esmaspäev, 20. veebruar 2017

VLOG: kõik toidust

Ossa poiss, kus aeg alles lendab! Juba laadisin üles oma viienda vlogi, mis tähendab, et viis nädalat olen ma juba niimoodi ringi marssinud, et Legriabeebi mul ustavalt kotis istub. 
Mulle tundub, et ma muust ei räägi kui toidust. :D aga no mis sa teed kui see teema endale nii põnev on. Ükspäev just Martiniga rääkisime, et kui üks meist selline gurmaan ei oleks nagu me mõlemad oleme, oleks see suhe kindlalt tuksi läinud. Nii ju ometigi ei saa, et üks mõtleb hullult, mis retsepte katsetada ja räägib neist suure õhinaga ja teine on kõrval niimoodi, et meeeh, ükskõik. Ei saa ju!? 
Seekordses vlogis ongi põhiliseks teemaks toit, peamiselt kohalik köök. Me ikka jätkuvalt üritame teid igasuguste põnevate asjadega siia meelitada, sest jube vahva oleks kui te Bukaresti tuleks ja meie Eesti sõpradeks hakkaksite. :D no pressure, though!
Täna on akna taga muuseas maailma kõige hallim ilm ja ma kohe üldse ei tea kuidas seda elukest siin värvilisemaks muuta. Need sombused ilmad venivad nagu tatt ja kuidagi ei oska nagu olla. Eks ma söön oma kallist arbuusi, panen silmad kinni ja kujutan ette, et kevad on käes. Abiks ikka onju!
Siin ta aga on - minu viies vlog:

 

14 kommentaari:

  1. Arbuuuuuuuus, i need!!!!!!! Aga tekkis üks küsimus ka su vloge vaadates - kas oled nö. koduperenaine? Jube kadedaks teeb igatahes keset tüütut tööpäeva kontoris istudes :D

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Olen kodune jah :) pole lihtsalt siit tööd leidnud kahjuks. Ja usu, mina kadestan sind ka, sest ma täiega igatsen tööl käimist! Et paned riidesse ja pead kusagile minema ja oled asjalik.. oeh, mõnus ikka :)

      Kustuta
    2. Ma olen ka kodune (neeruhaige, füüsilist tööd ei kannata absoluutselt teha) ja see igapäevane kodus istumine ajab suht masendusse :( Samas siin Lääne-Virumaal otsi normaalset tööd tikuga taga.

      Kustuta
    3. Eestis on tõesti suureks probleemiks linnast väljas töökoha leidmine. Täitsa kurb kohe.
      Arvan, et kui ma Eestis elaksin, tunneksin ehk kodusena olles vahel samamoodi, aga praegu Bukarestis ja enda elustiili juures on pigem see asi, et tegevust on koguaeg ja tegemata asjade nimekiri aina kasvab.
      Vaatasin, et Sa blogid samuti ja seegi ju väike mõnus vaheldus ja ajaviide. :)

      Kustuta
  2. Oh borš! Mul isutab siin olles alati selliste veidi keerulisemalt/pikemalt valmistatavate Eestis olevate toitude järgi, sest mul elukaaslane on toiduga natuke pirts ja supid on täiesti out näiteks. Ainult iseendale ei ole ka mõtet tegema hakata. Ehkki kord küpsetasin ainult iseendale napoleoni kooki (ja siis sõin seda mingi nädal aega järjest) :D

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Tõsi, ainult iseendale ei viitsiks tõesti teha. :D kui ma siin vahel üksi kodus olen, elan ainult tatrast ja avokaado röstsaiadest näiteks (mu lemmikud).
      Ja napoleoni kook.. Palun koli mulle naabriks! :)

      Kustuta
  3. Anonüümne21/2/17

    Väga vahva vlog! Mis tööd sa Eestis tegid või mis eriala sa üldse õppinud oled? :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Aitäh!
      Olen õppinud alushariduse pedagoogiks ja enne Eestist lahkumist töötasin oma armsas lasteaias rühmaõpetajana. :)

      Kustuta
  4. Avastasin Sinu blog alles hiljuti ning väga meeldib! (Y) ;)
    Mul on täpselt sama seis, et kolisin elukaaslase töö pärast Eestist ära ja nüüd sisuliselt aasta ja pool koduperenaine olnud, muidugi keelt käisin/käin ka õppimas aga tööd pole lihtne leida kui keel pole nii fluent kui vaja ning ilma selleta naljalt erialasele tööle ei saa (ka pedagoogi haridus). Sügisel käisin ühes koolis keelepraktikal aga sinna sain ka tänu sellele, et ise läksin kohale ennast pakkuma ning väga huvitav kogemus oli.
    Igatsen ka seda, et saaks nö inimeste sekka minna, sättida ja asjalik olla. Õnneks on koolist mõned sõbrannad tekkinud, kellega saab vahepeal kohivtamas käia ning keelt harjutada, muidu oleks päris masendav ilmselt.
    Muidugi koduperenaiseks olemise plussideks on see, et saab palju uusi huvitavaid toite valmis meisterdada :D

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Nii tore kuulda, aitäh! :)
      Ja näed, muudele sarnasustele lisaks on ka nimed meil sarnased. :D kus kohas Sa hetkel elad?
      Välismaal töö leidmine (pean silmas riike, kus riigikeel ei ole inglise keel) on ikka VÄGA raske. Oma peas kujutasin ma ette seda kunagi niimoodi, et tulen siia ja võlun kõik inimesed oma šarmiga ära ning kes siis mind tööle võtta ei tahaks onju!? :D tegelt on lood ikka hoopis teised, st keegi ei ole isegi vaevunud mu CV-le vastama.
      Eks mõlemat pidi on nii plusse kui miinuseid, nii tööl käies kui kodune olles. Ei tohi lihtsalt konutama jääda ja peab endale alati mingisugust tegevust leidma. :)

      Kustuta
    2. Ma elan hetkel Lõuna-Rootsis ühes väikses linnakeses nimega Ängelholm. Ja töö leidmine on tõesti raske, olen ka CV-d saatnud ning samuti üsna paljud ei suvatse vastata, isegi "aitäh aga leidsime kellegi teise" vms ning kaldun arvama, et eks nad kardavad välismaalasi tööle võtta. Praktikal olles sain lasteaias/1.klassis enam-vähem kenasti hakkama, lapsed õpetasid keelt jne, ega esialgu ei tahakski mingit suure vastutusega tööd, vaid olla abiõpetaja või isiklik abistaja. Olen ka muidugi vaadanud igasuguses valdkonnas töökohtasid, peamine, et saaks sissetuleku ja keele soravamaks.
      Paberimajandus on ka üsna keeruline erinevate ametkondade vahel ja paneb pea valutama aga tuleb hakkama saada :)

      Kustuta
    3. Uuh, paberimajandus! Kui ma siin elamisloa asju ajasin, siis käisin ühes ametis kokku viis korda jutti. Ükskord saadeti näiteks sellepärast tagasi, et üks sõna oli valesti. Saad aru, üks sõna! :D
      Siis ohkad ja mõtled küll, et kui hästi ikka Eestis asjad korraldatud on.

      Kustuta
    4. omg, nii palju kordi ja veel mingi ühe sõna pärast :/ Tundub, et neil ametnikel pole muidu tööd teha, et närivad selliste asjade kallal. Ma käisin ID-kaardi asjus kolm kord järjest, esimene kord ei olnud mul mingit asja kaasas (ei mäletagi mis see oli) ja asi kulmineerus sellega, et ma pidin tõestama, et ma olen oma elukaaslase elukaaslane!! Pidin siis tõestama hakkama seda kuidagi ja üleüldse veidraid asju tahtsid teada, nt kas meil oli Eestis ühisarve jne :o

      Ilusat Eesti Vabariigi aastapäeva !

      Kustuta
    5. Tagantjärgi aitäh!
      Just, mu elukohariik pole ka mingi heaoluriik, et kõik siia tulla tahaks, niiet milleks asja nii raskeks teha onju. :D
      Küsitakse tõesti mingeid superimelikke asju, mille peale ise üldse ei tulekski, et seda vaja võib olla.

      Kustuta