kolmapäev, 31. mai 2017

Enne suvepuhkust

Teate, mis on enne suvepuhkust? Haigemaja! Miljon asja teha ja korda ajada. Helista sellele ja räägi sellest asjast, kirjuta tollele ja aruta seda asja, sõlmi teenusepakkujaga leping ja ära unusta seda viiendat asja teha.. Uuuh! Ja see kuramuse pakkimine.. no üldse ei viitsinud ikka. Aga kuna suve jooksul tahaks ikka mõnda asja selga-jalga panna, siis tuli seda veidike teha. Ja mõned asjad tahaks niisama Eestisse ära viia. Ja oma koju tahaks Ikeast ju ka mõne asja kaasa osta.. ja niimoodi neid asju aina kogub ja kogub kuni ongi auto pilgeni täis. Räägin siin suure suuga nagu oleks ma juba ma ei tea kui kaua pakkinud, aga eile kell viis õhtul oli veel olukord selline:
Nüüdseks on kõik õnneks enamvähem pakitud ja toad korras. Aga mis siis veel enne suvepuhkusele minekut toimus?

Martinil oli viimane mäng, mis lõppes viigiga ning kindlustas tema tiimile liigatabelis 9. koha. Järgmisel aastal paremini! 
Käisime kiire tiiru Ikeas ja ostsime oma Eesti koju mõned asjad kaasa

Saatsin laiali kümneid meile seoses hinnapäringutega pulmade asjus (sellest juba pikemalt üks teine kord)

Käisime sünnipäeval

Tegime veidi viimase hetke šopingut

Arutasin veidi tulevikuplaane ehk yaaasss, mul on sügisest töökoht!

Tähistasime kõike ilusat ja head ühe korraliku pitsaõhtuga.

Tahtsin veel tegelikult viimaste päevade vlogi kokku panna, aga vot seda küll enam teha ei jõudnud. See töö jääb siis arvatavasti järgmisesse nädalasse. 
Nüüdseks aga olengi siis nii valmis, et veel paar asja on vaja kokku panna ja saamegi teele asuda. Here I come, bensukatoit ja vanad plaadid! Eestisse plaanime jõuda reede õhtuks ning nädalavahetusel ootavad meid ees juba kodused ja mitu üritust. Nii mõnus! Legriakest hoian ikka kenasti käeulatuses, et meeles ka vlogida oleks ja mu videoblogi täitsa unarusse ei jääks. Seega - meile mõnusat koduteed ja järgmisel korral kirjutan juba Eestist!

 

reede, 26. mai 2017

VLOG 19: minišoping, munavalgemask ja liiga palju kooki

Võtsin ennast ikka kokku ja tänu mõnele lisaklipile sain siiski vlogi valmis. Hurraa! Mõtled küll, et mis see väike igapäevane filmimine siis ära ei ole, aga tegelt on sellega ikka päris palju tegemist. Alustades näiteks sellega, kas kaamera aku on täis ja kas ta lisaks kõigele muule üldse käekotti mahub, lõpetades sellega, et kellegagi koos olles on filmimine võimalik vaid vahepeal. Tahaks ju ikka normaalse inimese kombel lobiseda ja vestluspartnerit kuulata ka, mitte pidevalt silmanurgast piiluda, kas oled ikka fookuses.. #vloggerproblems
Anywho. Üleeile oli meil Martiniga maailma toredaim väike deit :) õues oli ideaalne suveõhtu - 27 kraadi, aga mitte lämmatavalt palav, vaid selline.. mahe. Võtsime suunaks kesklinnas asuva lemmikkohviku, kus soojematel aegadel kenasti peoplewatchingut teha saab. Toidud on seal samuti suurepärased ja imeliku boonusena on isegi klaasid nii-nii ilusad (ma ausalt iga kord ahhetan). :D tegime mõlemad ühe dringi ja rääkisime igasugustest maailma asjadest. Magustoitu polnud me kusjuures sealses kohvikus iialgi söönud ega osanud arvatagi, millised monster-desserdid meile lauda tuuakse.. ja kui ma ütlen, et need olid hiiglaslikud, siis ma ei valeta. Mina sõin enda browniest ära vähem kui poole ning lisaks enda pavlovale pidi mu maias kaaslane ka minu ülejäägid ära hävitama. Ning isegi tema ei jaksanud seda lõpuni süüa! Kujutate ette, TEMA, ja ei jaksanud!
Hea oli, et kolmapäeval sellise mõnusa välikohviku-õhtu ära tegime, sest terve eilse (ja paistab, et ka täna) päeva oli taevas nii hall ja vihmane, et sellise ilmaga lahkuksin ma kodust küll vaid püssiähvardusel. Halva ilma lohutuseks tegime hoopis koduse tacoõhtu:
Ja siin on lubatud vlog. Head vaatamist, sõbrakesed!

teisipäev, 23. mai 2017

Lühikeste pükste lõputu dilemma

Esimest korda oma üüberpika (not really) vlogijakarjääri juures pean ma ütlema, et selle nädala alguses ei olegi mul uut videopostitust üles panna. Ma lihtsalt ei filminud eelmisel nädalal peaaegu mitte midagi. Käisime küll kinos ja ühes ägedas burgerirestos ja hängisime niisama, aga kaamerat ma kaasa ei võtnud. Mingi laiskus on sees. 
Need viimased nädalad enne hooaja lõppu venivad nagu härjaila ja ma tunnen, et tahan juba vaheldust ja roadtrippi Eestisse. Teisest küljest on jälle siuke tunne, et mida ma vigisen, elu on ilus ja ilmad soojad! Oeh, ei oska nagu endaga midagi peale hakata. 

Vaatasin just eile OITNB'i neljanda hooaja viimase osa ära. Ja kujutate ette, olen sellest sarjast nii sees, et isegi tihkusin natuke enda kodu privaatsuses nutta. No oli kurb. Ja samas ülipõnev. Ei tea, kas julgen üldse järgmist hooaega ette võtta, sest siis on see vaja ju ühe ropsuga alla kugistada ja absoluutselt kogu muu elu jääb tahaplaanile. Kujutan juba seda bingewatchimist ette - istun siin elutoas, kardinad ees, ise valge nagu kartuliidu ja silmad punnis peas. Sexy.

Otsisin endale ükspäev suveks lühikesi pükse. Nagu selliseid ägedaid, you feel me? Natuke tahaks nagu selliseid lühikesi viikareid, mida kingadega kanda, aga samas tahaks selliseid rebeleid, mida tennistega kanda. Leidsin mõlemast variandist paari ka, ikka Zarast. Esimesed, viikarid, olid poes olemas, aga minu suurust polnud. Näed, SELLISED püksid on. Pidin siis suurus väiksemat proovima ja ausalt, ei olnud ilus. :D valge õhuke riie on ikka suht risky business. Isegi valge pesu paistis läbi ja good old tselluliiditeemasse ei hakka siinkohal üldse laskuma. Suuremat suurust aga ei ole ei Bukarestis ega Tallinnas enam üldsegi alles. Teine paar on vot SELLINE. Neid ma siin poodides näinud ei ole, aga minuarust on need täiega ilusad. Veidi nagu vajan neid oma ellu või nii. :D oma peas olen juba outfiti kokku pannud, aga teada värk - kujutlus ja reaalsus ei pruugi alati ühtida. Loodan, et leian nad kusagilt üles ja siis saab asjasse selgust, kas on okei või näen neis välja nagu tunamullune kappi seisma jäänud kartul.

Nüüd aga vean oma kere vannituppa ja teen natuke nägu pähe, et Martiniga veidi linnapeal asju ajada. Ahjaa, Martinist rääkides, vaadake millise nuhtluse ta meile eile koju tõi:

Kohutav inimene! Peale selle, et ma seda eile õhtusöögiks sõin, maiustasin ma selle kallal ka juba peale tänast hommikusööki! #grownup
 

laupäev, 20. mai 2017

Väike tag: tänane päev

Täna on just selline rahulik ja hall laupäevake (sest Bukarestis sajab vihma), et tuli kohe suurem blogimiseisu peale. Mõned päevad tagasi nägin ühes välismaises blogis allolevaid küsimusi ja mõtlesin kohe, et tahan ka need enda blogisse kaasata. Seal nad küll tag'i vormis kirjas ei olnud, aga kellel soovi - olge lahked ja vastake samuti :)

Kuidas läheb?

Läheb rahulikult. Lahtise aknaga magamisest on kurk ainult veidi valus
 
Mida sa hommikusöögiks sõid?

Grillvõikut juustu ja singiga. Kohvi ja kookoseküpsiseid ka 

Mis sul hetkel seljas on?

Täna olen sama hall kui ilm akna taga ehk hall t-särk ja hallid teksapüksid

Kas sa kannad hetkel mingisuguseid ehteid?

Ainult ühte - kihlasõrmust

Mida sa täna kuulad?

Foo Fightersit! Kuu aja pärast on juba kontsert! :)

Kelle kõrval sa eile öösel magasid?

Mitte kellegi. Martin sõitis eile mängule ja tuleb tagasi alles täna öösel. Üksi magamine on nii jama!

Parim asi tänase päeva juures?

Et OITNB on uus hooaeg väljas ja ma saan seda vaadata :)

Halvim asi tänase päeva juures?

Vihm. Ja see, et Martinit pole mu juures kodus

Viimane asi, mille sa ostsid?

Viimasena käisin eile supermarketis ja sealt ostsin ma kaerahelbeid, sinki, kookosejogurtit

Homsed plaanid? 

Tahaks kinno seda Amy Schumeri komöödiat vaatama minna ja karamellipopakaid süüa.



teisipäev, 16. mai 2017

Munahaigus ja muud

Enne kui eelmine nädal täitsa ära unub, panen kiirelt siia mõned sõnad kirja ja lisan lõppu ka eelmise nädala vlogijupi. Praegu on siuke meh aeg, et ei oska nagu midagi ette võtta. Või noh, ega meil siin mingeid suuri plaane polegi, sest juba järgmisel nädalal on Martinil viimane mäng ja peale seda saame Eesti poole kütma hakata. Ühesõnaga ootame puhkust! Tuleme seekord Eestisse autoga (yaaasss roadtrip!), mis tähendab, et pagasipiirangut pole ja hilpe võib kaasa pakkida nii palju kui mu väike süda vaid lustida tahab. Jube imelik - kui mul vaid käsipagasi võimalus olemas on, tean ma täpselt, mida kaasa võtta tahan. Kui aga terve autotäis ruumi on, olen ma nagu labidaga pähe saanud ja mitte midagi ma ei tea. Kamoon aju, tee ikka natuke koostööd kah!
Juuksed-mustad slash pead-kammida-ei-viitsi soeng.
Anywho veeres eelmine nädal vaikselt mööda tavalisi toimetusi tehes ja nädalavahetusel muidugi Eurovisiooni vaadates. Ei ole selle vaatamisest ikka pääsu, emapiimaga see eurohimu kaasa antud vist. Elasime kaasa Taanile, Norrale ja Ungarile. 
Pühapäeval tegime ühe suure hommikusöögi ja mõnulesime täiega kaua. Random jutt siia vahele, aga kas kellelgi on veel nii, et munast hakkab halb olla? :D mul on juba ülikaua niimoodi olnud, et vahet pole mis kujul ma muna söön, aga lõpus hakkab täiega vastu. Ja siis iiveldab mingi pool päeva. Enne pühapäeva ei söönud ma muna vist oma pool aastat. Ja arvake mis peale üleeilset hommikusööki oli? Sitt olla ofc! Kuradi munaroju!
Õõõõõhh, munaaaa!
Hiljem ostsime veel nädala toidukraami ära ja lõpuks leidsin ma ilmatupika otsimise peale endale uue väikese käekoti. Rõõm! 
Minu puhul on täiesti tavaline see, et kui ma endale midagi kindlat otsin, ei lepi ma vähema kui täpselt selle asjaga, mida oma peas ette kujutasin. Sellepärast see "õige asja" otsimine mul vahel aastatepikkuseks venibki :) õnneks seekord aastaajad vahetuda ei jõudnud ja oma koti leidsin ma ikka enne üles.
Koristasin eelmisel nädalal veel suure tuhinaga kappe ja viskasin ära suure kotitäie pahna. Palun öelge mulle miks on ühel inimesel vaja alles hoida bensukatšekki aastast 2015? Mina seda igatahes alles hoidsin ja vastust ma sellele küsimusele küll ei tea! Õudne lihtsalt, nagu mingi emarott, kes kõik pessa tassib.
Et vlogi võimalikult selgelt näha, vali ikka hammasratta alt 720p:

esmaspäev, 15. mai 2017

Muumimaja

Kui ma muud ei tea, siis seda tean ma oma suveplaanide kohta küll, et vähemalt ühe nädalavahetuse veedan ma Pärnus. Sest suvi ja Eesti.. no peab lihtsalt! Bronnisin eile meile isegi majutuse ära ja mõtlesin, et soovitan teilegi ühte üliägedat peatuspaika. 
Nagu te vist aru saanud olete, meeldib mulle hotellide (kuigi vahel ei saa hotelli hommikusööki küll millegagi asendada) asemel pigem Airbnb kaudu erinevaid öömaju otsida. Tuleb ka seda ette, et scrollin seal täitsa niisama, sest seal on niiii palju ägedat kinnisvara. Obsessed!
Igaljuhul räägin ma hetkel sellest (link) armsast majakesest, millel on veel armsam nimi ehk Bonbon Tower. Kas pole mitte kjuut!? Avastasin selle majakese eelmisel aastal täiesti kogemata ning olin hetkega lummatud. Nagu muumimaja! Allkorrusel tilluke köök ja vannituba, üleval neli voodit ja igasse ilmakaarde suunatud aknad (soulsisters - me kõik teame kui oluline on hea valgus meikimiseks või selfitamiseks. :D). Ja aed! Saate vist isegi aru, et Pärnusse minnes ei taha keegi toas konutada ja sellel puhul ongi ideaalne hoopis õues istuda ja sõpradega lauamänge mängida. Boonusena tuli meile eelmisel suvel külla ka naabrite kass, et kogu seda lugu veel idüllilisemaks muuta. Oiii ma ei või! Ma juba nii tahan seal olla!
Kuigi majake ise on täitsa vana, ei tohiks sellest ennast heidutada lasta, sest maja sees on kõik jonksus ja puhas. Majaomanikku saan ma samuti vaid kiita, sest supersõbralikule olekule lisaks ei kippunud ta meid üldse lahkumise päeval kell kaksteist välja kupatama, vaid soovitas meil rahulikult nii kaua Pärnut nautida kuni soovime ja lihtsalt lahkudes uks lukku panna. Need I say more?
Kõigele lisaks asub Kommitorn nii hea koha peal, et kõik vajaminev jääb jalutuskäigu kaugusele. Ok, nüüd ma küll rohkem seda kiidulaulu siin jätkata ei saa, sest ma kardan, et muidu te küll ei usu, et nii hea koht üldse olemas olla võib. :D 
Eelmisel suvel - nii sättimise vahepeal (ehk mu fabuloosne rullipea vasakul) kui ka valmis olles.
*Selle postituse eest ei maksa mulle keegi ei veinis ega cashis midagi, ma lihtsalt tahan teilegi head kohta soovitada. Et muumimajal äri õitseks ning nad ilmaski oma uksi ei sulgeks, sest mina tahan seal küll igal suvel nagu viis kopikat kohal olla. Piis aut!

neljapäev, 11. mai 2017

VLOG 17: ilujutud ja ainult ilujutud

Hakkasin suure hurraaga selle nädala vlogi filmima ja oma üllatuseks avastasin, et peale kahte klippi oli juba kümneminutiline jupp valmis. Ja teate mis? F it! Elan ka natuke ja panen sellel nädalal lausa kaks vlogi üles! Hahah! Vot kus olen täna metsik!
Ma ise neid ilmatumapikkasid vloge väga ei fänna, juhul kui muidugi mingi ekstrapõnev sisu pole. Ja mis ma siis teistki piinan, panen selle puhtalt iluteemalise vlogi üles ning kes tahab, see vaatab. No pressure!
Mõtlesin, et ma olen ikka paras jobu küll. Ise näitan teile igasuguseid asju, aga midagi üles ei kirjuta, et millega ma seal kaamera ees vehklen või millest räägin. Teie, vaesed inimesed, peate siis silm krõllis üritama sealt midagi aru saada. See viga saab aga kohe parandatud, sest kõik tooted, mida ma vlogis näitan, saavad ka siia kirja pandud. Tegin isegi sellise endapoolse megapingutuse (not really), et otsisin teile Eesti poodide lingid välja. Äkki tahate ka uusi asju proovida! Kõiki asju ma kahjuks kodumaa kaubavalikust ei leidnud, aga mingid lingid otsisin ikka. Küll ma olen täna õilis hing, alleaa! 
 Siit nad tulevad:

- Nioxin šampoon (Kaubamaja - 22,99€) LINK
- Biosilk Cool Blonde šampoon (Tradehouse - 17€) LINK
- Clinique Pep Start kooriv näopuhastusvaht (Kaubamaja - 24,99€) LINK
- L'oreal Lumi Magique primer (Loverte - 10,90€) LINK
- theBalm Bahama Mama päikesepuuder (Kaubamaja - 19,99€) LINK
- NYX kulmupliiats (Kaubamaja - 6,40€) LINK 
- Makeup Revolution kulmupintsel (tambeauty.com - 2,80€) LINK
- Maybelline The Colossal Big Shot ripsmetušš (ainus toode, millele ma vastavat linki ei leidnud. Arvasin tegelikult, et ta on juba Eestis müügile tulnud, aga tundub, et ju siis on kohe-kohe tulemas. Eeldan, et hind jääb nii 11 euro kanti).
                         
Nagu ma ka vlogis mainin, siis minu lemmikuks kujunes seekordsest valikust Clinique näokoorija. Esiteks - pakend. Papapahh! Ilus ja roosa, püüab koheselt pilku. Toote sisuks on oranžikas geel, imepisikeste koorivate teradega. Kanda tuleb teda märjale nahale ning korraga ei kulu rohkem kui mündisuurune kogus. Ja siis kukud nägu pesema. Niiii mõnus tunne on kui pisikesed terad kergelt nägu kraabivad ja kogu mustuse maha pesevad! Aaah, eluu! Pärast tuleb nägu muidugi korralikult üle loputada. Tavaliselt on mul kombeks peale pesu nägu ka kiirelt mitsellaarveega üle käia, et viimnegi meigijääk maha saada ja kujutate ette - seekord ei olnud hiljem vatipadjal isegi mitte kõige ainumast meigipojukest. Nägu sai nii puhtaks, et lausa kriuksus puhtusest! Nagu päriselt. :D see juba on midagi! Seega saangi ma sellele tootele anda vaid maksimumpunktid - 10/10.

* Huvi pärast arvutasin välja oma ostukorvi hinna nii siin kui Eestis. Rumeenias maksin ma kogu kupatuse eest 84 eurot, Eestis maksaksin ma samade asjade eest 116 eurot. Muidugi ei saa seda väikest matemaatilist tehet üks-ühele võtta, aga you get the point.

teisipäev, 9. mai 2017

VLOG 16: vaikne nädal

Bukarestis on hetkel täielik vihmaperiood. Soe on, aga sajab. Positiivse poole pealt on kõik hästi ilus, värske ja roheline. Kuu aja pärast pole sellest rohelusest enam kindlasti midagi alles, sest see kuumus mis siin varsti ligi hiilib muudab kõik kõrbeks.
Ma üldse ei taha olla see blogija, kes ääriveeri alustab juttu "suurest saladusest", aga tegelikult midagi ei räägi, kuid mulle tundub, et ma siiski natuke pean selline blogija olema. Sorri! Mitte, et ma ennast siin jube põnevaks tahaks teha, aga kui elu tegelikult vaid ümber ühe teema keerleb ja ma hommikust õhtuni ainult sellel teemal rääkida tahaks, siis tunduvad kõik need muud teemad siin lihtsalt puhtalt mulli ajamine ja augutäide. Sest minu mõtted on selle muu asja juures. Kuna see blogi siin aga ei räägi vaid minu elust, siis sellest päris teemast ma veel kirjutada ei saa. Et mingid beebijutud juba eos maha suruda, siis ütleme nii, et ma väga loodan ka sügisest sama domeeninime all jätkata. :D
Lugesin täna uudistest, et mõnes kohas Eestis on lumi maas. 9. mail??? Ei tea, kas mul maksabki üldse oma suveplaane siia kirja panna või peaks hoopis Kuutsekale tuusiku bronnima? Tahaks ikka seda suveplaanide varianti tegelt.. Tahan juba Riiga Foo Fightersi kontserdile minna ja Pärnusse ja grillida ja rannas raamatut lugeda ja sõpradega lauamänge mängida ja mõnda suvelavastust vaadata. Kui kellelgi selle viimase osas midagi head soovitada on, siis olen üks suur kõrv! Kuna Martini suvepuhkus nii umbes kuus nädalat pikk on siis tahame me seda alati maksimaalselt ära kasutada ja aega raisata me ei taha.

Selle mulli ja augutäite lõpetuseks eelmise nädala vlog. Täitsa pisuke, sest nädal oli vaikne ja midagi põrutavat meil ei juhtunud.  
Minu handsome lõunasöögikaaslane ja imemaitsev lõuna! Keskel olevaid kevadrulle oleks ma võinud oma neli portsu alla kugistada.
 

laupäev, 6. mai 2017

Noppeid nädalavahetusest

Tundub, et miski kõrgem jõud arvas paar päeva tagasi, et elame siin liiga igavat elu ning vahelduseks võiks ikka mõne krutski kah visata. Läksime nimelt kaubamajja, et üht kingitust osta. Kaubamaja all on aga autopesula ning selleks ajaks kui ise mööda poode kappame, mõtlesime auto pesulasse jätta. Tegime oma tiirud ära ning kui autole järgi läksime laiutas pesulamees käsi ja ütles, et kogemata jäi võti autosse ja uksed läksid lukku. Toogu me kodust varuvõti või kutsume lukuabi. Varuvõti on meil kodus olemas küll, aga koduvõti oli autos! Jommajoo, me olime vihased! Ega muud üle ei jäänud kui oma korteriomanikule kõne peale tõmmata, et ta meid hädast välja aitaks. Muidugi tuli ta nii kiirelt meile järgi kui sai, aga kogu õhtuse Bukaresti liikluse juures võttis kogu ootamine ja edasi-tagasi sõitmine ikka oma kaks tundi aega. 
Ja järgmiseks hommikuks oli auto uuesti täis lastud :)

Muus vallas on lood sama kaunid, sest juba kolmandat päeva teeb migreen mulle sellist tuska, et ma enam ei tea kuhu oma pea panna. Täna ärkasin juba kell kuus, sest mu pea niimoodi lõhkus, et ma ei suutnud isegi silma lahti teha. Käsikaudu kobades läksin kööki, et üks tablett kätte saada. On kuramus noh!

Nädalavahetuseks meil plaane polegi, eks siis vaatab, mis tujud meil peale tulevad. Hetkel küpsetan jälle rabarberikooki ja terve kodu on head koogilõhna täis. Ma ikka kasutan seda rabarberiaega täiega ära, sest rabarberikook on mu vaieldamatu lemmik.

Kuigi kõik hetkel oma blogilemmikuid üles kirjutavad ja usinasti selleteemalisi postitusi valmis vorbivad siis mina seda ei tee. Sellisel lihtsal põhjusel, et ma alles tegin seda! Postitust saad lugeda siit.

Mul on selline tunne, et ma muud viimasel ajal ei tee kui ajan aga suhkrut ja saia näost sisse. Ükspäev võtsime endale magustoiduks donutsid. See oli just see päev kui me kodutud olime ja oma korteriomanikku ootama pidime ning ootamise kõrvale oli ju ideaalne need donutsid kahe ampsuga kinni pista. Üks teine päev tellisime koju india toitu. No vaadake ise MKR-i viimast hooaega ja vähe teil ei tule isu peale! Kaks rabarberikooki nädalas pole ka ju mingi naljaasi.. Ning eile sõime magustoiduks lausa kahte jäätist! Ja takkatipuks on täna veel pitsaõhtu ka! Oh jumal-jumal, kuhu ma niimoodi jõuan. Süüdistasin juba Martinit mu paksuks söötmises ja ähvardasin temaga suvel mitte randa minna, aga ta ütles lohutuseks vaid seda, et pole ju hullu, meie kodu lähedal on nii palju erarandu, kus meid keegi ei näe.. nuta või naera.

Mulle hirmsasti meeldib üks mantel. Näe, vot SEE. Käisin seda juba poes proovimas ka, aga ära veel ei ostnud. Eks ma ikka ootan kuni need otsa saavad ja siis käin ja halisen, et kes see kurat need mu eest ära ostis. Nagu kombeks on saanud. Viimase mantli ostsin ma endale kusjuures aastal 2009 ning uue ostmisele olen ma mõelnud üsna pikalt. Lihtsalt ma arvasin, et see uus on ehk midagi praktilisemat kui kolmveerand varrukatega heleroosa mantel.. aga ilus on ta küll.
Vasakpoolne jäätis on parim asi maailma peal!
 


 

kolmapäev, 3. mai 2017

VLOG 15: nädalavahetus mere ääres

Elu käsipalluri pruudina on selline, et ega naljalt mingisuguseid reise koos planeerida ei saa. Lühidalt - kogu trall käib trennide ja mängugraafiku ümber. Neid sindreid aga ei tead sa nii nädalakese ette. Nagu Martin ikka öelda armastab - reisinud on ta rohkem kui neljakümnesse riiki (kaugeim neist Lõuna-Korea), aga puhkusel käinud vaid elus korra. Vot sulle lopsu! 
Eelmisel kolmapäeval selgus, et uus trenn on alles viie päeva pärast, mis jättis meile sellise paraja minicationi aja. Muidugi juhtub ikka nii, et kui on vaja, ei leia sa neid odavaid lennupileteid mitte kusagilt! Tahame juba pikemat aega minna Budapesti (kulutades sõidule võimalikult vähe aega, st sinna lennata), aga kui naaberriiki sõidu otsa eest 300 eurot välja köhida palutakse siis enam nii väga ei tahagi sinna minna. :D
Kuna ka muud sihtkohad hästi välja ei mänginud, otsustasime sõita hoopis good old mereäärsesse Constantasse. 
Oleme seal ka varem käinud ning kirjutasin ma sellest näiteks siin. Kui Bukarestis oli meie ärasõidu päeval 29 kraadi, siis Constantas vaid napp 16. Sellest polnud aga üldse hullu, sest noh.. yolo, nagu öeldakse. Ps! Iga jumala kord kui ma "yolo" ütlen (mida ei ole üldse palju), tuleb mulle meelde see pilt paari aasta tagusest vabariigi aastapäevast:
On ju naljakas! :D
Kui ma tavaliselt olen majutuse leidmise kohalt Airbnb usku, siis seekord lõin jalaga vastu maad ja ütlesin, et hotelli pean ma saama! Kohevad tekid ja hotelli hommikusöök.. elu! Martini jaoks polnud see muidugi midagi erilist, sest tema käib tänu oma "tööle" hotellides nii üle nädala magamas. Minu hotelliisu ta aga mõistis ja nii ma booking.com-ist meile hotelli leidsingi. Parim osa hotelli juures - seal oli Crime and Investigation'i (päriselt sündinud mõrvalood) kanal! Vähe me ei vaadanud seda igal hetkel, kui toas viibisime! Pärast kartsin muidugi stabiilselt, et peika mu une pealt mättasse lööb ja randa maha matab, aga viuh, seekord läks õnneks.
Viibisime Constantas kokku kolm päeva - jalutasime rannas, sõime head toitu, sõitsime ringi ja tegime gondliga rannaäärele tiiru peale. Täielik puhkus! 
Enne veel kui eelmise nädalavahetuse vlogi juurde jõuame, tahan võtta hetke, et öelda teile suur-suur aitäh igasuguse tagasiside eest, mida te mulle kommentaaridesse, youtube'i, meilile, facebooki ja messengerisse jätnud olete! Much love! Pushin ennast ikka edasi, et ma teile huvitavat sisu suudaks luua :)

Viimane hapupiimane - eelmise nädalavahetuse vlog:


 

teisipäev, 2. mai 2017

Hakkame algusest peale ehk esimene pulmateemaline postitus

Enne veel kui eelmisest nädalavahetusest kirjutan, mõtlesin ma, et räägin põgusalt ühest suurest sündmusest mis järgmise aasta suvel aset leiab. Jah, ma räägin meie pulmadest. 
Hetkel olen arvamusel, et päris kõike ma (veel) avaldada ei taha, sest paljud asjad pole veel kivisse raiutud ja nii on hetkel lihtsalt parem. Arvan, et mõistate :) küll aga kirjutan ma meeleldi enda visioonist kuidas see päev välja nägema peaks. 
Miks üldse abielu minu jaoks oluline on? Ma võin küll paljudes asjades väga go with the flow olla, aga nii vanamoodne olen ma tõesti, et minu jaoks on loomulik, et mingil hetkel tehakse kooselu seaduslikuks ning abiellutakse. Kellegi enda abikaasaks kutsumine on siiski hoopis teine tera kui kedagi enda peikaks või elukaaslaseks kutsuda. Ja mina tahan seda tera :)
Õnneks rääkisime sellel teemal Martiniga juba meie esimesel ametlikul deidil ning veel suuremaks õnneks ühtisid meie mõlema vaated selles osas täielikult. Ma ausalt öeldes ei kujutagi ette, mis oleks saanud, kui üks meist oleks abieluteemal teisiti tundnud.. aga viuh, sellele ma mõtlema ei pea!
Kui Martin eelmise aasta oktoobrikuu viimasel päeval mind endale päriseks ja eluks ajaks palus, tuli see mulle küll sellel hetkel üllatusena, aga samas ma ju teadsin, et millalgi see ettepanek tuleb. Ja koos ettepanekuga ka teadmine, et meie pulmapidu saab toimuda vaid juunikuus. Võta seda või kümne aasta lõikes, aga juunikuus saab see pidu toimuma, seda ma teile kinnitan. Ah, et miks ainult juunis? Seda sellisel lihtsal põhjusel, et juunikuu on ainus kuu aastas, mil Martin kauem kui kuu aega jutti kodumaal viibida saab. Mai lõpus/juuni alguses saab hooaeg läbi ning uue hooaja ettevalmistus ei ole veel alanud - see algab tavaliselt juuli keskpaigas. Seega jääbki ainsaks võimalikuks ajaks juuni. 
Selle vastu ei ole meil kummalgi õnneks midagi, sest ideaalis me just ühte mõnusat suvist pulma ette kujutamegi. Ilma vihmata ofc! Ütlen selle kohe varakult välja, et ilmajumalad asja planeerima hakata saaks. :D kuupäeva leidmisega läks samuti üsna libedalt, sest enne Jaanipäeva me pulmi pidada ei tahtnud ning see asjaolu jättiski meile letti ühe võimaliku laupäeva - 30. juuni. See sobis meile aga nagu valatult, sest kohtusime me 30. märtsil (2013), kihlusime 31. oktoobril (2016) ning nüüd sõlmime me ka seadusliku liidu 30. juunil (2018). Fun fact - hiljem selgus veel, et ka Martini vanemad kohtusid esmakordselt 30. juunil. Ain't that cuteee!
Algusest peale on selge olnud ka see, et oma erilist päeva tahame me tähistada ühe suure ja mõnusa suvise peoga. Sellise peoga kus vaasides oleksid (põllu)lilled, tantsida saaks hommikuni, laual oleks maitsev toit, hämaruses põleksid sajad väikesed tulukesed ning külalistel oleks hästi hea ja lõbus. Et me tähistaksime meie armastust.
Sobiva koha otsimisel läksid loosi erinevad turismitalud, mis mahutaksid ööbima ligi 80 inimest. Mis pidu see muidu on, kui peale tantsu ja tralli ilma pikema jututa voodisse kukkuda ei saa. :D ning ka oma külaliste tervitamisel esimesel hommikul abielupaarina on oma võlu..
Enne meie pulmakoha leidmist tegin ma muidugi kõva guugeldamistööd ning vaatamas käisime me ühte kohta. See koht oli küll kena ja tore, aga sellist klikki ei käinud, et oh, tahaks siin pulmi pidada. 
Teist ning viimast kohta käisin ma vaatamas üksinda ja seda mõned nädalad tagasi. Niipea kui väravast sisse sõitsin tulid kõhtu liblikad. Pulmaliblikad :) nägin vaimusilmas nii selgelt kuidas õu täitub meie külalistega ning sealsamas, suurte puude varjus, me üksteisele eluks ajaks lubaduse anname. Teadmine, et sellest saab meie koht, kinnistus veelgi enam kui majaperenaisega ringi jalutasime ning ta kõigile mu küsimustele just sellised vastused andis nagu ma salamisi lootnud olin. Peale seda enam pikka juttu ei olnud - tegime lepingu ära ning esimese asja meie pulmanimekirjas (pulmakoha) sain ma suurima rahuloluga maha kriipsutada. Pulmaplaneerimise boonusring - lõputud nimekirjad ehk my kind of fun.
Kui ma Martini käest küsisin, mida tema kindlalt sellelt päevalt ootab või ei oota, siis oskas ta esimese hooga välja tuua vaid ühe asja -  Õnnepaleesse me oma jalga ei tõsta. :D õnneks olen ma ka selles osas temaga täiesti ühel nõul, sest see lihtsalt ei ole üldse minu teema. Kuna selle ametliku "jah"-sõna ütlemine meie lähedaste inimeste ees on mõlema jaoks oluline, siis olemegi otsustanud leida notari, kes tuleks kohale meie peopaika ning oskaks läbi viia ka tseremoonia.
Planeerime oma asjad niimoodi korda ajada, et selle suve lõpuks oleks meil olemas ka bänd, pulmaisa ja fotograaf. Inimesed, kelle arvelt me järeleandmisi teha ei taha ja on ka endal kergem kui meie jaoks oluliseimad punktid saavad linnukese sappa, et ongi nendega korras. Ülejäänu jääb aga sujuvalt aasta peale tegemiseks.
Täitsa naljakas muidu, kuidas prioriteedid aja jooksul muutuvad. Kauges minevikus mõtlesin ma vist ainult pulmakleidile, nüüd aga ei tundugi see nii esmatähtis. Küll ma ka sellel päeval bomb välja näen, pole kahtlustki. :D praegu ongi oluliseimad hoopis eelpool nimetatud elemendid. Kokkuvõtvalt - et tuleks üks mõnus ja meeldejääv pulmapidu.

Pulmakoht
Foto: Marko Mäestjärv