esmaspäev, 27. veebruar 2017

Pikk nädalavahetus

Tuleb ikka tõdeda, et ma tõesti ole enam 18-aastane, et selline pikk nädalavahetus ka esmaspäeval kontides tunda annab. Täna oli ikka superraske ärgata ja praegugi, kell pool kaksteist, on selline tunne, et keriks aga pessa tagasi ja vedeleks terve päeva seal. Aga seda juba omale lubada ei saa, sest kui terve pika nädalavahetuse oled lõbutsenud ja elu nautinud, siis tuleb esmaspäevast jälle asjalikuks hakata :)
Reedel tuli mulle külla Jaana (Jaana blogi võite lugeda aadressilt http://www.fuelforblackbird.us/), kes elab juba teist aastat Brasovis ja teeb seal tööd. Mõni aeg tagasi mõtlesin, et kutsuks ta omale siia külla, et vabariigi aastapäeva tähistada ja niisama tsillida. Ikka jube tore on teise eestlasega selle maa asju arutada ja tähelepanekutest rääkida. 
Bukaresti rongijaam Gara de Nord. Vajaks hädasti uuenduskuuri, sest midagi ilusat seal küll ei ole. Vana ja väsinud :)
Tegingi kartulisalatit, kooki ja muid suupsteid, vaatasime vastuvõttu ja kritiseerisime kleite (sest mis Eesti naised me muidu oleks), jõime veini ja pidasime kodumaa sünnipäeva. Laupäevaks oli meid kutsutud suursaadiku poole vastuvõtule ning juba kella ühest me kohal olimegi. Käisime seal ka eelmisel aastal, niiet seekord tundsime ennast juba nagu vanad kalad. Tuttavaid nägusid oli mitmeid ning lisaks oli ka uusi inimesi. Sellel korral Martin kahjuks tulla ei saanud, sest tema viibis sel päeval teises linnas mängul. Kuigi Rumeenias eestlasi palju pole, on siinsed eestlased niii toredad inimesed, et nendega kohtumine on lihtsalt puhas rõõm! Inimesed on nii sõbralikud ja soojad, et selline tunne oli nagu oleks vanade sõpradega kokku saanud. Tunnid läksid lobisedes ja süües (hernesuppi ja vastlakukleid oli ka!), koju jõudsime alles enne kella seitset. 
Mõned tunnid puhkasime ja vedelesime niisama, sest ega sellega meie laupäevane programm veel läbi polnud. Kuna minu sõbrad Bacaust ka sel nädalavahetusel siin olid, pidime ka nendega kokku saama. Ootasime ära kuniks Martin koju jõudis, et siis kõik koos linna minna. Linna jõudsime me alles täitsa hilja, aga siiski jõudsime. Tegime mõned dringid (sain oma lemmikut Hugot!) ja tantsisime veidi ning mõne tunni pärast olime kodus tagasi. 
Kuna ma ilmaski peale väljas käimist pikalt magada ei suuda, tegin ma pühapäeval silmad lahti juba enne kella kümmet. Hirmuga sundisin ennast veel magama, sest ega teised siis peast haiged ei ole ja nii vara ei ärka. :D Peale hilist hommikusööki jalutasime veel natuke linnapeal, viisime Jaana rongijaama ning saime uuesti sõpradega kokku, et kõik koos süüa ja ühte kässamängu vaadata. 
Kui ma eile lõpuks kõju jõudsin, olin omadega ikka nii kapsas, et jäin juba enne kella kümmet diivanil Martini sülle magama. Suure surmaga suutsin ikka hambad ära pessa ja voodisse kobida, kus ma oma viimaste aegade unerekordi purustasin. Magada on ikka mõnus küll :)
Üritan tänase päeva jooksul oma vlogi kokku panna, et see juba homme üles lükata. Ise hakkan nüüd tegusaks inimeseks ja teile soovin ei muud, kui mõnusat nädala algust!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar