teisipäev, 25. aprill 2017

Tallinnast Bukaresti

Olengi tagasi Bukarestis nagu naksti! Nakstit polnud mu tagasitulekus tegelikult üldse, sest eilne päev venis nagu tatt. Tallinnast Varssavisse jõudsin ma enamvähem kenasti, aga edasine ootamine oli ikka jube tüütu. Lisaks maandus esimene lend kuidagi jube tuterdades, niiet mul siiani veidi uimane olla. Nagu ausalt kohe. Ei tea, mis värk sellega on. Teine lend aga hilines ligi tunni ja voodisse jõudsin ma lõpuks vist alles kell kolm. 
Hommikul saatsin Martini trenni ja tundsin, et ma pole üldse tänaseks päevaks valmis. Seega aelesin veel natuke voodis ning lõpuks jäin isegi magama. Praegu on kohe inimlikum olla, aga päris "vana minana" ma ennast ka veel ei tunne. Ei saa mina aru, kuidas inimesed neid 12-tunniseid trippe ette jaksavad võtta kui mina siin juba nende paaritunniste kallal ohin! Siinkohal shoutout Angiele, kes seda 12-tunnist just täna teeb :)
Ilm on siin mõnus ja soe ning reedeks lubab lausa 25 kraadi! Ausalt, ma ei tea miks ma alati ilmast kipun rääkima kuigi minu arust see küll kedagi ei huvita. :D proovin enam mitte teha!
Tegelikult olen ma juba homseni täitsa üksi kodus, sest Martin peab homme oma tiimi eest platsil olema ja ühe mängu maha pidama. Palun saatke üks motiveeriv mõte ta poole teele, sest mõttejõud on üks suur jõud ning kahjuks see motiveeriv mõte kindlasti ei tule :) muidugi on mul siin ka omad kasud sees, sest ma loodan, et homse võiduga teenivad nad ära ühe täitsa vaba nädalavahetuse ning seega saaksime me midagi ägedat ette võtta. Oh kuidas ma armastan planeerimist!
Praegu aga hakkan ma tegelema Eesti vlogi esimese nädala kokkupanekuga. Otsustasin, et ei hakka kogu kupatust ühte vlogi pressima ja ise sealjuures ähkima, et liiga pikk vlog tuli. Ei mingit minupoolset stressamist onju :) lootsin muidugi, et suudan kodumaal olles sisukamaid vloge teha, aga läks ikka nii nagu läks ehk tegemist oli palju ning kaamerat ma igalepoole kaasa ei võtnud. Järgmisel korral olen tublim! See järgmine kord tuleb kusjuures hästi ruttu, sest umbes kuu aja pärast hakkabki meil suvepuhkus pihta. Väga imelik seda kirjutada siia praegu, sest alles eile nägin ma lumehelbeid langemas. :D oh elu-elukest!
Käisime sõbrannadega Solarises asuvas Cafe Mademoiselle's ja ma ei mäletagi millal ma nii head Caesari salatit sõin kui seal. Krevette oli salatis vist küll sama palju kui rohelist. SOOVITAN!
Ma tõesti ei tea millega ma nii head sõbrannad ära olen teeninud, kes mul õhupallide ja makroonidega lennujaamas vastas on ning ühtlasi mind ka kommidega ära saadavad. Much love!
Ning ühtlasi ei tea ma ka seda millega ma nii hea tulevase abikaasa ära olen teeninud, kes mind lillede, kaneelirulli ja friikatega lennujaamas ootas - ta ikka tõesti teab teed minu südamesse. Need väiksed asjad ongi need, mis loevad :)

 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar