neljapäev, 5. jaanuar 2017

Maakleritar

Nüüd on vist paslik öelda küll, et tere tali! Midas keissi nüüd selle tuisuga väljas on? Näiteks eile õhtul pidin mingi 35km koju sõitma, ja ausalt, ma kartsin. :D ja ma muidu ei ole üldse siuke käeväristaja! Nii halb nähtavus oli, et ma vahepeal ei saanud enam aru, kas ma üldse õiges suunas sõidan. Lohutasin ennast mõttes, et kui teelt välja sõidan ja lumevangi jään siis vähemalt on mul autos suur lambanahk, pudel viina, telefoniaku on täis, suusajope ja süüa. Et hing on abi tulekuni sees küll :) õnneks jõudsin terve nahaga koju ja polnudki vaja ennast lambanaha sisse rullida nagu väike burrito ning viina kulistama hakata. Rõõm!
Selle pildi tegin täna. Vasakpoolne on tehtud kell 13.35 ja parempoolne kaks minutit hiljem. Et mis seal toimus. :D
Ma arvan, et pikemaaegsemad lugejad teavad, et mulle meeldib hirmsasti sehkendada. Noh, et asju ajada ja organiseerida ja niimoodi. Nüüd siis teavad seda uuemad lugejad ka :) praegu sehkendan ma ühe korteri kallal näiteks. Korter on tegelikult täitsa meie oma (no päris tegelikult ikkagi Martini oma, aga poteito-potato) ja kuna me ju Eestis koguaja ei ela, üürime me seda välja. Paar kuud ei elanud seal keegi, sest kõpitsesime seda väheke ning nüüd kolivad sinna juba uued üürilised sisse. Igatahes selle viimse lihvi, korteri näitamise ja üürniku valimisega ma viimasel ajal tegelenud olengi. #isehakanudmaakler
Mina ja mu ninaohatis korterivaatamiste vahepeal.
Mulle see maakleritari elu täitsa sobib. Sisustad ise kodu - meeldib! Teed pildid - meeldib! Koostad kuulutuse - meeldib! Lepid aegu kokku - meeldib! Suhtled inimestega - meeldib! Ainult see osa ei meeldi kui kõigist soovijatest vaid ühe pead välja valima ning teistele meili saatma, mis algab saatuslike sõnadega: "Pean kahjuks teatama..".
Pulli saab ka, see ka meeldib. Suvel tegelesin ühe teise korteri müügiga ja lagi oli see, kui mulle helistas üks papi, kelle jutust arusaamiseks mul peaaegu tõlki vaja oleks läinud. Ei, ta rääkis täitsa eesti keeles, aga kujutage ette seda vanameest "Vanamehe multikast", aga paaalju kiiremini ja kõvemini rääkimas. Terve kõne aja olin ma umbes selline:
i don't understand photo:  iunderstandnothing.gif
Korterit ma siiski talle maha ei müünud, sest õnneks ta mulle rohkem ei helistanud. Äkki ei saanud tema minust ka aru, jumal teab.
Eestis olemise juures on üks parimatest asjadest muidugi söök, for sure. Niimoodi naudin, et varsti ei lähe püksinööp ka kinni enam. Aga mis seal ikka, allahindluste aeg ju enivei, saabki uued püksid. :D
Tatar, peet, kalapulgad, kodujuust. My kind of food :)
Ükskord ammu rääkisin, et sain endale faux fur jaki. Lubasin isegi suure suuga pilti näidata. Jaed, oli meeles see lubadus!
Aga rohkem ma täna ei kirjuta enam küll miskit, mis ma teid siin ikka nende pikkade postitustega piinan. 
Hoidke ennast soojas ja räägime varsti jälle!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar