Nädalavahetus mere ääres

Kuna nädalavahetus oli Martinil taaskord vaba, otsustasime me kohe juhust kasutada, Bukarest hüljata ja mereäärsesse Constantasse põrutada. Bukarestist asub Constanta umbes kahe ja poole sõidutunni kaugusel ja sinna viib lausa kiirtee, mis teeb selle sõidu ülimugavaks. Suvel on Constanta kohe errrriti populaarne, sest noh, meri ja melu ja ööelu :) lausa Rumeenia Miamiks kutsutakse seda paika! Praegu oli seal rahulik ja vaikne, tänavad suht tühjad, ainult tuul keerutas lehti ja lained loksusid. Selline mõnus sügisene väikelinna elu (rahvaarvult viies linn Rumeenias, umbes 230 000 elanikku).

Ööbisime väikeses hotellis, mis oli ideaalse koha peal - ühel pool meri ja teisel pool vanalinn. Saime auto ära parkida ja rahulikult mööda linna ringi jalutada. Constanta kuulsaim vaatamisväärsus on kindlasti vana kasiino, mis näeb nii uhke ja suursugune välja, et mõte hakkab kohe liikuma, kuidas seal kunagi inimesed lõbutsemas käisid. Daamid kandsid pikki kindaid ja tegid pitsist suitsu, mehed kandsid kübaraid ja smokinguid.. Või midagi taolist.

Kahjuks on see kasiino juba oma kakskümmend aastat niisama seisnud ja keegi seda korda pole teinud. Puhas lollus mu arust ju! 

Ilm oli üsna külm ja vahepeal oli lihtsalt kohustuslik ennast kokteili, latte ja tiramisuga soojendamas käia. Üldse oli meil mingi täielik söömise, mõnnamise ja lebotamise nädalavahetus. Mitte, et ma kurdaks, jumala eest! 

Peale linnapeal jalutamist pikutasime natuke toas ja hiljem sõime hotelli restoranis õhtust. Pudeli veini panime kah nahavahele, lobisesime põnevatel suhteteemadel ning ööuni oli kohe eriti magus :)

Hommikul suutsin ma lausa kella kaheksani magada ja peale seda passisin punnis silmadega magavat peikat, et see läbi une mu pilku tunneks ja lõpuks ka üles ärkaks. Ei mõjunud. Enne ühtteist ta igatahes ikka ärkas (st ma äratasin) ning peale oma asjade kokkupanekut läksime linnapeale hommikusööki otsima. Ma tellisin ühe megajuustuse omleti ning kuigi ma arvasin, et juustu ei saa kunagi liiga palju olla, siis oli paari tunni pärast selge, et saab ikka küll. Nimelt sõitsime veel peale hommikusööki mööda Mamaiat (300m laiune rannariba, meeletult populaarne suvituskoht, ainult hotellid seal olidki) ning rasvase omleti ja paraja kiiruse tulemusena kannatasin ma sellise carsick'i all, et veel magamaminneski oli paha olla. 

Enne kojusõitu käisime veel kaubamajas, kus ma nägin üüratusuurt NYX-i poodi ja muidugi tulin sealt väikese kotiga tagasi Bukaresti. Kuidas siis muidu onju!

Enne kojujõudmist käisime veel toidupoes varusid täiendamas ning edasi tuligi juba mõnus telekavaatamise ja kaisus kossutamise õhtu. 

Sellised weekend getaway nädalavahetused on minuarust nii mõnusad ja vajalikud. Kuigi meil saab peikaga koguaja pulli ja nalja ja kõik on nii armas ja hea, on ikkagi mõnus vahel ka kusagil mujal seda pulli ja nalja ja armsuseid ja headusi teha :) niiet minupoolne soovitus - võtke kätte ja bronnige kusagile võõrasse linna tuba (nt Airbnb-s ja Booking.com-is on väga häid pakkumisi) ning lihtsalt nautige seda aega üksteisega või iseendaga.  

Asjad, mida enam poest ei saa

Et nädalavahetusel ostmata jäänud asjade arvelt natuke tasa teha, tegin eile peale kooli kaubamajas väikese tiiru ja vaatasin mis pakutakse. Peeping the scene nagu mulle ikka öelda meeldib. H&M-ist sain endale lõpuks sellised retuusid, nagu ma tahtnud olen, ehk veidike paksemast ja tugevamast materjalist. Et kann läbi ei kumaks ja nii.

Seal vanas (üks Bukaresti vanimaid keskuseid mu teada) kaubamajas on üks hästi hea kosmeetikapood, kus on koguaja mingid allahindlused ja esindatud on terve rodu brände. Primerile ja kulmugeelile lisaks (mille järgi ma sinna tegelt läksingi) haarasin ka kaks näomaski kaasa, millest ma selle parempoolsema juba eile õhtul ära kasutasin. Not too shabby, ma ütleks! Ühe euro eest sai maski küll ja rohkemgi veel.

Lisaks tahtsin ma osta oma lemmik peitekreemi, milleks on Maybelline Fit Me Concealer (toon 10), aga mida pole seda pole. Mul hakkab juba hirm tekkima, et äkki seda ei tehtagi enam juurde, sest kui mõtlema hakata, siis pole ma seda siin vist üldse kusagil näinud. Selles suhtes, et ega ma paranoiline pole, sest seda, et mu lemmikud tooted kusagile ära kaovad on liigagi tihti juhtunud. 

Ma ei tea, kas nii vana asja keegi enam mäletab, aga kunagi ammu kui ma alles pubekas olin ja salaja pidudel käisin, oli hästi popp selline jänesepildiga gin. Igatahes mulle see meeldis, aga vot, ühel hetkel seda enam ei müüdud. Või olin ma lihtsalt selline noor kõri, et tõmbasin kõik jänesegini kaevud kuivaks. Sama asi juhtus minu all time lemmik ripsmetušiga, milleks on Maybelline Define a Lash. Tegelikult saaks seda küll ebayst tellida, aga sellisel juhul tuleks postikulu umbes kaks korda suurem kui ripsmetuši enda maksumus on. Veel olid kunagi müügil ühed hästi head silmatilgad, mis silmade punetuse suht koheselt ära võtsid (et peale seda hullu jänesegini paugutamist ikka silma selgeks saaks, hahaa) ja üliniisutavad olid. Nime ma kahjuks ei mäleta, aga valges karbis olid ja sinine kiri oli peal. Ja kas neid enam apteegist saab? Muidugi mitte! Siis meeldisid mulle hirmsasti ühed vene leivasnäkid, mis olid kalamarja maitsega (kindlasti mitte kõigile, sest üks mu sõbranna ütles nende kohta, et pidavat maitsema nagu koeratoit). Nendest võib ainult unistada, sest poes pole ma neid nüüdseks näinud oma kümme aastat vist. Ja ka see pole veel kõik - paari aasta eest oli müügil Sherwoodi (?) ploomisiider, mida praeguseks samuti enam poelettidelt ei leia. Neid asju, mis kusagile musta auku kadunud on, on kindlasti veel, aga kõik nad hetkel mulle küll ei meenu. Kuidas teiega, on teil olnud mingeid lemmiktooteid, mida enam poest ei saa?

 

Postist, šoppamisest ja muidugi toidust

Juhhuu, üle pika aja saime me Eestimaalt kirja! Ja mitte ainult kirja, vaid lausa kutse. Tegelikult see niivõrd suur üllatus ei olnudki, kuna saatja meile sellest juba varem teada andis. Üllatus oli ikka see, et see üldse kohale jõudis. :D kirjade ja pakkide kättesaamisega on siin alati üks jant muideks. Suurlinnaelu noh! Meile sõbrapäevaks saadetud šokolaad näiteks elab siiani kusagil Bukaresti peal big city life'i. Või on ammu kellelgi läbi pesemise käinud. 

Nädalavahetus läks ajalukku kirja kui üks suur šoppamise nädalavahetus. Õigupoolest läks ajalukku fakt, et tuulasime poodides kaks päeva ja mina kui teada-tuntud ilusate asjade huviline ei ostnud isegi patsikummi ega sokipaari mitte! Milline rahaline kahjum kohalikele äridele! Peika aga oli seekord hirmus sõiduvees ja leidis endale selle eest terve sügisgarderoobi. :D kolm paari jalatseid nagu nalja kapis juures (ja tal on niigi mingi kaks korda rohkem jalatseid kui mul)! Mehed on ikka praktilised - kui ikka poodi minna, siis niimoodi minna, et on käidud. 

Vahepeal mugisime kohvikus kooke, pumpkin spice latte't (mille fänn ma endiselt pole, sest see on niii magus, et peale ühte lonksu tahaks kilo heeringat peale süüa) ja jääteed ning lasime aga edasi. 

Hommikud hakkavad juba üsna pimedaks kiskuma, niiet kui ma koolipäeva hommikul kell 6.45 ärkan, siis ei saa ikka esimese hooga üldse aru, et mis see äratuskell keset südaööd pläriseb. Eile hommikul juhtusin just kella helisemise ajal unenäos nägema, et ühes käes oli mul mingi kook vist (hingelt paksu preili elu :D) ja kui kella kinni hakkasin panema, siis tegin seda ikka vasaku käega, sest paremas on mul ju koogitükk :) täitsa tobu ikka!

Muidu on mõnus, saab ennast pleedi sisse kerida ja küünlaid põletada. Köögis tahan samuti üha enam küpsetada ja soojasid ning maitsvaid vormiroogasid valmistada. Eile tegingi karjusepirukat (retsept pärit SIIT) ning välja kukkus see imehea. Takkapihta tegin veel juustukoogi ka valmis, aga sellest mul blogikõlbulist pilti veel tehtud ei ole.

Nüüd peaks natuke sättima, sest varsti jõuab Martin trennist koju ning siis on meil plaan kinno minna ja mu uut lemmikut karamellipopkorni süüa. Ja ikka filmi ka vaadata :)

Oktoobriplaanid

Ilusat õpetajate päeva kõik õpetajannad ja õpetajad! Olge ikka sama ässad ja targutajad edasi kui muidu! Raudset närvi ja häid nalju! :)

Ma ise küll teadupärast hetkel õpetajana ei tööta, aga alushariduse pedagoogi paber on mul varnast võtta küll ning oma armsas lasteaias töötasin ma mitu aastat jutti. Sellegipoolest ootasid mind koolist koju jõudes mu lemmikud gladioolid, mis mu peika mulle õpetajate päeva puhul toonud oli. Nii armas onju!

Ostsin eile oktoobri lõpuks lennupiletid ära ja lendan esimest korda LOTiga. Sain need piletid uskumatult soodsa hinnaga ning minu suureks rõõmuks on suur pagas hinna sees. Yass! See tähendab vaid seda, et saan ohtralt veini ja erinevaid outfitte kaasa võtta :) Eestisse jõudes ootavad mind (nagu tavaks on saanud) esimese asjana juuksur ja lash lift, sest hetkel näen ma juba küll üsna rääbis välja. Ülejäänud kolm nädalat kannan juukseid vist ainult krunnis, sest väljakasv hakkab juba igasuguseid piire ületama. 

Kohe peale kojujõudmist läheb aga suuremaks tralliks, sest reedel-laupäeval on ees ootamas kaks sünnipäeva, mis tõotavad tulla hästi toredad. Nagu juba öeldud - jumal tänatud, et mul suur pagas on ja ma mitmeid pidurüüsid kaasa võtta saan :)

Veel on meid oktoobri lõpus ees ootamas üks väline fotosessioon, et vanast peast ikka hea vaadata oleks kui noored ja pringid me kunagi olime. Nali naljaks, aga tegelikult pole ma kunagi endast pilte teha lasknud ning ma usun, et nüüd on paras aeg käes, et oma edevus valla lasta. Märkus iseendale: mõtle, mida selleks puhuks selga panna!

Kuna ma terve nädala pole üldse mingeid pilte teinud, siis panen selle imeliku lobapostituse lõpuks siia kaks pilti.. saiast. Esimene pilt on tehtud mingist eelmise nädala hommikusöögist, kui juba magamaminnes ruskasid lõime ja kokku leppisime, et hommikuks sööme pirotškasid. Meil on nimelt maja kõrval väike patiserie, kust igasuguseid erinevaid struudleid osta saab ning saiarallil Martin sel hommikul käiski.

Teine pilt on aga täitsa minu oma köögist pärit, kui peikat koju ootasin ja sidruni-beseekoogi ning singi-juustu rulle küpsetasin.