kolmapäev, 16. september 2015

Taylor Swift ja pangakaart

Eile võtsin lõpuks julguse kokku ja panin ka päris avalikult kirja, et ma siin seda blogi pean. Kuidagi selline suur samm, sest oma elust kirjutada ja seda igale tahtjale lugemiseks jätta on minu jaoks päris suur asi :) mitte, et ma siin mingit meeletult salajast või glamuurset elu elaks, aga siiski. 
Nädalavahetus möödus rütmis laupäev-plõks-esmaspäev, sest pühapäev oli täielik kadu. Laupäeval jalutasin kõige lähemasse keskusesse siin, mis tegelikult polnud üldse nii lähedal. Hiljem kodus vaatasin kaardilt, et edasi-tagasi teekond on kokku 7km. Kepsud lõid täiega tuld välja pärast :D toidupoes võib nädalavahetusel ikka väga endast välja minna, sest KÕIK on poes lihtsalt. Ma läksin, tunnistan ausalt. Siin on veel paljudel firmadel selline süsteem, et lisaks palgale saad sa töökoha poolt "talonge", st selliseid paberilipikuid, millega saad poest asju tasuta (või odavamalt?). Kassas annad need talongid müüjale, kes nendega mingi protseduuri läbi viib ja siis maksad selle osa mida talongid ei kata, nt alkohol ja tarbekaubad, kui ma õigesti aru olen saanud. Igatahes, kui sa kassas talongiklientide taha satud, siis läheb kindlasti veidi kauem aega, mis ongi paras hetk, et lõplikult närvi minna, kui eelnev riiulite vahel teiste sabas venimine veel seda viimast piiska karikasse ei pannud :D
Peiks jõudis mängult koju alles päris hilja ja ega siin siis enam pikka pidu ei olnud, jõime klaasi veini (ma sundisin teda minuga Taylor Swifti kuulama, sest life is too short to pretend you don't like catchy Taylor Swift songs), vahetasime klatši ning võtsime takso, et linna minna. Vahepeatusena käisime peika tiimikaaslaste juures, kus oli üliiiiarmas kutsikas (Martin, kui sa seda loed, siis mainin sulle juba sajas kord, et sa neile ütleksid, et ma võin koera hoida, kui vaja), kes tahtis ainult ringi karata ja kõhusügamist saada :) linna jõudsime lõpuks täitsa hilja, aga polnud hullu, sest tantsida sai ikka nii, et mul jalad veel eilegi valutasid :P 
Pühapäeval vedelesime vahelduva eduga voodis kuni kella kuueni õhtul, vahelduva eduga siis selles mõttes, et vahepeal siiski tegime silma lahti, jõime fantat ja lobisesime natuke ning siis põõnasime edasi. Õudsad päevavargad! Lõpuks ajas nälg siiski tegudele ja tellisime india toitu. Peiks arvas, et me oleme jubedamad ässad ja palus vürtsikuseks "mediumi" panna. Pühajumal! Peale esimest ampsu lõi mul vist kõrvaaugust ka tuld välja, sest see oli niii spicy! Varsti oli õnneks suu nii tuim, et polnud enam hullu, oleks võinud keedupekki ka näost sisse ajada, maitset ju ei tundnud :D
Eile läksime uuesti panka, et mulle lõpuks see kuramuse arve avada, sest muidu ma ju siin elanik olla ei saa, kui mul kontot pole. Ja pangas oli nii tore! Üsna uskumatu lause, et pangas võib tore olla, tavaliselt võetakse seal ainult raha vähemaks ja selles küll midagi toredat pole :D aga selles pangas oli nii tore teenindaja, et see tegi tuju nii heaks! Ja no kui teenindaja vahepeal küsib, et ega ma juhtumisi modellina tööd ei tee, sest nad kolleegiga arutasid, et ma olevat nii ilus, siis kuidas saabki tuju halb olla, eks :D Paberid said kiirelt korda ja konto avamine oli megalihtne. Ma pakun, et ta palk on mingi triljon leid kuus, et ta oma tööd nii rõõmuga tegi :)
Niiet üks samm elanikupaberile lähemal. Järgmisel nädalal peaks pangakaardi kätte saama, siinse tervisekindlustuse ära tegema ja siis võib juba uuele katsele tähtsasse ametisse minna. Kaua ei anna enam venitada, sest oktoobri alguses saabki juba siin riigis kolm kuud täis ja enne seda pean ma paberid korda saama.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar