neljapäev, 15. detsember 2016

Minevikumood

Ma peaks praegu umbes kolmesaja muu asjaga tegelema, aga vot võta näpust, üldse ei viitsi. Tegelt ma olen niigi tubli olnud täna juba, pakkisin natuke asju, saatsin meile, broneerisin aegu, tegin lõunasöögi ja trummipõrin.. lakkisin küüned ära!
Otsisin arvutist ühte dokumenti ja juhtumisi sattusin oma vanade piltide kausta läbi lappama. Päris mark ikka, mida sealt leida võib. :D jagan mõnda pilti siia ka, aga mitte palju, sest liiga palju häbi pole ka korraga hea.
Millal veel siis väike (orkuti)pilt teha kui kell neli hommikul peolt koju minnes? Ma arvan, et selle pildi tegemise ajal olin ma gümnaasiumilaps ja supervärviline baleriina oli vägagi in style. A mis pidu oli? Kellega ma seal käisin? Mis laigud need seal maas on? 
Selle pildi ajalugu ma vähemalt tean! See oli üks aastavahetuspidu ning teemaks oli vene stiil. Ma küll ei tea kui stiilne ma olin, aga püss oli mul kaasas ja punased sukapüksid olid jalas.
Sellise outfitga käisin ma ühes pulmas. See pluus on muuseas üle kümne aasta vana ja endiselt mu kapis esindatud. Seelik on ka alles, aga seda ei ole ma juba ammuilma kandnud. Ei meeldi enam lihtsalt.
Käisime ühel kevadel Kakerdaja rabas ning see päev on ajaloos kirjas kui mu maolähedaseim kogemus üldse. Astusime nimelt Mariga vaskussile peale ja nagu daamidele kohane - panime igaüks oma suunas jooksu. Õnneks uss meid kätte ei saanud. Seljas on mul mu maailma lemmikuim Obamaga t-särk, millel oli kirjas DOPE. Särk on siiani alles, aga Obama kulus ammu maha.
See kleit oli mu täielik suvehitt! Mu arust sobis ta mulle ülihästi, aga enam ma seda vist selga ei pane kuigi mu kapis on ta siiani. Ja need juuksed noh! Nii pikad, läikivad ja ilusad. Annaks armas jumal mulle kannatust, et ma oma juuste eest ka edaspidi nii head hoolt kanda viitsiksin kui ma seda siis tegin.
Ma täpselt ei tea, miks me Mariga keset südasuve vanad mantlid-kasukad kaltsukottidest välja koukida otsustasime, aga tõestusmaterjal on olemas, et seda me tegime. See kasukas on vist praeguseks mingi kolmkümmend aastat vana ja juttude järgi on see pea kõiki mu suguvõsa lapsi talvel soojas hoidnud. Olge rahulikud, mitte ühel ja samal talvel, meil on kõigil ikka vanusevahet ka. 
Sellel kleidil on minu jaoks suur emotsionaalne väärtus ning kuigi ma seda enam ei kanna, ei ole ma seda sellegipoolest ära visanud. Sellel samal õhtul kui see pilt tehtud on, sain ma nimelt Martiniga tuttavaks. Praegu ma vaatan küll, et see on suht mingi öösärgi mustriga, aga ju sel oma võlu oli, kui ma tookord oma (praeguseks juba) kihlatule sellega meelde jäin.
See pilt on tehtud 2013. aastal Klaipedas. Martini tollane klubi mängis millegipärast leedukatega ning mina koos sõpradega otsustasin seda mängu vaatama sõita. Nii tore kohtumine oli, sest enne seda polnud me kolm ja pool kuud üksteist näinud. Kõik mu pildilolevad riided on mul kenasti alles, ainult kandnud ei ole ma neid enam ammu. Martin kandis oma outfiti arvatavasti ribadeks ning sellest enam midagi alles ei ole.

Aga aitab nüüd lobast! Homme, samal ajal, olen ma juba Eestis ning hetkeseisuga tulen ma sinna pooltühja kohvriga. Kuna kuu aega ma vaid paari riidehilbuga olla ei taha, siis tuleb see kohver mul nüüd täis laduda. Ma ei hakka lubama, et ma Eestis olles mingi hirmus tubli blogija olen, aga instagrami postitan ma kindlasti (@liinamols).

2 kommentaari:

  1. Mul olid täpselt samasugused roosad baleriinad :D

    Ja mu arust niii armas, et sa ikka mäletad (ja oled alles hoidnud) kleidi, milles Martinit kohtasid! :)

    VastaKustuta
  2. Me olime ikka täiega moodsad siis!
    Kusjuures mul on üliiiihea mälu selles osas, kes kus mida kandis. :D ma ei tea, mis ma eile tegin, aga ma tean, mida näiteks mu ema neli aastat tagasi kellegi sünnipäeval kandis. :D

    VastaKustuta