neljapäev, 22. oktoober 2015

Paar parajaid

Mõtlesin täna, et kuidagi nii imelik, et ma pole juba mitu-mitu päeva bloginud ja täitsa tunnen puudust :) jõudsin esmaspäeva öösel Eestisse ja kõik päevad on nii kiired, et kuidagi ei ole seda aega leidnud, et maha istuda ja kirjutada. Selleks peaksin ma üldse oma emme läpakat kasutama, sest enda oma jäi ju Bukaresti. Neid lauseid siin kirjutangi telefoniga. Ei saa öelda, et üle mõistuse mugav oleks. Õnneks leidsin alloleva postituse mustandite kaustast ja kui see mu telefoniga trükkimise vaeva vähendab, siis what the heck, läheb avaldamisele! Polegi peiksi juba mitu päeva (!) näinud, niiet tundub täitsa sobilik see siinkohal viimaseks postituseks jätta :)


Vahel ma mõtlen, et me peikaga oleme ikka täitsa sellised, et võta üks ja viska teist. No täielik paar parajaid kummalisi inimesi :D ma kõigest rääkida ei taha, aga mõned näited meie igapäevadest:

- kui Martin trenni läheb, küsin ma igal jumala hommikul esikus sama küsimuse ehk "kas sa ikka kollase särgi võtsid?". Ühesõnaga üks kohustuslik särk, mille mahaunustamisega kaasneb rahaline trahv. Ja uskumatu, et üsna tihti see siiski tilpneb kusagil mööda korterit!

- kui mina olen magamistoas (näiteks loen voodis) ja peiks üritab mu tähelepanu võita ja ma ikka välja ei tee, siis lõppeb see kasvõi sellega, et ta hüppab voodisse pommi, aga mu tähelepanu peab ta endale saama (ja saab ka).

- History Channel ketrab meil siin iga issanda päev, niiet on täitsa tavaline, et me peast saadete reklaame kaasa loeme. Ohtra ja ülepakutud aktsendiga muidugi :D

- ükskord ütlesin Martinile, et toorest muna ei saa peos katki pigistada, sest ma olin seda kusagilt kuulnud. Selgus, et sai küll!

- kui üks meist öösel vetsus käib, siis peab teine küsima "kus käisid?". Eee, ah niisama, jalutasin tead.

- õhtul voodisse minnes on meil vahel scrollimise-tuurid peal, ehk siis hullult on vaja igasuguseid naljakaid videoid vaadata ja niisama totrusi rääkida. Vahel kestab see nali kokku üle tunni aja! Paar õhtut tagasi oli eriline hitt mu kõver väike sõrm ja peika kõige peenem hääl, mis ta teha suudab :)

- kui me diivanil telekat vaatame ja ma nagu kana siblima hakkan, siis on teada värk, et mul on kaisutamisetuurid peal ja enam ei aita ei ussi- ega püssirohi, nüüd pean ma kaissu saama!

- kui toas on sääsk, ütlen ma alati sellepeale vaid kaks sõna - "mõrva ta". Ja ta mõrvab ka.

- ükskord peika ütles, et ma olen ta väike Honey Boo Boo. Ei pea vist mainimagi, et ma olin hingepõhjani haavunud :D

- meil on mingi siin mingi oma sõnavara. Suhkrubakter, kukejutt, ribiorel ja laibajalad näiteks.

reede, 16. oktoober 2015

Üks piinlik looke

Paar päeva tagasi kuulsin raadiost ühte laulu ja muidugi hakkas see mind kummitama. Nõnda ma siis ümisesin kogu päeva seda kolme sõna, mis mulle meelde oli jäänud. Guugeldasin veel samal õhtul neid sõnu igatepidi, aga ei midagi. Täna õnneks kuulsin seda laulu uuesti ja nüüd on ta mul käes, hahaa! Muidugi guugeldasin ma mingeid oma ettekujutatud sõnu ja sellepärast õiget laulu ei leidnudki..

See aga andis mulle erakordse idee kirjutada mõnest valestikuulmise-feilist :)
Kui ma päris väike olin, siis oli mu lemmikseebikas "Kodus ja võõrsilM". Noh, et üks silm on kodus ja teine vaatab võõrsil ringi. Kuidas teisiti saakski ju olla onju!

Käisin vist kümnendas klassis kui selline laul nagu Sharam - Party All the Time, vahepeal üsna popp oli. Sõnad olid siis my girl wants to party all the time, aga mina laulsin hoopiskist Michael wants to party all the time. Ise mõtlesin, et küll see Michael on ikka üks peomees, koguaja tahab ainult pidu panna..
Mõni aasta tagasi tuli välja Calvin Harris ft. Florence Welsh - Sweet Nothing. Üks lause refräänis on I'm living on such sweet nothing. Mina aga mäletan nii hästi, kuidas hommikul tööle sõites täiest kõrist kaasa üürgasin you're giving me sexxxxyyy elephaaaant! Mõtlesin küll, et väääga imelikud sõnad, aga noh, kes neid loomeinimesi teab, äkki laulu autor on tõesti kunagi mõnd väga hotti elevanti kohanud. Kuulake ise:
Ja lõppu üks minu elu piinlikumaid hetki! Esimest korda ma autokoolis koolieksamit läbi ei saanud. Peale eksamit rääkis sõiduõpetaja vigadest ja jagas soovitusi ja muud taolist, lõpus veel ütles midagi ja jäi nagu vastust ootama. Ma ei kuulnud, mis ta ütles ja palusin lauset korrata. Ta siis kordas, aga ma ikka ei kuulnud :D kolmas kord ju ometi enam ei küsi! Ja mis ikka sellises situatsioonis teha kui lihtsalt laialt naeratada. Ta oli aga minu kahjuks taibukas mees ja näksis läbi, et ma vist ei kuulnud ning küsis sellepeale, et kas ma ikka saan aru, mis ta räägib.. Pidin siis, silmad häbi täis, tunnistama, et tegelikult ikka ei saa küll. Seejärel ütles ta hästi aeglaselt ja ilmekalt (nagu mingisugust miimikaharjutust tehes): "KAS SEE ON SINU ARVATES ÕIGLANE OTSUS?". Noh, mis kohe niimoodi ei öelnud eks, mis sa arvad, et kui ma liikluses nii tähelepanematu olin, et ma kuulamise osas parem olen või!? :) 

Mina rääkisin oma naljad välja, nüüd on teie kord!

kolmapäev, 14. oktoober 2015

Patsijutt

Mul on selline komme, et ma siin juuksuris ei käi. Ei teagi tegelikult miks.. Lihtsalt pole sattunud ja eks ma veits põen seda ka, et juuksur ei saa minust nii aru, nagu mu oma Eesti juuksur saab. Niimoodi poolelt sõnalt. Äkki võtab veel liiga suure jupi maha või teeb mulle tiigripea (ehk siis sellise soengu, kus tumedal põhjal on megapaksud blondid triibud, not my style). Ja siis ma siin hetkel kannatangi oma väljakasvanud juurtega ja loen tunde ja minuteid, et oma juuksurisse saaks :) aeg on mul järgmiseks teisipäevaks, ehket esmaspäeva öösel jõuan ja hommikul kohe, hops, juuksurisse! Juba unistan kuidas ma seal toolis istun, juuksuriga juttu puhun ja eestikeelseid ajakirju (!!!) lappan. 
Hetkel üritan oma pikka aega tumepruuni olnud lakka välja kasvatada ja heledamaks triibutada. Värvieemaldust ei taha ma teha kohe mitte üks teps, sest lõppkokkuvõtteks kahjustab ju iga keemiline protseduur juukseid ja seda ma ei soovi. Pigem kannatan oma kodukootud "ombrega" :D tegelikult kasvavad mu juuksed üsna kiirelt ja ma loodan, et hetkel kasutusel olevad Placent Activ'i ampullid kiirendavad seda protsessi veelgi.
Selline lühike juuksejutt. Muideks, kui keegi tahab täiega ägedaid soenguideid, siis vaadake youtubest või instagramist sellise kasutaja nagu Sarah Angius videoid. Ta teeb nii ilusaid soenguid ja üldse mitte keerulisi. Mina igatahes olen sealt kõvasti inspiratsiooni saanud :) 

esmaspäev, 12. oktoober 2015

Eesti-ootus ja pühapäev

Sellel nädalavahetusel polnud Bukarestis muud kui tuul ja vihm - ideaalne teki sees kossutamiseks, küünalde põletamiseks ja lusikaga purgist Nutella söömiseks :) muidugi terve nädalavahetuse niimoodi ei vedanud, et vaid samas asendis diivanil saaks olla, vahepeal pidi ikka nina toast välja ka pistma. 
Nädalapärast hakkan juba Eesti poole lendama, niiet sellel nädalal tuleks üks mõnus nimekiri (yasss!) teha, mis kaasa võtta tuleks. Seekord saavad kaasa vaid vähesed valitud esemed, sest esimest korda elus lendan ainult käsipagasiga. Eks siis paistab mis sellest saab. Boonuseks veel see, et kahe lennu vahe on kuus tundi, niiet aega on Frankfurdis nii, et tapab. Ei teagi, mis teen seal.. Lahendan sudokusid ja teen peoplewatchingut arvatavasti. Ja muidugi unistan vürtsikilust ja Karni pasteedist nagu ma juba emmele hommikul kirjutasin :) aga mõnus, ootan juba täiega! Ei teagi, miks seekord see Eesti-igatsus kõvemini välja lööb kui muidu. Mingeid lambiasju ootan lihtsalt :D näiteks oma autoga sõitmist (ps, ma pole Bukarestis kordagi autorooli istunud) ja kummikute jalga tõmbamist ning maal metsa jalutama minemist. Eestikeelseid ajakirju! Ja, et paned teleka käima ja eestikeelsed saated tulevad. Rummikokteili ginger ale-ga (siin seda ei müüda). Sõpradega Uno-mängimist ja seda tunnet kui hakkad Tallinnas maanduma ja kõik nii hea ja kodune on kohe-kohe ootamas :) ja muidugi ootan täiega kõigi oma inimeste nägemist ka! Täiega!
Võiksin oma Eesti-armastusest siinkohal vist soiguma jäädagi, aga kes see seda viitsib lugeda onju. Äkki ainult teised välismaal elavad eestlased, sest nad mõistavad, millest ma räägin? Ah, mis ma ajan, ei viitsi keegi :)
Eile oli Bukarestis Martini kunagise koduklubi (Kreekast) mäng ühe siinse klubi vastu ja käisime seda vaatamas. Kogu publik suutis normaalselt istuda ja ma nihelesin terve aja, sest tooli seljatoe äär oli minuarust nii terav, et hullult pressis selgrool ühte kohta. Täna ärgates tundsin kohe, et selg on nii valus, vaatasin peeglist ja ongi kena sinikas keset selga. Tooli seljatoest!? Ei ütleks, et ma nii õhuke olen, et pekikihti kaitsmas ei oleks, on küll ju :D väga asjalikud mured mul ikka!
Jõhker pilditegemise isu oli enne mängu, näost näha mul ju.
Peale mängu pidime veel kaubamajja paari asja järgi minema, aga hakkasin autos vaikselt seletama, et käime ainult toidupoes ja lähme hoopis otse koju, lähme kaubamajja mõni teine päev.. Peiks arvatavasti mõtles, et ma hakkan haigeks jääma või midagi, et poodi minna ei taha. korralik kodu-uss olen ikka! Aga kodus oligi nii hea, tegin makrasalatit, vaatasime ühte mängu ja lugesin blogisid. Ja muidugi kossutasime jälle diivanil teki sees ja sõime Oreosid. Mõnus-mõnus pühapäev!
Leidsin poest Martini klubi manti. Otseloomulikult oli meil seda osta vaja! 
 

reede, 9. oktoober 2015

Eluks vajalik: viis lemmikut

Nagu arvatavasti igal naisel on ka mul omad elulise vajalikkusega tooted, ilma milleta hakkan ma kohemaid lamenti lööma ja nõudma, et keegi nad mulle üles otsiks. Tavaliselt olen selleks otsijaks muidugi ma ise, aga see selleks..
Kes mind vähegi tunneb, teab ka seda, et ma armastan suuri juukseid ja vihkan ludupead :D go big or go home. Õnneks on mul üks tore Rumeenia-sõbrants, kes mulle kõik tupeerimise põhitõed selgeks õpetas, niiet nüüd ei pea ma enam iial lameda peaga ringi käima.
Tupeerimise kohta on  minult ka üsna palju küsitud, aga ma ei oska muid nippe anda kui vaadake youtube'i tutoriale (hair teasing tutorial nt), ostke endale hea juukselakk ning tupeerimiskamm (mina kasutan sellist Tradehouse-st ostetud kammi) ja harjutage-harjutage-harjutage! Juukselakkidest on minu lemmik Taft Perfect Flex (ultra strong) juukselakk, mida mul läheb oma kuues pudel kindlasti. Teeb seda, mida lubab, ehk siis kinnitab soengu kindlalt paigale, kuid samas kui ikka päris varesepesa peas pole, saab lakitatud juukseid ka kammida. 
Juuste kammimisest rääkides on minu ainus kasutuselolev juuksehari vana hea Tangle Teezer, mille ma ostsin Ilumessilt juba kaks sügist tagasi. Selle harjaga on tõesti nii, et kui sa seda juba kasutama hakkad, siis tagasiteed enam pole. Isegi peika paneb seda minult vahel pännu, et sellega juukseid kammida, vot nii hea on see lausa :D
Hiljuti avastasin enda jaoks Maybelline Dr. Rescue sarja küünelakid ja need on täpselt sellised laisa plika küünelakid :D mõtlen ma selle all seda, et kui erilist kunstiteost hetkel küüntele ei soovi, aga niisama ka olla ei taha, siis on need ideaalsed. 
Mina kannan küüntele kaks kihti aluslakki (base coat) ja kaks kihti pealislakki (top coat) ja tulemus on selline:
Minu päev algab ja lõppeb hambapesuga ja hambapastadest on minu vaieldamatu lemmik Colgate Max White One Optic. See tõesti teeb hambad valgemaks! Ja muud põhjust polegi vaja :)
Suvel kandsin mõned kuud ripsmepikendusi, sest nendega on elu ikka lill küll. Hüppa kasvõi järve pommi (mida ma kunagi ei tee muidugi), silmad on ikka ilusad peas :D küll aga usun ma, et nende kandmine väsitab meeletult oma ripsmeid ja sellepärast olen ma neist nüüdseks ammu loobunud. Kasutan hoopis L'oreal Telescopic Clean Definition ripsmetušši, mis on minu arvates kõige parem pikendav tušš. 
Kui teile selline nimi nagu Carli Bybel midagi ütleb, siis teadke, et see on tema lemmik ripsmetušš ka :D peale paari kihti on tulemus selline:
Mul muidu silmad nii viltu pole tegelt, pea oli aga küll :D

Kogu lugu! Kui muu kosmeetika osas ma üsna slutty olen, st vahetan asju pidevalt uute ja huvitavate vastu välja, siis neile toodetele ma olen päris truu. Ja nad on seda väärt :)

kolmapäev, 7. oktoober 2015

Eriti hea õunakook

No ei saa kohe teisiti kui ma pean jälle mingi koogijutuga alustama! Kurat, ennast ajab ka närvi juba, et muust räägitud ei saa :D igatahes. Oma kaitseks pean ma ütlema, et tegelt pole minu süü üldse, sest no mis ma teen, kui igalepoole kuhu vaatad näed ainult pilte õunakookidest. Ainult iseennast võite süüdistada! Teed facebooki lahti - õunakook vaatab vastu, teed instagrami lahti - õunakook passib otsa, teed bloglovini lahti - üle ühe postituse on pildid õunakookidest. 
Ei saa ma ka maha jääda, pidin ka eile lõpuks õunakoogi tegema siis. Üldsuse sunnil muidugi, ega ise ei tahtnudki.. Not. Kuna meil siin ühtegi puud pole, kust korjamas käia, pidime poest kõige hapukama sordi leidma ehk siis vana hea Granny Smith ajas asja ära küll :) hapude õuntega seoses meenus mulle, et minu vanaema juures on aianurgas üks vana õunapuu, mis hiilgab küll maailma kõige hapumate õuntega. Eile oleks ideaalsed olnud! Väiksena ma nii ei arvanud, sest niisama need õunad küll süüa ei kõlvanud. Pigem käis degusteerimine niimoodi, et võtsin õunast ühe ampsu, sülitasin välja, ja õuna lennutasin võimalikult kaugele aia taha, soovitavalt vastu puud. Väiksest saati harrastan multitaskingut juba - maitsen, viskan kaugust ja taban märki :)
Eilne kook tuli aga hästi hea, mahlane ja kaneeline ja magus. Õnneks kõike õhtul ära süüa ei jaksanud, niiet sain täna isegi pildi teha. Hull toidupiltnik nagu ma olen. Jällegi - not. Retsept pärit siit

 
 

teisipäev, 6. oktoober 2015

Mannavahutagi ja muud

Laupäeval oli mul "kohustuslik" šoppamine ju. Et te valesti aru ei saaks - mul üldse polnud selle vastu midagi, sest noh.. Mina ju :) kuna mulle endale väga meeldib näha, mis teised kokku ostnud on, siis ega ma ka kade pole, näitan ka.
Nagu eelnevalt öeldud sai, siis läksin ma sellepärast, et omale uus tagi osta. Tükk aega tagasi panin silma peale ühele H&M-i lasteosakonna pruunile tagile, aga läks teisiti ja koju tulin hoopis teisega. Jep, mina, täiskasvanud inimene, ostan vahel siiani asju lasteosakonnast. Üksi öösel kodus olles magan ju ka nii, et lamp põleb öö läbi, niiet mis siin imestada onju :)
Juhtumisi leidsin esimesest poest kuhu sisse astusin allahindlusega (Pimkie, umbes 18 eurot) mannavahu toonis tagi. Igaksjuhuks veel ära ei ostnud, tahtsin H&M-i oma ka veelkord vaadata. Seal veendusin, et ei, mannatagi oli parem ja ossa nuga kus siis algas spurt esimese poe poole! Seda tagi oli vaid üks minu suurus alles ja oiii kui tige ma oleks olnud, kui keegi sellele enne mind näpud taha oleks saanud! Selle võidujooksu ma võitsin ja tagi on nüüd minu kapis :)
Veel ostsin The Body Shopist näokreemi, sest vana sai otsa ja jahutava silmageeli, sest igapäevase läätsekasutajana ma näpin oma silmi nii palju, et vahel tuleb neid millegagi turgutada. Ahjaa, H&M-ist ostsin ühe väga minu stiilis pluusi ka veel. 
Õnneks helistas siis peika ja tulime ruttu koju ära, et ma rohkem midagi kaasa krabada ei saaks. Vedas!
Nii rahul olen endaga, kui ma suudan osta vaid neid asju, milles ma veendunud olen, et mul neid ikka tõesti vaja on (okei, mida ma väga tahan). Tihtipeale on nii juhtunud, et need riided, mis ma mingi hetke ajel ostan, jäävad lihtsalt kappi seisma. Õnneks juhtub seda aina harvem :)

esmaspäev, 5. oktoober 2015

Milleks olla valmis käsipalluri pruudina

1. Ole valmis hunnikute viisi pesu pesema. Kui kõik muu võib kodust otsa saada, siis must pesu mitte - pesukorvi põhja pole sa näinud jõuludest saati ning ka seda ainult sellepärast, et siis oli puhkus ja trenne polnud. 
2. Ole valmis, et üsna pea tead sa selliseid nimesid nagu näiteks Rhein-Neckar Löwen, Nikola Karabatic ja Mikkel Hansen. Ja su sõbrannad hakkavad sind aina kahtlasemalt vaatama..

3. Ole valmis, et võõrad mehed tulevad tänaval su peikaga lobisema ja kätlema, eriti just väikelinnas elades. Kui sul peiksiga veab nagu minul, jutustab ta kõigiga vabalt ega tee vahet ülikonnaga ärikal ja pudelikorjajal. Fänn on fänn.

4. Ole valmis, et saad piisavalt aega, et olla omaette. Peaaegu igal nädalal saad vähemalt ühe öö ikka üksi magada. Kui sa üksi pimedas magada ei taha nagu mina, siis oleks mõistlik enne kokku kolimist oma silmarõõmu hoiatada, et elektriarved hakkavad nüüdsest veidi suuremad olema.

5. Ole valmis paljudeks small talk'ideks pooltuttavate inimestega ja ohtrateks põsemusideks. Kui sulle musitada meeldib, siis koli Rumeeniasse, siin puudust pole.
6. Ole valmis, et käsipall hakkab sulle meeldima. Lausa nii väga meeldima, et vaatad ka üksi kodus olles ning avastad end peikale sõnumit kirjutamas stiilis "oii seda ussi nägid väää!?" või "no joppenpuhh, need mardid said jälle kotti". Enne oli mu lemmikspordiala külmkapini jooksmine, et võimalikult kiiresti koogile ja veinile käpad taha saada, nüüd võib see oodata kuni hetkel käimasolev mäng läbi saab.

7. Ole valmis tundma ennast väga abituna, kui sinu lemmikul on seljataga valus kaotus ja sa ei oska midagi öelda, et seda paremaks teha. Ühtlasi ole valmis kuulama ja lohutama, kui ta lõpuks sellest rääkida tahab.

8. Ole valmis, et välismaale kolides saab esimeseks äraõpitud numbriks 7. Nagu 7-meetri vise.

9. Ole valmis, et alguses tahavad teiste mängijate kaaslased rääkida vaid küüntest ja juustest. Mis muud kui suck it up, buttercup.

10. Ole valmis, et ajapikku tekivad teil nendesamade kaaslastega ka muud jututeemad, esmamuljed muutuvad ja varsti olete te sõbrad kogu eluks. Nii ei lähe kindlasti kõigiga, aga ega nende tõeliste pärlite avastamine ei peagi kerge olema.
11. Ole valmis, et oled hoolitsetud ja armastatud. Jällegi - kui sul peikaga veab nagu minul, oled keegi, kellele pühendatakse enamus oma vabast ajast ning usu mind - kui sinu kallima töö on trennis käia, on seda vaba aega üsna palju. 

* käesolevat postitust tuleks võtta huumoriga, mille aluseks on tõestisündinud lood ja minu igapäevane elu.

laupäev, 3. oktoober 2015

Minu kõige varajasem postitus

Issake, ma pole kunagi veel nii vara uut postitust kirjutanud kui täna! Väga kahtlane. Olen siin majas ainus unetu ja kuna kellegagi hetkel rääkida pole, siis istun elutoas teki sees, ja elan ennast siia välja. Hahaa!
Täna ei saagi ma oma traditsioonilist laupäevahommikut teha (stiilis pidžaamaväel koristamine-pikk hommikusöök-mustade leskede kordus), sest esiteks ma pole üksi kodus ja teiseks käsib peika mul poodidesse minna. Saate aru, sunnib lausa! Võib öelda, et iga poodleja unistuste mees :) tegelikult ta vist lihtsalt ei jaksa enam seda hala kuulata, kuidas mul on kevadeks-sügiseks vaid üks tagi, mis on juba nii kulunud ja kole, et ma ei taha isegi enda peegelpilti enam näha (mida tihti ei juhtu). Paar suve tagasi lasin sinna heas usus seda kanget sääsemürki peale, mis kahjuks tagi esiosa natuke söövitas. Aitas küll, ükski sääsk mind enam ei tahtnud.. Sellel õhtul.
Ise Martin minuga poodidesse tulekust viilib ja läheb hoopis väikestele käsipallihuvilistele ühele üritusele autogramme jagama. Täitsa glämmid lood meil siin :)
Vana hea enne-mängu kahupea
Eile oli Steaua mäng ehk siis peika klubi mängis ja võitis samuti. Ühtlasi avastasin, et baleriina-hooaeg on vist selleks aastaks läbi, sest mu jalad külmetasid terve aja kohutavalt. Ja nagu kiuste ei tulnud me peale mängu koju vaid jäime veel umbes kolmeks tunniks sinna sööma ja tsillima. Lõpuks olid mul küll laibajalad juba, sest varbad hakkasid vaikselt lillaks tõmbama. Ja kui juba jalad laibad on, siis on sügis officially käes!

neljapäev, 1. oktoober 2015

Kolm toidupilti

Sügis käes ja plõksti - ma muud ei taha kui ainult pirukaid vorpida! Või üldse süüa teha.. Ja süüa. Ega ma siis sellest läbikukkunud kringliüritusest ennast heidutada ei lasknud, oh ei, vastupidi! Pärmitaigent on siin majas hetkel üle päeva näha. 

Ükspäev olid viineripirukad.
Järgmisel päeval oli seljanka.
Ja täna olid moskva saiakesed. Väljanägemine tegelikult pildikõlbulik ei ole, aga ega mu puusad ei küsi, kas need pirukad ka ilusad olid, kui nad nii ehk naa mu küljes juba kord kaasa hängivad :)
 
Täitsa tore on süüa teha, kui peika iga kord sööb ja kiidab, sest kiituse peale olen ma veel maiam kui saia peale! Ütlesin just "maiam" oma kuus korda jutti ja see sõna kaotas igasuguse mõtte.  

Tundub, et aeg magama minna.