neljapäev, 28. aprill 2016

Suveootus ja riidevargus

Uskumatu, et kahe päeva pärast algab juba maikuu! Koolis käies oli see maikuu algus kuidagi eriti oodatud, sest siis teadsid, et veel viimased pingutused ja ongi suvi käes. Koolis ma küll enam ei käi, aga maikuu algust ootan ma samamoodi endiselt. Kuidagi mõnus ärevus tuleb sisse :) juba vaikselt mõtlen, mida kõike Eestisse kaasa pakkida (lõpuks ometi lendan suure pagasiga!), mis üritustele minna ja kuhu kõikjale sel suvel jõuda tahaks. Ja errrriti mõnus, et osad plaanid on juba nii kindlad, et broneeringud on tehtud ja ainult kohalesõitmise vaev! Minusuguse planeerija jaoks on see muusika mu kõrvadele. :D
Ainult see mulle ei meeldi, et minuarust see Eesti suvi läheb iga aastaga ainult külmemaks.. aga lootust ka ei kaota, ehk tuleb sellel aastal koos 1. juuniga ka järjepidev 25 kraadi ja mitmekuine põud. 
Bukarestis on ilmad samuti hästi vihmased ning külmad. Ükspäev läksime minu nõudmisel vanalinna jalutama, sest "sinna on ju lausa seitse kilomeetrit ja äkki seal ei saja", aaga see jäi küll viimaseks korraks kui minu plaanide kohaselt kusagile minek on. :D ja seda viimast jälle minu nõudmisel, sest enam ma küll ennast ei usalda. Läksime hoopis poest läbi ja ostsime Scrabble'i mängimise kõrvale snäkke ja tsillisime kodus. Ma olen muideks jälle nii skraabeldamise lainel, sest suvi on ju tulemas ja vaja oma oskusi lihvida, et kõvasti võita. :D
Eile läksin suure ringiga poodi, sest vihma ei sadanud ja palav ka polnud - ideaalne jalutamise ilm! Kahjuks tegin väikese valearvestuse ja panin jalga sellised pitsist sokid, mis varsti hulllllllllllult hõõruma hakkasid ja kodupoole tagasi kõndides tulin juba suhteliselt kandade peal. Mu vaesed väiksed jalad pole veel kunagi nii katki olnud :( ja mida teeb üks jalutu pruut? Saadab peikale oma hiiglaslikest villidest pildi muidugi! Eesmärgiks ohtralt lohutamist ja äkki ka mõni haletsuskingitus (nalii, peika! Maybe. Maybe not). 
Nüüd hakkan hoopiskist omale suvikõrvitsat küpsetama ja hiljem üritan veel oma riidekappi tühjendada, et sinna rohkem ruumi saaks. Aajah, meie korteri kõrval asub üks abiruum, mida näiteks riiete kuivatamiseks kasutatakse ja selle uks on lahti. Ükspäev oli ukse peal silt, mis ütles, et riiete varastamine tuleb lõpetada. Me nüüd panemegi Martiniga oma vanad riided sinna välja ja kirjutame juurde, et võtke aga palju süda soovib, meie neid enam ei taha :)

reede, 22. aprill 2016

Suveks valmis: new in

Kui mõni kuu läheb mööda niimoodi, et ei osta endale peaaegu ühtegi riideeset, siis aprill on selle-eest olnud üsna tegus šopingukuu. Olen mõtetega juba täiesti suves ja niimoodi ongi minu riidekappi tee leidnud need esemed, mida ma arvasin, et ma suvel vajada võiks. Kuna Rumeenias on suvised ja kuumad ilmad aprillist novembrini, siis on päris hea kui selleks ajaks ikka riidekapist midagi võtta on ja ikka niimoodi võtta, et üle päeva ei peaks samade riietega käima. 
Kudum H&M (umbes 9 eurot), teksad Zara (umbes 20 eurot)
See on tegelt maani kleit - boohoo.com (umbes 20 eurot)
Top Lashez (15 eurot)
Hõlmikkleit Zara (15 eurot)
Kaks esimest asja küll hullult suviste ilmade järele ei karju, aga minu ja pükste ostmise vahel on selline suhe, et pükse ostan ma üliharva, sest ma lihtsalt ei leia selliseid pükse, mis mulle väga sobiks (laiad puusad, you know). Ka seekord pidin ma vaatama omale hoopis heledamates toonides pükse, aga koju tulin ikka tumehallidega. :D hall on lihtsalt nii ilus värv! Kudumi ostsin ma aga sellepärast, et mul lihtsalt pole ühtegi eest nööbitavat kampsikut, mida oleks hea jaheda tuule korral üle õlgade visata.
Musta maxikleiti vaatasin ma boohoo.com saidilt juba eelmisel suvel, aga ei tellinud. Ideaalne suvisteks väljasõitudeks, kui tahaks kleiti kanda, aga sääri välgutada ei taha ning no alati on see hirm, et tuul lihtsalt sabad üle pea keerutab. :D minu kaks eelmist maxikleiti olidki oma aja juba ära elanud, niiet nüüd said nad igati väärilise asenduse.
Volangiga top on pärit Rumeenia riidepoest Lashez, mis on üks mu lemmikuid. Taoline tegumood on sel suvel hirmsasti in ja mulle see mood meeldib, sest taoline lõige on lihtsalt nii ilus. Juurde suured lokid ja veel suuremad kõrvarõngad ja ongi ühe mõnusa suveõhtu veetmise outfit olemas!
Viimane kleit on pärit Zarast ja oli tõeline leid! Tahtsin endale suveks peaaegu identset kleiti tellida, ainult pika varrukaga. Ja hinnaks oleks tulnud ligikaudu 40 eurot! Õnneks astus saatus vahele ja leidsin selle iluduse stangelt rippumas. Nii ta minuga koju tuligi :) 
Nagu näha siis riietele ma suuri summasid kulutada ei armasta (üle 20 euro maksva asja ostmise üle juurdlen ikka jube kaua :D) ja olen täiesti seda meelt, et kui otsida ja silmad lahti hoida on võimalik tagasihoidlike summadega väga häid asju leida.

Mõnusat nädalavahetust!

kolmapäev, 20. aprill 2016

Kaks lihtsat retsepti

Päris kindlasti ei ole ma ainus inimene, kes pidevalt peab vaevab, et mida küll süüa teha. Minu peamisteks ideedeallikateks on erinevad blogid, instagramikontod ja niisama retseptide guugeldamine. Täna panen kirja minu arvates kaks ülihead retsepti, kusjuures mõlemaid on ka kerge valmistada :) 

Beseekattega rabarberikook 

Seda kooki olen teinud korduvalt ja alati on see laualt kadunud hämmastava kiirusega, vat nii hea on see! Esmaspäeval leidsin esimest korda Rumeenia poest rabarberit ning teisipäeval oligi juba kook valmis.

Põhi:
5 muna
5 spl jahu
5 spl suhkrut

Vahekiht:
5 munakollast
500 g hapukoort
2 dl suhkrut
2 spl kartulitärklist
600 g rabarbereid

Kate:
5 munavalget
1 dl suhkrut

Vahusta põhja jaoks toasoojad munakollased koos suhkruga heledaks kohevaks vahuks. Vahusta munavalged tugevaks vahuks. Sega omavahel munavahud kokku, sõelu hulka nisujahu ja sega õrnalt segamini. Vala tainas suuremasse kandilisse kõrgete äärtega küpsetusvormi, mis on eelnevalt kaetud küpsetuspaberiga. Küpseta tainast 200 kraadises eelsoojendatud ahjus 15 minutit.
Vahekihi jaoks vahusta munakollased koos suhkruga heledaks vahuks. Lisa hulka hapukoor, kartulitärklis. Koori, puhasta ja tükelda rabarberid väiksemateks tükkideks.Sega need hapukooresegu hulka. Võta pruunistunud biskviitpõhi ahjust välja, seejärel kalla peale rabarberisegu. Küpseta ahjus veel 15 minutit.
Besee jaoks vahusta munavalged koos suhkruga tugevaks vahuks. Võta kook ahjust ja määri peale munavalgevaht. Küpseta kooki veel ahjus umbes 7-10 minutit.
Lase koogil veidikene jahtuda ja seejärel naudi! 

Retsept on pärit SIIT

Kanawok riisiga

Seda rooga aga tegin ma esimest korda täna lõunaks. Retsepti leidsin ühest oma lemmikblogist SIIT (retsept vlogi kuuendast minutist). Nagu lubatud, siis tegemist on tõeliselt kergeltvalmiva retseptiga ja i m e m a i t s v a toiduga.

Vaja läheb:
riisi
pakk kanafileed
pakk külmutatud wokisegu
purk kookospiima  
1 sl mett
sojakastet
soola
karripulbrit

*soovi korral ka tšillit ning pähkleid. 

Pane riis keema ning haki kanafilee suupärasteks tükkideks. Pane kanafilee pannile praadima ning maitsesta soola, karripulbri ja tšilliga. Mõne minuti pärast lisa kanale seltsiks ka wokisegu ning kuumuta korralikult. Lisa pannile supilusikatäis mett ning veidi sojakastet. Lisa ka purk kookospiima ja peotäis pähkleid (mina kasutasin Kreeka pähkleid) ning lase kastmel veel mõnda aega podiseda.
Kui riis on valmis, serveeri koos kanawokiga ja ole valmis supermõnusaks söömaajaks. :)
 
 

esmaspäev, 18. aprill 2016

Viimased kaks nädalat

Kaks nädalat Bukarestis on läinud nagu naksti! Hea, et kohvri ikka lahti pakkisin lõpuks, sest muidu peaks loetud nädalate pärast vaid asjad seal välja vahetama. Ja siin on juba niiii soe! Ma nagu ikka pole harjunud, et siuke suvi väljas, välja minnes kipun seitse vatti selga viskama ja siis juba maja ees teen üllatunud nägu, et oiii, nii palav! Jube pikaldane olen viimasel ajal.
Ja mu suvine maniküür vasakul.
Eelmisel nädalavahetusel avasime selleaastase terrassi-hooaja ka. No selles mõttes, et käisime restoranis ja sõime väljas. Jube mõnus ikka :) kohaks oli Kreeka restoran Meze ja toidud on seal lihtsalt imelised! Martin on kunagi Kreekas elanud ka, niiet tal oli kõvasti äratundmisrõõmu seal.
Eestist kaasa toodud maiustused lõpetasime ka ära. Kõigist neljast Fazeri uuest šokolaadist oli minu lemmik just see, mis alloleval pildil on. Küpsisetorti tegin mingi muu päev, aga kui ta ka seal pildil juba on, siis las olla.
Avastasime, et meil siin kodu lähedal on üks miniloomaaed olemas, niiet eelmisel nädalal käisime seal jalutamas. Sissepääs oli täitsa tasuta ja minu arvates oli väikese loomaaia kohta seal üsna palju loomi esindatud. Küll aga jään ma oma seisukoha juurde, et eksootilise looma koht ei ole puuris ja sellised loomaaiakülastused teevad mind alati natukene kurvaks. Lõvid ja tiigrid tsementpõranda peal lamamas.. a big no. Loomadest pilte ei teinud, küll aga oma jalgadest :) no, et te ikka usuks, et meil siin nii soe on, et saab juba lühikeste pükste ja baleriinadega käia.
Hiljem käisime H&Mis, kus peiks riideid proovis ja ma.. nagu näete onju, kasutasin olukorda, et ennast pildistada.
Mõned päevad olin üksi kodus, sest peiks sõitis Brailasse karika eest mängima. Kasutasin olukorda, et sain üle mitme aja üksi olla, ikka maksimaalselt ära. Sõin oma lemmiksööki, käisin rahulikult poodides ringi (kohe siukse hurraaga, et väikese varba peale tekkis sama suur vill kui varvas ise), tegelesin sünnaasjade tellimisega, vaatasin natuke oma guilty pleasure sarja (ja ühtlasi maailma kõige lollimat sarja) Geordie Shore'i ning elasin mängudele kaasa. 




Eile olime nii laisad kui ühed inimesed veel olla võivad ja isegi välja sööma ei viitsinud minna. Tellisime hoopis toidu koju. Ühtlasi ajas peika üle kahe aasta habeme täitsa nulli! Nii harjumatu, koguaja vaatan, et mingi võõras mees mul siin. :D 
Viimase aja suur lemmik, Liibanoni köök.
 Instagramis saab mind jälgida kasutaja @liinamols alt!

teisipäev, 12. aprill 2016

Telekament

Teate mis mind Rumeenias elamise juures häirib? Telekas muidugist! Olgu täpsustuseks öeldud, et ma vaatan siin telekast vaid mingeid sarju, mis õhtuti jooksevad, nt Family Guy'd, Rules of Engagement'i ja Friendsi (peikal seevastu käivad History ja mingid spordikanalid pidevalt taustaks :D). Nii, ja mis mind siis kettasse ajab? Nimelt see, et kui ma olen juba kenasti hommikumantlis ja istun punkt kell kümme õhtul Friendsi vaatama (kaks osa jutti), tuleb välja, et esimene osa on juba poole peal! Või kui ma tean, et mingi saade peaks hakkama kell 21.30, sest telekavas on nii kirjas, hakkab selle asemel hoopis midagi muud. Nagu wtf.. te lubasite ju, et hakkab? :D 
why would you do that photo:  tumblr_lpohrfqJCa1qb40o0.gif
Ka selline asi on juhtunud, et mingi sari on alati kell üheksa hommikul hakanud ja ühel päeval ei hakka enam. Lihtsalt kaob.. poole hooaja pealt. Teadmatusse.
Ahjaa! Muidugi veel selline tähelepanek, et on mingid kindlad sarjad (Sex and the City, seesamune Friends ja Desperate Housewives), mis käivad siin vist aastast aastasse. Ehk kui ühel nädalal SATC kõik hooajad näidatud saavad, võid pea panti panna, et lähima kuu jooksul hakkab see sari otsast peale. Friendsi vaatan juba kolmandat tuuri vist. :D Mitte, et ma kurdaks!
Siit jääb vist tunne nagu ma ainult päevad läbi telekat vaatakski, silm punnis peas, aga tegelikult on see selline pikemaajalisem tähelepanek. Kuulda pole olnud, et keegi teine sellest suurt numbrit teeks, niiet ehk on see selline asi, mis vaid mind segab, no mine võta sa kinni eks.

esmaspäev, 11. aprill 2016

Kõik need tühjad potsikud

Olen mõtetega juba sealmaal, et plaanin käesoleva nädala lõpus ühe suuremat sorti kevadkoristuse läbi viia. Piilusin juba kappidesse ja natuke võttis ohkama küll, et meil neid "kolakappe" nii palju on. Kolakappide all pean silmas neid kappe, kuhu on läbisegi elama sattunud need asjad, millel nagu oma koht puudub ja siis olen nad lihtsalt silma alt ära pannud (ma ei salli absoluutselt kui kapid on igasuguseid nipsasjakesi ja juhtmeid ja pudinaid täis ning parema meelega likvideerin nad kappidesse ära). Näiteks on ühes kapis koos kaks triikrauda (täielik iroonia - ma jälestan triikimist, aga vot triikraudu on meil lausa kaks), kirjutuslaua lamp, mitu paari kõrvaklappe, patareisid, madrats ja madratsipump, kõik minu kontoritarbed (ma olen veits isehakanud sekretär siin :D) ja veel musttuhat asja. 
Tegin teise kapiukse lahti, mis on niinimetatud dokumendikapp ning esimese paberilipakana sattus kätte eelmisel aastal ostetud pükste tšekk.. jumal teab, äkki läheb veel vaja eks. :D idee poolest ei viska ma kunagi tšekke enne ära, kui seda asja kasutanud olen. Muidugi läheb aga nii, et peale asja kasutamist ma ju enam ei lähe seda tšekki otsima, et seda ära visata, vaid kappi ta konutama jääbki. Ja nii neid sinna kogub.

Pika sissejuhatuse lõpuks jõuan ikka asja tuumani ka. Nimelt leidsin ma ühest kapist kotikese kosmeetika- ja kehahooldustoodete potsikutega, mis aja jooksul tühjaks saanud on.
Tühjade potsikute võistluse panid kinni erinevad kreemid, sest neid ma lihtsalt kasutan igapäevaselt. Avoni kehakreemi Luck for Her sain ma jõuludeks ning nagu näha siis kasutasin ta ka päris kiirelt tilgatumaks. Üsna vedela koostisega, kiirelt nahka imenduv ning parajalt magusa lõhnaga kreem. Ise vast uuesti seda ei ostaks, kuid seda vaid põhjusel, et mulle meeldib erinevaid kreeme katsetada ning valiksin midagi uut. Kui aga keegi mulle uue kreemi pihku suruks, siis kasutaksin hea meelega. Mixa CC-kreemist kirjutasin ma juba SIIN pikemalt. Uuesti ma seda ostnud ei ole ja plaanis ei ole ka. Yves Rocheri kätekreemi sain ma samuti millalgi kingituseks ning nagu näha, siis ära ma ta kasutasin. Täitsa tavaline kätekreem, pole midagi halba öelda. Artistry essentialsi silmakreem seisis mul lihtsalt tükk aega kapis ning kui meelde tuli, siis kasutasin ka. Üsna rasvane kreem, uuesti ei ostaks. Garnieri öökreem oli ülimalt rasvane kreem, mis isegi hommikuks näonahka ei imendunud. Küll aga kulus ta ära talvisel ajal kui mingu näonahk kohati eriti kuivaks muutub. Uuesti ei ostaks. The Body Shopi E-vitamiini niisutav päevakreem oli üks mu suur lemmik. Hästi mõnus ja kerge kreem, mida siinsete ülikuumade suveilmadega lausa lust kasutada oli :) ostaksin uuesti küll.
Garnieri mitsellaarvett läheb mul hetkel vist juba kolmas pudel. Väga hea hinna ja kvaliteedi suhe, eemaldab kergelt kogu meigi ning näonahk hiljem kiskuma ei hakka. Kindlasti ostan veel! L'oreal Skin Perfection näoseerumit ma uuesti ei osta, sest ma lihtsalt ei saanud aru, et see midagi teinud oleks. Kahjuks ei läinud ma ei ilusamaks ega õnneks ka koledamaks. :D
Läätsekandjana on mu igapäevane abimees niisutav silmatilk. Optrexi silmatilkasid kasutan ma juba mitmendat potsikut, sest need lihtsalt on väga head ja niisutavad tilgad. Soovitan! Oversa küünelakieemaldi oli täitsa tavaline. Ei teagi, miks ta siin esindatud on, aga noh, kui ta seal kotis juba oli, siis las olla siin ka. Kui ta mulle poes ette jääks, siis arvatavasti ostaksin uuesti küll. Renu läätsehooldusvedelikuga sama lugu, täiesti tavaline igapäevane abivahend, mida olen kasutanud juba aastaid ja kasutan ka edaspidi.
Galliano Parlez-moi d'Amour parfüümi sain ma millalgi peika käest kingituseks ning mulle see lõhn meeldis. Üsna magus ja naiselik, püsib väga hästi peal ning selle lõhnaga kogusin ka üsna palju komplimente :) ise ei ostaks, sest mul on nüüd uued lemmikud, aga kui kingituseks saaksin, siis kannaksin meeleldi. L'oreal Telescopic Clean Definition ripsmetušš on minu number üks lemmik ripsmetušš, millele minusilmis konkurenti ei ole. Kirjutasin temast põgusalt SIIN.

Ilusat nädala algust! :)

reede, 8. aprill 2016

Kolmas nädal Eestis

Kolmanda Eestis oldud nädala alguses sain ma kokku oma kallite tüdrukutega (ja ühe kõhubeebiga), taaskord Sesoonis ning jah, jälle sinna minna oli minu ettepanek. :D mulle lihtsalt meeldib see koht nii väga. Jutustasime mitu tubli tundi, niiet mul olid suurest lobast ja naerust pärast lõuad täitsa väsinud. 
Teisipäeval aga oli juba eelmises postituses räägitud väike iluopp ning muud ma sellel päeval ette ei võtnudki. Magasin ja valutasin natuke kõrva. Ja muidugi sõin oma lemmiksööke, sest sellel on teadupärast paranemisel oluline roll kanda :) minu loogika järgi muidugi!
Järgmisel päeval oli kõik juba okei ja saingi kokku oma kallite Marini ja Triinuga (kes meile möödunud sünnipäevade puhul maailma kõige paremini lõhnavaid nartsisse tõi!). Nii vihmane ja külm päev oli Lyonis istumiseks ja jutustamiseks suurepärane. Õhtul olin aga juba Arukülas Rakvere Teatri etendust "Armastus tööpostil" vaatamas. Minuarvates oli täitsa hea kusjuures :) aga seda ma küll aru ei saa, miks inimesed teatrisse minna ei viitsi, kui see neile lausa koju kätte tuleb! Saal oli ainult pooltäis.. Nii mugav ju - pilet maksis vähem kui Tallinna teatrites ning parkimise eest maksma ei pea samuti. Lihtsalt sõida kohale ja veeda üks mõnus argipäevaõhtu.
Neljapäev kulges aga emmega šopingutegemise rütmis. Lõpuks ometi saime Martiniga talle sünnipäevakingi ära teha, niiet kohe kivi langes südamelt! Reedel ajasin taaskord natuke linnapeal asju, tegelesin mõne peika sünnipäevaasja organiseerimisega ning hiljem sain Mariga kokku, et Little Indias üks mõnus biryani süüa ja hiljem temapool tsillida.
Minu ainsad Eesti-ostud. Bodychain oli tõeline leid, ma olen sellest hetkel täitsa sees :D
Laupäevaks tegime emmega plaani minna Viru rabasse, kus mina olin esimest korda ja emme oli kunagi ammu käinud. Olime juba enne kella ühtteist platsis, ilm oli ilus ja päike paistis, niiet ideaalne rabas jalutamise ilm :) viimastel aastatel olen ma käinud vaid Kakerdaja rabas, mis konkurentide puudumise tõttu minu raba-topis esikohal asus. :D Viru raba aga võib konkurendiks lugeda küll, sest laudteed on seal väga heas korras ja vaatetorn annab kindlasti ka mõne plusspunkti juurde. Viru raba miinuseks loeksin aga seda, et kui suurt ringi jalutama lähed ja enne raja lõppu tuleb umbes 2-3km metsa all kõndida, siis ega seal viitadega väga priisatud ei ole. Või olime me juba nii eksinud, et seal lihtsalt polnudki millelegi viidata enam (nali, ei olnud me eksinud!).
Peale suure ringi läbijalutamist oli päris mõnus sooja autosse istuda ja kodupoole sõita :) kodus aga kaua aega polnudki, et jalgu seinale visata, sest õhtuks olid juba uued plaanid valmis. Ei, me ei läinudki seekord Studiosse! :D peale väikest soojendust, youtube'i hittide kuulamist, tsikkidele meigi tegemist ja ühe seltskonnamängu mängimist läksime seekord Angeelika tungival nõudmisel (lausa nii tungival, et ostsis piletid ära ja ütles, et laupäeval on minek) hoopis Hollywoodi Weekendi peole. Ma olin küll eelnevalt üsna kõhkleval seisukohal, sest Hollywoodis käimine jääb pigem minu keskkooli lõpuklassi aegadesse, aga kui inimene nii väga minna soovib, siis jumala eest, kes olen mina, et kätt ette panna eksole! Tegelikult oli hästi hea pidu, muusika mulle meeldis ja oligi natuke teistmoodi kui mu tavalised klubiskäigud :) ainult klubist lahkudes hakkas mul veidi halb, sest sees oli väga palav ja külma õue astudes lõi mul pildi natuke mustaks (seda on enne ka mitmeid kordi juhtunud, viimati vist eelmisel kevadel üliumbses Von Krahlis). Õnneks ma juba tean, et kui selline pildi-taskusse-paneku tunne peale tuleb, pean lihtsalt korraks maha istuma, sügavalt hingama ja ongi kõik korras. Nii ka seekord :) uni tuli igatahes väga magus, sest eks see 8km jalutusring ning kolm tundi 11cm kontsadel tantsimist tegid samuti oma töö.
Pühapäeval pakkisin oma kohvri kokku ja esmaspäeval kell neli hommikul oligi juba äratus, et tagasi Bukaresti poole startida. Lennujaama jõudes selgus aga, et minu lend oli ülemüüdud ning mulle pakuti hoopis lendu läbi Müncheni. Bukaresti pidin sel juhul jõudma pool tundi lubatust varem ning lisaks saama ka täitsa arvestatava kompensatsiooni koostöö eest :) kas on vaja öelda, mille ma valisin? Vist mitte. :D
Kahe lennu vahe pidi olema umbes 45 minutit, aga minu õnnetuseks hilines esimene lend nii palju, et kui Münchenis maandusin, siis uue lennu boarding oli juba peal. Mul polnud veel uue lennu piletitki käes! :D Otsisin käbedalt Lufthansa leti üles ja palusin abi. Lõppkokkuvõtteks sain Bukaresti lennule viimase koha ning asi läks lausa nii kiireks, et tegin kahe pagasi ja talvemantliga oma elu esimese lennujaamajooksu. Lennule ma igatahes viimase inimesena jõudsin ning Bukarestis maandusin õigel ajal. 

kolmapäev, 6. aprill 2016

Teine nädal Eestis

Ei saa kohe kuidagi öelda, et teine nädal kodumaal oleks aeglasemalt läinud kui esimene. 

Teise nädala alguses ootas mind arstivisiit, mida ma olin pikisilmi oodanud. Esimest korda elus saan seda arsti juurde mineku kohta öelda vist :) tegelikult ei olnud selles midagi põnevat ega dramaatilist, lihtsalt üks asi vajas korda ajamist. 
Nimelt tekkis mulle kusagil jaanuarikuus kõrva sisse üks pisike punane punn, mis ajapikku veidi suuremaks kasvas, niiet märtsi alguseks paistis nagu oleks keegi mulle jõhvika või punase sõstra kõrvaauku toppinud. :D nüüd on hea naerda eks, aga alguses olin küll surmkindel, et mul on kas kõrvavähk kallale tulnud või olen ma elu jooksul nii palju lolli juttu kuulama pidanud, et nüüdseks mu vaesele väiksele kõrvale aitas. 
Igatahes arvas nahaarst, et tegemist ei ole millegi muu kui väikese healoomulise kasvajaga, mis võis tekkida kasvõi mingisugusest mikromarrastusest (üldse ei imesta, tihtilugu kuritarvitan vatitikku kõrvu puhastades päris karmilt), mida ma ise isegi tähele ei pruukinud panna. Kuna mu "jõhvikas" asus aga kõrva sees, kust tema seda eemaldada ei saanud, sain ma aja kirurgi juurde. Kuigi mu ajaline järjestus läheb siinkohal sassi, siis räägin etteruttavalt ka ära, et eelmisel teisipäeval ehk kolmandal Eestis oldud nädalal käisin ma mini-operatsioonil ära ja nüüdseks paraneb kõrv juba kenasti :) haiglaks oli mul Fertilitas ning oma opipäeval nägin ma oma XL haiglariietes superkjuut välja. 
Niiet kui kusagil on keegi veel, kes mõne iseärasusega arsti poole pöörduda ei julge, siis ärge põdege, kui juba minu "jõhvikast" jagu saadi, saadakse teie misiganes asjadest arvatavasti ka :)
Veel kuulus mu nädala alguse juurde terve päeva kestnud autohooldus ja remont, mida mina sisustasin poodides kammimise ja uhkes üksinduses kinos käimisega. Vaatasin lõpuks ära "Klassikokkutuleku" ja noh.. ma ei teagi. Ootasin vist midagi enamat ja veidike naljakamaid nalju. Mind sellised kohad väga naerma ei ajanud, mis teisi ajasid ja ma vist naersin hoopis nende kohtade peal, kus keegi teine ei naernud. :D

Neljapäeval käisime tüdrukutega aga hoopis Exit Roomis, kus ma enne käinud ei olnud. Põgenema pidime pommitoast, millega me kahjuks feilisime. Boohoo! No mis teha eks. Vähemalt oli väga-väga lõbus ja kui varsti Eestis tagasi olen, läheme sinna kindlasti uuesti. Tõesti soovitan soojalt ennast ja oma koostööoskusi proovile panna! Tean, et kohe-kohe ehk 9. aprillil toimub Exit Roomis õuduste öö, aga nii kõva naine ma küll pole, et sinna julgeksin minna. :D hiljem premeerisime oma suurt läbikukkumist hilise lõunaga Sesoonis, kus on muide olemas uus kevadmenüü. 

Reede hommikul pakkisime asjad varakult kokku ja sõitsime koos suure sugulasteperega tädile külla, et lihavõttepühi tähistada. Nii kaua kui mina mäletan oleme me alati sinna sõites käinud läbi Keila Rõõmu kaubamajast, niiet see on täiesti traditsiooniks saanud. Muidugi tegin kaasa ka taasavastatud vanakooli vahvleid ja täitsin need veel kohupiimakreemi-vahukoore seguga. Üldiselt toimus üks suur söömine, šampanja joomine, saunatamine, naljategu ja läbisegi lobisemine. Esmakordselt külas olnud sõbrad ütlesid väga tabavalt, et meil on nagu üks suur Itaalia maffiapere, kus kõik räägivad kõvasti ja läbisegi ning puurivad uustulnukaid väga uudishimuliku pilguga. :D ega ma kujutan tegelikult ette küll, et vaiksema iseloomuga inimene võib alguses ära ehmatada küll.. aga põhjust siiski pole, kõik on meil heatahtlikud.
Laupäeval jõudsin koju tagasi, sest õhtuks olid juba uued plaanid soolas. :D käisin sõpradel külas, sõin ülimaitsvaid makroone (vist nakatusin makroonihullusesse, sest need olid jumalikud) ja ühtlasi tähistasime minu ja Martini esmatutvumise kolmandat aastapäeva. Ilma Martinita muidugi. :D õhtu lõpuks jõudsin otsaga Studiosse, kus üle pika aja oli mingi kahtlane pidu, sest muusika oli nagu nii ja naa. Ehket mitte minu maitsele :)
Pühapäevahommikune munakoks
Nädal lõppes taaskord maal käimisega ja tõesõna, ainult taevased väed hoidsid mind mutta kinni jäämast, sest peale lume sulamist oli olukord lihtsalt kohutav! 

PS. Kirjutasin seda postitust vahelduva eduga kokku ligi neli tundi, kes lõpuni jõudis on küll medalit väärt!

teisipäev, 5. aprill 2016

Esimese Eesti-nädala tegemised

Oi kui raske on üle pika aja taas blogilainele saada. Selles mõttes, et niii palju on ju vahepealsest ajast pajatada, et ega kõik vist enam meeles ei olegi. Õnneks olen ma tubli telefonipiltnik, niiet läbi fotode on üsna hea natuke meenutusi teha :)

Eestisse lendasin juba 16. märtsil. Äratus oli ikka tõeline äratus, ehk ärkama pidin ma juba kell 4 hommikul. Õnneks olen ma täiega hommikuinimene. :D lennujaamas sain juba varakult natuke tigedaks ka, sest seekord ei oldud mu käsipagasi mõõtudega rahul (mis sellest, et olen sama kohvriga lugematul hulgal kordi lennanud ja varem pole nagu midagi olnud), sest kohvri pikkus oli max 5 cm üle lubatud piiri. Egas midagi, kohver sellepärast ju maha ei jäänud. Ülejäänud päev läks aga enamvähem sujuvalt, Frankfurdis lõin oma viite vahepealset tundi surnuks küpsist süües ja MKR-i vaadates. Õhtuks olin juba kenasti Eestis ja peale mõnusat kodust õhtusööki jäin vist üsna ruttu magama. 

Ülejäänud pool nädalat läks aga linnutiivul, sest nagu Eestis olles ikka, tegemisi-toimetusi on ikka väga palju. Neljapäeva hommikul ajasin veidi linnapeal asju ja käisin sellisel ilutoimingul nagu ripsmete keemilises koolutamises ehk lash liftis. Nagu iga edev naine siis olen ka mina suur pikkade ripsmete fänn ning kuu aega varem tehtud B-vitamiini kuur pani mu ripsmed veelgi hoogsamalt kasvama. Küll aga kasvavad nad mul pulksirge seljaga nagu õiged viielised. :D lugesin natuke erinevate salongide kohta, kes seda teenust pakuvad ning valisin kohaks Kristina Ilutoa. Protseduur ise võtab aega umbes tunnikese, on silmadele täiesti ohutu ja minuarvates jääb tulemus igati kena. Minul on nüüdseks koolutamisest möödas pea kolm nädalat, aga ripsmed hoiavad endiselt kenasti kaardu. Hakkasin tänasest ka uuesti B-vitamiini võtma, et ripsmed ikka pikkust hoiaksid ning arvan, et juuni alguses Eestis tagasi olles kordan ma lash lifti uuesti. Soovitan kõigile pulksirgete ripsmetega daamidele soojalt!
Reedel käisin oma ammuilma väljakasvanud juuksejuuri turgutamas ja õhtul pidasin tsikkidega maha ühe korraliku tüdrukuteõhtu. Nii tore oli!
Laupäev kujunes seevastu täielikuks null-päevaks, sest päevakavas oli vaid magamine, söömine ja teleka vaatamine. :D ega ma ei üllatunud sellest ka muidugi.
Niimoodi läheb üks daam teiste daamide poole össaks. Kui ikka õhtul on pidu, siis hommikuks olgu seljanka!
Nädala viimane päev läks samuti mõnusalt, käisin maal ning õhtul mängisime sõpradega Unot ja Yatzyt ja midagi vist veel.. Ei mäletagi enam.
Võtsin raamatukogust ikka viimast. Muidugi hindasin enda lugemissoovi üle ja jõudsin vaid ühe raamatuga poolepeale :(
Tassisin maalt vana vahvliraua koju ja see töötas nii, et seda nägu! Vahvlid tulid täpselt sellised nagu pidid - krõbedad, magusad ja eriti maitsvad soojalt.
Ülejäänud kaks Eesti-nädalat üritan nüüd lähipäevil kuidagi pooleks hakkida ja kirja panna, sest põnevaid tegemisi ja uusi avastusi oli veelgi ning ehk saab keegi neist mõne idee, mida vabade päevadega peale hakata. :)