kolmapäev, 6. aprill 2016

Teine nädal Eestis

Ei saa kohe kuidagi öelda, et teine nädal kodumaal oleks aeglasemalt läinud kui esimene. 

Teise nädala alguses ootas mind arstivisiit, mida ma olin pikisilmi oodanud. Esimest korda elus saan seda arsti juurde mineku kohta öelda vist :) tegelikult ei olnud selles midagi põnevat ega dramaatilist, lihtsalt üks asi vajas korda ajamist. 
Nimelt tekkis mulle kusagil jaanuarikuus kõrva sisse üks pisike punane punn, mis ajapikku veidi suuremaks kasvas, niiet märtsi alguseks paistis nagu oleks keegi mulle jõhvika või punase sõstra kõrvaauku toppinud. :D nüüd on hea naerda eks, aga alguses olin küll surmkindel, et mul on kas kõrvavähk kallale tulnud või olen ma elu jooksul nii palju lolli juttu kuulama pidanud, et nüüdseks mu vaesele väiksele kõrvale aitas. 
Igatahes arvas nahaarst, et tegemist ei ole millegi muu kui väikese healoomulise kasvajaga, mis võis tekkida kasvõi mingisugusest mikromarrastusest (üldse ei imesta, tihtilugu kuritarvitan vatitikku kõrvu puhastades päris karmilt), mida ma ise isegi tähele ei pruukinud panna. Kuna mu "jõhvikas" asus aga kõrva sees, kust tema seda eemaldada ei saanud, sain ma aja kirurgi juurde. Kuigi mu ajaline järjestus läheb siinkohal sassi, siis räägin etteruttavalt ka ära, et eelmisel teisipäeval ehk kolmandal Eestis oldud nädalal käisin ma mini-operatsioonil ära ja nüüdseks paraneb kõrv juba kenasti :) haiglaks oli mul Fertilitas ning oma opipäeval nägin ma oma XL haiglariietes superkjuut välja. 
Niiet kui kusagil on keegi veel, kes mõne iseärasusega arsti poole pöörduda ei julge, siis ärge põdege, kui juba minu "jõhvikast" jagu saadi, saadakse teie misiganes asjadest arvatavasti ka :)
Veel kuulus mu nädala alguse juurde terve päeva kestnud autohooldus ja remont, mida mina sisustasin poodides kammimise ja uhkes üksinduses kinos käimisega. Vaatasin lõpuks ära "Klassikokkutuleku" ja noh.. ma ei teagi. Ootasin vist midagi enamat ja veidike naljakamaid nalju. Mind sellised kohad väga naerma ei ajanud, mis teisi ajasid ja ma vist naersin hoopis nende kohtade peal, kus keegi teine ei naernud. :D

Neljapäeval käisime tüdrukutega aga hoopis Exit Roomis, kus ma enne käinud ei olnud. Põgenema pidime pommitoast, millega me kahjuks feilisime. Boohoo! No mis teha eks. Vähemalt oli väga-väga lõbus ja kui varsti Eestis tagasi olen, läheme sinna kindlasti uuesti. Tõesti soovitan soojalt ennast ja oma koostööoskusi proovile panna! Tean, et kohe-kohe ehk 9. aprillil toimub Exit Roomis õuduste öö, aga nii kõva naine ma küll pole, et sinna julgeksin minna. :D hiljem premeerisime oma suurt läbikukkumist hilise lõunaga Sesoonis, kus on muide olemas uus kevadmenüü. 

Reede hommikul pakkisime asjad varakult kokku ja sõitsime koos suure sugulasteperega tädile külla, et lihavõttepühi tähistada. Nii kaua kui mina mäletan oleme me alati sinna sõites käinud läbi Keila Rõõmu kaubamajast, niiet see on täiesti traditsiooniks saanud. Muidugi tegin kaasa ka taasavastatud vanakooli vahvleid ja täitsin need veel kohupiimakreemi-vahukoore seguga. Üldiselt toimus üks suur söömine, šampanja joomine, saunatamine, naljategu ja läbisegi lobisemine. Esmakordselt külas olnud sõbrad ütlesid väga tabavalt, et meil on nagu üks suur Itaalia maffiapere, kus kõik räägivad kõvasti ja läbisegi ning puurivad uustulnukaid väga uudishimuliku pilguga. :D ega ma kujutan tegelikult ette küll, et vaiksema iseloomuga inimene võib alguses ära ehmatada küll.. aga põhjust siiski pole, kõik on meil heatahtlikud.
Laupäeval jõudsin koju tagasi, sest õhtuks olid juba uued plaanid soolas. :D käisin sõpradel külas, sõin ülimaitsvaid makroone (vist nakatusin makroonihullusesse, sest need olid jumalikud) ja ühtlasi tähistasime minu ja Martini esmatutvumise kolmandat aastapäeva. Ilma Martinita muidugi. :D õhtu lõpuks jõudsin otsaga Studiosse, kus üle pika aja oli mingi kahtlane pidu, sest muusika oli nagu nii ja naa. Ehket mitte minu maitsele :)
Pühapäevahommikune munakoks
Nädal lõppes taaskord maal käimisega ja tõesõna, ainult taevased väed hoidsid mind mutta kinni jäämast, sest peale lume sulamist oli olukord lihtsalt kohutav! 

PS. Kirjutasin seda postitust vahelduva eduga kokku ligi neli tundi, kes lõpuni jõudis on küll medalit väärt!

2 kommentaari:

  1. Kui ma su kirjeldusest aru sain, siis oli mul ka see jõhvikas kunagi :D Mul oli kaelal ja läks ikka päris suureks. Ühe korra läks katki ka ja verd siis lahmas :D Selle jõhvika nimi mul oli vist veresoonkonna healoomuline kasvajas. Et kui just veresoonele selline mikrohaav tekib või nt pisike sünnimärk katki läheb vms, siis nad tekivadki.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Just täpselt seesama!
      Minul läks see ka paar korda katki, niiet verd voolas mööda lõuga alla nagu mõnes väga verises filmis. :D

      Kustuta