teisipäev, 15. november 2016

Päev pärast kihlumist ehk kuidas ma olin sunnitud iseendale politsei kutsuma

Kui eilne postitus oli läbinisti romantiline ja armas, siis täna kirjutan ma vastukaaluks sellest, mis juhtus minuga pärast kihlumist. Olgu tänane postitus hoiatuseks tulevastele kihlujatele, kui lolliks võib üks inimene pärast nii suurt üllatust minna. :D olen teid hoiatanud!
Mul on nimelt hirmus peenikesed sõrmed (selgus, et lausa suurus 14,5) ja iseenesest mõistetavalt oli minu kihlasõrmus mulle suur. Päev pärast kihlumist otsustasin kullassepa* juurde minna, et see parajaks teha. Sõitsin mööda Järvevana teed, suunaga Mustamäelt Ülemistele kui olin ületamas raudteeülesõitu. Enne aga märkasin, et okei, punane tuli läks põlema, st rong tuleb ja peab seisma jääma. Jäin seisma ja olin juhtumisi esimene auto enne ülesõitu. Passisin seal rahulikult ringi ja mõtlesin oma kihlamõtteid kui järsku kuulsin, et käis väike kolks. Vaatan ringi - ei näinud nagu midagi, kust see hääl tulla võiks. Aga siiiis! Vaatasin üle parema õla tagasi ja mida ma näen - tõkkepuu on ennast kenasti mulle tagaklaasile külitama sättinud. Tundsin ennast hetkega lihtsalt kõige rumalama inimesena maailmas. Kuidas-kuidas-kuidas ma ei märganud, et ma lihtsalt tõkkepuu all seisma jäin? Olgu öeldud, et tegelikult on seal kaks ülesõitu järjest ja samuti ka kaks tõkkepuud. Ja kuna seal tõkkepuu ja tegeliku ülesõidu vahel on veel hea mitukümmend meetrit ruumi, siis ju ma eeldasin, et tõkkepuu jääb minust ettepoole (ega ma nagu spets ei vaadanud ka enne, sest noh, selline asi ju minuga ikkagi esmakordne).
Olin siis omast arust jube kaval ja lasin autol natuke ettepoole liikuda (kuna ees ju ruumi oli), sest ma arvasin, et siis see tõkkepuu lihtsalt liigub sujuvalt oma loomulikku asendisse. Aga vot mulle üllatust kui see näkane tõkkepuu selle lükke peale hoopiski posti küljest ära tuli ja suure kolinaga maha kukkus!
stupid photo:  440070489.gif
Selleks hetkeks oli mul juba nii häbi, et olin valmis maa alla vajuma ja mulla ka veel peale kraapima. Ega siis muud üle ei jäänudki kui läksin autost välja, seisin käed puusas ja inspekteerisin olukorda. :D kuna ma liiklust kinni panna ei tahtnud, siis tugev naine nagu ma olen, vinnasin selle kuradi tõkkepuu sealt tee pealt kõnniteele. Terve selle paar minutit kui ma seal toimetasin, ma lihtsalt tundsin, kuidas minu taga autodes ootavad inimesed mind silmadega puurisid ja mu üle naersid. Ega ma ise oleks samamoodi teinud kui mina see loll seal väljas poleks olnud! :D
Rong oli selleks ajaks juba mööda läinud ja mina sõitsin kiirelt üle, jäin ohukatega tee äärde seisma ja helistasin Martinile. Ta arvas, et kindlasti peaksin ma politsesisse helistama, sest seal on kaamerad üleval ja pärast on mingi jama, et ma lihtsalt minema sõitsin. Ja vanglas abielluda oleks veits kehvake. Helistasin siis politseisse, rääkisin oma loo ära ja pidin jääma politseid ootama. Ootasin mingi kümme minutit kui tagasi helistati ja öeldi, et sellepärast politsei kohale ei tule, tuleb hoopis raudtee esindaja, kellega me siis asjad korda saame ajada. Ootasin siis veel umbes 45 minutit, mille jooksul ma korduvalt oma kurba ja süüdlaslikku ilmet harjutada sain. :D lõpuks vaatasin, et mingi auto tuli kohale, läksin kribinal sinna ja kukkusin ette ja taha vabandama. See mees kes seal oli kruttis juba tõkkepuud tagasi posti külge ja küsis ainult tugeva vene aktsendiga, et "kõik korras, ise korras, auto korras, leke pole", mul oli nii, et jajaa, kõik korras, ainult see tõkkepuu noh! :D Ta arvas, et kõik on taaskord korras ja võime sõbralikult lahku minna küll. Ma olin nii rõõmus, et olin sunnitud teda lausa käega katsuma (ärge küsige miks) ja ega palju puudu polnud, et talle ühe matsaka musi oleks ka veel teinud.
Inimesed räägivad küll "rasedaajust", et asjad kipuvad ununema ja oled kole hajameelne, aga olgu tõde teiega - on olemas ka "kihlaaju" ja mina olen selle elav näide :) olen seda lugu vist sama palju rääkinud kui seda, kuidas Martin mind endale naiseks palus, sest ega oma lollust ja head nalja ei saa siis ainult endale hoida.

* kellel samamoodi on vaja muuta valgest kullast sõrmust, siis seda teevad Tallinnas vähesed - nt Viru Keskuses oleva Goldtime'i poe kullasepp. Soovitan!

4 kommentaari:

  1. hahaha appikee ma kujutan ette kui mark see olukord oli :D :D :D See ülesõit on minu meelest ka täiesti segane ja halvasti märgistatud, alati kardan, et pean sinna esimeseks jääma kui rong tuleb :D

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Mul oli juba nii next level häbi, et ma isegi ei suutnud punastada enam.. lihtsalt olin. :D mul ka väike hirm sees nüüd!

      Kustuta
  2. Ega väga muud ei ole lisada jah. :D

    VastaKustuta