laupäev, 29. august 2015

Angie ja Mari Rumeenias

Nagu eelmise postituse lõpust lugeda võis tegid tüdrukud mulle imelise üllatuse ja tulid Bukaresti lubatust varem. Ja kõik mängisid nii hästi kokku, et ma ei aimanud mitte midagi! Laupäeval veel emme ja tädid uurisid, et mis ma nüüd vahepeal kaks päeva teen, ma vastasin, et mis ikka, toad korda ja pesud masinasse, et uute külaliste jaoks valmis olla. Täielik suitsukate lihtsalt! Emme hakkas kohe suruma, et ma ikka KOHE PRAEGU voodipesud ära peseks :D mõtlesin küll, et mis rutt nendega nüüd on, aga noh, ei viitsinud pikalt taidlema hakata ja panin pesud masinasse. Hiljem oli muidugi selge, miks linade ja rätikutega lood nii pakilised olid :)
Igatahes olin sellisest armsast üllatusest nii liigutatud, et isegi pillisin natuke :') nii armas noh!
Tädi Ene sai oma juusturiiviga ikka lennukisse ja läinud nad olidki. Näpistasin tüdrukuid veel mitu korda, et kohale jõuaks, et nad juba siin on :) võtsime takso (taksojuhil oli muide eriti kiire vist, vahepeal oli 130 rauas) ja tulime koju. Tšikid tõid meile nii palju komme ja asju, et ma üldse ei imesta, et neil lubatud 8kg asemel mingi sott oli! 
Kuna nüüd oli meil kaks päeva rohkem aega tsillida, siis pühapäeval võtsime suuna otse basseiniäärde. Ilm oli ülikuum ja basseinis ennast jahutada ideaalne. Õnneks seekord enam ära ei põlenud, aga kreemitasime ennast ka muidugi iga minuti tagant. Õhtul tuli peika Vasluist tagasi ja hiljem läksime veel vanalinna istuma.. Vist oli see pühapäev jah, ei mäletagi enam õigesti.
Esmaspäeval saatsin ülejäänud hop on-hop off bussiga sõitma ja jäin ise koju puhkama, sest arvatavasti sõin mingil eelneval päeval ühes söögikohas kahtlast burgerit, niiet kõht valutas mitu päeva ja olemine oli suts kehv. Positiivne osa sellejuures - burksi ja friikate isu on null. Olin kummelitee, saia ja tablettide peal ning inimeseks ma jälle saingi. Õhtul olime kodus, tegime süüa ja mängisime Scrabblet.
Teisipäeval saatsin tüdrukud parlamendipaleesse tuurile ja leppisime kokku, et kui neil seal on käidud läheme poodidesse. Kirjutasin kõik aadressid neile ilusti roosa post-it paberi peale valmis :) hiljem saimegi kaubamajas kokku ja tuulasime päris kaua poodides. Keegi päris tühja käega koju ei pidanud tulema. Kodus tegime järgmiseks päevaks juustukoogi valmis, sest järgmisel päeval oli Angeelika sünnipäev :) õhtul panime ennast ilusasti riidesse ja läksime Caru cu beresse sööma. Sõin esimest korda suppi, mida serveeriti kukli seest. Kausist meeldib ikkagi rohkem, muidu lõpus tuleb mingi saiapudru vastu :D
Taksojuhid on öösel muidu korralikud patsaanid - küsime, et kas koju saab, vastavad, et jaajaa, ikka saab. 50 lei eest (tavakas on maksimum 15)!!! Õnneks leidub alati ikka normaalseid ka, kes ausa raha eest koju toovad.
Kolmapäev oli Angeelika sünnipäev, mida ei juhtu iga päev! Nii tore, et külalistel siinoleku ajal sünnipäevad ikka on. Plaan oli, et Mari tuleb kell 9 magamistuppa, võtame õhupallid ja kingitused ja äratame Angie lauluga üles. Okei, see osa läks ladusalt. Tagasi elutuppa sisse hüpates oli Mari essa, ilma prillita ja läätseta muidugi, ja ega ta siis ei näinud, et Angiet siin üldse polegi! Laulsime niisama tühjas elutoas, kuni Angie vetsust, hambahari suus, välja tuli :D
Kuna meil oli sel päeval missioon Angile kingad leida, võtsime peale sünnipäevahommikusööki suuna poodidesse. Kingi ei saanud, aga kõike muud küll. Vahepeal põikasime sisse Herastrau pargis olevasse village museumisse, jalutasime seal ringi ja tegime palju pilte. Kassiga tegime selfie ka, tema küll väga ei tahtnud, aga meie tahtsime väga selle eest :) hiljem kammisime veel poode läbi kuni kell oli palju ja tulime koju, et sättida ja paar õhtusöögieelset drinki teha.
Palun tähele panna, kui abivalmilt ma kassivarbaid toetan!
Kuhu me aga Angie viisime, oli talle üllatus. Mitte, et ta oleks teadnud, kuhu me läheme, kui me öelnud oleks, aga ikkagi. Igatahes läksime me Biutiful by the Lake'i, millest ma siin blogis juba ka varasemalt rääkinud olen. Tšikid andsid plusspunkte kenade teenindajate eest! 
Õhtul pidime veel veidi pakkimist tegema, sest järgmisel hommikul kappasime taaskord läbi vihma ja tuule rongijaama, et Constantasse sõita.
Et seda postitust mitte liiga pikaks venitada, teen siinkohal pausi ja edasi kirjutan juba järgmisel korral :)

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar