reede, 24. juuli 2015

Mõned ilusad kohad

Nagu ma juba millalgi mainisin, siis tuleb järgmisel kuul meile siia kaks satsi külalisi. Selletõttu hakkasingi vaikselt mõtteid mõlgutama, et kuhu neid siin viia ja millega aega sisustada. Olen telefoni juba päris pika nimekirja teinud millised kohad võiks huvitavad olla ja mida ise samuti näha tahaks. 
Parcul Herastrau - Bukaresti kõige suurem park, mille keskmeks on suur järv. Pargis on palju restorane, tenniseväljakud ja paadilaenutus. Ega ma ka kõike veel ei tea, ma olen seal täpselt ühe korra käinud :D muuseas, seesama üks kord, kui ma seal olin, nägin kuidas üks naine paadisillal koonu pani ja poole kehaga vette kukkus. Naersin salaja natuke..
Park ise on 110 hektarit suur ja seal asub ka Jaapani aed. Lisatud pildid on eriti sügisesed, aga kuna sügis on vaieldamatult minu lemmik aastaaeg, siis üsna loomulik, et need mulle kõige südamelähedasemad olid. Ei jaksa ära oodata, kuidas ma juba suure salli sisse mähituna seal peikaga päikselistel sügispäevadel jalutan (ja minu kujutluses on mul veel starbucks ka käes, filmidest nähtud noh) :) mmmm, sügis!
bucuresti.romaniaexplorer.com
www.urbanblog.ro
Parcul Cismigiu - kesklinna suurim park. Muude ausammaste kõrval asub pargis allee kaheteistkümne Rumeenia kirjaniku ausammastega. Käinud ma seal veel ole, aga kui ma seda ägedat kellaga pilti nägin, siis hakkasin kohemaid natuke kipitama ja veel rohkem sügist ootama.. Mingil põhjusel hüppas kohe pähe "Alice Imedemaal", ei teagi miks :)
jamestravelphotos.wordpress.com
www.romaniatourstore.com
Palatul Parlamentului - Bukaresti number üks vaatamisväärsus ja maailmas suuruselt teine hoone peale Pentagoni. Esimese pilgu sellele hoonele sain ma autoaknast. Peiks hoiatas, et varsti hakkab puude tagant midagi paistma ja kui ta siis paistma hakkas, siis kohe nii, et kogu vaatevälja ulatuses ikka. Üli-üli-üli suur hoone ikka! Tekitab kuidagi vastakaid tundeid, sest selline uhke ja suur hoone, aga samas nii kurva ja sünge ajalooga. Hakati seda ehitama 1984. aastal ja valmis ta alles 1997. Hoone valmimise heaks töötas 700 (!) arhitekti. Huvitav fakt on ka see, et inimestele, kes kunagi praeguse parlamendihoone maa-alal elasid, teatati vaid paar päeva enne ette, et nad välja kolima peavad. Hoone ehitati kunagise presidendi Nicolae Ceausescu käsul ning ta võtab enda alla 340 000 ruutmeetrit. Kõrguseks on 86 meetrit ning 92 meetrit sügavust on tal lisaks veel maa all. Majal (imelik on millegi nii suure kohta maja öelda) on 12 korrust ja 1100 ruumi. Kasutuses on 220 000 ruutmeetrit vaipkatet, 3, 500 tonni kristalli ja miljon kuupmeetrit marmorit. Maa alla mahub parkima 20 000 autot! Hoone ülalpidamisele kulub aastas kuus miljonit dollarit ning 70% majast on siiski tühi. Ulmelised numbrid! Lausa nii ulmelised, et seda postitust kirjutades olen neid arve mitu korda üle kontrollinud, sest nii ulmelised on need :D

Ceausescu ise aga hoone valmimist ära ei näinudki, sest enne jõudis kätte revolutsioon ning riigi esikommunistina mõisteti tema kui ka tema abikaasa surma ning 25. detsembril 1989 lastigi nad maha.
def.camp
metropotam.ro
Salina Turda - soolakaevandus, mis asub küll Bukarestist mitme sõidutunni kaugusel, kuid tahan sinna minna ikkagi, sest no vaadake neid pilte, nii äge ju :) Business Insideri järgi on see maailma kõige ilusam maa-alune paik.

www.panoramio.com
www.panoramio.com
Village Museum - ehk Rumeenia külaelu tutvustav muuseum Herastrau pargis. Kuuldavasti pidi üks igati armas ja huvitav koht olema. Üle 60 originaalmaja, farmihoone, tuuleveski ja vesiveski. Highlightiks peetakse puust Maramuresist pärit kirkut.

surprising-romania.blogspot.com
covinnus.com
Arcul de Triumf - polegi vist midagi kommenteerida :D hetkel teda pisut putitatakse, suur lina on ümber ja näha pole miskit.

en.wikipedia.org
Ateneul Roman - Bukaresti südames asuv kontserdimaja. Lasen piltidel enda eest kõneleda :)
vc.gg
www.bestourism.com
unknownbucharest.com
Corbu rand - just täna lugesin ühte artiklit, mis ütles, et Corbu on üks maailma ilusaimaid randu.. Veidi uskumatu küll, arvestades seda, kui palju ilusat rannaäärt maailmas on :D igatahes tundub küll mõnus - valge liiv ja sinine vesi :) need to get there asap!

www.ziuaconstanta.ro
www.incogniterra.org
www.equinoxclub.eu
Avastamist siin jagub, sest ilusaid kohti on täiega. Kõik kohad ei ole isegi kusagil välja toodud, lihtsalt sõidad ringi ja avastad :) 

Lugesin eile just mingit artiklit selle kohta, miks on Rumeenias hea elada ja seal oli välja toodud seitse punkti - ilus loodus, sõbralikud inimesed, odav elu, rahvusvaheliste ettevõtete ja rahvusvaheliste haridusasutuste kõrged palgad, siis olid mõned punktid veel, mis mulle hetkel ei meenu ja viimaseks.. Odav vein, hahaaa! :D

teisipäev, 21. juuli 2015

Nädalavahetus

Nädalavahetusel oli mu armas sõbrants Ioana Bacaust siin. Nii tore oli teda üle pika aja näha ja lobiseda ja uudiseid kuulda ja lihtsalt linnapeal käia. Ta on siin neli aastat ülikoolis käinud, niiet tunneb linna pea igast otsast.
Ja kõige enne ma lihtsalt pean veelkord ütlema, et siin on nii palav, et vihale ajab! Esimest korda elus olen sellises paigas, kus iga issanda päev on väljas 35 kraadi sooja ja isegi vihmapojukest pole loota. Kõnnid elutoast kööki - pead paar minutit jahtuma. Tõused diivanilt püsti - pead paar minutit jahtuma. Liigutad sõrme - pead paar minutit jahtuma!! Ja ma ei ole üldse inimene, kellel nii kergelt palav hakkaks :) hetkel igatsen üle kõige 14 kraadi ja vihma. Ausalt. 
Igatahes reedel pidin Ioanaga kesklinnas kokku saama. Arvasin, et jõuan nii 15 minutiga kohale. Tutkit! Oma 35 minutit kulgesin sinna ja see pidi täiesti tavaline olema. Taksojuht oli üks muhe vunts igatahes, tahtis terve tee lobiseda ja sõidu lõpus tegi veel hinnast kümme leid alla kah, sest nii kaua läks aega :) 
Jalutasime vanalinnas (aga ainult varjus) ringi ja ma pommisin Ioanat iga nurga peal küsimusega, et agaaa mis maja see on? :D pean ju teadma neid asju, kui mul siin järgmisel kuul külalisi uksest sisse ja välja hakkab voorima. Ühtlasi näitas ta mulle Rumeenia kõige inetumat skulptuuri, mis oli ikka kole kui öö.
www.alamy.com
Kujutatud on sellel Rooma keiser Trajanit, kes kannab kätel daaklaste (rahvus, kes elasid kunagi Karpaatides, Moldovas, Ukrainas, Bulgaarias, Slovakkias ja Poolas) she-wolfi (emast hunti), meenutamaks müüti Rooma-Daakia "koostööst" esimeste rumeenlaste loomisel. Joppenpuhh, seda oli küll raske tõlkida. Ju siis skulptuuri autor nägi asja sellisena.
Lõunat sõime parlamendihoone lähedal Social 1 nimelises kohas. Terve lõunasöögi lauanõud värisesid, sest õhtul pidi sealsamas resto kõrval Piata Constitutiei'l (Palace Square'l) toimuma Robbie Williamsi kontsert, mille soundchecki parasjagu tehti. Kontserdi tõttu oligi Ioana siin ning hilisemate muljete järgi oli see kontsert olnud täie raha eest :) hiljem hüppasime veel korraks H&M-ist läbi ja kodupoole ma liikuma hakkasingi. Koju jõudsin ma jõudsin alles 40 minuti pärast, sest see liiklus siin.. Mul tõesti pole sõnu :D pean kiirelt selle metroo-süsteemi ära õppima, ainult seda on mul öelda. Muuseas on meil aadressiga ka mingi segadus, sest kui kaardilt vaadata, elame me strada Spartachiadeil, aga maja ees on aadressiks hoopis strada Apusului. Iga kord taksosse istudes on mul pisuke deja vu, sest kõik taksojuhid ju tahavad teada kust ma pärit olen ja mida ma siin teen üldse. Varsti hakkan iga kord erinevat juttu rääkima, et endal igavaks ei läheks :)
Laupäevaks olime me teinud sellise plaani, et Ioana tuleb siia ja toob veidi meie asju ära, mis ta Bacaust kaasa võtnud oli. Hommikul tulid üllatusena hoopiskist korteriomanikud kommunaalidest ja muust rääkima. Toredad inimesed, naine rääkis inglise keelt ka ja mees vahetas isegi vetsupirni ära :) win
Kui Ioana siia jõudis, oli väljas oma 36 kraadi juba ja seda ma ütlen, et kui me lõpuks kõik asjad üles veetud saime, siis midagi ilusat meis küll enam polnud :D ühtlasi tõi ta kaasa ka oma koduveini, niiet jälle win! Kes te varsti kõik Eestist siia tulete, siis teil veab - saate seda maitsta :) kui see muidugi enne otsa ei saa...
Edasi sõitsime Ioana sõbranna Alexandra (mitte segi ajada Alexandraga Bacaust :D) poole koju, kes vaene hing pidi laupäevasel päeval tööd tegema! Ta töötab juristina ja boss palus kiirelt mingid paberid ära teha, aga lõpuks läks aega nii kaua, et "lõunale" jõudsime umbes kell pool seitse. Enne käisime veel tema kontorist läbi, mis oli nii ilus! Asus vaiksel tänaval, ühes vanaaegses majas. Palju kulda, lühtreid, tammepuitu ja kõike muud kaunist. Sellises kohas võiks töötada küll :) 
Sööma läksime Herastrau parki, mis on üks suur park ja selles pargis on üks suur järv kah veel. Koha nimi on Biutiful by the Lake ja ma olen nii rõõmus, et me sinna läksime, sest hetkel on see küll mu lemmikresto :) no vaadake seda atmosfääri vajutades siia! Vedas veel ka selles mõttes, et Alexandra boss käskis arve firma nimele panna, sest erakorralise töö tõttu jäid meil omad plaanid ära. Kolmekordne win! :)
Vahepeal mainiks veel sellise huvitava fakti ära, et Ioana ja Alexandra on siin arvatavasti kõige popimad naisenimed, sest Bacau-Ioana keskmine nimi on tegelikult Alexandra ja Bacau-Alexandra keskmine nimi on Ioana. Ja mina ainsana olen sellisest asjast üllatunud, siin on see nii tavaline!
Edasi kulges nädalavahetus endiselt palavalt ja mitmepäevase peavaluga võideldes, mis ma muideks arvan, et on tingitud sellest kuumusest. 
Lõppu veel selline pisuke asi, et kellel veel pole Elisa Raamatu äppi, siis hankige see endale asap, sest kaks nädalat alates downloadimisest saab sealt tasuta raamatuid lugeda :)

neljapäev, 16. juuli 2015

Kodu

Lõpuks on iga asi omale koha leidnud ja kõik on korras. Mõnus! :) Teeme siis tillukese tuuri meie kodus.
Alguses olid asjad nii
Esik. Vasakule jäävad köök ja väike riidekonku.
Köök mulle hullult meeldib, väike ja heledates toonides. Ainult toolid laua taga on ühed igavesed nikerdised :D
Tõe huvides olgu öeldud, et suurem osa riideid ja jalatseid on veel Bacaus ootamas.
Tore väike ruuter kapinurgal, sarv püsti :D
Jah, meil on juba vannitoas pirn läbi. Ning jah, seda tegin taas mina :D olen viimase poolaastaga oma kümme pirni läbi lasknud.
Avastasin täna, et õigel kellaajal saab voodis päevitada. Midagi laiskadele rannapiigadele (vihje - mulle!)
Selline korter meil ongi. Rõdu pildistama ei hakanud, sest seal pole midagi peale kahe aiatooli ja pesumasinaruumi ka mitte, sest seal on ainult.. Trummipõrin.. Pesumasin! Nädalavahetusel käisime esimest korda Ikeas ja see oli täpselt nii hea ja odav, kui ma lootsin. Inimesi oli muidugi täiega ja ma kahtlustan, et vähemalt veerand oli sinna lihtsalt jaheda õhu pärast läinud. Meil on veel madratsit ja pumpa vaja, sest varsti tulevad juba esimesed külalised, minu kallis emme ja tädid, yay :)) vaevu suudan ära oodata!

kolmapäev, 15. juuli 2015

Predeal

Peale paari päeva Bukarestiga kohanemist meil pikka pidu polnud, sest kogu tiim (koos naiste ja lastega, kes neid kaasa tahtis) kupatati linnast välja, umbes 3 sõidutunni kaugusele Predeali. Guugeldades sain teada, et elab seal umbes 5000 inimest ning eriti populaarne on see koht talvel, seda just mägede tõttu. Oii kui ilus seal oli! 
Ei tea, kuidas see pilt siia vahele eksis.. Edev ilmselgelt!


Jube kahju, et piltide kaudu ei saa pooltki nii palju edasi anda, kui sooviks. Mäed tunduvad piltidel nagu künkad ja rohi pole üldse nii roheline kui tegelt ja nii edasi ja nii edasi.. Saate mu mõttest aru küll. Ilm oli seal hoopiskist jahedam kui Bukarestis ja mõnel päeval isegi sadas. Ja ühel päeval sadas kohe nii, et jääb alatiseks meelde :D Räägin selle nalja ruttu ära.
Istusime allkorrusel ja sõime lõunat. Kõik said aru küll, et kisub vihmale, aga no mis seal ikka, söömist pooleli ei jäta ju! Ja see vihm siis tuli. Tuul tuli ka - selline suvine torm nagu.. ja järsku hakkas kellelgi kiire, sest tuli meelde, et toas jäi aken lahti. Ja siis hakkas mul ka kiire, sest meenus, et aken on lahti. Ja vannitoa aken on lahti. Ja rõduuks on lahti.. ja rõdul kuivavad riided.. Lidusin kiirelt tuppa ja nii kui toa ukse lahti tegin, tundsin kuidas külm ja märg õhk näkku vastu lõi - vihm sadas ammu tuppa, vaip lirtsus nagu ma ei tea misasi ja alguses ei teadnud ma üldse, kust päästetöödega alustada :D ruttu aknad kinni, suur rätik õlgade peale ja rõdule riideid päästma (kingad viskasin hoo pealt jalast ära). Kahmasin riided sülle ja hakkasin vannitoa poole punuma panema, et riided dušikabiini visata, ise samal hetkel mõtlesin, et riided tilguvad nii kõvasti, et kindlasti saab põrand märjaks ja peab ettevaatlik olema, et ei kukuks. Aga ei, hilja juba, lagunesin aegluubis vannitoa põrandale külili nagu viimane padujoodik (omastarust ju jõhker daam muidu!) ja hakkasin täiega enda üle naerma :D polnud aega pikutada seal, sest jalatsid jäid veel rõdule, käbe püsti ja tagasi. Üks õnnetu sokk oli rõdu kaugemasse nurka lennanud, aga mina seda päästma ka ei hakanud, vaadaku ise, kuidas hakkama saab! Lõpuks sain rõduukse kinni ja samal hetkel asutus Martin tuppa, kellele ma muidugi KOHE oma graatsilisest kukkumisest pidin rääkima. Polnudki ammu koonu pannud :)
Muidu oli tore, olime väikeses hotellis ja pere, kes seda pidas oli väga sõbralik. Nagu rumeenlased ikka :) kuttidel oli hommikuti trenn ja õhtuti käisid nad jooksmas. Vahepeal käisime peikaga poodides kommituuril ja sõitsime natuke ringi. Õhtuti oldi kõik koos väljas, tehti grilli, lobiseti ja mängiti niisama. Ja ühel õhtul tegid kaks kutti niiii hea söögi! Täpselt minu maitsele. See oli midagi sellist vürtsika tomati-lihapaja sarnast, mmmmmmm kui hea! 
Laupäeva pärastlõunal võtsime suuna uuesti Bukaresti poole ja kuna ma juba enne välja uurisin, et teepeale jääb Sinaia ja seal asuv Peles'i loss, siis tahtsin kindlapeale sinna ka minna.  Sisse me enam kahjuks ei saanud, sest jõudsime kohale peale kella nelja, aga ka väljast oli see loss täiega uhke ja kena. Jalutasime ja tegime pilte ja jutustasime, et huvitav, millised inimesed seal kunagi elanud on.. Mis draamad ja armukolmnurgad ja salapärased mõrvad ja kõik muu veel seal kunagi juhtuda võis. Kujutlusvõimega probleeme pole ühesõnaga :) tagasiteel ostsime veel vaarikaid kaasa, et osa kohe kinni pista ja veidi läks talveks sügavkülma ka.
Aga see päev läks veel paremaks, sest enne kojujõudmist käisime veel poes ja ma leidsin tatart!!! Seda päris õiget. Panime tatra korvi ja jalutasime poes edasi, kui varsti üks naine küsima tuli, et ohhoo, kust tatart saite? :D Martin ütles talle küll, aga pärast ma siiski arvasin, et no oli vaja öelda, nüüd ostab kõik mu suure vaevaga leitud tatra ära veel!
Ja uskuge või mitte, see päev läks veel paremaks, sest kojujõudes nägime, et töömees on käinud ja puuduvad riiulid paika pannud ja veel muud nipet-näpet teinud. Boonusena oli koristaja ka veel käinud! No mida sa hing veel tahta oskad :) Ülejäänud õhtu vedelesime teleka ees ja vaatasime mingisugust rannafilmi, mis lõpuks juba nii segaseks läks, et ajas lausa une peale (selguse huvides olgu öeldud, et seekord jäi diivanile magama peika, mitte mina).
Muide, kas ma pole mitte tubli olnud - uus postitus iga jumala päev!? Kiitust nõuan, ei midagi muud!

teisipäev, 14. juuli 2015

Sääsehaigus

Bukaresti jõudsime me pühapäeval, 5. juuli õhtul. Oli juba ette teada, et see päev tuleb pikk ja hirmus raske, sest eelneval õhtul oli Vatsi 30. sünnipäev ja sealt me küll puududa ei saanud ega tahtnudki. Pühapäeva hommikul oli ärgata täitsa okei, sest kuna need lennud on mulle alati üks suur rist ja viletsus, lubasin ma kunagi pühalikult, et kui järgmisel päeval kusagile lendama peab, siis mina asjadel käest minna ei lase ja kui vaja sülitan klaasipõhja kah. Õigesti tegin, sest Martin (kes seda lubadust ilmselgelt pole andnud) jõudis tagasi kaks tundi enne äratuskella ja noh, ütleme nii, et olen teda ikka kõvasti värskema näoga näinud :D
Vahemaandumine Pariisis, kus kahekesi unot mängisime (hästi põnev oli, et kes kaheksaga käe panemisel viimaseks jääb) ja kommi sõime. Ei mäletagi, mis kell Bukarestis olime, aga igatahes oli klubi manager meil vastas ja üks valgevene kutt ka, kes oli just saabunud. Ma ei kujuta ette, mismoodi nad seal omavahel enne meie saabumist suhtlesid, sest valgevenelane räägib ainult vene keelt. Ju siis vana hea kehakeel!
Sõitsime Steaua baasi, kus meil auto pargitud oli ja muidugi ei saanud kõik nii libedalt minna kui loota võis, sest terve puhkuse seisnud autol oli kumm tühi. Egas midagi, ohukatega tanklasse ja kumm täis. Edasi sõitsime juba meie uude koju. Alguses on kõik ikka mega võõras ja imelik. Aga ma olin selleks juba valmis, sest kui eelmisel aastal Bacausse kolisin, oli alguses täpselt sama tunne. Kui juba sisse elanud oled, vat siis on mõnus. Käid mööda tänavat ringi nagu vana mees ja ei pea muretsema, et ära eksid!
Meie uue koduga oli mul armastus esimesest silmapilgust :) tahaks juba nii väga pilte näidata, aga selleks tuleb veel mõned asjad paika sättida. Varsti-varsti! Maja ümbruses suurt midagi vaadata pole, nagu ma juba eelnevas postituses mainisin. 
Kahe esimese ööga oli selge, et aknaid siin ööseks lahti jätta ei saa. Kuna ma tavaliselt õhtuks nii laip olen, siis ega mul pole aega sääski jahtida. Niiet kui nad ka toas on, siis palju õnne neile - pidusöök on voodis ootamas. Hommikuks oleks mul nagu mingi jube haigus kallal käinud, sest käed (ja ainult käed, sest kõik muu oli teki all) olid täiesti punaselaigulised. Pilti ma sellest ei teinud, sest noh.. kes seda näha tahaks :D sääsed on siin vist veidi mürgisemad kui Eestis, sest kui muidu sääsehammustus lihtsalt sügeleb ja punetab, siis siinsete sääskede hammustused tõmbavad omale mingi punase ja ilgelt suure ringi ümber ja lähevad paiste. Määrisin ennast pidevalt kookosõliga (mida ma nüüd täiega fännan, aga sellest mõni muu kord pikemalt) ja mõne päeva jooksul kadusid kõik jäljed. Üldse nägin ma siin äärmiselt kaunis välja ükspäev, sest lisaks sääsehaigusele suutsin ma ennast veel panniga niimoodi kõrvetada, et randme peal ilutses pirakas vill ja prügi välja viies tõmbasin jala ka veel katki. Bukaresti kaunitar, mis muud!
 

esmaspäev, 13. juuli 2015

Uue hooga

Mitte küll uuel aastal, aga uue hooga siiski. Olen terve päeva uue blogiaadressiga tegelenud, vahepeal vihastanud ja vandnud, sest asjad ei lähe nii nagu peaks. Vahepeal jälle midagi nokitsenud siin ja vahepeal jalutamas käinud. Ja siis tagasi koju loivanud (see on jumala õige sõna, sest õues on +30 ja ükski puuleht ka ei liigu) ja jälle siin pusserdanud. Okei, vahepeal sõin jäätist ka veel, miks ma muidu sinna õue selle kuumaga ronisin kui jäätise järgi. Igatahes hetkel on see blogi selline nagu ta on ja eks ma tegelen tema ilusamaks ja mugavamaks muutmisega edasi. 
Tean, et osad teist ootavad kannatamatult, millal ma juba selle looderdamise lõpetan ja midagigi kirja panen ja olge lahked, teen väikese sissejuhatuse ära lõpuks. Pilte ma seekord ei lisa, sest kõik asjad pole endiselt veel oma kohta siin majas leidnud. Küll aga ennustan ma, et see juhtub siiski selle nädala jooksul. 
Korter on meil armas ja ilus ja uus. Täitsa värvi järgi lõhnab veel :) Kaks tuba ja kaks panipaika, vannituba ja köök. Õhtul paistab tuppa päike ja hetkel ma seda veel hinnata ei oska, sest päike paistab üldse koguaja. Ja palav on. Niii palav on! Vaatasin enne telefonist järgmiste päevade ilmaennustust ja ütleme nii, et vaikselt hakkan juba Eesti suve igatsema. Iga jumala päev üle +30 kraadi! Tegelikult pole üldse naljaasi see kuumus, ammu juba kood oranž peal. Ehk, et ainult punane ongi veel jäänud, nii tõsised on lood juba. Ükspäev mul hakkaski väljas jalutades õudsalt paha olla, pea käis ringi ja süda läikis, õhku üldse polnud. Sellel päeval oli vist mingi 35-36 kraadi ka.
Kui korterist veel rääkida, siis on meil hästi mõnus rõdu siin ja kõik on sisustatud. Elame neljandal korrusel, liftita. Kujutage ette siis, kuidas me siia saabudes oma kompse autost tuppa tarisime. Eks ma varsti kirjutan täpsemalt, koos pildimaterjaliga. Gaasipliit on muidugi ka, aga next level ikka, ise peab seekord tikku tõmbama, et pliiti tööle saada ja seda pole veel läbi närinud, kuidas ahi töötab. Aega on! 
Korter asub meil Bukaresti lääneosas ja kesklinna sõiduks kulub umbes 15 minutit, lennujaama kauem. Meie maja kõrval on teised kortermajad ja üks suur kool. Poed ja turg on lähedal, millestki puudust tunda hetkel ei oska.
Tänaseks kõik!