esmaspäev, 29. veebruar 2016

Natuke kõigest ehk nädalavahetus

Peaaegu iga kord kui uut postitust kirjutama hakkan, pean enne blogisse vaatama, et mis see viimane jutt mul üldse oligi.. täielik tuulepea. Samas oleks teil jube jama lugeda ka, kui ma igakord uue postituse alguses viimast postitust üle kordaks. Umbes nagu seebikate alguses, et meelde tuletada, millega viimane osa lõppes. Okei, ma juba kipun laterdama. :D

Igatahes läks eelmise nädala lõpp kiirelt nagu ikka. Reedel mäng ja Steaua võit (vuppiduu, vile- ja pasunakoor!). Linna hiljem siiski ei läinud, sest.. vanatoid nagu me oleme, lihtsalt ei viitsinud. Ostsime hoopis poest häid asju ja vaatasime kodus filmi. Täiiiiega mõnnasime :) ma tean ise ka, et ma pidevalt kirjutan, et mida ma endajaoks uut ja põnevat poest leian, aga ma ju tahan teid ka harida, et mis siin poes müüakse. :D äkki kedagi üldse ei huvitagi, aga ma vähemalt seekord veel kirjutan, et ma leidsin riiulilt lillad Lay's krõpsud, mis olid tšillimaitselised. Mulle meeldisid. Ja üle pika aja jõin siidrit ka. Ühe jaksasin, siis tuli tukk peale.

Ühe asja ostsin veel. Eks ikka Nivea Men Aftershave Balmi! Kes rohkem blogisid ja iluteemalisi youtube'i kanaleid jälgib, teab kindlasti, et seda toodet kiidetakse taevani kui primerit (toodet, mida kantakse näole enne meikimist) ja kes veel ei teadnud, siis noh.. nüüd teate! Ma olen täitsa rahul muidu, jumestuskreem jääb näole väga ühtlaselt ja pisemaid kortse pole samuti näha. Hind on VÄGA soodne ja mulle meeldib see meeste aftershave'i lõhn samuti. :D peale meigi näole kandmist seda muidugi enam tunda pole, niiet no worries - keegi ei arva, et te habet ajanud olete.

Laupäeval käisime aga eelmises postituses (oli ikka meeles, et kirjutasin seda juba) mainitud suursaadiku vastuvõtul ja ma olen niiiii rahul, et me käisime, sest seal oli ülitore. :) Ilusad inimesed, maitsev toit ja huvitavad jutud! Mis sa hing veel tahta oskad, eks. Ja täitsa äge, et esimest korda sellist asja korraldatakse ja meie kohe platsis. Muidugi oli see ka vist esimene kord, kui nii palju eestlasi korraga siia elama sattunud on, aga see selleks. Suur näitaja sellest kui tore oli, on muidugi ka see kui terve aja jooksul ühtegi pilti ei tee. Õnneks lahendasid teised selle mure :)
foto via Ingrid Cristea Vendelin
Kui ma nüüd seda pilti vaatan, siis mulle tundub, et me oleme Martiniga vist mingi eriti hea kasvu peal olnud, et teistest pikemad paistame (ennast pean pikimaks istujaks kui te aru saate mis ma mõtlen). :D mis muud lisada kui, et parem pikkusesse, kui laiusesse.

Õhtupoole käisime veel kaubamajas ja ostsime hommikusöögiks donutse kaasa. Oii kui head need olid! Korralikud kaloripommid ka muidugi, niiet nüüd võib tükiks ajaks neist suu puhtaks pühkida.
Eile käisime kinos. Oli minu kord film valida ja valikuks osutus "Spotlight". Eile sai see film kusjuures ka parima filmi Oscari ja minuarust täiesti vääriliselt, sest see oligi üks paganama hea film (mitu korda ma praegu jutti sõna "film" kirjutasin, ah? :D). Põhineb tõestisündinud lool ja kuigi see lugu ise on äärmiselt õõvastav ja kurb, siis film on suurepärane. Vaataks iga kell uuesti! Hiljem tavaline toidušoping ja kodus niisama mõnnamine pluss natuke organiseerimist. 
Täna on jälle ülimalt tegus päev olnud ja olen kõvasti asju ajanud ning oma nimekirjade juurde mitmeid check! linnukesi teha saanud :) praegu tikub küll uni täiega silma ja tahaks peika kaissu lõunaund tegema minna, aga veel ei saa, sest mõned asjad on lõpetamata.. Niiet jääb siiski öösse see lõunauni.
Tegusat nädala algust!

neljapäev, 25. veebruar 2016

Eesti päev

Lõpuks leidsin aega, et siia paar rida kirja panna. Uskumatu, et ühel kodusel inimesel aega ei jagu eks. :D sellel nädalal on aga kogu energia suunatud olnud igalepoole mujale kui siia. Aaaga ega ma nii pikka ajarännakut ka tegema ei viitsi hakata, et kirjutada mis me eelmisel nädalavahetusel tegime. Kirjutan parem eilsest :)
Välismaale kolides on vabariigi aastapäev minujaoks palju tähtsamaks saanud kui Eestis olles, kui ma olin lihtsalt rõõmus, et vaba päev on. :D kohustuslik kiluleib ja vastuvõtu vaatamine olid muidugi ka siis juba selle päeva tähtis osa, aga nüüd tähistame seda igatahes rohkem. Vastuvõtust rääkides, siis sellel aastal ma oma lemmikuid üles lugema ei hakka, sest mulle meeldisid üsna "ühe puuga löödud" kleidid, ehk siis sarnased nii lõikelt kui toonilt. Ikka pehmed pastelsed värvid või hoopiskist must ning kas konkreetsed lõiked või pisut voogavam kangas. 
Hommikut alustasime ETV vaatamise ja hommikusöögiga ning see söömine kestis ikka kuni magamaminekuni välja. Mis sünnipäev see muidu on! :D juhtumisi tegin oma lemmiku laimikoogi valmis juba teisipäeva õhtul, niiet saime sellega hommikul maiustada. Ega mul muidu seda teha plaanis ei olnudki, aga kuna mul siin mõned laimid juhtusid vedelema, siis oli kergem neid veel paar juurde osta kui olemasolevatel lasta raisku minna. Minu loogika! Muuseas leidsin nädalavahetusel esimest korda Rumeeniast seda õiget kondenspiima ja siis pidin ju otseloomulikult seda samuti koogis kasutama (muidu olen kondenspiima valge šokolaadiga asendanud).
Õhtuks valmistasin aga klassikalise kartulisalati, täidetud munad ja.. muidugi heeringa ohtra sibulaga! Kes veel ei tea, siis olen täielik heeringafänn ja üles kasvanud niimoodi, et mitte üheltki peolaualt ei ole see puudunud. Õnneks maitseb see Martinile sama palju kui mulle ja seega oli see ka esimene asi mis otsa sai. :D magustoiduks tegin aga kamavahtu granaatõunaga.

Õhtuks olin kogu sellest toimetamisest ja söömisest nii väsinud, et jäin üliruttu magama. Unes nägin muidugi oma klassikat, et olen keskkoolis ja pole jälle vene keeles ning füüsikas kohal käinud ja nüüd on kaputt. :D keskkooli lõpust on nüüdseks varsti möödas seitse aastat ja ma näen ikka veel kooliskäimist unes!

Muidu olen sellel nädalal megasuur organiseerija olnud, niiet märkmik on pidevalt ees lahti ja nimekirju tuleb nagu saekaatrist laudu või kuidas öeldaksegi. :D kevadised lennupiletid ostsin samuti ära, niiet paari nädala pärast panen paksu mantli selga ja tulen Eestisse. Paksu mantlit oli vajalik sellepärast mainida, et meil siin juba üle 20 kraadi ja talveasjad ära pakitud, v.a. see kuramuse mantel. :D

Homme on peikal mäng, peale mida pidime vist tantsukingad jalga panema ja linna minema. Pikka pidu aga olla ei saa, sest laupäeval oleme kutsutud suursaadiku vastuvõtule. Noh nagu vabariigi aastapäeva puhul või nii. Täitsa äge, saame teisi siinseid eestlaseid näha ja muljetada. :)
 

neljapäev, 18. veebruar 2016

Jälle toidust.. ja toitumisest

Ma arvan, et see ei tule ühelegi mu blogi lugejale üllatusena, et mulle meeldib täiega süüa teha. Lisaks võin ma tundide viisi lugeda erinevaid toidublogisid, guugeldada retsepte, vaadata toidupilte, passida keel ripakil kokasaateid.. Veel meeldib mulle enne mõne restorani külastust juba kodus nende menüüd uurida, et teada saada, mida oodata võib. Ühesõnaga meeldib mulle kõik toiduteemaline. :D
Uus lemmik - paneeritud suvikõrvits
Ma ei mäleta, et see alati nii oleks olnud, aga eks inimeste huvid ju ikka muutuvad. Praegu tundub minujaoks kummaline pigem see, kui kui keegi (tavaliselt naisterahvas) ütleb, et ta üldse süüa teha ei oska.. Eee, ma ei tea, makarone hakklihaga või midagi sellist ikka oskad ju? :D Pigem tundub mulle, et selle oskuste puudumise taga seisab hoopiskist see, et ei ole olnud võimalust nii palju köögis katsetada. Katsetamise osa aga jõuab tavaliselt kätte alles siis, kui omaette elama kolitakse. Võib-olla teen siin liigselt üldistusi, aga minu puhul vähemalt oli nii küll. 
Peedi-feta pirukad ja kaerahelbeküpsised rosinatega
Söögi valmistamisega on meie kodus nii, et mina olen siin see üks ja ainus köögiboss, kes keelab, käseb, poob ja laseb. Ehket mina teen nädalamenüü, ütlen millal poodi vaja minna ja teen söögi ka veel valmis. Ja Martinile jääb pärast see minujärelt köögi koristamise osa ja nõudepesu, mida mulle teha ei meeldi. :D Tundub, et meile mõlemale ka sobib nii, sest kumbki veel jalgu trampima pole hakanud.
Kartulivorm
Kino popcornid maailma kõige ägedamates topsides :)
Nagu mainitud, siis poes käime me täpse nimekirjaga paar korda nädalas. Esiteks ei rända korvi niimoodi mingisugust mõttetut rämpsu ja teiseks hoiab see ka kõvasti raha kokku. Muidu juhtub ikka nii, et peaaegu iga päev poes käies tuleb koju kaasa ka midagi sellist, mida tegelikult üldse vaja pole. Ma ei ütle, et me kunagi mingit kräppi ei osta, aga kui ostame, on see juba nimekirjas olemas ja seega on see teadlik rämpsuost - peamiselt vaid enne nädalavahetust ;) üleeile enne magamajäämist oli muidugi erand, sest mul tuli suuremat sorti rummi-rosina jäätise isu ja seadsin peika ultimaatumi ette, kas ta tuleb homme koos jäätisega koju või ärgu tulgu üldse. :D tuli õnneks koos jäätise ja kolme paki küpsistega - he's a keeper! Eelnevast jutust jäi mulje nagu ma oleks üks jubedam füürer, aga tegelt nii hull asi ka pole.. Ma loodan. :D Ma ju ei käsuta, ma lihtsalt ütlen, kuidas tegema peab!
Spinati-juustu muffinid

Üldiselt näevad meie toidukorrad välja nii, et hommikuks sööme me kas..
- kaerahelbeputru moosi ja puuviljadega
- grillvõikusid või tavalisi võikusid
- omletti ja peekonit  
- harvem mannaputru (peikale meeldib, mulle meeldib vähem :D)  

Lõunasöögid ja õhtusöögid üritame süüa niimoodi, et lõunaks toekam toit ja õhtuks midagi kergemat. Mulle meeldib teha niimoodi, et valmistan ühel päeval kaks toitu, näiteks lõunaks midagi süsivesikuterikkamat ja õhtuks midagi lahjemat (salat või supp). Kuna ma toitu teen rohkem kui üheks söögikorraks, jätkub ühe päeva lõunasööki ka järgmiseks lõunaks ning õhtusöögiga samamoodi. Niimoodi ei teki ka seda tunnet, et sama rooga peab järjest sööma. Koduperenaise rõõmud eks, saab aga järjest köögis oma youtube-i channeli tööle panna ja süüa teha. Mainimist vajab, et niimoodi teen ma süüa ainult siis kui peika kodus on, üksi olles keedan ma omale heal juhul tatart. :D

Rohkem söögijutte ma sel nädalal ei räägi, ma vähemalt loodan. Pead ka ei anna, sest homme olen üksi kodus ja hakkan martsipanisaiu küpsetama ning äkki tuleb takkapihta veel kirjutamise tuju ka. :D

esmaspäev, 15. veebruar 2016

V-day

Täna on ilm Bukarestis lihtsalt imeilus! Päike paistab, tuult ei ole, +20 kraadi.. Arutasimegi just eile, et vahel küll sajab vihma, aga enamuse ajast paistab siiski päike ja no kui lund sadas siin vist kogu talve jooksul paar päeva, siis ega polegi midagi kurta ju. Üldiselt võib öelda küll, et siin on peaaegu iga päev ilus ilm.
Sain ükspäev postist oma uue Sephora kliendikaardi kätte. Ju olin piisavalt raha huugama pannud, et nüüd black cardi omanik olen. :D Igatahes, kaart ise näeb välja selline:
Call me miss Mdels! Jällegi ma ei kurda, sest võiks ka hullemini olla.. Kunagi näiteks sain mingil võrkpalliturniiril diplomi, mille peale oli kirjutatud Liiva Möls.
Laupäev oligi muidu üks nendest päevadest kui sadas vihma. Muidu ei saja kolm nädalat jutti, aga just sellel õhtul kui plaanid välja minna sajab muidugi täiega. Õnneks see sadu lõppes küll enne südaööd ära, niiet ma ei pidanud saapaid kilemantliga kombineerima. Eesti laulu vaatasime ka, aga minuarust ei olnud seal küll midagi märkimisväärset. Panen järgmisele laupäevale suuremad lootused.
Ei, meil ei ole käes viinapudeleid, aga ega mulle need joogiklaasid ka nii väga ei sümpatiseeri, et neid näidata. :D Pilt ei ole üldse tegelikult selle jaoks tehtud, et seda kusagile üles riputada, aga kuna mul rohkem pilte meist kahest sel nädalavahetusel ei ole, siis peate sellega leppima. Niiet parem oleks, et te usuks, et meil lilled ja karikad käes on!
Muidu oli tore õhtu, mis lõppes kahekesi öösel kooki nosides :) ise tegin muidugi! Pilti kah jutu tõestuseks ei ole, sest unustasin teha ja kui meenus, oli juba hilja.

Eile ärkasime päris hilja ja peale kella kolmest "hommikusööki" läksime jalutama. Suurlinna rõõmud - et järveäärsele promenaadile jalutama minna, pidime enne pool tundi ummikus istuma. Lacul Morii on Bukaresti suurim järv ning tegemist on tehisveekoguga, mis peaks läbi linna jooksvat Dambovita jõge kontrolli all hoidma ja tagama selle, et üleujutusi ei tekiks. 
Täitsa kummaline, aga järv oli kohati veel jääs ja miljonid linnud jää peal aega surnuks löömas. Muidu oli hästi mõnus seal jalutada, meile meeldis. Paistis üsna popp koht olevat, kes koertega, kes õllega, kes niisama. Mitmes kohas olid püsti ka ristid nende jaoks, kes järve oma elu jätnud. Sünniaastad näiteks 1998-1999. Hästi kurb mu arust.
 
Aijah, sellist asja nägin siin eile esimest korda:
Selline väike veemaja, kust 50 bani (11 senti) eest saab kaks liitrit puhast vett. Üsna mõistlik lahendus neile, kellel kraanivesi juua ei kõlba. Ega me ise ka kraanivett ei joo, aga samas ei ole see siin ka üldse hull, ma ütleks, et isegi parem kui mõnes Tallinna linnaosas. 

Õhtul tellisime pitsat, sest leppisime juba nädal varem kokku, et just nimelt sellist Valentinipäeva romantsi me tahamegi. :D
Täna tegin lõunal banaani ja kodujuustu pannkooke, mis meile väga maitsesid. Retsept on pärit siit. Teisiti tegin vaid seda, et 300g kodujuustu asemel oli mul ainult 180g. Mett ma samuti ei lisanud ja nisujahu asemel kasutasin täisterajahu.
Ning nagu ma tihti oma postitusi lõpetan - ikka pildiga! Minu Valentinipäeva lilled ja suured kevadlemmikud - tulbid :)
 
 

neljapäev, 11. veebruar 2016

Tüdrukutejutud: new in

Täna on selline tobe null päev olnud, et hommikul ärkasin vastiku kurgu- ja peavaluga, tegin oma toimetused ära ja sõin lõunasöögi ka ära, aga siis läks pidžaamapüks uuesti jalga ja pugesin uuesti voodisse. Lootsin, et magan natuke ja hakkab parem olla, aga ei midagi, ärkasin ja ikka selline tunne nagu keegi oleks mind kurikaga kloppinud. Lõpuks võtsin valuvaigistit ja nüüd joon oma magneesiumijooki peale, sest kaua võib üks inimene kannatada niimoodi. Ma olen pool päeva kannatanud ja ma ütlen, et ega kaua ei või. :D

Ja kuna minust täna asjalikku inimest pole, siis otsustasin, et kossutan hoopis voodis ja blogin natuke mõnest uuest asjast, mis minuni selle aastanumbri sees jõudnud on.
Minu esimene kontuurimisvahend on pärit Sephorast ja nagu lugeda võib on selle nimetus Highlight lowlight face contour duo (toonis light). Valisin tükk aega light ja medium tooni vahel, aga tundub, et tegin õigesti kui light tooni valisin, sest minuarust on lowlight osa täpselt paras - tume, aga mitte liialt, et seda raske hajutada oleks. Pliiats ise on kreemjas ja teda on lihtne kasutada, heledat osa kasutan julgelt ja tõmban kenasti sinna kus vaja, tumedaga olen ettevaatlikum ja seda ma pigem tupsutan õigetesse kohtadesse. Hajutan beautyblenderiga.
Kuigi mul teiste samalaadsete toodetega võrdlust teha pole, siis soovitaksin seda pliiatsit kindlasti, sest teda on mugav kasutada, hind on täiesti taskukohane ning hajutamiseks sobivad ka sõrmed ning beautyblenderi või pintslite olemasolu ei ole kohustuslik. Kui ma kord inimese näo pähe saan, siis teen pildi ka, kuidas ta näol on :)

Järgmisena minu viimase aja lemmikaksessuaarid ehk sõrmused. Kunagi mulle üldse ei meeldinud, et väiksemaid sõrmuseid kanti sõrme ülaosas, aga endalegi üllatuseks hakkas see trend mulle salaja küljealla ujuma ja nüüd olen sellest täiega sees. :D Pildil on kaks komplekti sõrmuseid, mõlemad pärit H&M-ist ja mõlema hind oli vähem kui viis eurot. 
Nüüd aga minu kõige uuema riideeseme ja suure-suure lemmiku juurde, milleks on Mangost pärit narmastega nahkseelik. See on igati ideaalne ja ma olin midagi sellist otsinud juba suvest saati (sügisel oli taoline H&M-is müügil, aga midagi oli selles nii vale, et ma nägin selles välja nagu mingi sadomaso jõulukaunistus :D). Eriti meeldib mulle seeliku pihaosa, mis oleks nagu mitmest punutud paelast kokku pandud. Mina kavatsen seda seelikut kanda lihtsalt musta turtleneck kampsuni või tavalise musta maikaga, sest sellisele seelikule muud küll juurde ei kujuta. Muidugi lähevad ehteks juurde ka minu mitmed kümned sõrmused. 
 
Avastasin millalgi, et mul on küünelakkidest olemas vaid mõned üksikud pudelid ja needki kõik ainult tumedates toonides. Selle vea parandasin kiirelt ja koju tulid minuga kaks Rimmeli küünelakki - suvisem beebiroosa (270 Sweet retreat) ja veidi tumedam roosa (335 Gimme some of that) lakk. 
Midagi halba öelda pole, kaks kihti on täiesti piisavad, sest katvus on hea. Pintsel on paraja suurusega ning kuivavad kiirelt. Hind jäi vist nelja euro kanti.
 
Viimaseks kaks toodet, millest üks on ilmselt kõigile tuttav ja pikka sissejuhatust ei vaja - Dior Lip Maximizer huuleläige, mille tõi mulle jõuluvana ja mis on tõeliselt luksuslik toode. 
Teiseks aga Sephora Smoothing & brightening concealer, mida ma kasutan koos eelpool näidatud kontuurimispliiatsiga näiteks silmaalustel, laubal ja ninal. Mugav toode ja teeb oma töö kenasti ära, niiet soovitaksin sõbrantsidele küll!
 

pühapäev, 7. veebruar 2016

Kuidas sõprade mõrvu planeerida ehk Uno kaardid ja muud mängud

Hakkasin ükspäev mõtlema, et ma vist ei olegi siin kordagi kirjutanud meie sõpruskonna armastusest lauamängude vastu. Ma pead ei või anda, aga nooremana ma küll ei mäleta, et erinevad mängud sellist ekstaasi oleks tekitanud nagu nüüd. Pigem oli nii, et saadi kokku, ajati juttusid, joodi rummikokteile ja siidreid ning kogu muusika. Praegu tagasi sellele ajale mõeldes tundub täitsa jama. :D kuidas nii siis? Kas keegi võita ei tahtnudki? :D

Ragistan nüüd ajusid ja panen asjad järjekorda ning mõtlen välja, millal me mida mängisime. Endal ka kohe huvitav.

2013. aasta suvel oli meil esimeseks mänguks Scrabble. Hakkas vist niimoodi peale, et ükskord täitsa lambist keegi võttis selle mängu kaasa (see võisin isegi mina olla) ja tegime proovi. Muidugi reegleid ei lugenud, sest noh, kellel neid vaja on kui neid ka ise võib välja mõelda. Mängisimegi alguses niimoodi, et kui keegi sai näiteks boonuspunktid sõna korda kolm eest kätte, aga hiljem keegi seda sama boonuspunkti ruutu veel kasutas, sai tema ka uuesti boonuspunktid (tegelikult nii ei tohi, kui keegi on boonuspunktid juba skoorinud, siis sama ruutu uuesti kasutades neid enam ei saa). Hiljem olime muidugi elutuusad, kui lõppskoorid mingi viis sotti olid. :D  
Suvi, Palanga ja kirsisiider kirsitassides
Vahemärkusena mainin ära, et ma arvan, et sõpradega kõige suuremad naaklused ongi erinevatest mängudest tulnud. :D pigem on see hea märk, et meil nagu päristülisid ei olegi olnud, vaid ainult tühjadest asjadest.

Igatahes peale seda esimest mängu 2013. aasta suvel Kelly ja Vatsi katusel hakkasime me Scrabble-karpi igale poole kaasa tassima, sest äkki läheb mänguks. Juunikuu lõpuks oli igaühel oma mäng olemas, et poleks kunagi seda muret, et oii, koju jäi vms. :D ma vist isegi mäletan mingit sellist juttu, et mingi seltskond oli pikemal autotripil ja ka autos läks mänguks, hell yes, isegi juht mängis! 
Sõnu oleme leiutanud igasuguseid ja ÕS oli kellelgi ikka pidevalt telefonis lahti, et kontrollida saaks. Minu isiklik rekord on sõna "süüfilis", mille eest ma mingi sada punkti sain. Arvatavasti olen ainus inimene maailmas, kes süüfilise üle õnnelik on olnud :)

2013. aasta suvel hakkasime me mängima veel ühte mängu, mida nimetasime lihtsalt pommimänguks. Apollo ütleb, et tegelikult on selle mängu nimi Tik Tak Põmm. Tegemist on jällegi sõnamänguga, mis kestab seni kuni kellegi käes "pomm" lõhkeb. Parajalt närvikõdi tekitab kindlasti ja ma ei tea kas asi oli minus, aga niipea kui minu kord silbile vastav sõna tuli öelda, tulid mul ainult roppused meelde. :D 
Sama aasta talveks olime juba edasi arenenud ja hakkasime mängima A-st Ü-ni. Jõudis see meieni nii, et keegi kuulis kelleltki suurepärasest mängust nimega Astüüni. Ilgelt oleks mängida tahtnud, aga ei teadnud kust seda imelist, kummalise nimega mängu saada võiks. :D kuidagi tuli välja, et mängu nimi polegi mitte Astüüni, vaid A-st Ü-ni ja siis mängisime me mõnda aega seda.

2014. aasta suvel hakkasime mängima Uno kaarte. Nagu meile kohane, siis ikka oma reeglitega ehket maha võid visata korraga näiteks kõik rohelised, mis sul käes on. Õiged reeglid õppisime ära alles suve lõpus Bacausse tulles, kui teistega mängima hakates selgus, et meil mingid oma "eesti reeglid" on. :D Unoga on meil ka vist kõige rohkem "tülisid" olnud. Käsi südamel võin öelda, et olen nii mõnigi kord Martinit vastu pead lüüa tahtnud. Seni pole seda veel juhtunud. :D
Ka rongisõidu ajal saab Unot taguda :)
Talvel kinkis Mari oma papsile Yatzy ja rääkis meile sellest imelisest täringumängust, mida me mängime siiani. Selline rahulik ja hea, ei pea kellegi mõrva hakkama planeerima ega midagi. :D boonuseks veel see, et seda saab vabalt ka kahekesi mängida ja tegelt seda mängu ostma ei peagi, kui sul on olemas kuus täringut, paber, pastakas ja internet.

Sellel talvel hakkasime mängima ka Šabotööri, mida kahjuks ei eriti mängida ei jõudnudki, sest meie pidime tagasi Bukaresti tulema. Küll aga mängime seda Eestis olles kindlapeale edasi, sest see on selline tore sahkerduste ja vassimise mäng. :D minusugustele uss-naistele eriti meelepärane! 

Rohkem mul erinevaid mänge hetkel ei meenu. Sellel suvel mängisime kaarte ka üsna palju, aga popimad on kindlasti Uno kaardid ja Scrabble. No on ikka head mängud välja mõeldud noh!

Millised on teie lemmikmängud ja miks? Andke julgelt teada, varsti suvi tulemas ja äkki oleks aeg jälle midagi uut ära õppida. :D

laupäev, 6. veebruar 2016

Väike kohvikujutt

Mille muuga seda postitust alustada kui sellega, et siin on kevad käes! Päriselt ka, ükspäev oligi 17 kraadi nagu ennustus lubas. Täna kõndisin lähimasse kaubamajja ja nii mõnus oli, päike paistis, aga palav ei hakanud, tuult ei olnud ja teed olid kuivad. Mammid müüvad tänaval juba lilli ja mingi vend käis plätudega ringi.

Eile oli meil spetsjomm kohviku külastus. :D hakkasin mitu päeva tagasi juba mõtlema, et tahaks lihtsalt kohvikusse minna, aga ainult kohvikusse. Pole nii ammu käinud niimoodi, et vot istume autosse ja lähme kohvi jooma. Ikka pigem niimoodi, et võtame kusagil šoppamise vahepeal mõne kohvitopsi kätte, aga see pole ju see! Igatahes oli see kohvikus käimine nii hea, et peaks kohe seda tihedamini tegema. Kooki sõin ka, niiet no mis veel tahta eks! 
Hiljem muidugi vaatasime paari poodi ka, aga peale söögiasjade muud ei ostnud. Ja Marks&Spencerist ostsime kommi ka, aga see käib ka söögiasjade alla muidugi.
Eile oli suht lihavaba päev meil juhtumisi, aga selle tegime filmisnäkkidega hiljem heaks. :D vaatasime "Legendit" ja mulle meeldis, sest kellele siis Tom Hardyt ei meeldiks vaadata.
Kõrvitsapüreesupp ja peedi-kitsejuustu pirukas
Täna ärkasin kell kaheksa, sest peiks pidi sellel ajal ärkama ning kuna hommikud mulle meeldivad, ärkasin samal ajal, mitte ei jäänud voodisse lösutama. Praegu on muidugi mega uni silmas, sest seesamune kuuetunnine ööuni ja kuuekilomeetrine jalutuskäik annavad kenasti tunda. :D magama ma endal veel minna ei luba, sest kohe varsti hakkab üks mäng, mida ma vaadata tahan ja iganädalane koristustuur on ka veel tegemata. Olen produktiivne parem ja kukun kell üheksa ära nagu minusugusele hommikuinimesele kohane. :D
 

teisipäev, 2. veebruar 2016

Veebruari algus ja kolm toidupilti

Tere veebruar! Nii tore, juba aasta teine kuu käes (lihtsalt lampi mainin ära, et iga kord kui mulle jäävad silma taolised "second chapter of 2016, let's make it a good one" taolised pildid, tekitavad need minus suurt õõva :D. Umbes sama seis mis "Live, Laugh, Love" suguste seinakleepekatega. Küll aga pole mulle minujaoks probleem 1. veebruaril instasse "february" kirjaga pilti panna, haha). Kuna siin pole korralikku talve minuarvates olnudki, siis on väga imelik mõelda, et juba peab hakkama kevadet ootama..
Eile oli Steaual (kes ei tea siis see on Martini koduklubi) mäng, mille nad võitsid ja nüüd on nad nelja parima seas, kes cup'i kinni tahavad panna. Need mängud on aga alles aprillis, niiet mul mitu kuud ette aega pöidlaid hoida ja igal õhtul peiksile rääkida, et "aga mõtle kui võidateee.." :D eile juba arutasimegi, et kuna selget favoriiti ei ole, siis tulevad väga põnevad mängud. Kõiki lugejaid need spordijutud kindlasti ei huvita, aga mis teha, mind huvitavad ja ma pean need enda süsteemist välja saama ja kirja panema. :D need jutud lähevad kindlalt sinna käsipalluri pruudi kategooriasse.
Hakkasin märtsikuu lennupileteid vaatama ja avastasin enda jaoks suure üllatusena, et kaheotsa pileteid on märksa odavam osta kui ühte piletit ühe firmaga ja teist teisega. Jah, ma elasin kivi all varem, et sellele enne ei mõelnud. :D aga pole hullu, lihtsalt pean siis ikka käsipagasiga leppima ja veine-siidreid kaasa võtta ei saa. Nagu mõni suur alko-ärikas kirjutaks siin praegu. 

Tahtsin veel kiirelt soovitada ühte minuarvates ülihead juuksehooldustrikki. Loputa enne magamaminekut juuksed üle, kuivata rätikukuivaks ning pane pähe tubli kogus lemmikpalsamit (kookosõli võib ka lisada). Keera juuksed pealaele krunni (väga seksikas soeng, jah ma tean) ning hommikul pese korralikult. Palsamit enam vaja pole. Niimoodi saavad juuksed hästi toidetud ja niisutatud. Ma just endale tegin ja olen väga rahul.

Nüüd aga natuke toimetamist ja siis tahan juba kiirelt MKR-i uue hooaja esimese osa ära vaadata! Lõppu veel lihtsalt mõned toidupildid.