reede, 8. aprill 2016

Kolmas nädal Eestis

Kolmanda Eestis oldud nädala alguses sain ma kokku oma kallite tüdrukutega (ja ühe kõhubeebiga), taaskord Sesoonis ning jah, jälle sinna minna oli minu ettepanek. :D mulle lihtsalt meeldib see koht nii väga. Jutustasime mitu tubli tundi, niiet mul olid suurest lobast ja naerust pärast lõuad täitsa väsinud. 
Teisipäeval aga oli juba eelmises postituses räägitud väike iluopp ning muud ma sellel päeval ette ei võtnudki. Magasin ja valutasin natuke kõrva. Ja muidugi sõin oma lemmiksööke, sest sellel on teadupärast paranemisel oluline roll kanda :) minu loogika järgi muidugi!
Järgmisel päeval oli kõik juba okei ja saingi kokku oma kallite Marini ja Triinuga (kes meile möödunud sünnipäevade puhul maailma kõige paremini lõhnavaid nartsisse tõi!). Nii vihmane ja külm päev oli Lyonis istumiseks ja jutustamiseks suurepärane. Õhtul olin aga juba Arukülas Rakvere Teatri etendust "Armastus tööpostil" vaatamas. Minuarvates oli täitsa hea kusjuures :) aga seda ma küll aru ei saa, miks inimesed teatrisse minna ei viitsi, kui see neile lausa koju kätte tuleb! Saal oli ainult pooltäis.. Nii mugav ju - pilet maksis vähem kui Tallinna teatrites ning parkimise eest maksma ei pea samuti. Lihtsalt sõida kohale ja veeda üks mõnus argipäevaõhtu.
Neljapäev kulges aga emmega šopingutegemise rütmis. Lõpuks ometi saime Martiniga talle sünnipäevakingi ära teha, niiet kohe kivi langes südamelt! Reedel ajasin taaskord natuke linnapeal asju, tegelesin mõne peika sünnipäevaasja organiseerimisega ning hiljem sain Mariga kokku, et Little Indias üks mõnus biryani süüa ja hiljem temapool tsillida.
Minu ainsad Eesti-ostud. Bodychain oli tõeline leid, ma olen sellest hetkel täitsa sees :D
Laupäevaks tegime emmega plaani minna Viru rabasse, kus mina olin esimest korda ja emme oli kunagi ammu käinud. Olime juba enne kella ühtteist platsis, ilm oli ilus ja päike paistis, niiet ideaalne rabas jalutamise ilm :) viimastel aastatel olen ma käinud vaid Kakerdaja rabas, mis konkurentide puudumise tõttu minu raba-topis esikohal asus. :D Viru raba aga võib konkurendiks lugeda küll, sest laudteed on seal väga heas korras ja vaatetorn annab kindlasti ka mõne plusspunkti juurde. Viru raba miinuseks loeksin aga seda, et kui suurt ringi jalutama lähed ja enne raja lõppu tuleb umbes 2-3km metsa all kõndida, siis ega seal viitadega väga priisatud ei ole. Või olime me juba nii eksinud, et seal lihtsalt polnudki millelegi viidata enam (nali, ei olnud me eksinud!).
Peale suure ringi läbijalutamist oli päris mõnus sooja autosse istuda ja kodupoole sõita :) kodus aga kaua aega polnudki, et jalgu seinale visata, sest õhtuks olid juba uued plaanid valmis. Ei, me ei läinudki seekord Studiosse! :D peale väikest soojendust, youtube'i hittide kuulamist, tsikkidele meigi tegemist ja ühe seltskonnamängu mängimist läksime seekord Angeelika tungival nõudmisel (lausa nii tungival, et ostsis piletid ära ja ütles, et laupäeval on minek) hoopis Hollywoodi Weekendi peole. Ma olin küll eelnevalt üsna kõhkleval seisukohal, sest Hollywoodis käimine jääb pigem minu keskkooli lõpuklassi aegadesse, aga kui inimene nii väga minna soovib, siis jumala eest, kes olen mina, et kätt ette panna eksole! Tegelikult oli hästi hea pidu, muusika mulle meeldis ja oligi natuke teistmoodi kui mu tavalised klubiskäigud :) ainult klubist lahkudes hakkas mul veidi halb, sest sees oli väga palav ja külma õue astudes lõi mul pildi natuke mustaks (seda on enne ka mitmeid kordi juhtunud, viimati vist eelmisel kevadel üliumbses Von Krahlis). Õnneks ma juba tean, et kui selline pildi-taskusse-paneku tunne peale tuleb, pean lihtsalt korraks maha istuma, sügavalt hingama ja ongi kõik korras. Nii ka seekord :) uni tuli igatahes väga magus, sest eks see 8km jalutusring ning kolm tundi 11cm kontsadel tantsimist tegid samuti oma töö.
Pühapäeval pakkisin oma kohvri kokku ja esmaspäeval kell neli hommikul oligi juba äratus, et tagasi Bukaresti poole startida. Lennujaama jõudes selgus aga, et minu lend oli ülemüüdud ning mulle pakuti hoopis lendu läbi Müncheni. Bukaresti pidin sel juhul jõudma pool tundi lubatust varem ning lisaks saama ka täitsa arvestatava kompensatsiooni koostöö eest :) kas on vaja öelda, mille ma valisin? Vist mitte. :D
Kahe lennu vahe pidi olema umbes 45 minutit, aga minu õnnetuseks hilines esimene lend nii palju, et kui Münchenis maandusin, siis uue lennu boarding oli juba peal. Mul polnud veel uue lennu piletitki käes! :D Otsisin käbedalt Lufthansa leti üles ja palusin abi. Lõppkokkuvõtteks sain Bukaresti lennule viimase koha ning asi läks lausa nii kiireks, et tegin kahe pagasi ja talvemantliga oma elu esimese lennujaamajooksu. Lennule ma igatahes viimase inimesena jõudsin ning Bukarestis maandusin õigel ajal. 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar