neljapäev, 21. juuli 2016

Paar päeva maal

Mina ei tea kuidas teiega lood on, aga minuga on igatahes nii, et kui ma pakin endale mõnepäevaseks külapeal olemiseks kaasa ühe keskmise põrsa suuruse koti, siis arvatavasti kasutan ma sealt vaid ühte paari pükse, pidžaamat, mõnda raamatut ja hambaharja. Ja kui tuleb mingi spontaanne plaan kusagil öö veeta on mul heal juhul kaasas vaid läätsekarbid ja pass. :D mitte, et ma kurdaks, asi seegi noh!
Iiigatahes läksin ma üleeile maale ning täna tulin koju tagasi ning pakkisin oma suure märsi sama targalt lahti kui ma ta teisipäeval kokku panin. Homme lähen jälle päevaks-paariks kodust ja ära ning parem oleks, et ma oma vigadest õpiks (väga ei usu, aga noh..).
Aga maal oli mõnus! Korjasime marju ja tegime mahla. llgem ettevõtmine ikka, sest kõigepealt sahmid seal põõsas mitu head tundi ja üritad iga hinna eest mitte nõelata saada (kambapeale saime kokku vist seitse sutsakat, ma pääsesin kusjuures, viuh!), siis tuleb õueahju tuli teha ja mahlapress välja tuua. Siis on vaja press tööle panna ja purke pesta ja kuivatada ja kuumutada (ma küll ei ole kindel miks seda protseduuri vaja on, aga vastu ka vaidlema ei hakanud). Õnneks on seltskond meil hea, niiet vaikuse ja igavate juttude osas küll kurta ei saa. 
Hiljem tähistasime sugulastega kahte möödunud sünnipäeva ja tegime aias grilli. Vanaema tahtis kangesti ikka valge lina ja kristallklaasid ka õue tuua, aga õnneks rääkisime ta ära, et seekord ei ole vaja :)
Kõige nooremad sugulased olid ka kohal ja isssssand kui armsad võivad ühed lapsed olla! Väike beebitüdruk N. on maailma kõige armsam daam (ja teeb ka daamile kohaseid rõõmukilkeid) ja R. on lihtsalt nii asjalik väike noormees. Hommikul teeb viisakalt kõigile musu ja seejärel nõuab paari kiiremat ringi murutraktoril. Nahka panna võiks ma need lapsed!
Eile lugesin ma ühe soojaga läbi poolelioleva "Minu Kreeta" ja täitsa mõnus lugemine oli. Õhtul alustasin uue raamatuga ka, milleks on Reelika Lootuse "Ära võetud". Ootused olid vist veidi suuremad, sest minujaoks see raamat natuke venib ning tegevus võiks sutsu kiiremalt käia. Nüüd lihtsalt ootan, et läbi saaks, sest enam pooleli ka ei jäta ju.
Enne magamaminekut veetsime empsi ja vanaemaga ka veidi kvaliteetaega ehk mida teevad kolm põlve naisi enne ööund? Mõõdavad oma vererõhkusid muidugist! Kõik oli õnneks jonksus ja selle tõestuseks ronisin ma kohe täna hommikul ka puu otsa (parema ettekujutuse andmiseks võin lisada, et jalas olid mul leopardimustrilised püksid ja mitu numbrit suuremad kummikud - jah, ma olen üsna glämmikas daam maal). Muidugi mitte ilma põhjuseta, vaid ikka vanema kassi päästma, kelle üks rääbakas küla kass puu otsa ajas ja siis ise suure häälega puu all lõugas. Justnimelt lõugas, sest soliidse kassibaritoniga pole seda kõutsi küll õnnistatud. 
Hiljem tegin veel koju värsket soolakurki kaasa ja korjasin tikreid, et õhtul teleka ees aeleda ja vats värskest kraamist punni süüa. Mis elul nii viga eksole :)
Homme õhtul läheme aga juba kontserdile ja tädi poole ööseks, et laupäeval sealt otse randa põrutada. Minu üheks lemmikrannaks on Andineeme, kus ma küll kaua käinud pole, aga vaevalt, et see vahepeal vähem mõnusaks muutunud on. Muide, millised teie lemmikud ujumiskohad-rannad on?

PS. Instagramis olen ma endiselt kasutaja @liinamols all!
 
 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar