teisipäev, 31. jaanuar 2017

Lemmikblogid

Mõtlesin, et aasta esimene kuu (jõuan veel, viimane päev siiski!) oleks üsna sobilik selleks, et panna kirja oma pikemaaegsed lemmikblogid. Kontrollisin just Bloglovin'ist järele ja minu blogilistis on hetkel 82 blogi, millel ma silma peal hoian. Lemmikud on mul muidugi sellised, mis aegajalt kohti vahetavad, aga põhituumik on vist ikka üsna samasugune. Vahel muidugi avastan kusagilt midagi uut ja siis loen selle blogi otsast lõpuni läbi nagu raamatu. Aitab kuidagi sisse elada või nii :) 
Lemmikuks osutunud blogide juures on minu jaoks oluline see, et blogija suudaks ka sõnadega head nalja edasi anda. Mõnel tuleb see nagu muuseas välja, teine aga ilmselgelt püüab, kuid no mida sa teed, kui ei õnnestu. Call me grammar nazi, aga mulle meeldib kui blogija tunneb õigekirja. Näpuga ma järge ei aja ja kui blogi ikka meeldib, siis lugemata ka ei jäta, aga vead jäävad vahel silma ikka. Ning jah, ma olen teadlik, et ka mina teen vigu!
Tähtis on ofc ka see, et jutt oleks ladus ja huvitav lugeda. Sellega on vist nii, et mõni inimene suudab loo sellest kuidas ta vanaema sünnipäeval käis nii põnevalt kirja panna, et loe ja imesta, kui samas teise inimese reisimuljed ajavad lihtsalt une peale. 
Veel meeldib mulle hirmsasti see, kui blogijal on oma stiil. Ehket "oma" sõnad, mida ta tihti kasutab, oma ütlused, oma naljad.. See annab ikka täiega palju juurde.

Minu lemmikblogid on teie ees (suvalises järjekorras, nii nagu Bloglovin'is silma jäävad):
  • Seiklused ja jutud - Anu lihtsalt oskab nii toredasti elust Kanadas kirjutada, et loe ja naudi. Kui te seda blogi veel avastanud ei ole, siis ausõna, nüüd on aeg!
  • Pille Blogi - Kui Bloglovin'is uute postituste listi ette viskab ning seal ka Pille blogi postitus olemas on, valin ma tavaliselt just selle esimeseks loetavaks. Ta lihtsalt oskab nii värvikalt ja naljakalt elu kirjeldada, et ajab kohe kõva häälega naerma (aka sweatpants couture).
  • Mesiliis - Liisi blogist leian ma tihtipeale nii palju äratundmishetki, et temaga on mul kohati hästi kerge samastuda. Ning kui sa juba teise blogijaga palju sarnasusi leiad, meiksib senssi, et tema elu ja tegemised sulle huvi pakuvad.
  • Meie Käopesa - Sest kes siis Mirjami postitusi ei ootaks? Äärmiselt sisukad postitused, huvitavad vlogid, imearmas pere ning ilusad fotod. Ja kas ma üldse pean retseptidest rääkima!? Muide, ühel hommikul arutasime peikaga, et millised on hetkel meie lemmiksöögid ning Martin ütles, et tema lemmik on minu tehtud chili con carne, mille retsept on juhtumisi pärit just Mirjami sulest. Suurimad tänud! :)
  • Life of Liisa -  Liisa kirjutab erinevatel teemadel väga põnevaid ja sisukaid postitusi, mida hirmus huvitav lugeda on. Lisaks kuulub tema kanal Youtube's kindlasti mu lemmikute hulka, sest positiivset ja ilusat inimest on ikka hea jälgida.
  • Kati Ollino - Mulle väga meeledib Kati postitusi/pilte jälgida, sest tegemist on stiilse inimesega, kes lihtsalt oskab nii ägedaid outfitte kokku panna, et ajab lausa kadedaks :)
  • Kaju Köök - Hands down on Olga minu lemmik kokandusblogija Eestis. Lisaks headele retseptidele kirjutab ta ka niisama huvitavalt elust-olust, mis tema blogi teistest sama suunitlusega blogidest eristab.
  • Costany's Sparkles - Triinu Liisi postitusi meeldib mulle lugeda just sellepärast, et tegu on äärmiselt positiivse ja armsa inimesega, kes vist küll kunagi ei vingu ja kellegi kohta halvasti ei ütle. Samuti on tal toredad vlogid, kus ta oma kasvava perekonna tegemisi-toimetusi jagab.
  • britiblogi.ee - Kuigi minu ja Briti elud on väga erinevad, tunnen ma tihti tema blogi lugedes äratundmisrõõmu, et keegi Eestist eemaloleku ilu ja valu samamoodi mõistab kui mina. Samuti meeldib mulle jälgida tema armsa perekonna tegemisi läbi vlogikaamera.
  • Do it for yourself! - Hiie-Liini blogi avastasin ma.. vot enam ei teagi, kust ma selle avastasin, aga tore, et avastasin. Oma aktiivse eluviisi ja positiivse ellusuhtumisega peaks ta igaühele vaid eeskujuks olema. Tema retseptidest/toidupiltidest saan ma nii mõnigi kord inspiratsiooni.
  • Eliise blogi - Mäletan, et Eliise blogi leidsin ma kunagi ammu ning jälgisin seda päris tükk aega. Vahepeal jäi see mul aga kusagile kadunuks ning kui eelmisel aastal see uuesti pilti tuli, hakkasin seda jälle rõõmuga lugema. Mulle on alati meeldinud Eliise pildid ning äärmiselt hea analüüsioskus, mis teeb tema postitused täiega huvitavaks.
  • Ninel - Mulle meeldib Nineli stiil - nii see kuidas ta kirjutab kui ka see, mida ta selga paneb. Postitusi on kerge lugeda ning õnneks lisab ta nende postituste juurde ka tublisti ilusaid pilte. Uusi vloge ootan ma alati pikisilmi kuid kahjuks pole ta neid viimasel ajal eriti teinud.
Millised on teie lemmikud? Äkki avastan midagi uut ning saan uue "raamatuga" peale hakata, hehe. 
 

esmaspäev, 30. jaanuar 2017

VLOG: köök, autovlog & Bukaresti vanalinn

Annan auka, et järgmine postitus tuleb niisama jutupostitus, aga seekord kohe ei saa teisiti kui pean alustama nädalavahetuse vlogiga. Ma olen vlogimisest hetkel ikka täiega hooked :) kellele vlogid ei meeldi, siis kannatage ära pliis, küll mul varsti esmane tuhin üle läheb!
Nädalavahetus läks lihtsalt lennates mööda. Laupäeva hommik ja plõks! - pühapäeva õhtu. Selles suhtes mulle meeldib, et aeg kiirelt läheb, sest praegu on selline so-so aeg. Ei ole enam ilusat talve vaid kõik on ühtlaselt hall. Kevadet ka veel nagu ei paista ja siis ongi praegu selline mode peal, et ah, läheks see aeg juba lihtsalt mööda.
Pole vist mõtet hakata üle kordama, mis me nädalavahetusel tegime, sest saate ju kõike ise vlogist vaadata. Seekord sai kuidagi jube palju autos lobisemise juttu, aga taaskord - kannatage ära. Ühtlasi kannatage siis juba see ka ära, et ma pidevalt oma naljade peale naeran. :D ja, et ma üldse nii palju selles vlogis naeran. Ma ausalt ei tea, mis värk sellega on.

Sellel nädalal avan oma siinse käsipallihooaja kah, sest kolmapäeval on Martini klubil selle aasta esimene mäng ja otseloomulikult olen ma platsis. Vaja asjad üle vaadata (jah, olen kursis, et ma kõlan nagu väike boss).

Lõpetuseks shoutout kõigile MKR-i fännitaridele - eile algas uus hooaeg! YASSSS!
 
 

reede, 27. jaanuar 2017

VLOG: minu esimene silmatera

Kujutate pilti! Niipea kui oma Legriabeebi kätte sain, pole eriti pähegi tulnud, et võiks blogida. Eks see on see uue asja vaimustus ja tahab veidi harjumist, et võiks ikka mõlemaga tegeleda, nii kirjutamise kui ka filmimisega. Ja eks videote kokkupanemine on alguses ikka üsna aeganõudev töö. Ei jää lihtsalt esimese lopsuga meelde, kust mida teha saab. Ja pooletunnise video kaheminutiliseks lõikamine on juba üldse next level (sain siiski hakkama).

Aga valmis ma siiski oma esimese vlogi sain (vaata postituse lõpust). Oma peas ette kujutatud ideaalist oi kui kaugel, aga esimese korra kohta jään ma omadega rahule. 

Ja kõige kohutavam - mu hääl! Ma küsisin Martini käest, et kas ta kuuleb koguaja mu häält sellisena nagu see video pealt kõlab ja ta vastas jaatavalt. Mul hakkas kohe temast natuke kahju, et ta oma elupäevade lõpuni sellist jorinat kuulama peab. :D

Mina aga võtan nüüd üle pooleteise nädala tolmuimeja välja ja koristan meie kodu ära. Eile näiteks nägin tolmurulli, aga selleasemel, et koristama hakata, pühkisin rulli käega kokku ja töötlesin videot rahumeeli edasi. Daam siiski :)
Et see postitus ilma pildita ei jääks, panen siia ühe jutu sekka. Pildil eelmise nädala pannkoogihommik. Mõnnamine to the max.
Teie aga võite julgelt teada anda, mis te mu tutikast vlogist mõtlete. Ootan kommentaare! 

                                        

esmaspäev, 23. jaanuar 2017

Canon Legria mini X

Mina ei julge enam ühtegi wishlisti siia kirja panna, sest nii kui ma seda teen, ma soovitud asjad ka endale saan. Nagu see oleks nii kurb onju. :D tegelt lihtsalt.. asjad ju maksavad ja ma mõtlen ikka niimoodi, et ah mis siis minu peale raista nüüd. Ma ei tea, ma olen nende rahaasjade kohalt veits imelik. Ei ole probleem teha toidupoes sajaeurine arve, aga pükse, mis maksavad rohkem kui kolmkümmend eurot, ma endale osta ei raatsi. 
Anywhooo.. sain Martinilt sünnipäevakingi kätte (aitäh, peika! olen selle kingi üle endiselt superrõõmus!). Olen nüüd uhkusega täiesti oma Legriabeebi omanik :) niii tore! Mõtlesin juba tükk aega, et võiks blogimise järgmisele levelile viia ja midagi uut ette võtta. Ja õppida videosid editima. Ootused on sellesosas kõrged, aga eks ole näha kuidas tegelikult välja kukub. Ja kui eriti tubli olen, siis ehk saan midagi juba nädala lõpuks valmis ka. No promises, tho..


 

reede, 20. jaanuar 2017

Grenka & Ristikheina kohvik

Eestis olemise juurde kuulub alati ka erinevate restoranide või kohvikute külastamine. Mu põhiline uute kohtade avastamise allikas on muidugi good old Instagram. Ilusad pildid lihtsalt kutsuvad uusi kohti proovima!
Grenka asukohaks on Pärnu maantee 76 ning tegemist on hästi hubase söögikohaga. Nii mõnus oli hommikupoolikul aknaäärses lauas istuda, lattet juua ja tänaval kiirustavaid inimesi vaadata. Menüüst peaks igaüks endale midagi meeldivat leidma. Minule näiteks meeldivad peedid ja kitsejuust ning nii ma nendega koos grenka (grenka on kombinatsioon võileivast ja bruchettast ehk lihtsamalt öeldes grillitud sai või leib suure portsu kattega. Mina ka ei teadnud, mis see on, pidin guugeldama) võtsingi (7,5). Portsjoni suurus oli rohkemgi kui aus. Kitsejuustu all peitis ennast krõbe puuviljaleib, mis lihtsalt i-m-e-l-i-s-e-l-t maitses :) Martin proovis grenkat kana ja seentega (6) ning kuigi ka see väga hea oli, meeldis mulle minu oma siiski rohkem. 
Soovitan teil kindlasti Grenkat külastada, sest peale põhimenüü saab Grenkast ka kohapeal valmistatud pirukaid osta. Saiamaiastele kohustuslik!
Reede hommikut alustasime aga Ristikheina kohvikus. Polnud me kumbki sinna veel sattunud ning peale pisukest guugeldamist me sinna läksimegi (aadress Ristiku 57). Ja jumal tänatud, et läksime, sest seal oli kõik niii hea :) Ristikheina kohviku kohta ütleksin ma, et tegu on ehtsa kohvikuga. Magus saialõhn, naeratav teenindaja ja armas atmosfäär.  Mina sõin sooja grillvõileiba mozzarella, tomati ja majoneesi-basiilikukastmega (3,9) ja Martin võttis traditsioonilise muna-peekoni hommikusöögi (5). Hands down oli see grillvõileib üle pika aja üks parimaid hommikusööke, mida ma söönud olen. Ausalt, see oli täiega hea! Magustoiduks sõime me beseerulli ja pannkooke ning ka need viisid keele alla. 
Kui ma neist kahest kohvikust peaksin oma lemmiku valima, siis tundub, et Ristikheina kohvik jääb õige pisut peale. Ta lihtsalt oli natuke rohkem minu maitsele ning olgem ausad - see imemaitsev grillvõileib kõigutab kaalukaussi ikka üsna kõvasti Ristikheina kohviku kasuks :)

PS. Häid restorani- ja kohvikusoovitusi kuulan alati meelsasti!

neljapäev, 19. jaanuar 2017

Minu imeline 27 (teine ja viimane sünnipäevapostitus, ausõna)

Tegelikult algas mu sünnipäeva tähistamine juba eelmisel pühapäeval. Mõtlesin tükk aega kuidas seda päeva oma parimate tüdrukutega pidada. Niisama snäkid-soojendus-kluppi on ennast hetkel minu jaoks ammendanud ja seetõttu tahtsin ma midagi muud välja mõelda. Kuna ma ise kunagi päris-brunchil käinud ei olnud, otsustasin ma oma armsad kutsuda ühele mõnusale pikale hommikusöögile oma lemmikkohvikusse Sesooni. Ja minuarust oli nii tore! Saime süüa, kohvitada, lobiseda ja lihtsalt mõnuleda. Sööke oli seal nii mitmeid, et kuigi ma kõike proovida tahtsin, siis tegelikkuses ma seda ei jõudnudki. Vats sai enne täis lihtsalt.
Ja ei saa ma mainimata jätta, et mul on nii vedanud, et mul on olemas sellised imelised sõbrannad, ilma kelleta oleks elu hoopis igavam! Mõned on küll pildilt puudu, aga vähem oluliseks see neid minu jaoks ei tee.
Ja kujutate ette, nad tõid mulle veel kingitusi kah! Sünnipäev on ikka nii tore asi :)
Kuna mul reisides on põhimõte, et kõik kaasavõetud outfitid peavad kantud saama, jäi mul sünnipäeva tähistamiseks üle vaid üks asi - tülliseelik. Musta nahktagiga ideaalne kooslus!
Eilne päev algas aga sellega kui peika mulle vaikselt kõrva sisse sünnipäevalaulu laulis. Ei ole paremat asja kui oma tähtsal päeval oma armastatud inimese kaisus ärgata ja tunda, et oh, täna on minu päev! Lõunasöögi kõrvale jõin juba šampust ja magustoiduks sõime juustukoogikesi, mis ma hommikul kiirelt valmis meisterdasin (retsept pärit SIIT). Enne õhtusööki tegime veel minu tungival soovil ühe kaardimängu, mille ma ka sünnipäevalapsele kohaselt võitsin :) 

Õhtusöögil käisime restoranis nimega Aubergine. Kes kunagi Bukaresti sattuma peaks ning imelist maitseelamust soovib, siis soovitan tungivalt seda kohta külastada. Restorani atmosfäär oli nii õdus, toidud imehead ja seltskond (ehk mu Martin) suurepärane. Aeg lausa lendas, sest kokku istusime me seal üle kolme tunni. Teised külastajad arvasid kindlasti, et me oleme mingi tutikas paar, sest kõkutamist ja ripsmete plaksutamist oli rohkem kui isegi endast usuks. :D Täitsa kummaline kohe, et enda üleslöömine sellise efekti annab, et tunne on selline nagu oleks esimesel deidil.
Martin sõi jaanalindu. Minuarust maitses.. huvitavalt. :D
Veel on tore ka see, et sünnipäev nagu tegelikult läbi polegi. Peika andis teada, et lähipäevade jooksul on mul veel üht kinki oodata ning emme käest saan ma sünnipäevaks suvise reisi piletid :) mis elul nii viga, eksole!

kolmapäev, 18. jaanuar 2017

Sünnipäevatüdruk

Oi kui palju mul siia kirjutada oleks, sest eelmine postitus jäi küll juba mitme nädala taha ja vahepeal olen ma igasuguseid toredaid asju ette võtnud. Kõike seda loba ma aga ühte postitusse pigistama ei hakka ja first things first - täna on minu päev, sest täna on minu sünnipäev! :)
Täna saan ma 27-aastaseks ja ausalt - mulle meeldib vanemaks saada. Ma tõesti tunnen, kuidas ma iga aastaga saan aina normaalsemaks inimeseks. :D tegelikult seda oleks vist parem seletada nii, et iga aastaga tunnen ma, kuidas ma mõistan aina rohkem, mis on elus oluline. Ma ei panusta aega ega energiat asjadele ja inimestele, mis või kes seda ei vääri. Mind ei kõiguta võõraste inimeste arvamus. See, mida teised sinust arvavad, on teiste asi, mitte sinu. Ma ei tunne, et ma peaksin elama sellist elu, mida teised minult ehk ootavad. Mulle meeldib, et minu elu on hetkel selline nagu ta on. Mulle meeldib teadmine, et kunagi saan ma oma lastelastele rääkida, kuidas nende vanaema-vanaisa elasid Rumeenias ja kuidas nad koos mööda seda imelist ja huvitavat riiki reisisid, oma siinsete sõpradega veini jõid ja neile oma armsast kodumaast rääkisid. Võib-olla mäletame ka rumeenia keelest nii palju, et oskame neile õpetada olulisi sõnu nagu "tere", "aitäh" ja "inetu rott". :D Kes teab, onju!
Ma olen üks kuradi õnnelik inimene, et mu ümber nii head ja toredad sõbrad ning sugulased. Et mu kõrval on nii hea kaaslane, ilma kelleta ei möödu päevagi ilma südamest naermata või tundmata, et ma olen nii armastatud ja hoitud. Et mind on kasvatatud olemaks selline inimene nagu ma täna olen. 
26-eluaasta oli imeline - ma reisisin, ma õppisin, ma kihlusin. Aga minu uus aasta tuleb veelgi parem, ma tean seda juba ette! 
2014, 2015, 2016.
 

neljapäev, 5. jaanuar 2017

Maakleritar

Nüüd on vist paslik öelda küll, et tere tali! Midas keissi nüüd selle tuisuga väljas on? Näiteks eile õhtul pidin mingi 35km koju sõitma, ja ausalt, ma kartsin. :D ja ma muidu ei ole üldse siuke käeväristaja! Nii halb nähtavus oli, et ma vahepeal ei saanud enam aru, kas ma üldse õiges suunas sõidan. Lohutasin ennast mõttes, et kui teelt välja sõidan ja lumevangi jään siis vähemalt on mul autos suur lambanahk, pudel viina, telefoniaku on täis, suusajope ja süüa. Et hing on abi tulekuni sees küll :) õnneks jõudsin terve nahaga koju ja polnudki vaja ennast lambanaha sisse rullida nagu väike burrito ning viina kulistama hakata. Rõõm!
Selle pildi tegin täna. Vasakpoolne on tehtud kell 13.35 ja parempoolne kaks minutit hiljem. Et mis seal toimus. :D
Ma arvan, et pikemaaegsemad lugejad teavad, et mulle meeldib hirmsasti sehkendada. Noh, et asju ajada ja organiseerida ja niimoodi. Nüüd siis teavad seda uuemad lugejad ka :) praegu sehkendan ma ühe korteri kallal näiteks. Korter on tegelikult täitsa meie oma (no päris tegelikult ikkagi Martini oma, aga poteito-potato) ja kuna me ju Eestis koguaja ei ela, üürime me seda välja. Paar kuud ei elanud seal keegi, sest kõpitsesime seda väheke ning nüüd kolivad sinna juba uued üürilised sisse. Igatahes selle viimse lihvi, korteri näitamise ja üürniku valimisega ma viimasel ajal tegelenud olengi. #isehakanudmaakler
Mina ja mu ninaohatis korterivaatamiste vahepeal.
Mulle see maakleritari elu täitsa sobib. Sisustad ise kodu - meeldib! Teed pildid - meeldib! Koostad kuulutuse - meeldib! Lepid aegu kokku - meeldib! Suhtled inimestega - meeldib! Ainult see osa ei meeldi kui kõigist soovijatest vaid ühe pead välja valima ning teistele meili saatma, mis algab saatuslike sõnadega: "Pean kahjuks teatama..".
Pulli saab ka, see ka meeldib. Suvel tegelesin ühe teise korteri müügiga ja lagi oli see, kui mulle helistas üks papi, kelle jutust arusaamiseks mul peaaegu tõlki vaja oleks läinud. Ei, ta rääkis täitsa eesti keeles, aga kujutage ette seda vanameest "Vanamehe multikast", aga paaalju kiiremini ja kõvemini rääkimas. Terve kõne aja olin ma umbes selline:
i don't understand photo:  iunderstandnothing.gif
Korterit ma siiski talle maha ei müünud, sest õnneks ta mulle rohkem ei helistanud. Äkki ei saanud tema minust ka aru, jumal teab.
Eestis olemise juures on üks parimatest asjadest muidugi söök, for sure. Niimoodi naudin, et varsti ei lähe püksinööp ka kinni enam. Aga mis seal ikka, allahindluste aeg ju enivei, saabki uued püksid. :D
Tatar, peet, kalapulgad, kodujuust. My kind of food :)
Ükskord ammu rääkisin, et sain endale faux fur jaki. Lubasin isegi suure suuga pilti näidata. Jaed, oli meeles see lubadus!
Aga rohkem ma täna ei kirjuta enam küll miskit, mis ma teid siin ikka nende pikkade postitustega piinan. 
Hoidke ennast soojas ja räägime varsti jälle!

esmaspäev, 2. jaanuar 2017

Vanad võlad

Enne kui teile kõigile imeilusat uut aastat soovida saan, pean eelmise aasta võla kustutama ja 2016. aasta viimased pildid siia kibekiirelt üles panema. Eestis olles möödub aeg liigagi ruttu ning kuigi ma oma blogi lehte kipun külastama pea iga päev, ei ole ma veel ühtegi postitust siia kirjutama jõudnud. See lihtsalt ei ole kodumaal olles prioriteet, saate ehk aru :)
Hetkel aga panin ma ennast vabatahtlikult kodus karantiini, sest peale nohu, köha ja hääle kaotsimineku on mind esmakordselt elus rünnanud ka meeldiva boonusena ohatis. Ja mitte mingi mainstream ohatis huulel, vaid hoopis nina peal. Vot sulle kaunist uue aasta algust!
Siin pildil pole mul veel miskit viga. Vastupidi, esimene hommik Eestis ja valmis emmega šoppama minema. Kõik ostsime tühjaks.
Päkapiku töötuba täies hoos! Päkapikk unustas kõik koduriided maha ja oli sunnitud minu pidžaamapükstes kinke pakkima. 
Siin olen ma veel ka terve kui purikas. Seljas minu uus kleit Stradivariusest :)
Ja siin on uhkes laotuses vist kogu mu jõulukingid. Olin hea laps to the max nagu näha on.
Peale jõule käisime sõpradega Viru rabas jalutamas. Siin olin juba natuke nohus, aga eluvaim oli hea. 
Ja viimaks paar toidupilti, mis on tehtud Valkla rannarestos. See on niiii hubane ja mõnus koht, et ma lihtsalt pean teil tungivalt soovitama sinna minna. 
Loodan nüüd oma postitustega rohkem ree peale saada, sest lõpuks saab Martini jalust ära ja saan oma asjadega tegelema hakata. :D I need some me-time! 

IMEILUSAT UUT AASTAT JA KÕIGI TEIE SOOVIDE TÄITUMIST!