teisipäev, 26. juuli 2016

Rannad ja kukeseened

Ülaloleva pealkirjaga saab möödunud päevad üsna konkreetselt kokku võtta. Olen mööda metsi ringi lonkinud ja erinevates randades peesitanud. Mulle hullult meeldib seenel käia, kahjuks aga ei ole ma seda paar viimast suve teha saanud, sest mind pole peale juuli algust Eestis olnud. Seekord aga olen ja võtan seenelkäigust viimast!
Läksin Martini emmele külla ja tegin kukeseene-sinihallitusjuustu piruka kaasa.
Reedel käisime kontserdil, täpsemalt siis Sanda Nurmsalu ja The Suni omal. Sandra Nurmsalu pole üllllllldse minu maitse kusjuures, ta on kuidagi nii slow, et peale tema esinemist tuli vägisi tukk peale. Tanel Padar ja The Sun aga suutsid publiku (keda polnud üldse palju) kenasti käima tõmmata ja kõik kes tahtsid said niimoodi jalga keerutada, et mulda lendas. 
Tegime kaas-seenetajatega teeõhtu.
Laupäeval-pühapäeval käisime mitmes metsas ning Andineemes ja Valklas rannatamas. Kuigi ma eriline külmavares pole ja veetemperatuuriga muidu ei pirtsuta, siis nädalavahetusel ma vette ei kippunud. Küll aga ei saa sama öelda minu ema ja tädi kohta, kes igalpool nagu noored hülged vette sumasid. :D ühtlasi soovitan kõigile, kes Valklasse satuvad, külastada sealset rannarestot, mis on niii ilus ja hubane koht! Ja appijumal, kui maitsvad koogid seal on! Ma oleks nõus ainuüksi nende beseerulli pärast sinna tagasi sõitma :) 
Täna oli mul üle ilmatuma pika aja täiesti minu päev, mis tähendab seda, et ma saan teha seda mida tahan ja millal tahan. Ma armastan selliseid päevi! Hommikul kimasin otseteed randa ja soojendasin oma konte päikese käes. Vahepeal ikka solberdasin vees ka, sest täna oli minuarust täitsa mõnus vesi. Rahvast oli nagu murdu ja parklast väljasaamisega oli hiljem tükk tegu, aga välja ma siiski sain. Koduteel võtsin veel lõunasöögiks sushit kaasa ja tulingi koju Criminal Minds'i vaatama.  
Ning hetkel on mul lausa nii ilus nägu peas:
Annaks jumal, et peale selle ninaplaastri eemaldamist mu nina ikka pähe jääks!
 

neljapäev, 21. juuli 2016

Paar päeva maal

Mina ei tea kuidas teiega lood on, aga minuga on igatahes nii, et kui ma pakin endale mõnepäevaseks külapeal olemiseks kaasa ühe keskmise põrsa suuruse koti, siis arvatavasti kasutan ma sealt vaid ühte paari pükse, pidžaamat, mõnda raamatut ja hambaharja. Ja kui tuleb mingi spontaanne plaan kusagil öö veeta on mul heal juhul kaasas vaid läätsekarbid ja pass. :D mitte, et ma kurdaks, asi seegi noh!
Iiigatahes läksin ma üleeile maale ning täna tulin koju tagasi ning pakkisin oma suure märsi sama targalt lahti kui ma ta teisipäeval kokku panin. Homme lähen jälle päevaks-paariks kodust ja ära ning parem oleks, et ma oma vigadest õpiks (väga ei usu, aga noh..).
Aga maal oli mõnus! Korjasime marju ja tegime mahla. llgem ettevõtmine ikka, sest kõigepealt sahmid seal põõsas mitu head tundi ja üritad iga hinna eest mitte nõelata saada (kambapeale saime kokku vist seitse sutsakat, ma pääsesin kusjuures, viuh!), siis tuleb õueahju tuli teha ja mahlapress välja tuua. Siis on vaja press tööle panna ja purke pesta ja kuivatada ja kuumutada (ma küll ei ole kindel miks seda protseduuri vaja on, aga vastu ka vaidlema ei hakanud). Õnneks on seltskond meil hea, niiet vaikuse ja igavate juttude osas küll kurta ei saa. 
Hiljem tähistasime sugulastega kahte möödunud sünnipäeva ja tegime aias grilli. Vanaema tahtis kangesti ikka valge lina ja kristallklaasid ka õue tuua, aga õnneks rääkisime ta ära, et seekord ei ole vaja :)
Kõige nooremad sugulased olid ka kohal ja isssssand kui armsad võivad ühed lapsed olla! Väike beebitüdruk N. on maailma kõige armsam daam (ja teeb ka daamile kohaseid rõõmukilkeid) ja R. on lihtsalt nii asjalik väike noormees. Hommikul teeb viisakalt kõigile musu ja seejärel nõuab paari kiiremat ringi murutraktoril. Nahka panna võiks ma need lapsed!
Eile lugesin ma ühe soojaga läbi poolelioleva "Minu Kreeta" ja täitsa mõnus lugemine oli. Õhtul alustasin uue raamatuga ka, milleks on Reelika Lootuse "Ära võetud". Ootused olid vist veidi suuremad, sest minujaoks see raamat natuke venib ning tegevus võiks sutsu kiiremalt käia. Nüüd lihtsalt ootan, et läbi saaks, sest enam pooleli ka ei jäta ju.
Enne magamaminekut veetsime empsi ja vanaemaga ka veidi kvaliteetaega ehk mida teevad kolm põlve naisi enne ööund? Mõõdavad oma vererõhkusid muidugist! Kõik oli õnneks jonksus ja selle tõestuseks ronisin ma kohe täna hommikul ka puu otsa (parema ettekujutuse andmiseks võin lisada, et jalas olid mul leopardimustrilised püksid ja mitu numbrit suuremad kummikud - jah, ma olen üsna glämmikas daam maal). Muidugi mitte ilma põhjuseta, vaid ikka vanema kassi päästma, kelle üks rääbakas küla kass puu otsa ajas ja siis ise suure häälega puu all lõugas. Justnimelt lõugas, sest soliidse kassibaritoniga pole seda kõutsi küll õnnistatud. 
Hiljem tegin veel koju värsket soolakurki kaasa ja korjasin tikreid, et õhtul teleka ees aeleda ja vats värskest kraamist punni süüa. Mis elul nii viga eksole :)
Homme õhtul läheme aga juba kontserdile ja tädi poole ööseks, et laupäeval sealt otse randa põrutada. Minu üheks lemmikrannaks on Andineeme, kus ma küll kaua käinud pole, aga vaevalt, et see vahepeal vähem mõnusaks muutunud on. Muide, millised teie lemmikud ujumiskohad-rannad on?

PS. Instagramis olen ma endiselt kasutaja @liinamols all!
 
 

pühapäev, 17. juuli 2016

Dubrovniku tiiser

Pool juulikuud läbi nagu naksti! Eile jõudsin Dubrovnikust tagasi ja puhkusemuljed on väga head. Põhjalikuma postituse teen ma natuke hiljem, sest kõike ma ühte postitusse pressida küll ei oska. Kuna see oli mu esimene päris puhkus, siis kujutasin ma sellist poppi sihtkohta nagu Dubrovnik ette natuke teistmoodi. Ma arvasin küll, et seal on palju rahvast, aga et seal neid niiiii palju on! Joppenpuhh! Surnuks mind õnneks ei tallutud, aga varba peale astuti küll rohkem kui üks kord. Aga sellegipoolest on Dubrovnik väärt koht, kuhu minna :) soovitan!
Eestist lendasin ma ära laupäeva varahommikul, mis tähendas seda, et reedel otsustasime me Martiniga ühe korraliku datenight'i teha. Käisime Sesoonis söömas ja hiljem kinos seda pulmakaaslaste-otsimise filmi vaatamas. Mulle täitsa meeldis! Ma ei tea, kuidas teiega on, aga minujaoks on ainus õige kino ikkagi Plaza. See lihtsalt on parim kino Tallinnas!
Film lõppes muidugi nii hilja, et magama läksin kella poole kahest ja kella viieks pidin juba lennujaamas olema. Ei pea vist mainimagi, et kõik lennud magasin ma maha. Riias oli meil aega kaheksa tundi, niiet vahepeal jõudsime isegi vanalinnas jalutamas käia ja Lidos süüa. Ahjaa, kokku oli meid 11 inimest ja vaid kolm nendest ei olnud mu sugulased. :D 
Kuna ma lubasin kogu Dubrovka reisukesest põhjalikuma postituse teha (eeldusel, et ma kõike enne ära ei unusta), siis jätan ma jutu siinkohal katki ja lisan tiiseriks hoopiskist mõned pildid.
Muidu on lood nii, et peika on tagasi Bukarestis, kuhu ma talle kolme nädala pärast järgi sõidan. Nii hilja lähen ma Eestist ära sellepärast, et Martinil on enne hooaja algust ettevalmistuslaager ja turniir ning kuna teda siis Bukarestis ei ole, lähen ka mina tagasi siis kui ka tema juba kenasti paikselt linnas tagasi on :) 
Uue nädala alguses on vaja veidi asjalik olla ja mõne "tööasjaga" ühele poole saada, aga nädala teises pooles tahan juba maale sõita. Tahaks lihtsalt võrkkiiges logeleda ja raamatuid lugeda, marju korjata, kukeseeni otsida, randa minna ja reedel veel ühe kontserdi ka ära kuulata. Sellised plaanid siis uueks nädalaks.
Ilusat juulikuu jätku!