neljapäev, 10. november 2016

Tagasi blogilainele

Tsiteerides oma suurt lemmikut Bruno Mars'i, siis: "Guess who's back again?"
No ei ole minust inimest, kes Eestis olles blogisse kirjutama jõuaks. Seda kasvõi sellisel lihtsalt põhjusel, et oma arvutit ma kaasa vedada ei viitsi ja veelgi vähem viitsiksin ma postitusi kirjutada telefonis või tahvelarvutiga. Viitsimatuse tipp on muidugi see, et lugeda ei viitsi ma ka teiste blogisid, niiet hetkel ootab mind Bloglovin'is üle 200 lugemata postituse. Ja nüüd ma neid siis ajapikku järgi loengi, sest minu sisemine kontrollifriik ei luba asju niisama vahele jätta. 
Ega ma väga ei oskagi oma vahepealseid tegemisi kuidagi järjestada, sest tehtud sai vist kõike. Mõndade sõbrannadega ma küll kohtuda ei jõudnud, aga pole hullu, sest veidi enam kui kuu aja pärast pakin oma kohvri uuesti kokku ja lendan jõuludeks kodumaale. 
Püüan teha nii, et need postitused liiga pikaks ei läheks ja neis mingigi loogiline järjestus oleks. Kes see siis viitsib mu kilomeetriseid jutte lugeda, mis alguse saavad näiteks sellega kuidas mul maandumisel kõrv nii hullult valutama hakkas, et löö või lennukiaken eest ja hüppa välja ning lõppevad sellega kuidas on nüüdsest minu sõrmes hiiglama ilus sõrmus ja ma ennast eluks ajaks Martinile lubasin. Kõik ikka järjekorras eks :)
Pean veel ära mainima, et niii imelik oli lumisest ja jõulumeeleolus Eestist tulla sügisesse Bukaresti, kus mind tervitas vihm ja üle kümne kraadi sooja. Väga ennast sellest heidutada aga ma ei lase, sest eile sõime juba jõulusööki ja oii kui hea see oli. Ahjukartulid ja kaste, peekonisse keeratud verivorstid, hapukurgid ja peedisalat. Ja muidugi sinep ja leib. Ainult mulgikapsad olid puudu (just mulgikapsad, that's the shit).
Enne Eestisse minekut sain ma ühele poole ka oma keeltekooliga, niiet selle kursuse ja nende kaaslastega on mul selleks korraks kõik. Mõtlen veel, kas alustada uuest aastast järgmise mooduliga või mida selles vallas üldse teha, sest kuigi mulle kursuse ülesehitus meeldis, tundsin ma, et suulisest poolest jäi seal siiski puudu (mida ma just rohkem harjutada tahaks). Ahjaa, ühe toreda tuttava skoorisin ma sealt juurde küll ning novembri lõpus olemegi nende pere juurde Tänupüha õhtusöögile oodatud. Nii armas mu arust, et nad meid külla ootavad! 
Postituse lõppu kaks pilti minust ja minu kihlatust (appike!), millest esimene on tehtud sünnipäeval-slash-"Tagasi kooli" teemapeol ning teine minu kalli Mari juubelipeol.
 

4 kommentaari:

  1. Palju õnne teile ja üksmeelset edasi rühkimist SELLE erilise päeva poole :)!

    VastaKustuta
  2. Oii, sa näed niiii kena viimasel pildil välja!

    VastaKustuta