esmaspäev, 27. märts 2017

VLOG 10: Ikea ostud & kevadkoristus

Alustan seda postitust kohe sellega, et ütlen enesegi üllatuseks, et ma ei teinud eelmisel nädalal ühtegi blogikõlbulikku pilti! See juba on midagi! Mitte küll midagi positiivset, sest nüüd pole mul selle jutu ilmestamiseks siia vist küll mitte essugi lisada ja peate oma peas ise ette kujutama, et mis ja kuidas. Aga vähemalt panin ma eelmise nädala vlogi kokku :) Saate vähemalt sedagi vaadata ja kadedad olla, sest meil siin on hirmus soe ja päikseline. Ma pole isegi selles mõnusas soojuses tahtnud Eestisse mineku pileteid vaatama hakata, sest ma kuidagi tunnen, et ma ei ole selleks valmis. :D kõlab jube imelikult, aga paremini ma seda tunnet seletada ei oska. Äkki hakkan ma lõppude lõpuks teises riigis elamist nii omaks võtma, et ei kipitagi enam nii väga kodumaale kui kunagi? Who knows..

Varem ei saanud ma üldse aru, miks inimesed sellest kellakeeramisest nii pöördesse lähevad ja sellest nii palju räägivad. Sellel aastal olen ma vist paugupealt nii vanaks saanud, et see ühetunnine muutus annab igaltpoolt tunda. Eile vindusin päev läbi ja lonkisin ühest toast teise, sest küll mul oli halb olla, küll mul oli tuju paha, küll oli uni, siis ei olnud und. Ennast ajasin ka vihale juba! Tänagi ärkasin hästi vara üles ja praeguseks pealelõunaks olen superunine. Proovin täna varakult voodisse minna ja ennast hästi välja puhata, sest homme öösel jõuavad meie sõbrad siia ning siis võiks ma ikka nagu mingigi elulooma mõõdu välja anda. 

Ahjaa, leidsin praegu arvutist ühe paari nädala vanuse pildi Martinist ja what the heck - panen tema OOTD teile siia vaatamiseks välja. Olge lahked, minu isiklik Green Hornet (või Green Bee.. oli mingi tegelane kusagil?).
Püksid ja t-särk H&M, tennised Converse, kardigan River Island ja müts New Era.
Lõpetuseks ikka vlog ka! Seekord päris lühike ja khkhm, minuarust igav, aga annate ehk andeks. Sellel nädalal ma päris kindlasti rohkem ei blogi, sest uskuge või mitte - blogimine võtab meeletu aja ning oma aja panustan ma sellel nädalal ainult külla saabuvate sõprade tarbeks. Küll aga lisan kindlasti pilte Instagrami, kus lahkelt minu followeriks hakata võite - @liinamols. Parima kvaliteediga vaatamiseks kliki hammasratta alt ikka 720p!

 

reede, 24. märts 2017

Kevadkoristus

Lugesin hiljuti Eliise postitust kodu koristamisest ning sain sellest nii palju motivatsiooni, et tegin sellega lõpuks ka ise algust. Oleme oma praeguses korteris elanud varsti kaks aastat ning shame on me, aga mõnda kappi pole ma päris põhjalikult selle aja sees ühtegi korda läbi sorteerinud. Nüüd aga on asjad juba nii kaugel, et ainult riided on veel läbi vaatamata - mis prügikasti, mis äraandmiseks ja mis endale jäävad. 
Eks sellepärast pole ma ka mitu päeva bloginud, sest ega see põhjalik koristamine üks kerge töö pole. Arvan, et praegugi, peale üsna paljude asjade likvideerimist, leiaks kappidest siiski veel nii palju pahna, mida me tegelikult ei kasuta.
Teades, et ühel päeval kolime me ikkagi Eestisse tagasi, oleme me algusest peale rääkinud, et ebavajalikke asju me ei osta, sest kuidas me need pärast siin kõik kokku pakiks ja kodumaale transpordiks. See oleks ikka nii suur töö, et sellest ei taha isegi mõelda... 
Jutt jutuks, fakt on aga see, et asju tekib meil juurde pidevalt. :D Paikne olles tahad sa ennast ikka ju võimalikult mugavalt ja koduselt tunda, ning "oma asjad" on selle tunde tekkimisel hädavajalikud. Vähemalt minu jaoks küll, miks ma muidu Eestist tulles iga kord oma "hädavajalikke" asju nagu lambanahk, lumegloobused ja dipipulbreid kohvrisse mahutan. Muidugi on inimesi, kes saavad ka palju vähemaga hakkama, aga mina kindlasti üks neist inimestest pole.
Nüüdseks olen ära koristanud peaaegu kõik meie kodu kapid, ainult dokumendid ja nagu ma enne ütlesin - riided, on veel sorteerimata. Kes mind Instas jälgib (@liinamols), see nägi kindlasti, et eile olid tule all jalanõud. Ja oh boy, kus meil neid ikka on! Tavaliselt on naistel hirmus palju kosse, aga meil on vastupidi - meie maja Carrie Bradshaw on Martin. Õnneks saime eile vist kahepeale oma seitsmest jalatsipaarist lahti ja kappi tekkis kohe ruumi juurde. Õnn, ma ütlen! Ennustan seda õnne siia umbes paariks kuuks, kuni need seitse jalatsipaari on uutega asendatud.
Riided ja dokumendid peavad aga nüüd natuke aega ootama, sest järgmisel nädalal nendega võitlemiseks aega pole ning peale seda tuleb mul arvatavasti juba üks Eesti reisuke ette võtta. Õnneks istuvad need asjad mul siin rõõmsa näoga kappides ka siis, kui mul lõpuks see aeg tekib ning arvatavasti on neid selle aja peale ka kenasti juurde tulnud.

esmaspäev, 20. märts 2017

VLOG 9: näitan oste & autovlog

Eelmine nädal läks nii vaikselt sahisedes mööda, et kui kalender ei ütleks, et uus nädal käimas on, siis ega vast ei usukski. Midagi nii märkmisväärset nagu ei juhtunudki, ikka same old, same old. Mitte, et mul midagi selle vastu oleks, sest mulle selline kindlas rütmis elukene sobib :)
Tundub, et saabuva kevadega seoses oleme me peikaga mingitsorti suuremateks šoppajateks hakanud, sest pi-de-valt on vaja kusagil mingisugust püksipaari proovida või läbi klaasi uusi jalatseid passida. Hea, et ainult passida ja mitte ära osta.. Anywho täieneb meie mõlema garderoob varsti iganädalaselt ja kes teab, millal sellele lõpp tuleb, äkki alles siis kui riidekapil uksed eest ära kukuvad.
Eile käisime kinos "Loganit" vaatamas ja sellise superhero filmi kohta oli ta täitsa okei. Vähe verine oli, aga mitte nii verine, et silma oleks kinni pigistanud ja kartma hakanud. Nagu öeldud - täitsa okei. Filmikriitikut minust ilmselgelt ei saa kui minu ainus kommentaar on kaks korda öeldud "täitsa okei". :D
Seekordne vlog on sama meh nagu eelmine nädalgi. Näitan mõne asja, mis ma Forever 21-st ostsin ja veidi on seal ka niisama autos jutustamist. Viimast olen ma tegelikult nüüd spets vältida püüdnud, sest mulle tundub, et see hakkab ennast ammendama. Kaua te siis ikka jaksate suht sama asja vaadata, kui isegi reisijate positisoonid ei muutu. :D

PS 1. nagu ma vlogiski räägin, siis teeb mulle hirmsasti teie igasugune tagasiside rõõmu ja motiveerib ikka edasi filmima ja kirjutama. Aitäh, mu blogisõbrad! :)

PS 2. mul oli ludupea to the max ja selleks ma nii palju oma juukseid näpingi. Järgmises vlogis enam ei tee, auka!

reede, 17. märts 2017

Mina soovitan: kaks toodet NYX-lt

Alustan seda postitust lihtsalt sellega, et ütlen kohe ära kui vähe mulle tegelikult toodetest kirjutada meeldib. See on lihtsalt niii raske töö! Leida õigeid sõnu, jälgida et jutt ei muutuks üksluiseks.. Raske, ma ütlen! Seega müts maha nende ees, kes seda teha huvitavalt teha oskavad! Ega minagi ju tegelikult seda postitust siin ei kirjutaks, aga kuna ma ise peamiselt blogidest loetud soovituste põhjal uusi asju proovin, tahan samaga vastata ning teiega oma rõõmu jagada kui midagi head avastan. Seega pole minuga suurt üllatusmomenti - kui meeldib, siis kirjutan. :)
 
Ei pea hakkama vist pikalt sama vana joru ära märkima, et mulle kosmeetika meeldib ja ennast meikida meeldib mulle ka. Mulle on selline mulje jäänud, et paljud naised pööravad meikides tähelepanu pigem ideaalsele lainerijoonele ja silmapaistvale suitsusilmale. Noh, kui me siin ikka kogu kupatusest räägime ehk sellisest korralikust õhtumeigist. Minuarust on aga see kõige tähtsam ja ühe korraliku meigi alustala just põhi ehk võimalikult flawless näonahk.

Minu meigirutiin käib alati sama rada pidi - näokreem, vahel veidi primerit (hetkel kasutan NYX High Definition primerit, aga ausaltöeldes pole ma veel aru saanud, kas sellest tolku ka on või mitte), jumestuskreem, concealer (peitekreem?) ja lõpetuseks puuder. Jumestuskreemi kannan ma näole pigem vähem kui rohkem, sest põhilise "töö" teengi ma concealeriga, st peidan ja rõhutan neid kohti, mida vaja. Kuigi mu suur lemmik on Maybelline Fit Me concealer (toon 10), on mul selline tunne, et seoses pakendi uue välimusega on nad veidi ka sisu muutnud. Enne oli minu toon just ideaalne, nüüd aga on ta kuidagi tumedam kui varem.. ehk sobib ta mulle uuesti siis kui juba väike jume näos on. Aaanywho, otsustasin ma proovida NYX HD Photogenic Concealer-it (toon 10) ning ühtlasi ka sellega klappivat High Definition Finishing puudrit (toon Banana). Peale vaadates tunduvad mõlemad täitsa kollased, aga hingake rahulikult - näol nad siiski kollased ei jää.
Concealer on paraja paksusega ning katab väga hästi. Hajutada on teda kerge ning mis põhiline - päeva jooksul ta silma all olevatesse kortsudesse ei kogune. Ausõna, seda ma ei kannata! Kohti, kus ma concealerit kasutasin, kinnitasin eelpool nimetatud puudriga. Ja oh my! See puuder on nii siidine ja pehme, et teeb nii mõnelegi märkimisväärselt kallimale puudrile silmad ette. Päeva lõpuks nägi ta näol välja sama värske kui vahetult peale meigi tegemist. See juba on midagi! Kui ma neist kahest tootest enda lemmiku peaksin valima, siis arvan, et puuder jääb ehk õige natuke peale. Ehk sellepärast, et ma olin nii meeldivalt üllatunud kui hea toode see on :)
Kahjuks viskasin ma tšeki ära, niiet hindu ma täpselt siia kirja panna ei saa, küll aga mäletan ma hästi, et need kaks asja läksid maksma ümberarvutatult 17 eurot. Not too shabby, ma ütleks. Kui keegi aga tunneb, et ta samamoodi otsib ühte head concealerit, mis teda "ellu ärataks" ja puudrit, mis kogu kupatuse terveks päevaks omale kohale kinnitaks, siis soovitan ma sammud NYX-i letti seada ja ise nende valik üle vaadata.

kolmapäev, 15. märts 2017

"Tahan kaks kilo alla võtta" salatiretsept

Kujutate ette, käes on märtsikuu ja mul istuvad jõuluajast saati vaevaga saavutatud kaks liigset kilo ikka rõõmsa näoga puusal. Enne oli lausa kolm, aga juba kaks päeva pasta ja saia söömata jätmist on imesid teinud. Allesjäänud kaks aga õõtsuvad iga sammuga kaasa ja on muidu vahvad sellid. NOT! Vaeva ma nende saavutamiseks kindlasti nägema ei pidanud, piisas vaid iga issanda päev vahvleid-jäätist-verivorsti-jälle vahvleid pugida ja oligi käes! Mitte, et see menüü üldse kahtlust tekitaks, et sellest mõned lisakilod tekivad.. Ning ise nuputan, miks ma ennast üldse ilusana ei tunne, kui püks igast kandist pitsitab. Daaah!
Küll aga kaovad need üleliigsed sõbrad tavaliselt siis kui oma tavalise rütmi juurde naasen, ehk Bukaresti tagasi tulles. Seekord aga on nad liiga kauaks külla jäänud :) time to vacate the property!
Peale iseenda pole aga ka kellegi peale näpuga näidata, sest ega keegi siis relvaähvardusel mulle neid küpsiseid suhu pole toppinud. Ikka ise oma väikese valge käekesega tegin seda :) Martinit süüdistan natuke ainult, mida ta jätab siis neid Raffaellosid siia koju ja läheb ise minema.. 
Üksi kodus olles on mul kõik kontrolli all, ei mingit vitsutamist ega diivani peal aeledes kommi nosimist. Aga kui peika ka kodus on, siis on ju nii mõnus ennast diivanil kerra kerida ja midagi näksida. Ja õhtused ajad on just need kõige ohtlikumad ajad. Märkamatult oled jälle midagi põske pistnud! 
Ühtegi asja ma endale muidugi päriselt ei keela, oma koogitüki või kommid söön ära lihtsalt hommikupoolikul, siis jõuab need ikka päevapeale ära ka põletada. Õhtul aga tasub kergemalt võtta küll, siis saab kõht ka ikka öösel magada ja ei pea kõike rasket seedima ja öö läbi üleval passima.
Et aga postituse pealkiri sisuga seotud oleks, panen ma kõige lõppu ühe tuunikalasalati retsepti, mis minuarust selliseks kahe kilo kaotamise ajaks hästi sobib. Koguseliselt tuleb sellest välja üks hirmus suur kausitäis, aga kuna mina sellest salatist veel tüdinenud ei ole siis ei ole mul selle vastu ka midagi. Meeldib mulle seda süüa koos näkileibadega (Wasa omad on parimad!) või lihtsalt niisama paljalt.

Salati jaoks läheb vaja:

2 karpi tuunikala omas mahlas
umbes 15 makrapulka 
2 muna
väike purk marineeritud kurke
200g kodujuustu
väike lusikatäis lahjat majoneesi
hapukoort või maitsestamata jogurtit 

Haki makrapulgad, muna ja hapukurgid väikesteks kuubikuteks, sega juurde kodujuust, purustatud tuunikala, hapukoor ja majonees. Maitsesta soolaga, sega ja pista pintslisse!

esmaspäev, 13. märts 2017

VLOG 8: datenight

Kas teate, mis mulle hirmsasti meeldivad? Deidid otseloomulikult! See ei tähenda nüüd seda, et ma salamisi mingite võõraste meestega kohvikutes kaelakuti kudrutaksin, vaid ikka seda, et olenemata oma kallimaga koos elamisest käime me kohtingutel (appi kui võõraks see sõna on jäänud!) ikka edasi. Ja teate, see tekitab minus endiselt peaaegu sama palju elevust nagu esimesele kohtinugle minnes :)
Girly girl nagu ma olen, meeldib mulle deidile minnes kleit selga panna, ilus meik teha ja peika käevangus näiteks restorani minna. Olenemata sellest kui pikk on kellegi suhe, arvan ma, et selline ainult kahekesi deidile minemine on kindlasti eriline ja aitab tavapärast rutiini edukalt murda. Kuidas teiega lood on, kas käite oma kaaslastega ka peale kooselu deitimas? :)
Lisaks sain ma sellel nädalal üle pika aja paar päeva üksindust nautida ja kuigi mulle üksi olla tõesti meeldib, on selle juures üks suur miinus. Mulle ei meeldi üksinda magada! Tekialune on alati külm, enne-und kildu visata ei saa (it's a thing!) ja iga krõbin teeb mind valvsaks. Jube jama ikka. Loodetavasti ei pea ma nüüd mitu aega üksi magama, niiet sellega on korras.
Hetkel on Bukarestis hirmus vihmased ilmad ja õue mängima minna ei saa. Lisaks olen ma kusagilt natuke külma saanud (ei pea põhjust kaugelt otsima) ja üks kõrv tuikab juba teist päeva jutti. 
Pühapäevahommikune pannkoogihommik.
Kõike seda saate aga otseloomulikult vaadata eelmise nädala vlogist! Avastasin, et ühes kohas olen ma nädalapäevad sassi ajanud, aga mis sa teed, rumal pea.. Restoranis tehtud pilte ma siia postituse juurde ei lisa, sest seal oli jube hämar ja neid uduseid käkke ei taha küll keegi näha. 
Siin ta on, minu vlog, juba numbriga kaheksa. Parima kvaliteediga vaatamiseks klõpsake ikka hammasratta alt 720p.
 
 

reede, 10. märts 2017

Seitse reedehommikust mõtet

Miks ma selline weirdo olen, et see üks kord, kui ma lõpuks üle ilmatuma pika aja üksi kodus olen ja võiks magada nii kaua kui hing ihkab, on mul kell 6.51 silm punnis peas ja uni läinud? Niimoodi just mu tänane hommik algaski. Õnneks töötas vana hea nipp panna youtube's mingi video käima ja seda vaadata kuni uni tagasi tuleb. Ja see võttis mul aega vaid tunnikese..

Kas teile on tuttav see olukord kui kõik sinu patsikummid on jeed tõmmanud ning sul on alles vaid see üks ainuke äbarik, mida sa nagu oma silmatera hoiad? Mul on hetkel see olukord täiega aktuaalne. Ma arvan, et ma olen elu jooksul patsikummidele sadu rahasid kulutanud ja alles pole mul neist ühtegi. Milline karjuv ebaõiglus! Eile käisin isegi spets ühes juuksehooldustoodete poes, aga isegi seal ei olnud selliseid nagu mina oleks tahtnud. FML.
Minu naistepäevatulbid on nii ilusad ja hoiavad päid kenasti püsti. Tavaliselt on nii, et nad vajuvad igasse suunda laiali ja on lihtsalt üks suur longus punt, aga seekord on nad nii kenad, et ma tahaks neid koguaeg pildistada. Koos iseendaga ofc.
Vaatasin paar suve tagasi Orange is the New Black (OITNB) sarja, aga millegipärast jäi see mul mingi hooaja juurest pooleli. Hakkasin siis eile uuesti seda vaatama ja omastarust täitsa õige hooaja pealt. Olin mingi kolm osa ära vaadanud kui hakkas tunduma, et kuuule, ma oleks seda juba nagu näinud.. Ja siis muidugi selguski, et ma olin ligi kolm tundi juba nähtud osi vaadanud ja ei saanud sellest lihtsalt kohe aru :) :) :) hea töö, Liina!
                     
Avastasin eile, et Bukarestis on Forever 21 riidepood. Vaja minna ASAP!

Martini tiimil on täna mäng ja ma ei tea, mis nõidusetrikid ma kodus ära tegema pean, et nad võidaksid. Nad lihtsalt peavad olema seekordsed nädala üllatajad ja selle kaotustelaine ära lõpetama. Mu mõõt hakkab juba täis saama. :D

Ma olen täiesti obsessed Fly with Stella kanali vaatamisest! Ta on niii positiivne inimene, et ma lihtsalt tahan kõiki ta videoid binge watchida. Tänks, Liisa (http://liisajutustamised.blogspot.com/), et kogu mu lebotamisaeg nüüd selle kanali nahka läheb! :D

kolmapäev, 8. märts 2017

Kõik naistest

Nagu ma kindlasti korduvalt maininud olen, meeldib mulle hirmsasti igasuguseid tähtpäevi pidada. Mõnda rohkem kui teist. Naistepäeva tähistada meeldib mulle kohe väga. Ah, et miks? Call me crazy, aga mina elan oma mullis, kus naised on need, kes maailma juhivad. Isegi kui kõige ees vaatab vastu vähe mehisem nägu, on selle mehe kõrval kindlasti üks tark naine, kes õigel ajal õigeid asju öelda oskab. Ning maailma nabade päeva tuleb ka korralikult tähistada :) 

Tänasel päeval tahangi meile, imelised naisolevused, meelde tuletada, et me oleme absoluutselt imetabased. Liste ma armastan, seega - here goes!

  • Ärge ilmaski leppige vähemaga kui te väärt olete. Lõpeta see sitt suhe, kui sa tunned, et oled paremat väärt. Leia uus töö, kui sa tunned, et sind piisavalt ei hinnata. Kui sinu elus on mõni inimene, kes sinu aega ei vääri, siis ehk on aeg sel inimesel minna lasta - kindlasti on sinu ümber inimesi, kes sind palju rohkem hinnata oskavad.
  • Kasuta ära seda, mis sul on. Kamoon, sa oled naine! Kui üks naeratus on see, mis võib sinu elu lihtsamaks teha, siis issand jumal, naerata! 
  • Ära tee teisi naisi maha, et ennast paremana näidata. See ei tööta, ausalt. Pigem räägib see sinu kahjuks, kui selle teise naise kahjuks.
  • Jää naiseks! Kanna vahel kontsakingi ja kleiti, ära ropenda nagu voorimees ja hoolitse enda välimuse eest. 
  • Oska olla iseendaga. Tee seda, mida sulle teha meeldib - vaata oma lemmikseriaale kasvõi kümme korda jutti, söö hommikusöögiks jäätist või maga keset päeva!
  • Ära tunne, et sa pead oma valikuid kellelegi õigustama. See on sinu elu ning see, mida teised sinust või sinu valikutest arvavad, on teiste, mitte sinu asi. 
Ilusat naistepäeva! Ja ärge siis unustage, et naised on need, kes maailma juhivad!

teisipäev, 7. märts 2017

VLOG 7: vene pood Bukarestis ja Poenari kindlus

Eelmisel nädalal oli meil nii rõõmus päev, kui Bukarestis olevas vene poes käisime. Berezka on nüüdsest eluuu! Pelmeenid, tünniheeringas, vene disko, piroškid ja AINULT vene keel. For real - selline tunne oli nagu astuksid Bukaresti tänavalt hopsti, Venemaale. Olge te tänatud, kaaseestlased, et sellest imelisest kohast mulle rääkisite!
25.02.17 :)
Muud poodlejad vaatasid meid kindlalt veits kõõrdi kui iga leti ees ahhetasime, üksteist togisime ("Mineee, Tarhun ju!") ja itsitasime, aga noh, täitsa suva ju, peaasi, et oma kauaigatsetud tavaari osta saime. :) kogu kraami oleme nüüdseks juba pintslisse pistnud, ainult kondenspiim kükitab veel kapis ja ootab oma aega (teen temast vist toorjuustukoogi).
Esialgse plaaniga pidi Martinil täiesti vaba nädalavahetus olema ja plaanisime laupäeval Bukarestist ära sõita, hiljem selgus aga, et laupäeva hommikul tuleb nagu üks mees trennis olla. Tegime oma plaani siis natuke ringi ja käisime laupäeval hoopis ühes suures outleti-keskuses šoppamas (vana hea, peika šoppas, ma ei ostnud sealt midagi :D) ja õhtul vaatasime muidugi Eesti Laulu.
Pühapäeval pakkisime oma moonakoti kokku ja sõitsime linnast välja, Poenari kindlusesse. Kunagi ammu kuulus see kindlus krahv Draculale (turiste viiakse pigem Brani kindlusesse, mis on Rumeenia landmark), kuid peale ammust maavärinat pole sellest kindlusest suurt midagi alles. Kindlus ise asub kõrgel mäe otsas ning sinna jõudmiseks tuli ronida 1480 astet. Täitsa okei oli muideks, sest otse treppi ronima ei pea, vahepeal on ikka niisama jalutamist ka. Algus oli kõige järsem ja korra mõtlesin küll, et jesus in the morning - kui terve tee selline on, siis ma jõuan üles küll alles esmaspäeva lõunaks, õnneks aga oli mu hirm asjatu ja edasi läks aina kergemaks. Trepil oli nii pensionäre kontsakingades kui ka neid kes alles olid jalad alla saanud ning üles jõudsid nad kõik. Ja need vaated.. olen siin elanud juba mitu aega, aga mäed ei muutu mulle tavaliseks vist ilmaski. 
Peale üles-alla tatsamist laotasime teki maha ja pidasime ühe mõnusa pikniku. Minu jaoks tähendab üks õige piknik kindlasti seda, et kaasas peab olema midagi ise küpsetatut ning meil oligi piknik kõige õigemas mõttes, sest lihapirukad olid kenasti kotis. Pikniku pidamisega on siin ainult see jama, et õiget eraldatud kohta on ikka üsna raske leida. Eestlased onju. :D ikka vaja teistest eemale saada! Ka see koht, kus meie oma kraami laiali laotasime leidis endale veerand tunniga lausa kolmed naabrid. Esimesed soojad ilmad, pühapäev ja loodus.. pole tegelt imestada midagi.

Rohkem ma aga siinkohal ei kirjuta, sest saate kõike palju põhjalikumalt seitsmendast vlogist ise vaadata. Ilusat nädalat ja mõnusat vaatamist! 

neljapäev, 2. märts 2017

Minu guilty pleasure sarjad

Mu üks suurimatest guilty pleasuritest on igasuguste tobedate sarjade vaatamine. Lausa nii guilty on see asi, et neid vaatan ma ainult siis kui üksi kodus olen. Isegi peika ees oleks mark neid silmad punnis jõllitada. :D Ma nagu saan selge peaga aru, et ma ei saa neist mitte midagi targemaks, aga ikka vaatan. Ja ootan uusi osasid ka veel! Selle nimi vist ongi sõna otseses mõttes meelelahutus. Et see lahutab mu meelt, aga juurde ma midagi ei õpi.
Nende sarjade all pean ma silmas igasuguseid reality showsid. Ei, mitte Eesti abielu-saadet (pole ühtegi osa vaadanud), millest kõik räägivad ja kõike teavad. Kodumaiseid ma vaadata ei suuda, sest need on lihtsalt niii labased mu arust. Jah, ma saan ise ka aru, et ega välismaised mingid Kuldgloobuste väärilised ei ole, aga siiski on see teine tera. Kunagi vaatasin ma kodumaistest "Naistevahetuse" ühte osa ja see oli nii lamp (ei leia siia selle kohta isegi õiget sõna), et rohkem pole ma taolisi asju vaadata suutnud. Peale selle "Naistevahetuse" osa vaatamist jäi kuidagi nii halb tunne sisse. Mul oli nii kahju neist inimestest. Et nad elavad sellist elu, et mingi väikese summa eest mis nad sealt saatest said, neid nii lolliks tehakse ja nemad, vaesed lollid, sellest ise arugi ei saa. Võib-olla olen ma ise liiga kriitiline ja teised näevad asja hoopis suurema meelelahutusena, aga mul oli lihtsalt kurb.
Välismaistega on aga juba sellepärast teine tera, et need inimesed, kes nendesse saadetesse satuvad, tahavadki kuulsaks saada. Hell jee, nad suudavad igal nädalal telekas sigalakku täis olemisest endale sellised karjäärid valmis vorpida, et vaata ja imesta! 
Vahel on mul muidugi neid sarju hästi raske mõista, sest mis tundub mujal standard olevat, on minu jaoks täielik üllatus. No võtame näiteks sellise UK sarja nagu "Ex on the Beach". Kamp noori saavad kokku rannas, kuhu nad omateada on sattunud kohtingusaate jaoks (praegu on viies hooaeg käimas, ju nad ikka on läbi näksinud, miks nad seal tegelt on). Ipad saadab neile teate, et opa, tegelt olete hoopiski sellises saates, kus iga natukese aja tagant hakkab juurde tilkuma teie endiseid kaaslasi. Ja siis hakkabki peale - randa saadetakse kolm inimest ning varsti ujub kaldale (sõna otseses mõttes :D) kellegi endine. Muidugi tekib selles puntras palju suhteid ja ofc sitaks draamasid ja mida kõike veel.
                    
Küll aga imestan ma alati sellise asja üle, et kui randa ilmub kellegi endine, on tema suht esimene lause see, et parem oleks, et mu viis aastat tagasi lahku mindud peika/pruut siin kellegi uuega sebinud ei oleks. ??? Mis nagu tegelt arvasid, et su endine on kõik selle vahepealse aja looteasendis oma toanurgas värisenud ja sind tagasi oodanud, sel ajal kui sina ise teistega ringi tõmbad? Ja nad kõik näivadki seda arvavat! Ma ei kujutaks küll ette, et ise olen ilmatuma aja juba uues suhtes olnud, aga salamisi hõõrun ikka käsi kokku ja mõtlen, et oiii kurrrat, kui see endine peika nüüd uue pruudi peaks leidma, vat siis tõmban küll aplaava üles. Kui keegi vastust teab, mis keiss neil selle teemaga on, et aasta aega tagasi magasime ühe öö koos ja nüüd kuulub ta igavesti mulle, siis palun teid, andke mulle ka teada! Või käibki elu nii? Äkki olen hoopis ma valesti aru saanud? :D
Teine sari, mida ma hetkel jälgin kannab nime "Are You the One?" ja selle sisuks on see, et kümme poissi ja kümme tüdrukut paigutatakse ühe katuse alla elama. Kümne nädala jooksul peab igaüks leidma enda paarilise, kes suhteekspertide, eelmiste suhete ja perekonna-sõprade ütluste järgi peaks olema neile sobivaim kaaslane. Kui kõik täppi läheb, võidetakse kamba peale miljon dollarit. Muidugi tekivad ka siin sarjasosalejate vahel tunded, tekivad draamad jne. Mõni on tulnud raha pärast, mõni aga otsib armastust. Twist tekib sarja aga siis, kui tõeputka (truthbooth :D) ütleb, et no match, millest peaks siis järeldus tekkima, et paar läheb lahku ja otsitakse oma tõelist paarilist edasi. Kui aga tunded juba tugevad on, siis lahkuminekut ilmselgelt ei toimu ja sealtmaalt hakkavad edasised pingeid tekkima. Väga põnev sari mu arust, mõnele osalejale elan siiralt kaasa, teisest aga ei saaks enam rohkem poogen olla.

Kuidas teiega? Naudite samuti trash tv-d nagu mina? Mida vaatate? Eestimaiseid või välismaiseid?