pühapäev, 31. jaanuar 2016

Olen endiselt investigaator

Paar päeva tagasi mainisin, et hakkasin Netflixi kasutama ja peale seda on meil siin küll olematu seltsielu tekkinud. :D Täiesti saatanast on see ikka! Reede õhtul vaatasime jutti kolm osa Making a murdereri (üks osa kestab umbes tunnikese) ja eile.. Ülejäänud seitse! Saate aru, me läksime magama kell neli hommikul, sest pooleli ei saanud ju jätta, hullult vaja teada, mis siis lõpuks sai ja kes kus vangikongis konutab. Ma muud ei hakka ette rääkima mille ümber tegevus käib, sest kes mu vandenõuteooriaid ikka lugeda jaksab ning kellel huvi on, saab guugeldades kõik info kätte.
Seda võin öelda küll, et peale selle sarja vaatamist kahtlustan ma kõike ja kõiki veelgi rohkem! Miks naabri uks käis kaks korda? Miks see naine mind piimaletis nii pikalt vaatab? Mis kaubik see maja ees seisab? 
Kella neljast magamaminek tõi muidugi kaasa selle, et ärkasime me alles kell üks. Ning siis hakkas investigaator tööle! Guugeldasin seda sarja vist igatepidi ja lugesin kogu interneti läbi, sest mul ju VAJA kõike teada. Selline isehakanud uurija. :D staažika krimisarjade vaatajana mõtlesin muidugi oma peas, et seal oleks pidanud ikka käitumisanalüütikud asja uurima, aga siis sain aru, et need tulid mulle meelde üldse teisest sarjast, mitte päriselust.. nii juhtub kui oma binge-watchingu elu reaalse eluga sassi ajad. :D

reede, 29. jaanuar 2016

Kooke ja susse

Jätkuks minu eelmisele toidupiltide-postitusele.. Trummipõrin.. Veel toidupilte! Mulle endale hakkab ka juba tunduma, et ma müüd ei teegi kui süüa. Võin siiski teie südamerahu huvides öelda, et köögis mind vangipõli ei oota, ma täitsa vabatahtlikult käin seal. 
Suvikõrvitsalasanje retsept on pärit siit. Kõige tüütum osa on suvikõrvitsatest vedeliku välja saamine, aga see on tegelikult vaeva väärt, sest roog ise viib keele alla. 
Kook on aga juba eelmisest nädalast tuttav, see lihtsalt oli nii hea, et pidin seda uuesti tegema. Seekord olin lausa nii kunstiline, et panin besee kotti ja pritsisin ta sealt koogile tupsudena välja. Pole midagi öelda eksole :D
Muidu elame vaikselt, midagi põrutavat juhtunud ei ole. Sünnipäev on läbi ja nüüd ootan ma ametlikult kevadet. Ega palju muidugi ootama ei pea, sest järgmisel kolmapäeval näitab ilmateade siin juba 17 kraadi (ja reedel lubab jälle lund), niiet paar nädalat veel ja saab vist bassuhooaja avada. Selle rannavormi saavutamisega läheb sel juhul küll kiireks. :D

Eile kasutasin veel viimast allahindlust ära ja ostsin lõpuks omale sussid. Jube mõnusad ja soojad :) kuna meil pool kodust põrandapinda on kivipõrand siis on pehmendusega suss hädavajalik, sest paljajalu käies põrutab see täiega kannad ära. Mitte küll kohe, aga pikapeale ikka. 
Tähistasime mu uusi susse ja peika uusi tosse muidugi kookidega. Rabarberioma oli parem.
Muud juttu polegi. Täna olin veel selline itimees, et vaata ja imesta. 1,5h jaurasin Xboxiga, et Netflixi tööle saada, muidugi tulemusteta. 5 minutit smart tv-ga ja nüüd on meil Netflix :) niiet täna tuleb mõnnamiseõhtu to the maxxx (olete ikka märganud, et see on mu lemmikväljend? :D) koos juustu, veini, pomelo ja koogiga.  

Ilusat nädalavahetust!

kolmapäev, 27. jaanuar 2016

Nädal toidupiltides

Ma olen terve viimase nädala täiega söögivalmistamise lainel olnud. Pidevalt loen erinevaid toidublogisid, uurin retsepte, söön muidugi ise, teen peaaegu igast toidust pilti (no judgement eks!), otsin instagramist erinevaid söögi-ideid, teen alatasa mingeid nimekirju.. Raske ikka koguaja söögist mõelda. :D Ning mu suureks rõõmuks hakkab MKR-i uus hooaeg juba 1. veebruaril! Ei tea mis siis veel siin majas saama hakkab. Kade tüdruk ma igatahes pole, niiet jagan oma megapõnevaid toidupilte teiega ka.
Sportlase hommikusöök ehk kaerahelbepuder mandlipiima, kiivi-banaani-kaneeli ja moosiga.
Hommikusöögid on päeva parimad söögid!
Filmiõhtu snäkid. Kalamarjavõikud hapukoore ja sibulaga on nii-nii head ampsud!
Eelmise päeva kotlettidest saab väga head hommikuvõiku-katted. :P
Salat tuunikala, hapukurgi, makra ja munaga.
Riis juurikate, kana ja ananassiga.
Pastasalat, mille sisse pane seda, mida hing ihaldab. Siin lisaks täisterapastale kurk, tomat, spinat, oliivid, mais ja feta. Sibul ja tuunikala lisaks.
Minu sportlase hommikusöök :)
Kartulipuder, porgandi-ananassisalat ja kanakotlet.
Täitsa haige kuidas ma fitness helbeid (ainult jogurtiomasid!) banaaniga armastan. Võiks lõhkemiseni neid jõhverdada :P
Eile leidsin poest sellised maiustused. Pidin ikka kõvasti tahtejõudu kasutama, et mitte kogu pakki korraga ära süüa. :D
Suure saladusena võin öelda, et toidupiltide postitused on ühed mu lemmikud. Jube põnev ju, et mis teised inimesed hommikuks söövad. :D ma täiega loodan, et minusuguseid on veel, sest noh, muidu on see postitus siin küll täitsa mööda, millest on omakorda kahju, sest praegust seisu vaadates see viimaseks küll ei jää.
 

esmaspäev, 25. jaanuar 2016

Minu nädalavahetus ja maailma parim kook

Nädalavahetused on ikka ühed mõnusad asjad küll. Isegi kui ma hetkel tööl ei käi, siis nädalavahetused on ikkagi kuidagi erilised. Teeme natuke pikema hommikusöögi, mis on rikkalikum kui tavahommikul. Teen eesolevaks päevaks ilusa meigi. Juba enne laupäeva proovin korteri ära kraamida, sest siis ei pea nädalavahetusel sellega tegelema ja saame lihtsalt puhast kodu nautida. Käime linnapeal jalutamas, kohvikus, kinos.. Teeme tulevaks nädalaks suurema toidušopingu. Kui ma eriti tubli olen, siis teen isegi kooki. Mängime lauamänge, vaatame filme. Ma võiksingi neid tegevusi ette lugema jääda. 

See nädalavahetus läks just täpselt sellises rütmis. Laupäeval tegin sidruni-besee (key lime pie - retsept klikates SIIA) kooki, mis on kindlalt minu repertuaaris üks paremini välja kukkunud kooke.  Ja see maitses imeliselt! Krõbe küpsisepõhi, hapukas ja kreemine täidis ning õhuline besee.. Vabalt oleks suutnud terve koogi ise kinni pista, niiet silm ka poleks pilkunud. Seda ma siiski ei teinud, sest mulle meeldivad mu riided liiga palju, et neisse enam mitte mahtuda :)
Õhtul käisime vanalinnas jalutamas ja ma ei suutnud ennast ära kiruda, et kessekurat sellise plaaniga lagedale tuli (mina muidugi). Õues oli nii külm! Vahepeal soojendasime ennast kuuma glögiga.
Pühapäeval tõid korteriomanikud meile viimaks uue madratsi ja eile õhtul puhaste voodipesude ja uue madratsi peale heites oli küll selline tunne nagu oleks mõne hotelli pehmete patjade vahel. Üliiihea uni tuli :) öösel ärkasin muidugi iseenda hammaste krigistamise peale ja pidin tükk aega keelega kontrollima, kas kõik ikka alles on. Seekord veel olid. 
Samut käisime kinos The Revenanti vaatamas. Mulle nii meeldis! Vahepeal oli küll rõve ja vastik, aga ikkagi väga hea film. Mina annaks Leole selle rolli eest küll oma kümme Oscarit :)
Ja päris hilja õhtul läksime jälle vanalinna, sest sõbrad Bacaust olid siin. Käisime Kreeka restoranis söömas ja isssssand kui head toidud seal olid!! Eriline lemmik oli friteeritud suvikõrvits. Hästi tore oli neid üle pika aja näha ja juttu rääkida :)

Esmaspäev vastupidiselt nädalavahetusele hakkab aga kohe asjalikus rütmis. Kellaga äratus, hommikupudru ja pikk dušiall käik, köögi koristamine ja mitme masinatäie pesude pesemine. Hetkel kirjutan siin seda postitust, aga köögis ootavad juba valmistamist kaerahelbeküpsised ning terve restitäis riideid on samuti vaja kokku lapata. Ning peale seda juba õhtused toimetused. 

Tegusat nädalat!

reede, 22. jaanuar 2016

Järjekordne lobajutt

Ma muidu olin jumala rahul, et siin nii normaalsed naabrid on, aga täna hommikul ajas küll natuke kopsu üle maksa, kui kell kaheksa hommikul mu magamistoas Metallica kontserti andma kukkus. Ei ole nagu suurem asi fänn.. Seinad on siin ikka jube õhukesed peab mainima, sest magamistoa kõrval on meil vannituba ja kui uksed vahelt lahti on, siis on ka kõige väiksemat naabrite asjatamist kuulda. Selles mõttes, et näiteks pikutame enne magama jäämist voodis, räägime armsaid enne-une juttusid ja naaber pissib oma vetsus nii nagu viimnepäev oleks käes. Täielik romantika surm.

Hommikul sõime nii head hommikusööki, kes tahab, saab instast (@liinamols) pilti ka illustratsiooniks vaadata. Kõige parem oli muidugi röstsai avokaado ja sidrunipipraga. Kusjuures esimest korda tegin sellist võikut, enne olin ainult pilte näinud ja ei saanud sellest trendist aru. Nüüd saan küll, jajah. Kindel mats, et järgmisel korral poest avokaadosid toon! Ahjah, meil muidu ju röstrit pole, aga võileivagrill ajab asja väga hästi ära. 

Muud on uut veel seda, et ostsin ükspäev suveks reisipiletid ära, õigemini sain emmelt sünnipäevakingiks. Läheme nimelt nädalaks Horvaatiasse. Kes suveks soodsaid lennupileteid soovib, siis kiirelt Airbalticu lehele, sest selle nädala lõpuni on seal sooduspakkumised!

Ma ei tea, kas teisi minusuguseid ka leidub, aga ma olen muidu sellist tüüpi, et igaks suuremaks tähtpäevaks peavad mul vastavad ehted väljas olema. Arvan, et see on mul kodust sisse kasvanud, sest minu kodus olid alati veebruaris valentinipäevaehted, aprillis lihavõtte-kaunistused jne. Või teine variant, et olen lihtsalt harakas ja kõik nurgad peavad pidevalt kulinaid täis olema :) nüüd vaikselt hakkangi juba valentinipäeva-vibega kaasa minema ja kammin Pinterestist häid ideid. No neid on seal ikka oksendamiseni.

Egas muud miskit siis. Täna ehk käiks veel poeski ära, sest tahaks väga ühte kooki teha. Ikka beseega, sest mul on nüüd ju mikser olemas. Ja ma olen täitsa teadlik, et eelmises postituses rääkisin, et me sööme nüüd tervislikult, aga mina siiski usun eelkõige mõõdukusse - kõike võib, aga mitte liiga palju :) 

Nautige külma ja lund, varsti on kevad käes!

neljapäev, 21. jaanuar 2016

Sünnipäevanädal

Siit tuleb minu esimene postitus 26-aastasena, juhuu! Oma sünnipäeva ma tavaliselt eriti ei oota, või pigem on õigem öelda, et jään vist üsna ükskõikseks. Aga niipea kui kell kukub ja sünnipäev läbi saab on täitsa nukker mõelda, et alles aasta aja pärast jälle. 
Peale selle, et ma esmaspäeval vanemaks sain käisime me nädalavahetusel poodides, sest siin on jätkuvalt suured allahindlused. Ühest poest saime me kokku kahekümne euroga vannitoakaalu ja võikugrilli, puhas skoor ju! Aga kasutusjärjekord on neil ikka selline, et enne kaalud ja siis vitsutad saia peale, sest vastupidises järjekorras võid küll miniataki saada. :) Aga kuna ühel päeval jäi poodidest väheks, läksime järgmisel uuesti - sain sisustuspoest väikesed kausid, kööki raamatuhoidja, armsad salvrätid ja valge puidust kandiku. Endale sain veel kaks kampsunit ka, ühte neist olin juba kaua vaadanud, aga täishinnaga ostma ei kippunud ning õigesti tegin, sest nüüd oli see poole hinnaga müügis. Peika ei tulnud ka tühja käega koju, sest vahepeal avati Bukarestis Rumeenia esimene New Era pood ja mütse pole ju kunagi liiga palju (nagu kingi!).
Millalgi seal vahepeal käisime veel kinos Tarantino filmi vaatamas, mis oli pehmelt öeldes üsna verine. Vähemalt sai kommi ja popakaid nosida, niiet ei saa kurta midagi. 
Sünnipäeva tähistasime ohtra kommi- ja koogisöömisega ning õhtul käisime veel õhtusöögil ka. Sõime esimest korda Bukarestis sushit ja täiega hea oli! Minu peaaegu alkoholivaba jaanuar sai samuti kiire lõpu, sest sushi juurde maitseb külm valge vein ju eriti hästi. :) 
Nüüd olen tõeline daam, sest sain sünnipäevaks peikalt oma unelmate käekoti!
Seoses vähese alkoholi tarbimisega oleme me lausa nii tublid olnud, et oleme üsna tervislikult söönud (v.a. see ohtra koogisöömise päev). Ei mingeid krõpse ega seapekki! Viimase nädalaga on selline komme tekkinud, et Martin ärkab vara ja läheb jõusaali ning kui ta 11-12 vahel koju jõuab on minul juba hommikusöögiasjad valmis ning siis sööme veidi toekama eine. Nii mõnus on koos süüa ja eriti mõnusaks teeb asja muidugi see, kui seda sööki oma uue kandikuga serveerida saan. :) Täna hommikul tegin lausa putru ja päris hea oli. Asendasin tavalise piima mandlipiimaga ja see tegi kogu kupatuse kuidagi eriti kreemiseks. 
Ilmselgelt selline eluviis sobib, sest mõni mees viskab siin nii möödaminnes poolteist kilo ööga maha. Enda kohta pole mul selles osas midagi kaasa rääkida. :D
Minu Mari saatis mulle uued Joiki küünlad ning kuigi ma neid veel põletanud pole, on kaneelikohvi lõhn pidevalt ninas :)
Ahjaa, Bukarestis tuli lumi maha! Ja täitsa külm on samuti - hommikul oli lausa -15 kraadi!
 

neljapäev, 14. jaanuar 2016

Appi, prussakas!

Üks veidi soojemas riigis elamise võlusid on igasugused sajajalgsed sõbrad, kes külmemate või vihmasemate ilmadega sulle kaissu hakkavad pressima. Nii dramaatiline see lugu muidugi pole, aga kui ma mõnda taolist olevust näinud olen, siis igaksjuhuks natuke pistan kisama ikka. Naisterahvas siiski. 
Tegelikult märkasime juba Bacaus vahetevahel põrandal mõnd laipa, kes koivad sirgu oli ajanud, aga ühtegi elusat isendit ma seal vist ei näinudki.. Ei meenu küll. Bukarest on ikkagi suurlinn ja eks siin on ka igasugused kokrootšad (minu oma sõna inglisekeelse cockroach'i asemel) ka kõvasti sotsiaalsemad ning elavamad. Päris mitmel korral olen härrasid köögikapil kükitamas näinud. Alguses arvasin, et mõni putukas on aknast sisse lennanud ja nüüd passib seal, aga Martin ütles, et selline ongi temaarust mingitsorti prussakas ja need tuleb kõik mõrvata. Ma pole kunagi prussakat näinud, niiet tuleb tema sõnu seega kullapähe võtta. Need kokrootšad, keda ma siin näinud olen on sellised vibalikud, heledad, natuke isegi punakad ja täitsa lõpp kui kiired. Minuarust on nad isegi natuke targad. Niipea kui meil mõne prussakaga silmside on tekkinud, ootavad nad viivu, mõtlevad äkki, et mis ma nüüd teen.. Ja niipea kui nad näevad, et mu käsi hakkab mõne ajalehe järgi sirutama, et neid laiaks lüüa, hakkavad nad elu eest kapiprao vahele traavi laskma! Ütle veel, et putukas loll on. Ehk on ka mul endal lihtsalt liiga elav kujutlusvõime. No mine sa tea.
Mis teha, täna lihtsalt polnud väga glämmide juttude päev. :D

kolmapäev, 13. jaanuar 2016

Kala-krevetihautise retsept

Ma pikka sissejuhatust ei viitsi kirjutada, ütlen lihtsalt, et tegin täna kala-krevetihautist ja see tuli hästi hea :) jagan retsepti ka (allikas Pereköök, oktoober 2013)!

Kala-krevetihautis koore ja ciabattaga:

50g võid
2 sl nisujahu
600 ml 10% koort
2 tl soola
1 sl sinepit
0,5 sidruni mahl ja riivitud koor
3 sl hakitud tilli
400 g lõhefileed (või forelli)
200 g puhastatud krevette
100 g ciabattat
õli

* õiges retseptis olid tegelt herned ka, aga mina neist ei hoolinud.

Sulata potis või ja lisa jahu, kuumuta vispliga segades paar minutit. Vala peale koor ning sega hoolikalt vispliga. Lisa sool ja sinep ning keeda umbes viis minutit. Tõsta pott tulelt ja sega hulka sidrunimahl ja -koor. Lisa ka hakitud till.
Tõsta kalakuubikud ja krevetid ahjuvormi ning vala peale kooresegu. Kõige peale pane ciabattakuubikud ning piserda need kergelt õliga üle.
Ahjus võiks kogu kupatus olla umbes 30 minutit (180 kraadi juures).
 Juurde tegin riisi ja meie kodus saavutas see roog üksmeelse heakskiidu. :)

esmaspäev, 11. jaanuar 2016

Peaaegu 26-aastase inimese esmaspäevajutud

Öelge veel, et mõttejõuga ei saavuta midagi! Tagasi Bukaresti lennates aevastas minu ees reas üks mees lennujooksul oma kaheksa korda. Ise mõtlesin, et kurat, mida sa turtsud, teada asi, et lennukiõhus levivad bakterid eriti hästi ja mina küll mingit pisikut külge ei taha saada. :D Ja vot ongi saingi, mida mõtlesin - nina nohune ja kurk valus. Täna olingi pool päeva teki all ja hakkasin jõuludeks saadud "Minu Kennedyt" lugema. Meeldib, ja kohe väga meeldib! Ma kujutan ette, et see on selline raamat, mis võiks igas vanuses ja igasuguse lugemishuviga inimesele meeldida. Loen läbi ja sunnin Martinit ka seda lugema (peiks, kui sa seda enne siit loed kui minu käest kuuled, siis noh.. nüüd siis tead), sest mul ju vaja ometi kellegagi raamatut arutada. :D 

Eile käisime natuke poodides ja vaatasime kaupa. Igasse poodi ei hakanudki üldse sisse pressima, sest siin nädalavahetusel poodi minek on natuke nagu enese piinamine - tead küll, mis sind ees ootab (ja see pole kerge), aga ikka lähed. Stradivariussesse näiteks sain sisse küll, aga vahepeal kartsin, et välja enam ei saa, sest inimesi aina vooris peale ja riiulitevahed on nii tillukesed, et liikumagi ei mahtunud. Ust nägin, aga tükk aega läks kuni ma päriselt üldse ukseni jõudsin. The Body Shopi allahindluselt hüppasin ikka läbi ja ostsin jõhvika-vannikuubikud ja näokoorija. Esimesed sellepärast, et Maril nägin neid ja tundusid nii mõnusad, lisaks meeldib mulle hullupööra vannis leos olla ja oma mõtteid mõelda. :D Näokoorija aga sellepärast, et nägu kipub talvel kuivama ja siis on vaja vanad nahad uute vastu vahetada nagu ussidel ikka kombeks.
Ahjupoti ostsime ka, aga täna hakkasin kodus vaatama, et see on mingi petukaup üldse, sest kaas läks potile peale suure surmaga küll, aga ära enam ei tule. Õnneks on tšekk alles ja loodetavasti ümbervahetamisega probleeme ei teki.
Täpselt nädalapärast on mul aga hoopiski sünnipäev. Uskumatu, et ma juba 26-aastaseks saan! Kuna aga elu iga aastaga aina ilusamaks läheb (tõsi) ja mina mitte päevagi vanemaks ei jää (kurb küll, aga natuke vähem tõsi), siis pole mul sünnipäeva vastu mitte midagi. Eelmisel aastal olin ma sellel ajal Eestis, nüüd aga saan seda koos Martiniga tähistada :) kavatsen terve päeva kaunis 26-aastane daam olla ning tunda õnne, rõõmu ja tänulikkust, et minu elu on armastust täis ja ilus. Et minu ümber on mind hoidvad ja armastavad inimesed ja kõik on hästi. Siukse positiivse mõttega täna lõpetangi!

laupäev, 9. jaanuar 2016

Minu armsad asjad

Eile õhtul ei tulnud kohe und ja nagu ikka läks mõte rändama. Mõtlesin ühest ja teisest ja lõpuks jäin ühe teema üle päris pikalt mõtteid mõlgutama. Nimelt asjadest. Ei, sellest ei tule järjekordne wishlist. :D tegelikult jäin mõtlema asjade tähtsusest inimeste elus. Ma ei oska päris hästi seda sõnastada, aga silmas pean ma seda, kuidas mõndade inimeste jaoks on nende isiklikud asjad neile väga suure tähtsusega ja teiste jaoks mitte - läheb katki, siis ostab uue, kaob ära - mis siis ikka!

Mäletan, et kui ma veel päris pätakas olin, eks vast algklassides ikka käisin, sain ma klassiekskursioonilt Siimusti savitehasest (jah, see on päris koht :D) sellise suure ripatsi, kus oli savist süda ja auk oli veel läbi, et saaks ise paela sealt läbi panna. Mu emme pani sealt tumepruuni nahast paela läbi ja mulle nii meeldis see ehe. Igatahes kaotasin ma selle tädil külas olles kusagile põllupeale ära, niiet koju jõudes tolknes mul ainult see nahariba ümber kaela. Issand kui kurb ma olin! Ja ma ei julgenud veel kellelegi öelda, et selle südame kaotus mulle nii korda läks, sest lapsemõistus vist arvas, et teised poleks äkki aru saanud, miks mulle ühe väikese saviplönni kaotamine nii maailma lõpuna tundus. :D

Aga ega asjad siis nende paarikümne aastaga muutunud ole, kus sa sellega! Sain jõuludeks kolm snowglobe'i ning udupea nagu ma olen, unustasin ma nad külma ilmaga koos muude asjadega üheks ööks autosse. Järgmisel päeval pidin ennast muidugi maa alla kiruma ja veel mulla ka peale kraapima, sest muidugi olid nad ju külmaga jäässe läinud ja toasoojas hakkasid üles sulama ja pragunema. Üks jäi terveks, ühe sisse tuli mõra ja veidi vett läks kaotsi ning üks läks täitsa katki. :( Siiani olen nende pärast kurb noh!

Lisaks rääkis Martin, et kaotas nüüd Bukaresti tagasi lennates oma tähtsad kõrvaklapid kusagile ära. Ma pole neid kunagi kasutanud, aga kaasa tunnen ikka! :D 

Ehk andis see väikese ülevaate sellest, kuidas ma oma asjadesse kiindun. Nad on ju ikkagi minu hoolega valitud, hoitud ja armastatud asjad. Mõne inimese jaoks on vist ükskõik kui mõni asi ära kaob või katki läheb, sest noh, peaaegu alati saab ju uue osta. Minu jaoks on esemed aga alati ka mingisuguse mälestusega seotud ning usun, et ka sellepärast ma neid nii kõrgelt hindan. Ise pean ma sellist oma asjade hoidmist ja väärtustamist enda juures muidugi positiivseks - esiteks oskan ma ka kõige väiksematest asjadest rõõmu tunda (näiteks uus hambahari või juuksepalsam - naisss, tahaks juba proovida! :D) ning teiseks saan ma aru, et mitte miski ei kuku niisama sülle. Muidugi ei tähenda see seda, et ma asju inimestest ja mälestustest tähtsamaks peaksin, aga see on juba täitsa teine teema, millele ma täna ei keskendu.

Huvitav oleks kuulda, kuidas teised oma isiklikesse esemetesse suhtuvad? :)

reede, 8. jaanuar 2016

Detsembrikuu lõpp

Iga jumala kord kui ma Eestis olen ja ei blogi, siis tagasi Bukaresti jõudes ei oska ma seda esimest postitust kuidagi alustada. Täitsa häda kohe. Teeme siis nii, et ma panen kõik lihtsalt punktidena kirja ja pistan posu pilte ka vahele.

- Käisin maal. Iga kord ajasin kahe suupoolega toitu sisse, jumal teab, millal jälle saab eksole.
Lustis mu jope kraega.

Tõime metsast kuuse. Tegelt tõime endale linna ka veel minikuuse, aga selle pidin uute hädalisteni toimetama. :D



Emme tellis lapse kojutulekuks terve kasti jäätist ja kõik sai otsa, oh üllatust.

- Tähistasime sõpradega aastavahetust. Niiiiii äge oli - paljud said omale ametid (ma olin Bondi-naine - st, et tegin terve õhtu toimunust märkmeid, võite ise arvata mis bestselleri sellest kokku saaks), nagu pulmas noh. Aga jumal teab, millal sinna ükskord saab, niiet igaksjuhuks tegime selle töö ette ära :) tina valasime ka (mina esimest korda elus kusjuures). Andsime uusaastalubadusi ja võtsime tulevaks aastaks pimesi sedeli, kus oli kirjas, mida aasta 2016. toob. Mängisime "Ma ei ole kunagi..." ja Unot. Mõni tsikk oli nii kuraasi täis, et tahtis lausa lahtiste kaartidega mängida. Mis see siis ära ei ole.


Kaitseingel andis märku :)



- Kohtusin sõbrannadega, nii sünnipäeval kui ka veiniõhtul. Nii-nii hea tunne on selliseid väärt sõbrantse omada!
Vasakul Mirjami tehtud kohupiimapontšikud - issand kui head!



- Käisime Kukekeses, Sesoonis, Spettacolos, Little Indias ja Burger Factory's söömas. Mitte samal päeval muidugi.






- Käisime jõuluturul. Oii kui külm oli! Praeguse Eesti ilmaga võrreldes polnud see muidugi midagi.




- Pidasime kolm korda jõule. Esimesed jõulud 24. detsembril perega, teised jõulud 25. detsembril sõpradega ja kolmandad jõulud 26. detsembril minu sugulastega maal. Kõik jõulud olid hiiglama toredad! Ma julgeks lausa öelda, et mul olid ideaalsed jõulud :)


Jõuluhommikusöök.

Emme ütles, et mul oli Vassilissa soeng. Ei mina tea!



Jõulud maal.

Olin sellel aastal vist errrrrriti hea laps, sest kinke tuli küll uksest ja aknast. Tagasi ka ei ajanud muidugi. :D

- Käisime Tanel Padari & The Sun'i kontserdil. Saime piletid kingituseks ja nii me läksimegi. Jällegi oli nii tore!

- Eraldi mainimist vajab see, et käisime XXX Maximas! Täiega äge oli. :D

- Käisin 4x Studios. Ei oskagi seda kuidagi kommenteerida. Küll aga võin lisada, et ühel pühapäeval sõitsin taksoga pelmeenide ja seljanka järgi. Taksojuht oli muhe mees vähemalt, ei mõistnud mind sugugi hukka :)




- Ja 2x kinos. Lihtsalt soovituseks, et ärge seda "Macbethi" küll vaatama minge.. Kui just unepuuduse käes ei vaevle. Sellel juhul minge - uni tuleb magus :)