku kümne euri eest kinokomme, mida ka kõvasti alles jäi, niiet mu eilne menüü koosneski juustusaiast, mandariinidest ja kommidest. Tervislikud eluviisid, juhhuu!

Filmidest rääkides pidin ma ükspäev omal silmad peast välja kraapima ja klaasi peale närima, sest telekast tuli jõulufilm. Peaosas David Hasselhoff. Rohkem pole mul sel teemal midagi lisada.

Ahjaa, reedel lõppes kino sutsuke enne poolt kahtteist öösel ja kuna kino asub kaubamaja teisel korrusel pidi parklasse jõudmiseks läbi keskuse jalutama. Ja mis me nägime - kõik poed avatud! Uurisin poodide ustelt lahtiolekuaegu ja selguski, et reedel ja laupäeval on poed kuni 23.30 lahti. Õudne! Vaesed teenindajad! Mõtle kui oled reedel ja lapäeval tööl, pole mõtet ju ööseks koju minnagi, poe lihtsalt pükste ja kleitide vahele magama. 

Hoian natuke silma peal sellel ekspeditsioonikonkursil, kus Eesti noormees on esimesel kohal ja rumeenlanna teisel. Või mis natuke, eks ikka rohkem kui teised nagu mu edasisest jutust selgub. :D Lugesin Delfist artiklit, kus kirjutatakse, et väidetavalt on rumeenlanna alustanud massikampaaniat, et esimeseks tõusta ja kaasanud kampaaniasse hulga poliitikuid, staare ja meediakanaleid. Siinse riigi elanikuna hakkas kohe huvitama, et ohhh, kes seal on siis? Investigeerisin natuke ja avastasin, et see jutt on küll üks väike liialdus. :D Või ei ole autor lihtsalt siinsete staaridega väga kursis. Rumeenlanna fb leheküljel on näha, et kampaaniat teeb ta küll, aga peamiselt jagavad tema üleskutset enda poolt hääletada tema sõbrad. "Hulgast staaridest" jäi mulle silma vaid üks uudisteankur ja üks poliitik, meediakanalitest üks kohalik kanal (olgu öeldud, et kanaleid on siin oma kakskümmend muidu). Ärge saage valesti aru, ma absoluutselt tahan, et eestlane võidaks ja kes veel hääletanud pole, andke aga kuuma! Usun, et eestlasel pole muretsemiseks põhjust ja võit on kotis, sest nagu rumeenlanna oma facebooki lehel kirjutas - peale eestlase üleskutset tuli talle 30 minutiga 300 häält, peale rumeenlanna oma aga vaid 30. 

Mõnusat pühapäeva jätku!

kolmapäev, 2. detsember 2015

Lobajutud

Selline tunne on, et ei oska nagu millestki kirjutada. Aga hullult tahaks ikka. Niisama ka nagu ei viitsi mingit kena juttu siin kokku klopsida, tahaks midagi põnevat kirjutada. On ikka nõudmised eksole. Aga midagi põnevat ju pole rääkida, tööd pole leidnud ja lund pole ka sadama hakanud.. Kerge jõulueelne kass on peal küll. Aga mingit vingu-postitust ma teha ka ei taha! Lihtsalt, võtke teadmiseks või ärge võtke, mul on hetkel selline õõõõõhhhh-aeg kallal. Sellel teemal nüüd kõik.
Laupäeval käisime poodides, vaatasime lihtsalt ringi. Niii palju inimesi oli! Reedel oli siin black friday ja siis olid allahindlused veel nädalavahetusel ka. Üldse hakkasid aled juba nädal varem ja kestsid sujuvalt siiani välja. Nüüd paar nädalat pausi ja siis on juba aastalõpu allahindlused, mis on teadupärast ühed suurimad. 
Õhtul vaatasime poksi, kusjuures ma vaatasin esimest korda niimoodi huviga ja kohe oli selline põnev matš. Hiljem läksime veel linna ja pühapäev oli täielik voodipäev.. Tellisime hiinakat ja vaatasime Bondi-filmi (jah, isegi mina ning ma ei jäänud magama).
Eile ostsin kojusõidu piletid ära :) selline tunne, et ma JUST jõudsin tagasi Bukaresti ja varsti pean jälle oma trussad ja passi ära pakkima ja Eestisse sõitma hakkama. Muidugi aitas Martin eile meeleolu luua ja näitas mulle lennukatastroofide tõenäosuse videot. Tänks, armas-kallis!
Tegin täna hommikul üle mitme päeva (!) meiki ja mõtlesin kaks pilti teha: enne ja pärast. Polnud sellel "enne" pildil ka suurt viga, ainult sellised väiksed seasilmad olid peas ja selline veidi kaame nägu, nagu oleks just surnuist üles tõusnud, mitte soojade tekkide vahelt nagu tegelikult oli.
Nüüd hakkan jõulude tarbeks erinevaid lehekülgi läbi kammima, mandariini sööma ja ehk vaatan isegi ühe osa oma uut lemmikseriaali "Shameless", mille soovituse ma leidsin SIIT blogist. No nii hea sari lihtsalt, ma olen täiesti sõltuvuses!
 

esmaspäev, 30. november 2015

Asjad, asjad, asjad

Nagu ma tihti omal nahal tunda olen saanud, siis on soovidel komme täide minna. Ei kurda! Soove ja unistusi on mul aga täitsa paras ports ja kõigist rääkida ei ole veel õige aeg ning kõiki ma välja lobiseda ei tahagi. Küll aga ei ole ma kade jagama oma materiaalsemate soovide kollaaži :) erilisi piire ma siinkohal ei seadnud, selles mõttes, et kindlasti leiaks mitme asja puhul odavama variandi ja ilma nende asjadeta ma maha ei sure, aga kui unistada, siis ikka neist asjust, mis südame kiiremini põksuma panevad. :)
jõulud



1.  Kiehl's Creamy Eye Treatment silmakreem, sest ma ei taha kortse. :D
2. Beautyblender meigisvamm, sest ma tahan ka veatut meiki.
3. Victoria's Secret-i kehakreem ja kehasprei Pure Seduction. Eelmisel aastal sain jõuludeks oma esimese VS-i kehakreemi ja kui see otsa sai olin ma päris kurb, sest see oli i-me-li-ne! Kehaspreisid enne proovinud ei ole, niiet miks mitte neile võimalus anda.
4. Dior Addict Lip Maximizer huuleläige. Need I say more?
5. Anastasia Beverly Hills Brow Wiz (toonis dark brown) kulmupliiats. Sest ma olen kulmumaniakk. :D
6. Narciso Rodriguez For Her L'Absolu EDP. Y-U-M!
7. Mikser, sest ma tahan ka lõpuks sefiiri ja beseed teha!
8. BonBon lingerie hommikumantel (kollaažil vale pilt, õiget näed SIIT). Tegelikult ei ole sellel lingil ka see päris õige, sest mina tahaksin valget hommikumantlit, aga sellist seal hetkel polegi. :( See on niii ilus ja naiselik ja kui mul selline oleks, ei võtaks ma seda kunagi seljast ära, voh!
9. 2016. aasta kalendermärkmik, sest mul on vaja ju nimekirju teha! Hullult meeldivad Zara Home-i omad.
10. Sussid, sest mu jalad koguaja külmetavad. Pildil H&M-i omad.

Ja kui nüüd päris kallimate asjade juurde minna, siis...

11. ghd IV Styler sirgendaja. Vana 20 eurtsine hakkab oma aega täis saama ja kui juba ühe sirgendaja järgi ilastada, siis just selle. :D
12. Michael Korsi Hamilton Large Saffiano Leather Tote (toonis luggage). Juba poolteist aastat olen ma selle koti järgi õhanud! Mulle meeldib selle juures kõik - suurus, kuju, vorm, värvus, kettidest rihmad ja kindlasti meeldiks see ka, kuidas ta mu käevangu sobiks.

Ning lisaks veel paar asja, mis ma kollaaži lisada unustasin, sest nad tulid mulle liiga hilja meelde. Rumal pea on ikka nuhtlus küll.

Esiteks olen ma juba oma poolteist aastat unistanud Glamglow mudamaskist, sest nagu eelpool mainitud, siis kortse ma ei taha (ma kõlan juba nagu need hullud ameerika naised tõsieluseriaalidest, kes muud ei taha kui vaid olla näost siledad kui potipõhi), aga seda tahan küll, et mul ilus ja särav nägu oleks. Ja kui ma seda ei saa, siis kodumaist Turblissi pinguldavat ja toniseerivat näomaski tahaks ma ka proovida.

Vot nüüd on küll kõik!



neljapäev, 26. november 2015

Tänane hommik

Sissejuhatuste kirjutamine on mulle alati hirmsasti vastukarva olnud, niiet kirjutan selle asemel hoopis killukese minu ja Martini paar päeva vanast vestlusest. 

(tegelt ma täpselt ei mäleta, mis ma talle ütlesin, aga oletame, et asi oli kollases särgis)
 
Mina: "Pane oma kollane särk kotti."
Tema: "Ära käsuta, naine!"
Mina: "Ma ei käsutagi, ma lihtsalt ütlen, mis sa tegema pead." :D

See seletus tuli nii kogemata niimoodi välja, et nüüd kasutame seda iga päev - too palun mulle vett ja ma EI käsuta, ma ütlen, mis sa tegema pead! Iga kord ajab naerma :)
Niiet kõik naised üle maailma, jätke meelde: me ei käsuta, vaid me lihtsalt ütleme, kuidas asjad olema peavad.

Täna hommikul läksin silmad kinni vetsu ja kohemaid tundsin vana head tunnet - põiepõletik muidugist! Ma isegi tean, kust ma ta jälle kätte sain. Panin üleeile paljajalu rõdule pesu kuivama ja ise mõtlesin, et oioi, nii külm põrand siin, parem oleks, et mingit põiepõletikku või jumal teab mida siit külge ei saa. Mõttejõud on ikka üks ohtlik jõud, tuleb välja.
Ei tahtnud kell 7 oma teetasside ja rohtudega sahistama hakata ja läksin voodisse tagasi, sest tunnipärast pidi nii kui nii äratuskell helisema. Magama muidugi ei jäänud, aga ossa issand, kus mõte rändama läks. :D  

- mõtlesin viimse liigutuseni välja, mis järjekorras ma rohtusid võtma hakkan
- kus mu villased sokid on
- mis on vähemalt kolme järgmise postituse teemad
- mis ma hommikuks söön 
- huvitav, kas ma öösel krigistasin
- mida blogis muuta
- et ripsmetušš saab kohe otsa, mitsellaarvesi samuti
- yassss Geordie Shore'l on uus osa väljas (ma tean, ma tean, ikka vaatan seda saasta)
- peaks korralikult lainerijoone tegemise ära õppima
- kas Martinil ikka äratuskell on pandud
- vandusin pühalikult, et olen paar päeva ainult teki sees ja kaanin liitrite viisi jõhvikateed
- siis meenus, et vaja panka minna ja ainult teki sees kookonis olla ei saagi
- et ei tohi nii jänespüks olla ja pean ühe oma unistuse teoks tegema
- õues on nii halb ilm, vihm ja tuul ja mis kõik veel, aga mul on ikka nii hea sossu siin teki sees

Ja nii ta läks kuni see paganama äratuskell ikkagi helises. Nüüd on rohud ja tee juba keres ja kohe hakkan hommikust sööma. Loodan, et seekord saan sellest põiekast ruttu vabaks, sest sain kohe jaole ja hakkasin ilusasti ravima. 

 

teisipäev, 24. november 2015

Magus postitus

Olen sellel sügisel eriti küpsetamiselainel ja eriti meeldivad vanad head klassikud - moskva saiake, pärmitaigna viineripirukad, aleksandrikook ja nüüd ka rummipallid. Viimaseid ma eile õhtul tegingi. 
Põhimõtteliselt saan ma kõige küpsetamist katsetada, kui see ei nõua miksri kasutamist või täpseid kraade. Miksrit mul lihtsalt veel pole ja kuna meil on mingisugune ilmatu vana gaasipliit, kus isegi tuld sees ei põle, siis ei näita see ka kraade. Ning ahjutermomeetrit ma poes näinud ei ole. Kõva kokamutt olen küll ju. :D
Kui keegi veel peaks huvi tundma, et miks ma igal nädalal ja vahel isegi  mitu korda nädalas mingisuguseid magustoite teen, siis seda sellepärast, et poekoogid mulle siin lihtsalt ei maitse ja poest me kooke, komme ega muud magusat ei ostagi. Vahel hästi harva ainult, kui kodus midagi valmis ei ole. Eestis ostan küll päris tihti mini-tosca kooke või meekooki või midagi sellist, sest nad on ju nii head! Siin aga pole ma midagi võrdväärset veel leidnud, kõik maitsevad kuidagi kunstlikult ja pole nagu need õiged.. Kohvikutes on muidugi teine tera! Seal ainult andke kätte, kõik söön ära. :D
Lihtsalt pildike minu niiiii heast hommikusöögist, võiku juustu-munavõi ja spinatiga ning üleöö seisnud rummipallid.
Retsepti leidsin ühest oma lemmik-kokandusblogist siit. Ei mäletagi, millal viimati mujalt kui blogidest või Tere Köögi äpist retsepte võtsin, sest see on niiii mugav ju. Blogides on tavaliselt tihti keegi enne sind juba kommenteerinud, kuidas üks või teine asi välja tuli ja äpis on lisaks õpetusele olemas ka video. No mis sa hing veel ihaldad :)
Et kõik nii kergelt ka minna ei saa, oli üheks koostisosaks kondenspiim, mida siin ei müüda. Ma olin õnneks jube hakkamist täis eile ja mõtlesin, et mis see siis ära ei ole, teen ise! Kondenspiima retsepti leidsin siit. Tegin kah, oma kaks tundi vist. Poes muidugi unus ära, et võiks rammusamat piima osta, et kergemalt läbi saaks ja koju tulin ikka oma 1,5% piimaveega. :D Muidu tuli väga hea, ainult kaks korda kees üle, niiet terve pliit oli magusat ja kleepivat piimalöga täis. 
Rummipallide retsept oli kerge, sega kõik ühtlaseks massiks, vooli meeldiva suurusega pallid, veereta kookosehelvestes ja pista külma. Peale panin natuke tuhksuhkru-toorjuustu segu, tilgakese toiduvärviga.

Loodan, et ma suutsin nüüd kellelegi veel rummipallide isu tekitada :)

esmaspäev, 23. november 2015

CC-kreem ja BB-kreem

Paar nädalat tagasi juhtusin Eestis olema just Selveri Ilupäevade ajal ja ostsin endale sealt paar asja. Mulle üldse hirmsasti meeldivad Selveri meigitoodete allahindlused, ma ei tea miks. :D kuidagi erilised. Ning see mulle meeldib ka, et partnerkaardile on võimalik täitsa korralik summa koguda ja hiljem peaaegu tasuta või poole hinnaga selle eest endale midagi head saada. Seekord läksin kindla plaaniga osta omale Mixa CC-kreem ja mingisugune tavaline puuder. Tegelikult tulin siiski mõne asjaga rohkem koju, ups. Lisaks CC-kreemile ja puudrile rändasid korvi veel Catrice'i valguspeegeldav pliiats ja Maybelline Dream Fresh BB-kreem. Ja, et kenasti komplekt oleks, siis CC-kreemist ja BB-kreemist ma kirjutangi.
Et see just Mixa CC-kreem pidi olema, tuli mulle pähe kellegi Mixa tootearvustust lugedes.. Kahjuks ei mäleta enam, millisest blogijast jutt. CC-kreemi ma igatahes ostsin, maksis allahindlusel vist 6 eurot ja natuke peale. Lubab nahka rahustada, nahatooni ühtlustada ning naha punetust vähendada. Mainin veel, et mul on normaalne/kombineeritud nahatüüp, mis kannatab vist suhtkoht kõike, alates kodusest kohupiima näomaskist kuni kangema kraamini välja. :D 
Kreem ise on õrnalt heleroheline, kuid nahal ta mingisugust tooni ei jäta. Laon kõigepealt letti minujaoks kehvemad küljed: suurimaks miinuseks pean kreemi imendumist. Võin ta nahale kanda näiteks tunnikese enne meikimist, kuid selleks ajaks kui jumestuskreemi pintsli kätte võtan, pole ta siiski korralikult nahka imendunud. Teiseks avastasin ma selle kreemi puhul seda, et kui ta kasvõi natukene silmale liiga lähedale satub, hakkasid mu silmad meeeeeletult kipitama ja vett jooksma. Muidugi ei süüdista ma selles kreemi, vaid oma tundlikke silmi, aga mainin seda hoiatuseks teistele, et noh, ärge palun kodus omale kreemi silma laske eks :D samas on see esimene kord, kui mu silmad mõne nahahooldustoote puhul niimoodi reageerivad.. 
Positiivse poole pealt pean ütlema, et lubadustest peab kreem kinni - ta on tõesti nahka rahustava ja nahatooni ühtlustava toimega, samuti vähendab ta naha punetust. Minu naha suurimaks probleemiks ongi just kohatine punetus ning nüüd, peale paarinädalast katsetamist ei ole ma seda enam märganud. Olen meeldivalt üllatunud :)
Niiet mine võta nüüd kinni, on ta siis kreem, mida uuesti osta või jääb ta selliseks ühekordseks katsetamiseks. Ma ise ka ei tea veel, ausalt.
Maybelline Cream Fresh BB-kreem ei olnud aga esmakordne ost, sest seda olen ma juba mitu korda kasutanud. Allahindlusega maksis ta sendipealt 5 eurot, ei rohkem ega vähem. Kasutan tooni light medium, mis on ideaalne siis, kui nahk on veidi kahvatum nagu praegu. Kuna tal meeletut katvust pole, segan ma seda tilgakese jumestuskreemiga ja tadaa, minu arvates ideaalne. :)

Sellised ekstra-põnevad jutud täna. :D tegin selle postituse justnimelt selle tõttu, et üsna tihti küsivad sõbrannad-tuttavad, milliseid tooteid ma kasutan ja iga jumala kord olen ma nii meelitatud, et keegi tahab sarnast tulemust saavutada nagu mul hetkel on :) niiet olge lahked, tänased tarkused on jagatud!
 

pühapäev, 22. november 2015

Le tsill laupäevake

Terve pikk nädal on vahepeal niimoodi mööda läinud, et pole arugi saanud. Juba novembri lõpp käes ja kuu aja pärast on jõulud! Mul õnneks kõik jõulukingi-nimekirjad suht valmis, ainult mine ja osta ära. 
Sellel nädalal olen mitu hommikut peavaluga ärganud, eks ikka hammaste krigistamise pärast. Eile õhtul proovisin nii magama jääda, et lõualuud oleksid hästi lõdvalt ja hambad ei oleks kokku surutud. Ei tea, kas sellepärast, aga täna ma valutava peaga ei äraganud. Või aitas see eileõhtune pokaal (või kaks) veini.. Go figure!
Tegelikult tahtsin juba eile natuke kirjutada, aga meil oli internetiga mingi jama ja ei viitsinud vihastama hakata ja lükkasin blogitamise sujuvalt tänase peale. Käisime eile linnast väljas hoopiskist, Mogosoaia lossis. Ega ma muud ei viitsinudki uurida, et mispärast see loss seal üldse on, vaatasin, et oh, ilus koht ja sinna lähmegi. Jalutasime seal ringi, tegime paar pilti ja sõitsime koju. Mulle ikka nii meeldivad need käsikäes pikad jalutuskäigud, kus saab igasuguste asjade üle arutada (näiteks hetkel poppide tossude teemal, väga eluline, ma tean) ja naerda ja inimesi vaadata. Siuke romantik eksju :) koduteel käisime poest läbi, sest mul oli hirmus isu muffineid küpsetada (peale Jaanika postituse lugemist ning tegin sama retsepti järgi), aga kodus oli vaid 9 muffinivormi. Poest ei saanud ma kahjuks ühtegi vormi, niiet lõikasin nad kodus hoopis küpsetuspaberist välja. Ega nimi meest ei riku ehk ega vorm muffinit riku :) just mõtlesin selle välja, hahaa! Hiljem vaatasime filmi ja mõnnasime lihtsalt diivanil. Selline tsill-laupäev.
Nüüd peaks näo pähe tegema ja hommikust sööma hakkama (jess, meil on uut šokolaadikohvi!), sest kell 12 peame juba uksest välja astuma, sest läheme ühte mängu vaatama. 

Ilusat pühapäeva! :)

Peika tõi mulle suure kimbu liiliaid :)
Meestepäevakook, jah, see on roosa.
Kõik eilsed Mogosoaia-pildid.
Juhiks tähelepanu mu OMA väikeste kätega tehtud küünlatopsi-ümbristele. Aga ärge väga hoolega ka vaadake tegelt, kõik ei ole valmis ja ma kirjutan neist nii ehk naa veel. :D


teisipäev, 17. november 2015

Siis ja praegu

Siit tuleb lubatud "vanad-pildid-ja-oi-milline-mina" postitus. Hoidke nüüd pead kinni. 

Kõige vanemad pildid on pärit aastast 2007, kui ma olin 17-aastane ja omastarust kõvem beib. Siuke nunnu beib.
Kui ma õigesti mäletan olid need mu orkutipildid. Olid lausa nii head, et keegi tegi mulle nendega varikonto ja lisas mind veel sõbraks kah. Lausloll ikka :D
Teine pilt on ikka päris dramaatiline tegelt. Poolvarjus ja tõsise näoga. Noor dramaqueen on sirgumas!
Järgmised kaks aastat olin vist ainult küpsiste ja vahukoore peal, sest aastal 2009 olin ma juba selline rõõmus punnpõsk.

2011. aastal olin veits vist suutnud nendesamade küpsistega piiri pidada, aga päikesepuudri kasutamisega küll mitte. 

Järgmine pildike on aastast 2013. Pruunid läätsed ja ilusad juuksed. Oleks nad praegu ka sama heas korras..

Et ikka aus värk oleks, kõrvutasin ma vanad ja uued pildid. 

Vasakul olen ma ehk 18-aastane ja igakolmapäevane Hollywood'i Ladies Night oli vägagi popp. Minuarust ongi see pilt enne seda pidu tehtud. :D enne kümblesin taaskord päikesepuudris. Parempoolne on tehtud paar nädalat tagasi.

 2009. aasta sügis vs 2015. aasta sügis. Nagu siga ja kägu. :D

 2013. aasta sügis vs 2015. aasta suvi.

2013. aasta sügis vs 2015. aasta suvi. Sama kleit ja isegi sama küünelakk. Vasakul lisaks tumedamatele juustele ka boonusena umbes 12kg rohkem kaalu kui paremal.

 2014. aasta talv vs 2015. aasta sügis.

Ning 2013. aasta suvi vs 2015. aasta suvi. Vasakpoolsel pildil sõitis peiks ära ja me ei pidanud üksteist nägema üle kolme kuu. Suht näost näha, et peale selle pildi tegemist tönnisin terve tee koju ja kassisin nädal aega otsa veel. :D paremal pole häda midagi, võitsin Studios 100 euri baarikrediiti ja shotid on ilmselgelt sees juba..

Selline postitus siis seekord. Pilte vaadates on ikka näha, et mingil perioodil ma saia söömisega tagasi ei hoidnud. Praegu vaatan küll, et ikka õudneee, aga koledana ma ennast vist küll kunagi tundnud pole. Tõsi ta on, et vanemaks saadeks saad aru, mis on sinu jaoks hea ning oma keha kuulates oskad ka tegutseda. Ja õpid ennast armastama sellisena nagu sa oled. Mulle jäävad alati laiad puusad ja mul on näos palju sünnimärke, aga ometi on nad mulle nii armsaks saanud, et ma armastan neid sama palju kui oma ilusaid naiselikke käsi ja sirget nina. :)

esmaspäev, 16. november 2015

Koduperenaisejutud

Eelmises postituses ma juba oma suurimat Ikea-skoori ehk ahvileivapuud näitasin, aga mõned asjad ostsime siiski veel. Nädalavahetused kaubanduskeskustes on ikka täiega hullud. Silmad peavad kuklas ka olema, sest kui ette (ja taha) ei vaata, sõidab keegi sul ostukäruga üle varba ja teine tagurdab sinust lihtsalt üle. Ikeas läks muidu üsna kiirelt, kuna mul oli täpne plaan, mida ma tahan ja kust ma neid asju tahan, kuid kõige kauem läks kassajärtsus. Oma pool tundi ikka! Ma peaaegu oleks öelnud, et viimane kord, kui siia tuleme, aga õnneks sain omal sõnast kinni ikka. Viuh! Sellist valet küll poleks tahtnud rääkida :)
Mis me siis koju tõime? Ei midagi erilist, lihtsalt mõned vajalikud asjad. Kõike, mis mu wishlistis oli, ma kahjuks ei leidnud - ongi põhjust uuesti minna. Ma tegelt ei tea, kas kedagi huvitab ka üldse, aga noh, ega ma ei küsi ka. :D
Presskann (ümberarvutatult 11, 25 eurot) ja kuumaalused (3tk 2,25 eurot)
Lõhnaküünlad (ühe hind 0,9 eurot), teeküünlad (2,95), köögirätikud (4,5) ja pajakinnas (2,25)
Need lõhnaküünlad on ühed mu suured lemmikud kusjuures. Vanilje-lõhnaga küünal on meil veel põletamata (uus, ühest suvel ostetud küünlast sain ikka niimoodi jagu, et killud taga), elab magamistoa aknal oma elu, aga kui sinna tuppa minna, tunned kohe mahedat ja magusat lõhna. Päris Joiki (hind jääb umbes 6-7 euro kanti vist) küünlad nad küll pole, aga sellise hinnaga võib neid koju tuua küll. 

Eile õhtul käisime veel kinos (püssiähvardusel), sest Martin sundis mind uut James Bondi filmi vaatama minema. Targad räägivad, et igas suhtes peab tegema kompromisse ja me tegime - mina läksin temaga kinno ja tema ostsis mulle selle-eest ohtralt kinokommi :) win-win!

Mul on hetkel nii palju postituste ideid, et ei jaksa kohe oodata, et saaks kõik kirja panna. Lähevad veel muidu meelest ära. Täna plaanin oma esimese valmis heegelduse peal tärklist katsetada (et ta tugeva kuju võtaks ja siuke tössakas ei oleks) ja hiljem õunastruudlit küpsetada. Täislaks koduperenaine valmis! 

pühapäev, 15. november 2015

Ahvileivapuu

Lugesin millalgi Marina blogist, et ahvileivapuu on selline taim, mis pidavat majja küllust meelitama. No kes siis seda ei tahaks, eksole? :) Mul kaks kätt püsti kohe, mina küll tahan. Guugeldasin mitu aega, et kust kohast ma siin Bukarestis selle leida võiks, aga ei leidnud nagu, arvasin, et äkki siin ei müüdagi seda.. Mõtlesin vaikselt, et vaesed bukarestlased ei teagi, et too taim majja ja raha hakkab uksest ja aknast sisse tulema, ei jõua kõike vastu võttagi! 
Läksime eile Ikeasse, et muude asjade hulgas pisike jõulutaim osta, aga nii kui taimeosakonda jõudsin - kes see passib mulle esimesena otsa, eks ikka ahvileivapuu! Jõulutaim oli kohe meelest läinud. :D Ja tulingi koju hoopis ahvileivapuuga. See taim on nagu meile loodud, sest palju kastmist ta ei soovi. Ideaalne! Nii kui nii unustaksin seda teha ja hukka see taim lähekski. Ei hakka siin ära sõnama, aga loodan, et see kasvab nii, mis mühiseb. Ptüi-ptüi-ptüi!
Kes tahab, saab ahvileivapuu-maagiast lugeda lähemalt siit
Taim Ikeast (ümberarvutatult 2,9 eurot), pott samuti Ikeast (1,6 eurot).
 

reede, 13. november 2015

Üheksa mõtet

- Ma ei saa üle, et õues on 20 kraadi sooja ja päike särab silmaauku! Kuidas ma saan oma jõulunimekirju niimoodi teha? Üldse ei tule tunnet, et tahaks glögi juua ja küünlaid põletada ju. Tavalist veini ehk siiski..

- 13. ja reede! Ma olen ju ebausklik inimene siiski, kuidas ma täna üldse majast välja julgen minna? Peikal mäng ka veel, st täna olen superpablaja. :D

- hakkasin eile heegeldama. Nimelt on mul peas väga kindel ettekujutus, milline meie kodu jõulude eel välja nägema peaks, noh kui ilmad ikka külmaks suvatsevad minna.. Hetkel heegeldan tühjadele JOIK-i küünlatopsidele ümbriseid. Isegi emme heegelnõela virutasin Eestist kaasa.

- ma ei saa aru, miks ma vaatan sellist sitta (vabandust, aga ma valetaksin, kui seda kuidagi paremini nimetaksin!) nagu Geordie Shore. Ausalt. Ma võiks enne osa nägemist juba ette rääkida, kuidas seal asjad lähevad, aga ei, ikka vaja vaadata. Ma lihtsalt tunnen kuidas ma seda vaadates lollimaks jään. :D

- olen suht mures oma öise hammaste krigistamise pärast. Uurisin oma hambaid hoolega ja leidsin paar mikropragu. Mu üks suurimaid hirme on juba niigi, et ärkan hommikul üles ja näiteks pool hammast on minema pannud. Kui nüüd tagasi tulin, siis hakkasin Martinile rääkima, et oh, nii hea, et ma enam ei krigista. Muidugi selgus, et eelmisel ööl olin seda teinud jälle, aga peiks ei saanud jaole. :D "Jaole saamine" tähendab, et tuleb mul lõuast kinni võtta ja korrale kutsuda.

- homme saab Ikeasse! Yassssssss

- tõin Eestist dipikastmeid kaasa ju. Selline tunne, et täna võiks sellel puhul oma lemmikuid soolakrõpsusid osta siis. Eks paistab, mis kell koju jõuame üldse ja kas me siis enam poodi minna viitsime.

- ühtlasi tõin Eestist Kalevi šokolaadi soolaka karamelliga, apppiiii kui hea!

- vaatasin eile vanu pilte ja mõtlen siin, et võiks nendega seoses ühe postituse teha.. Et kui jube ma vanasti välja nägin ja nii ikka. :D 
 

kolmapäev, 11. november 2015

Ikea wishlist

Bukarestis elades on minu jaoks plussiks see, et siin on Ikea. Mõtlesin täna, et nädalavahetusel tahaks hirmsasti sinna minna, et sealt mõned vajalikud (ja mitte nii eluliselt vajalikud) asjad koju tuua. Nagu rott noh, ainult tassiks asju kokku. Lausa kollaaži tegin asjadest, mis ma omale tahaks!
Nagu öeldud, siis kõik asjad siin olulised ei ole ja kõiki ma osta ei kavatse ka. Panin nad siia lihtsalt selleks, et nad mulle meeldivad ja kuidagi sobisid :)
Kuumaaluseid on meil vaja küll. Nimelt tahaks veekeetjat külmkapi peal hoida, sest minuarvates ta lauale ei sobi (ja mujale panna ei saa, sest pistikud on siin defitsiit). Aga ilma kuumaaluseta seda teha ei saa, sest kuum veekeetja lööb külmkapil mingi muhu üles. Vist ei ole külmkapile väga tervislik. Köögirätikud on meil kusagile parema elu peale läinud, niiet paar uuemat võiks olla küll. Martin armastab kohvi juua suuremast asjast kui tass, selleks võiks meil kaks sellist paksemat kohviklaasi olla. See punane tünn on lihtsalt nii armas ja jõulune, et ma lausa pidin ta siia lisama! Pajakindaid on mul tõesti vaja. Mul on muidu pajalapid küll, aga hiljuti hakkas meie pliidiuks niimoodi tegema, et avaneb ainult poole peale ja siis on ahjuplaadi väljavõtmiseks poole väiksem ava kui mõeldud on. Selline risky business, et paned käe ahju küll, aga mürki võtta ei saa, kas ta samasugusena sealt enam välja ka tuleb. Mul on juba kaks armi selle tõestuseks! Valgete laternatega on mul mingi oma teema. Nii meeldivad noh! Ja pildilolev eksemplar on hetkel soodukaga müügil. Sellega on nii, et eks ole paista, kas tuleb meiega koju või jääb poodi. Teeküünlad on meil otsakorral ja siis ongi uusi vaja. Otsustasin, et meil on jõuludeks (või noh, novembriks-detsembriks, sest päris jõulud veedame ikkagi Eestis) lauale sellist väikest jõulutaime vaja. Ma tõesti ei tea, mis ta nimi päriselt on. Aga vaja on mul teda küll! Ja, et ta koledas potis olema ei peaks, tahan ma talle ka taolise valge ümbrispoti hankida. Samas stiilis valge kandik on minu arvates jube ilus :) ja need mustriga potsikud samuti. Paar suuremat valget küünalt võiks meil samuti olla. Ning viimaseks see kõige olulisem asi - presskann. Mõni aeg tagasi lõi üks meist kannul killu välja, aga kasutada andis ikkagi. Täna hommikul lõin ma nõusid pestes teise killu välja ja nüüd vist on aeg uus muretseda, kaua sa ikka seda klaasipuru närid. :D

wishlist1



Kass nimega Margaret Thatcher

Emme leidis juhtumisi üles mu 2. klassis kirjutatud jutukese. Ja selgub, et ma olen juba väiksest peale väga täpselt teadnud, mida ma elult ootan.
Päris nõudlik olin ikka, olgu meri ja järv korraga olla ning kindlasti kaks roosipõõsast! Veel tuleb ära mainida, et nimede osas ma kõige originaalsem ei olnud (v.a tüdruku nimi - kust kurat ma sellist nime kuulsin? :D), sest Madis ja Tõnis on tegelikult minu tädipojad, kelle suur fänn ma väiksena olin. Samuti olidki meil maal samanimelised koer ja kass (kass sai nime vist Margaret Thatcheri järgi, ärge küsige miks, sest ma ei tea).

Täitsa kirju pere oleks, mehed-lapsed, koerad-kassid, sead ja linnud veel takkapihta!

teisipäev, 10. november 2015

Tagasi Bukarestis ehk üks pildipostitus Eestist

Ei mingit pikka juttu, lihtsalt üks joru pilte kolmenädalasest kodusolekust!
First things first ehk esimene hommik kodus ja kohe, hops - juuksurisse!
Ostsin üle aastate kondenspiima, nii hea.
Mõned ilu-ostud.
Jaaa minu värske soeng!

Rontšik.
Kollektsioon täienes :) Mari Amsterdamist tõi!
Good old Studio-selfie.
Uulitsa Paksuke.
Peika läks Tel Avivi võistlustele ja ei näinud mind nädal aega.. Ma teda nägin, haha :)
Nagu ma ühes Eesti-ootuse postituses kirjutasin, et ootan maale minekut, kummikute jalga tõmbamist ja metsa jalutama minemist.. Check!
Poppisin cherryt ja käisin esimest korda elus saate salvestusel publikuks.
Ja viimane pildike Eestis! Väga originaalne muidugi :)