neljapäev, 19. jaanuar 2017

Minu imeline 27 (teine ja viimane sünnipäevapostitus, ausõna)

Tegelikult algas mu sünnipäeva tähistamine juba eelmisel pühapäeval. Mõtlesin tükk aega kuidas seda päeva oma parimate tüdrukutega pidada. Niisama snäkid-soojendus-kluppi on ennast hetkel minu jaoks ammendanud ja seetõttu tahtsin ma midagi muud välja mõelda. Kuna ma ise kunagi päris-brunchil käinud ei olnud, otsustasin ma oma armsad kutsuda ühele mõnusale pikale hommikusöögile oma lemmikkohvikusse Sesooni. Ja minuarust oli nii tore! Saime süüa, kohvitada, lobiseda ja lihtsalt mõnuleda. Sööke oli seal nii mitmeid, et kuigi ma kõike proovida tahtsin, siis tegelikkuses ma seda ei jõudnudki. Vats sai enne täis lihtsalt.
Ja ei saa ma mainimata jätta, et mul on nii vedanud, et mul on olemas sellised imelised sõbrannad, ilma kelleta oleks elu hoopis igavam! Mõned on küll pildilt puudu, aga vähem oluliseks see neid minu jaoks ei tee.
Ja kujutate ette, nad tõid mulle veel kingitusi kah! Sünnipäev on ikka nii tore asi :)
Kuna mul reisides on põhimõte, et kõik kaasavõetud outfitid peavad kantud saama, jäi mul sünnipäeva tähistamiseks üle vaid üks asi - tülliseelik. Musta nahktagiga ideaalne kooslus!
Eilne päev algas aga sellega kui peika mulle vaikselt kõrva sisse sünnipäevalaulu laulis. Ei ole paremat asja kui oma tähtsal päeval oma armastatud inimese kaisus ärgata ja tunda, et oh, täna on minu päev! Lõunasöögi kõrvale jõin juba šampust ja magustoiduks sõime juustukoogikesi, mis ma hommikul kiirelt valmis meisterdasin (retsept pärit SIIT). Enne õhtusööki tegime veel minu tungival soovil ühe kaardimängu, mille ma ka sünnipäevalapsele kohaselt võitsin :) 

Õhtusöögil käisime restoranis nimega Aubergine. Kes kunagi Bukaresti sattuma peaks ning imelist maitseelamust soovib, siis soovitan tungivalt seda kohta külastada. Restorani atmosfäär oli nii õdus, toidud imehead ja seltskond (ehk mu Martin) suurepärane. Aeg lausa lendas, sest kokku istusime me seal üle kolme tunni. Teised külastajad arvasid kindlasti, et me oleme mingi tutikas paar, sest kõkutamist ja ripsmete plaksutamist oli rohkem kui isegi endast usuks. :D Täitsa kummaline kohe, et enda üleslöömine sellise efekti annab, et tunne on selline nagu oleks esimesel deidil.
Martin sõi jaanalindu. Minuarust maitses.. huvitavalt. :D
Veel on tore ka see, et sünnipäev nagu tegelikult läbi polegi. Peika andis teada, et lähipäevade jooksul on mul veel üht kinki oodata ning emme käest saan ma sünnipäevaks suvise reisi piletid :) mis elul nii viga, eksole!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar