kolmapäev, 31. august 2016

Augustikuu viimane päev

Ma olen ikka täielik hommikuinimene! Nii hea oli täna varakult ärgata, ennast valmis sättida ja siis rahulikult oma hommikupuder kinni pista. Peale kaheksat astusin juba uksest välja ja kiirustasin koos tuhandete teiste bukarestlastega metroo peale. Nagu täitsa mingi asjalik inimene noh!
Kodust jõudsin kooli täpselt tunni ajaga. Kõlab nagu ma elaks kusagil koopas, et nii kaua aega võttis, aga tegelt asub meie kodu kesklinnast umbes seitsme kilomeetri kaugusel. Ja kuna iga asi võtab aega ning ega tipptunnil kesklinnaski kerge oma tempos kõndida ei ole, sest inimesi on niiii palju, siis kokku lähebki tunnike ära. Koolis oli aga hirmus tore :) kõik oli täpne, õpetaja hästi tore ja teised õpilased asjalikud. Päris tühja koha pealt pole sinna keegi tulnud, st kõik ikka midagi juba rumeenia keelest teavad. Hea on koolis käia, kui asju oskad. :D ma olin tegelt täitsa üllatunud, et esimese tunniga nii palju materjali läbi töötasime. Seda parem on muidugi, sest see tähendab vaid seda, et õpimegi palju ja täie raha eest.
Pärast kooli premeerisin ennast (sest kes ühes tunnis on käinud, on juba jube tubli) väikese tiiruga kesklinna kaubamajas, mis on muuseas Bukaresti vanim. Ega seal mingeid erilisi poode ei olnud, vaid ikka need samad mis mujalgi. Küll aga sattusin NYX-i toodete allahindluse peale ja sealt ikka paar asja ostsin.
Kojujõudes avastasin ukselingi küljest tutika Ikea kataloogi. Suurlinnas elamise rõõmud! Selle päeva saaks veel paremaks teha ainult see kui Martini tiim täna mängu võidaks :) täna on nimelt hooaja esimene mäng ja kuidas olekski aastat veel parem alustada kui mitte võiduga.
Hakkangi nüüd mängu vaatama ja peale seda keeran juba ühed mõnusad Caesari wrapid kokku :) retsepti leidsin SIIT.

teisipäev, 30. august 2016

Enne kooli algust

Mina ei tea kuidas teiega lood on, aga minu lemmik aeg aastast on just sügis. Sügis on kuidagi mõnus ja rahulik aeg, mil peale eriti tempokat suve saab veidi hinge tõmmata ja tavapärasesse rutiini tagasi laskuda. Teisalt on sügis jällegi uus ja põnev aeg, sest noh, kooli algus ja nii.. Üle paari aasta olen ka mina sellest sügisest taas koolilaps, sest nagu ma juba ühes vanemas postituses mainisin, olen ma nüüd keeltekoolis kirjas. 
Esimene kord pean ma kohal olema juba homme hommikul ja kuna ma täpselt ei tea, kui kaua mul aega võtab, et õigeks ajaks kohale jõuda, siis otsustasin ma, et hakkan nii igaksjuhuks kella kaheksa paiku liikuma. Siis olen ma raudpolt kindlalt poole kümneks õiges majas. Jah, olen arvestanud ka sellega, et äkki ma vahepeal eksin teelt ning sel juhul peaks mul aega kenasti varus olema, et lõpuks ikkagi õigesse kohta jõuda. :D kõik on planeerimise küsimus eksole!
Akna taga ei ole ole muidugi veel midagi sügise nägu, sest hetkel näitab kraadiklaas 31 kraadi sooja ja ikka päris kuum on. Ma ausalt ootan neid vihmasemaid ilmasid juba nii väga! 
Mõtlesin tükk aega, et mida homme selga panna, et mõnus olla oleks. Homseks lubab õnneks mõned kraadid jahedamat ilma, niiet peaks pikkade pükstega kannatama olla küll. Muidu oleks ju ideaalne mõni kleit või seelik selga visata, aga üks, mida ma oma lühikese metroosõitja karjääriga õppinud olen, on see, et metroosse lendleva sabaga minna ei tohi. :D seal on selline tuul, et juba esimese korraga nägin ma vähemalt kolme tšiki trussasid ja teisel korral näitasin juba ise kah. 
Sellise outfiti panin ma endale igatahes homseks valmis nagu tublile koolijütsile kohane. Taoline järgmise päeva asjade valmispaneku komme on mul vist juba põhikoolist peale ja ma ausaltöeldes ei kujutaks oma hommikust rutiini isegi teisiti ette. Selles mõttes, et kõige rohkem aega ju nõuabki see kapi ees taidlemine, et mida sealt küll välja valida. Klassika - kapp riideid täis, aga selga pole midagi panna.
Järgmises postituses saan juba esimese tunni muljeid jagada ja loodetavasti kirjutada kuidas ma ära ei eksinud :)
 

esmaspäev, 29. august 2016

Meigi alla ja meigi peale

Veel mõnda aega tagasi ei viitsinud ma ei aega ega raha raisata meigialuskreemile ning kinnitusspreile. Ma ei teagi kas ma väga ei uskunud, et need midagi tegelikult ka aitavad või milles asi oli, aga neid ma igatahes ei kasutanud.
Mida rohkem ma aga youtube-st erinevaid tutoriale või muid taolisi videoid vaatasin, tekkis mul huvi primerite ja setting sprayde vastu. Noh, et näha, kas need üldse midagi muudavad. 
Esmalt kasutasin ma primerina Nivea Men Sensitive Post Shave Balm'i, mida kõik youtube'i ilugurud taevani kiidavad ja paljud lausa parimaks meigialuskreemiks peavad. Kuna mul sel ajal seda toodet millegagi võrrelda polnud, arvasin ma, et noh, ju ta siis on hea kui kõik räägivad. :D nüüdseks aga on mul võrdlusmaterjal olemas Lumene Beauty Base niisutava ja valgustpeegeldeva meigialuskreemi (link) näol ning võin hands down öelda, et viimane on selles võistluses kindel võitja. Kui Nivea palsam on üsna vedel ja kleepuv, siis Lumene kreem on parjalt paksu koostisega ning nägu kleepuma ei jäta. Peale primeri kasutamist jääb nägu mõnusalt kumav ning ülejäänud meigi tegemine läheb ladusalt.
Meigi tegemise viimase sammuna pihustan ma näole Melvita Organic Rose Beauty näospreid (link), mis kogu meigi terveks päevaks paigale kinnitab. Oi kui mõnus lõhn sellel on! Ühteaegu värske ja samas ka kergelt magus. 
Eilse päeva jooksul pidi mu meik kannatama nii kolmekümnekraadist kuumust kui ka vihma ning õhtul koju jõudes nägi mu nägu sama värske välja kui hommikul kodust lahkudes (ainult silmaalustesse kortsukestesse oli veidi puudrit kogunenud). Isegi päikesepuuder oli omal kohal ja ei olnud rõvedaks läinud! :D Õhtul nägu pestes ei tule meik samuti ilma seebi või muu puhastusvahendita maha, sest on lihtsalt nii kindlalt paigale sätitud. 
Niiet vastus minu küsimusele - jah, primer ja kinnitussprei aitavad kindlalt kaasa sellele, et meik terve päeva värske ja kena püsiks.
 

reede, 26. august 2016

Reedesed lobisemised

Oii kui halb üllatus mind ühel hommikul köögis ootas! Kes muu kui väikesed räpased sipelgad! Võeh, ma ütlen. Nagu.. kust nad tulid? Miks nad tulid? Mida nad tahavad? Eks ma tegelt saan aru miks nad tulid, sest meil on siin ju nii ilus ja mõnus kodu, et kes siis siia kolida ei tahaks. Ebaviisakas neist ikkagi niimoodi kutsumata külla pressida. 
Oleme neid nüüd hoolega iga päev mürgitanud, aga nad on üsna sitked vennikesed ning eriti nad alla anda ka ei taha, pressivad ikka läbi pragude tuppa. Rumeenia ehituskvaliteet on ka nagu ta on. Pealtnäha on kõik timm, aga eks praaki on ka ikka palju. Kui me Bacaus elasime, siis oli meil korter megaimeliku kujuga majas. Näete, sellises:
Ärge seda raami väga judgegige, see on siis tehtud kui igasugused instafiltrid veel popid olid. :D
Kui kõvemat vihma sadas, siis tuli ausõna iga toa laest vett alla. Kui maavärinad olid, mõtlesin ma iga kord, et kas see maja ikka püsima jääb või kukub kolinaga külili. Aga vot võta näpust, minuteada püsib püsti ta seal tänapäevani. 
Esmaspäevaõhtul oli siin nii hull äikesetorm, et ma paar korda peaaegu karjatasin kui välk kärgatas. Okei-okei, ma päris päriselt ei karjunud nagu ehmatusest vaid pigem oli see peikale suunatud kisa, et kas ta juba ükskord tuleb mu juurde magamistuppa mind koleduste eest kaitsma või ei tule. Lõpuks ikka meelitustega tuli :)
Siin on hoopis teistmoodi äike kui Eestis. Siin sähvib äike nagu pidevalt, aga üldse ei mürista. Mõned üksikud korrad ehk. Leidsin fb-st nii ägeda pildi ka, mille ma siia oma jutu näiteks teile vaatamiseks panen:
Foto: Octav Dragan
Eile sõitsime metrooga kesklinna, et mu tulevane kool üle vaadata ja kindlaks teha, et ma ikka õigesse majja lähen ja nõudma kukun, et keegi mind õpetaks. Ei olnud midagi rasket ja loodetavasti on mul nädalapärast veel tee meeles. Ja metrooga sõita on niii hea! Bukaresti ummikuid silmas pidades oli see, kes metroo-ideele tuli, ikka üks väga tark inimene. Hüvasti taksod, mina sõidan nüüd vaid metrooga!
Vahepeal tõmbasime veel kahepeale liitri sangriat sisse, et siis kuul koos, koju tagasi sõita :) soojamaa elu noh!
Ma ei tea, kas osad teist lõpetavad järgmise statementi peale minu blogi lugemise ära, aga.. ma pole elu sees ühtegi "The Fast and the Furious'e" osa näinud. Noh, kuni eilseni ei olnud tegelikult. Peika oli üsnagi šokeeritud ja nii ma siis nõustusingi temaga koos esimese osa ära vaatama (jah, ma olen teadlik, et ma andsin kuradile sõrme ja nüüd tuleb ka kõik teised ära vaadata). Ainult siis olin nõus vaatama kui ikka piisavalt filmijuurde nosimist on. Oli küll:
Nüüd aga pole siin enam lobisemist miskit, sest mõned asjad tahavad tegemist. Õhtuks tahan selle Pille-Riinu retsepti järgi lasanjet ja värskeid soolakurke teha. Eks annan teada, kuidas välja tulid!

teisipäev, 23. august 2016

Juuksehooldus peale blondeerimist

Kui ma paar nädalat tagasi oma juuksed märgatavalt lühemaks lõikasin, siis lubasin ma endale pühalikult, et hakkan nende eest nii head hoolt kandma, et mitte ainumastki katkist juukseotsa mu peast enam ei leia! 100% ma seda lubadust kahjuks pidanud ei ole, sest täna nägin lausa kahte pooldunud juukseotsa, aga võrreldes sellega, mitu karva mu peas kokku on siis on see väike asi. 
Juuksuris käisin ma kolm nädalat tagasi ning just ükspäev vaatasin, et juba on väljakasvu mitme millimeetri võrra. Süüdistan selles B-kompleks vitamiine, mida ma iga päev nosin. Lakk vohab, nii mis hirmus! Võin ka käsi südamel öelda, et selle kolme nädala jooksul ei ole ma kordagi kasutanud fööni ning sirgendades olen alati kasutanud kuumakaitset. Kasutan seda Cutrini kuumakaitset ja midagi halba mul selle öelda pole. Vastupidi - tundub, et ta tõesti kaitseb juukseid, sest sirgendan juukseid peaaegu igapäevaselt ning nagu eelpool öeldud, siis katkised mu jookseotsad hetkel ei ole. Lisaks meeldib mulle väga selle toote lõhn, parajalt keemiline ja parajalt magus :)
Peale juustepesu ning vahel ka niisama, kasutan ma Davinesi juukseõli (link), mille kohta lugesin ma siit. Pean ütlema, et minu jaoks on kõige parem reklaam just teiste blogijate soovitused. Arvan, et enamus mu uutest iluostudest tuleneb just sellest, mida ma antud toote kohta mõnest blogist lugenud olen. Muidugi on seal vahe sees, sest kui ühel hetkel kümmekond blogijat ühte firmat kiitma kukub, siis see mind selle firma tooteid ostma ei saada. Kui aga keegi annab siira soovituse asjast mida ta ise kasutab, tekitab see minus huvi. Ma ei ütle, et ma iga positiivse arvustuse põhjal endale sama toote ostan, aga näiteks antud juukseõliga oli lihtsalt ajastus õige. Mina otsisin head juukseõli ning umbes sellel ajal leidsingi ma eelpool lingitud postituse :)
Davinesi juukseõli kohta saan ma tõesti öelda vaid head - alates sellest, et see lõhnab imeliselt kuni selleni välja, et ta muudab juuksed nii pehmeks ja säravaks. Kes kahtleb, kas see õli tema juustele sobib, siis Tradehouse müüb seda ka 12 ml testrina, mis on minuarust katsetamiseks päris paras kogus.
Paar korda nädalas teen juustele maski kookosõliga. Panen aga juustesse kamaluga õli, keeran krunni pähe ja lasen sellel seal mitu tundi kuni üleöö mõjuda ning hiljem pesen korralikult välja. Ei tea kas ta ka mõjub, aga ega ta paha ka ei tee :)

Kui kellelgi mõnda head juuksemaski soovitada on, siis kuulan meeleldi!

pühapäev, 21. august 2016

Toidust, meigist ja septembrikuust

Olen mitu head päeva saanud siin üksiku naisterahva elu elada ja kujutate ette, polegi veel uut peikat majja toonud! Kuna mu algupärane elukaaslane ikkagi täna koju tuleb, siis tegin lausa teist (!!) korda sel nädalal süüa. Eks ta nii kipub olema, et üksi olles lihtsalt ei viitsi vaaritada, sest ise on ju ikka palju toredam võileiba järada ja smuutit juua. Jube palav on Bukarestis ikka ka (hetkel +33), niiet ega väga soe toit ei isutagi. Tegingi hoopis makaronisalatit ja brownie't. Esimest korda elus kukkus selline brownie välja, et ei tahagi sellega naabermaja katust sihtida, vaid seda hoopis süüa. Mis jällegi tekitab omakorda probleemi, sest brownie pole just teabmis tervislik toit (halleluuja 300g võid!) ja kui ma seda nii palju sööks, kui ma tegelt tahaks, siis ei oleks ma enam kõige ilusam vaatepilt. Hingelt paksu preili probleemid :)

Ma pole peale 2. juulit omale nii öelda full face meiki teinud ja kuna mul sel nädalal aega lõputult käes oli, pühkisin ma oma pintslitelt tolmu maha ja hakkasin jälle kätt harjutama. Kes veel ei tea, siis mulle hullult meeldib meiki teha ja igasuguseid tooteid katsetada. Isegi lainerijoon, vana sindrinahk, tuli täitsa okeilt välja!
 
Mis siis veel uut? Septembri alguses tulevad meile nädalaks Martini ema ja ristiema külla. Aga selles suhtes on see väga easy-peasy-lemon-squeezy värk, et kuna nad meil siin juba kolmandad külalised on, siis pole midagi vaja nuputada, et kuhu neid viia ja kuhu mitte. I got this :) paar satsi külalisi veel ja võin ennast juba Bukaresti giidina kirja panna!
Kirjapanekutest rääkides.. Panin ennast keeltekooli kirja, mis algab juba 31. augustil peale. Nii tore mu arust! September on ikka selline kooli alguse kuu ja sellel aastal hakkab mul ka päriselt koos septembriga kool. Kahju, et mul ainult ühte kaustikut vaja on ja korralikku koolišopingut ei saagi teha. Noh, et ostaks ikka õpikupabereid ja akvarelle või miskit.
Tahaks veel sellist asja, et Martinil tuleks üks vaba nädalavahetus, sest mul hullult kipitab selle Budapesti minekuga. Vaatasin juba kaardilt, et Bukarestist Budapesti sõidaks ära umbes üheksa tunniga, niiet kui varahommikul minema hakata, oleks juba pealelõunal kohal. Nii äge väike reisuke oleks :) saaks mu vana Lana Del Rey plaati kedrata ja tanklatoitu süüa ja oma imelikke nalju teha. 

Aijah, kõigile "Geordie Shore'i" fännidele (nagu ma ise) soovitan vaadata sellist MTV sarja nagu "Are You the One?". Ma olen terve nädala korralikku binge watchingut teinud ja suutnud peaaegu kolm hooaega ära vaadata. Jah, mõne talent on pillimäng või kaugushüpe, mina aga olen kiir-sarjavaataja. Ise ka uhke. 

Tänaseks kõik! Lähen nüüd vaatan kööki, sest ma tõesõna kuulen kuidas üks paks brownie mind oma šokolaadise häälega hüüab :)

neljapäev, 18. august 2016

Smuutit ja suppi!

Kas teate, mida ma hetkel jubedalt armastan? Püreesuppe! Ja smuutisid! Ja kirsijogurtit! Praegu seda kirja pannes saan ise ka aru, et selle oleks kirja pannud nagu keegi hambutu inimene, aga tegelt on mu hammastega kõik jonksus, lihtsalt selline.. kreemiste ja sametiste asjade isu on. 
Tegin täna nii hea supi, et ossamumeie! Praadisin potis natuke sibulat ja küüslauku ning lisasin lusikatäie Marks&Spenceri vürtsikat kastet (Amarillo chilli relish). Siis panin potti ühe tükeldatud kõrvitsa (pudelkõrvits on vist sellise pikliku kõrvitsa nimetus) ja paar porgandit. Kuna mul pirukateost oli suvikõrvitsat ja baklažaani alles, viskasin ka need sinna lisaks. Valasin paraja sortsu kuuma vett peale, lisasin kaks puljongikuubikut ja lasin kogu kupatusel seal umbes pool tundi podiseda. Lõpuks püreestasin kõik ära, maitsestasin soola ja pipraga ning lisasin natuke kohvikoort ning sulatatud juustu.
Pannil praadisin veel natuke peekonit ja röstisin peekonirasvas veidi saiakuubikuid ning lõpuks viskasin need supile peale. Appii kui hea see sai! Natuke isegi pugistasin pihku naerda, et Martin hetkel Makedoonias on ja ma kõik ise ära süüa saan. Selline armastav pruut olengi :)

Nagu eelpool öeldud siis lisaks püreesuppidele on eriti hea minek ka smuutidel. Ei tea, kas see on kuidagi sellega seotud, et lihaisu on mul hetkel nullilähedane ja sellearvelt on kõige värske isu sedavõrd suurem, või on see lihtsalt juhuste kokkulangevus. Nii mõnus on igal õhtul endale üks suurem smuuti kokku keerata, siis diivanil "Friendsi" vaadata ja seda külma sametist jooki kaanida.. Mmm, elu!
Minu hetkelemmik on muuseas maailma lihtsaim - paar banaani, peotäis spinatit, paras kogus külmutatud marjasegu ja natuke vett ka, et smuuti natuke vedelam tuleks. Ja ei midagi muud! Retsepte on olemas suht lõpmatuseni, niiet igaüks saab midagi just vastavalt oma maitsele kokku keerata.

kolmapäev, 17. august 2016

Dubrovnik: osa kaks

 Loe esimest osa SIIT.

Teisipäevaks olime ühe büroo kaudu endale kolme saare paaditripi kinni pannud. Ütleme nii, et ma kujutasin seda asja natuke teisiti ette kui tegelikult välja kukkus. Algatuseks lubati meid meie kodu lähedalt peale võtta, mida õnneks ka tehti. Hiljem selgus muidugi, et me oleks võinud ka jala sadamasse jalutada, sest see oli kodust umbes viie minuti kaugusel. Aga sellest peale võtmisest.. :D juhiks oli mingi õudne jorss (kes hiljem osutus laevakapteniks), kellel - kuulake seda - vedelesid armatuuril lihtsalt mustad trussad! Paras mulle, et sellist vaatepilti juhtusin nägema, sest ise ju pidevalt lõõbin, et reisile minnes peavad trussikud ja pass ikka kaasas olema.
Paat ise oli suht vana kolu, mille väljasõit hilines ligi tund aega. Meeskond oli üsna johmane ja lubatud lõunasööki serveeriti lubatud kella kolme asemel juba esimesele saarele jõudes (!). Saared ise olid muidugi väga ilusad, lubatud "sandy beaches" olid ka olemas, aga rannariba pikkus oli mingi 50 meetrit. Ahjaa, merisiile oli seal samuti sõna otseses mõttes jalaga segada. Loo moraal - ära usu kõike, mida lubatakse :)
Kolmapäevast tegime šopingupäeva ja tuulasime mõnuga mööda poode. Leidsin endale roheka maika, leopardimustrilised kodupüksid, kõrvarõngad, halli pusa ja ühe t-särgi. Midagi üleliigset ei ostnud ja olen kõiki asju pidevalt kasutanud ka, niiet emotsiooniostud need ei olnud ja kappi seisma ei jää.
Neljapäevaks olime me aga välja valinud ühepäevase reisi Montenegrosse. Kuna me tegime seda sama büroo kaudu, mille kaudu paaditripi valisime, siis olime natuke skeptilised, et mis meile seekord vastu saadetakse. Kõik läks aga lepase reega ja kohale sõitis kõigi mugavustega minibuss koos kahe juhiga. Montenegro on nii ilus riik ja kellel võimalust, siis külastage seda kindlalt! Kahjuks on aga Montenegroga sellised lood nagu paljude ilusa loodusega riikidega - inimesed ei oska hinnata seda, mis on neile antud ja ei oska seda ilusat ümbrust ka hoida. Käisime Kotoris ja Budva linnas ning Kotor meeldis mulle kindlalt palju rohkem kui Budva, mis oli lihtsalt üks suur linn, suurte hoonetega. Kuigi ka Budval oli üks suur pluss - meie giid viis meid lõunale ühte kohta, kus menüüd olid isegi eestikeelsed!
Reedeks-laupäevaks meil enam suuri plaane ei olnud. Sõitsime lihtsalt bussiga natuke kaugemale, käisime poodides ja rannas. Reede päeval ja öösel sadas hullult vihma ja selline äikesetorm oli, et ma olin jumalast kindel, et nüüd paneb küll majakatus minema, aga õnneks jäi kõik ikka omale kohale. Vihma tuli niimoodi, et trepp, mis meie maja kõrvalt üles tänavale viis, oli nagu kosk. Meil oli muidugi vaja sinna pläterdama ja pilte tegema minna, hea, et vool endaga kaasa ei viinud. Naabritel oli muidugi nalja nabani kui me seal ringi trallasime, ma olin veel pidžaamaväel kusjuures. Aga noh, yolo eksole. Laupäeval tegime veel linnapeal aega parajaks ja kella viiest olimegi juba lennujaamas, et tagasi koju sõita.
Oppa, saingi kõik lõpuks kirja ja rohkem postitusi Horvaatia teemadel ei tule, nüüdsest kuulete ikka vaid minu Bukaresti tegemistest ja Eesti asjadest. Endiselt on oodatud kõik küsimused, mis teil tekkima peaksid!

esmaspäev, 15. august 2016

Dubrovnik: osa üks

Nagu ma siin millalgi suure suuga lubasin siis hakkan ma lõpuks ometi Dubrovniku reisi postitustega pihta. Noh, et kunagi endal hea lugeda mis me seal kõik ette võtsime. Äkki saab isegi keegi siit sama reisi planeerides midagi kasulikku lugeda :)
Dubrovnikusse lendasime me 9. juulil ja olime seal täpselt nädal aega. Lendasime Air Balticuga läbi Riia ja piletid läksid maksma umbes 220 eurot (tasub talvistel soodusmüükidel silm peal hoida). Kokku oli meid lõpuks üksteist inimest, kellest kolm ei kuulnud minu sugulaste hulka. Niiet üsna suur grupp tuli lõpuks kokku :) majutuse otsisime www.booking.com lehelt ja üheteist inimese kohta oli meil kolm eraldiolevat korterit. Minu korteris (link) oli kokku viis inimest, teises neli ja kolmandas kaks inimest. Teiste kahe korteri kohta ma rääkida ei oska, aga oma korteriga jäime me küll ülimalt rahule. 
Fun fact - korterite üürikuulutustes ei maini keegi, et mida lähemal korter on kesklinnale, seda rohkem trepiastmeid sinna viib. :D meie korter asus kesklinnast umbes kahe kilomeetri kaugusel ning kesklinna sõitsime me bussiga (peatus oli suht ukse ees, pilet oli natuke vähem kui kaks eurot). Meie korteri juurde mingeid treppe ei viinud, aga ühe korteri juurde viis ligi kakssada astet ja teise juurde peaaegu kolmsada. Saate aru, KOLMSADA TREPIASTET!? Ja sa trambid neid iga issanda päev üles-alla, üles-alla ja 35 kraadi päikest laksab lagipähe. Need, kes kõige kõrgemas korteris elasid, küsisid trepil jalga puhkavate kohalike käest, et kas läheb kergemaks ka, aga ei pidavat minema. :D
Kohale jõudsime me umbes kell viis õhtul ja peale veidikest puhkamist jalutasime me kesklinna, et kõik koos õhtust süüa. Restorane on Dubrovkas muidugi maa ja ilm ning hinnaklass on suht sama, mis Eestis, võib-olla natuke odavamgi.  
Pühapäeval võtsime esimeseks plaaniks minna randa, sest noh.. puhkus! Meie maja perenaine juhatas meid küll ühte ujumiskohta, aga see polnud päris selline koht nagu meie ette kujutasime. Dubrovka kohta on jumalast õige öelda, et vesi on, aga vette ei saa. Noh, kui just kalju pealt pommi hüpata ei kavatse. Meie ei kavatsenud. 
Randa me ikkagi sel päeval jõudsime ja esimene rand jäi ka minu lemmikuks (Lapad Beach). Õhtuks oli meil plaan minna sõitma cable cariga. See oli hästi tore mu arust muidu :) vaade oli kõrgelt ilus ja sõit üles oli ka äge. Reisi kuupäevadega joppas meil ka täiega, sest juhtumisi oli pühapäev Dubrovniku suvefestivali esimene päev, niiet terve linn oli melu täis ja õhtu grande finale oli umbes kümneminutiline ilutulestik, mida lasti otse mere pealt. Selleks ajaks olime me ennast juba kenasti merevaatega restorani istuma sättinud, jõime veini ja nautisime vaadet - nagu öeldud, puhkus noh!
Minu emme arvatavasti.. selfitamas
Esmaspäeval otsustasime jalutada linnamüüril ja sellele ringi peale teha. Ümber vanalinna jookseb nimelt kahe kilomeetri pikkune müür, mille peal jalutada saab. Kes sinna minna kavatseb, siis veepudel on kohustuslik asi, mida kaasa võtta! Seal oli ikka VÄGA kuum. Peale müüril käiku läksime hoopis "linnaranda", mis mulle absoluutselt ei meeldinud. See oli hullult pisike ja liiva asemel olid seal väikesed vastikud teravad kivid, mille peal kõndimine oli tõeline piin. Mina muideks ujusingi nii, et veepiirini kõndisin plätudega ja vees olles võtsin nad kätte ja nii nad mul olidki nagu lestad käes. :D peale rannatamist tahtsin veel läbi käia Game of Thrones´i (sarja fännid ilmselgelt teavad, et osa sarjast on Dubrovnikus filmitud) fännipoest, kust ma eelmisel õhtul juhtumisi mööda jalutasin ja mille järts siis oma kümme meetrit poest välja ulatus. Mul oli esmaspäeval rohkem õnne ja enam järjekorda polnud. Hinnad olid muidugi ulmelised, aga tühja käega keeldusin ma sealt lahkumast.

Kliendid võisid selle peal pilti ka teha, aga ma nägin kahjuks peale suurt rannatamist rääbakas to the max välja, niiet mina pilti ei soovinud.
Siinkohal jätan jutu katki ja kirjutan edasi juba järgmises postituses, sest kes see ikka mu loba nii pikalt lugeda jaksab. Endalgi juba raskusi. Kui kellelgi mingeid küsimusi tekib, siis jätke julgelt postituste alla.
Küsisin emalt rannas, et kas ta ikka korralikult kreemi pani. Vandus pühalikult, et pani. Hiljem selgus "et mõni koht jäi vist vahele jah".
 
 

laupäev, 13. august 2016

Vastused viiekümne viiele küsimusele

Istun hetkel hirmsama nohu ja külmetusega üksinda kodus (maapõhja nean need lennukibatsillid!) ning hakkan ennast nüüd lõbustama küsimustega, mida väidetavalt keegi ei küsi. Kusjuures ega ma ei olegi ju varem taolist postitust teinud, niiet kui teil on neid igav lugeda, siis ma usun, et vähemalt mul on põnev vastata :)
 
1. Kas sa magad riidekapiuksed lahti või kinni? 
Kuna ma armastan korras üldpilti, siis on kapiuksed ja sahtlid mul alati kinni. Väljaarvatud muidugi siis kui ma sealt parasjagu midagi otsin
2. Kas sa võtad hotellidest tasuta šampoone ja dušigeele koju kaasa? 
Ei võta, eelistan neid, mis mul kodus olemas on
3. Kas sa lõikad ajakirjadest välja kuponge, kuid ei kasuta neid kunagi? 
Ei lõika. Kuigi mingid hessikupongid vedelesid mul terve suve autos. :D
4. Kas sa oleksid rünnatud pigem karu või mesilaste poolt?
Raudpolt mesilaste ju. Selles mõttes, et ma olen "Revenanti" näinud küll ja tean, mis karu teha oskab..
5. Kas sul on kortsud? 
Kahjuks küll, peamiselt laubal
6. Kas sa naeratad alati piltidel? 
Kui ma nüüd mõtlema hakkan, siis tuleb vist nii välja jah. Postituse alguses olev pilt tõestab muidugi vastupidist. :D
7. Kas sa loed oma samme?
Selline tobe komme on mul ainult trepist üles tulles. Ja võin spoilerina ära öelda, et enamustel kortermaja treppidel on üheksa astet
8. Kas sa oled metsas pissinud?
Oh yes!
9. Kas sa oled tantsinud isegi siis kui muusika ei mängi?
Vahel on selline komme tõesti :)
10. Kas sa närid oma pastakaid/pliiatseid?
Kooliajal kindlasti, enam mitte. Eriline lemmik oli harilik, mida ikka kenasti pureda andis
11. Mis suuruses voodi sul on?
Meie kodus on vist 180x200 suuruses voodi
12. Mis on su selle nädala lemmiklaul?
Taukari "Tähti täis on öö"
13. Kas sinu arust on okei, kui mehed kannavad roosat?
Täitsa okei! Küll aga ei ole okei igasugused neoonvärvi riided. No no no!
14. Kas sa vaatad ikka veel multikaid?
 Ei vaata
15. Mida sa õhtusöögi kõrvale jood?
Tavaliselt vett, vahel ka veini
16. Mis kastme sisse pistad kananagitsad?
Arvatavasti mingisuguse majoneesikastme sisse
17. Mis on sinu lemmiksöök?
No see mul ikka aegajalt vahetub, kuigi sushi on alati kindlapeale minek. Hetkel meeldivad veel hirmsasti kukeseened :)
18. Mis filmi võiksid sa lõpmatuseni vaadata?
Mõtlesin praegu kohe tükk aega ja vot ei teagi. Küll aga oskan ma seda öelda sarja kohta ning neid on mul lausa kaks - "Sex and the City" ja "Friends". Ma vist olen seda juba siin blogis maininud ka, et Rumeenias tulevad need kaks sarja ühe kanali pealt niimoodi, et kui ühel nädalal peaks sari läbi saama, hakkab see uuel nädalal jälle esimesest osast peale. Ei kurda! :D
19. Millal sa viimati kirjutasid kellelegi kirja paberil?
Arvan, et see oli algklassides, kui onutütrega suured kirjasõbrad olime ja kaua aega posti teel üksteisele kirjutasime
20. Kas sa oskad autol õli vahetada? 
Täiesti iseseisvalt ei oska
21. Oled sa kunagi saanud kiiruse ületamise eest trahvi?
Ptüi-ptüi-ptüi! Ei ole
22. Mis on sinu lemmikvõileib?
Hetkel on selleks röstitud sepik, avokaado ja rohke sidrunipipraga
23. Millal sa tavaliselt magama lähed? 
Noo kui "Friends" lõppeb, ehk kell 11 voodisse ja enne 12 ma juba magan
24. Kas sa oled laisk?
Pean ennast üsna usinaks inimeseks, kellel vahel on ka laiskusehood :)
25. Kui olid laps, kelleks end Halloweenil riietasid? 
Ma ei tea, kas ma mäletan õigesti, et Mardipäeval riietas ema mu alati kasukasse pluss muud aksessuaarid lisaks ning Kadripäeval olin arvatavasti valges öösärgis. :D
26. Kui paljusid keeli sa rääkida oskad?
Lisaks eesti ja inglise keelele saan ma un pic hakkama ka rumeenia keelega
27. Kas sa tellid mõnda ajakirja?
Ei telli
28. Kas sa vaatad seebioopereid?
Päris mark, aga sel suvel Eestis olles olin isegi "Vaprate ja ilusate" eluoluga kursis. :D no judgement, pliis!
29. Kas sa kardad kõrgust? 
Ei karda
30. Kas sa laulad autos?
Autos, kodus, poes, vannis - you name it!
31. Kas sa laulad duši all? 
Jah
32. Kas sa tantsid autos?
Kas kätega vehkimine loeb?
33. Viimati tegid autoportree fotograafi juures?
Liiga ammu! Arvatavasti aastal 2013
34. Kas sa arvad, et muusikalid on igavad? 
Kahjuks ei ole ma eriti palju muusikale vaatamas käinud, aga igavaks ma neid ka ei pea
35. Kas jõulud on stressirohked?
Pigem mitte. Ainult natuke
36. Lemmikkook?
Beseerull värskete marjadega või napoleonikook :)
37. Kas sa usud vaimudesse? 
Usun hingedesse ja mõttejõudu. Samuti usun, et sõnal on suur võim
38. Kas sul on olnud kunagi deja-vu tunnet? 
Jaa, ikka
39. Kas sa võtad igapäevaselt vitamiine?
Jah, võtan B-kompleks vitamiine, mis on head närvisüsteemile, nahale ja juustele
40. Prisma, Selver või Rimi? 
Selver
41. Nike või Adidas? 
Oleneb esemest. Vist on ikka nii, et mõlemal on väga lahedaid asju. Näiteks olen ma väga suur Adidas Superstaride fänn, aga samas meeldivad mulle Nike Dunk Sky Hi-d ka hullupööra
42. Cheetos või Lays? 
Lays, rohelised!
43. Metspähklid või päevalilleseemned? 
Metspähklid
44. Oled sa kunagi võtnud tantsukursuseid?
Jah, põhikoolis
45. Kas sa oskad oma keele torusse panna?
Oskan
46. Oled sa kunagi nutnud kui oled väga õnnelik?
Muidugi! Ma olen väga emotsionaalne inimene ja üldiselt on ka kõik emotsioonid mu silmamunadest loetavad. :D
47. Kuum või külm tee?  
Ei kumbki, mulle ei meeldi tee
48. Tee või kohv?
Kohv, ilma suhkruta ja rohke koorega
49. Mis on su lemmikvärv?
Ka need vahetuvad mul pidevalt - hetkel hall, beež, army green ja bordoopunane
50. Kas sa saad hinge kinni hoida, ilma et hoiaksid nina kinni? 
Saan
51. Kas sa oskad hästi ujuda?
No põhja ei lähe
52. Oled sa kunagi mingi võistluse võitnud?
Ikka olen. Kuidagi eriti eredalt on meeles 2. klassi maakonna emakeele olümpiaad, vist sellepärast, et see oli esimene tõsisem võit. :D
53. Kummad on paremad, kas mustad või rohelised oliivid?
Mustad, rohelised on liiga soolased
54. Kas sa vingud niikaua kuni saad oma tahtmise? 
Vingun vist peamiselt siis kui jonnituur peal on, aga niipea kui Martin on nõus mu tahtmist tegema, hakkab mul enda pärast häbi ja lõpetan ära. :D vähemalt ma ise arvan nii
55. Kas sa oled kannatlik?
Ma olen VÄGA kannatlik inimene.