neljapäev, 14. jaanuar 2016

Appi, prussakas!

Üks veidi soojemas riigis elamise võlusid on igasugused sajajalgsed sõbrad, kes külmemate või vihmasemate ilmadega sulle kaissu hakkavad pressima. Nii dramaatiline see lugu muidugi pole, aga kui ma mõnda taolist olevust näinud olen, siis igaksjuhuks natuke pistan kisama ikka. Naisterahvas siiski. 
Tegelikult märkasime juba Bacaus vahetevahel põrandal mõnd laipa, kes koivad sirgu oli ajanud, aga ühtegi elusat isendit ma seal vist ei näinudki.. Ei meenu küll. Bukarest on ikkagi suurlinn ja eks siin on ka igasugused kokrootšad (minu oma sõna inglisekeelse cockroach'i asemel) ka kõvasti sotsiaalsemad ning elavamad. Päris mitmel korral olen härrasid köögikapil kükitamas näinud. Alguses arvasin, et mõni putukas on aknast sisse lennanud ja nüüd passib seal, aga Martin ütles, et selline ongi temaarust mingitsorti prussakas ja need tuleb kõik mõrvata. Ma pole kunagi prussakat näinud, niiet tuleb tema sõnu seega kullapähe võtta. Need kokrootšad, keda ma siin näinud olen on sellised vibalikud, heledad, natuke isegi punakad ja täitsa lõpp kui kiired. Minuarust on nad isegi natuke targad. Niipea kui meil mõne prussakaga silmside on tekkinud, ootavad nad viivu, mõtlevad äkki, et mis ma nüüd teen.. Ja niipea kui nad näevad, et mu käsi hakkab mõne ajalehe järgi sirutama, et neid laiaks lüüa, hakkavad nad elu eest kapiprao vahele traavi laskma! Ütle veel, et putukas loll on. Ehk on ka mul endal lihtsalt liiga elav kujutlusvõime. No mine sa tea.
Mis teha, täna lihtsalt polnud väga glämmide juttude päev. :D

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar