teisipäev, 14. juuli 2015

Sääsehaigus

Bukaresti jõudsime me pühapäeval, 5. juuli õhtul. Oli juba ette teada, et see päev tuleb pikk ja hirmus raske, sest eelneval õhtul oli Vatsi 30. sünnipäev ja sealt me küll puududa ei saanud ega tahtnudki. Pühapäeva hommikul oli ärgata täitsa okei, sest kuna need lennud on mulle alati üks suur rist ja viletsus, lubasin ma kunagi pühalikult, et kui järgmisel päeval kusagile lendama peab, siis mina asjadel käest minna ei lase ja kui vaja sülitan klaasipõhja kah. Õigesti tegin, sest Martin (kes seda lubadust ilmselgelt pole andnud) jõudis tagasi kaks tundi enne äratuskella ja noh, ütleme nii, et olen teda ikka kõvasti värskema näoga näinud :D
Vahemaandumine Pariisis, kus kahekesi unot mängisime (hästi põnev oli, et kes kaheksaga käe panemisel viimaseks jääb) ja kommi sõime. Ei mäletagi, mis kell Bukarestis olime, aga igatahes oli klubi manager meil vastas ja üks valgevene kutt ka, kes oli just saabunud. Ma ei kujuta ette, mismoodi nad seal omavahel enne meie saabumist suhtlesid, sest valgevenelane räägib ainult vene keelt. Ju siis vana hea kehakeel!
Sõitsime Steaua baasi, kus meil auto pargitud oli ja muidugi ei saanud kõik nii libedalt minna kui loota võis, sest terve puhkuse seisnud autol oli kumm tühi. Egas midagi, ohukatega tanklasse ja kumm täis. Edasi sõitsime juba meie uude koju. Alguses on kõik ikka mega võõras ja imelik. Aga ma olin selleks juba valmis, sest kui eelmisel aastal Bacausse kolisin, oli alguses täpselt sama tunne. Kui juba sisse elanud oled, vat siis on mõnus. Käid mööda tänavat ringi nagu vana mees ja ei pea muretsema, et ära eksid!
Meie uue koduga oli mul armastus esimesest silmapilgust :) tahaks juba nii väga pilte näidata, aga selleks tuleb veel mõned asjad paika sättida. Varsti-varsti! Maja ümbruses suurt midagi vaadata pole, nagu ma juba eelnevas postituses mainisin. 
Kahe esimese ööga oli selge, et aknaid siin ööseks lahti jätta ei saa. Kuna ma tavaliselt õhtuks nii laip olen, siis ega mul pole aega sääski jahtida. Niiet kui nad ka toas on, siis palju õnne neile - pidusöök on voodis ootamas. Hommikuks oleks mul nagu mingi jube haigus kallal käinud, sest käed (ja ainult käed, sest kõik muu oli teki all) olid täiesti punaselaigulised. Pilti ma sellest ei teinud, sest noh.. kes seda näha tahaks :D sääsed on siin vist veidi mürgisemad kui Eestis, sest kui muidu sääsehammustus lihtsalt sügeleb ja punetab, siis siinsete sääskede hammustused tõmbavad omale mingi punase ja ilgelt suure ringi ümber ja lähevad paiste. Määrisin ennast pidevalt kookosõliga (mida ma nüüd täiega fännan, aga sellest mõni muu kord pikemalt) ja mõne päeva jooksul kadusid kõik jäljed. Üldse nägin ma siin äärmiselt kaunis välja ükspäev, sest lisaks sääsehaigusele suutsin ma ennast veel panniga niimoodi kõrvetada, et randme peal ilutses pirakas vill ja prügi välja viies tõmbasin jala ka veel katki. Bukaresti kaunitar, mis muud!
 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar