esmaspäev, 12. juuni 2017

Pärnu on alati hea idee

Ah sa mait kuidas meil nädalavahetusel ilmaga vedas! Veetsime nädalavahetuse koos oma parimate kamraadidega Pärnus ja kogu lugu ei oleks arvatavasti enam parem olla saanudki. Kui me eelmisel aastal Grillfesti ajal Pärnus olime, sadas seal terve päeva vihma ja õues oli sama soe kui põhjanabal. Seekord aga tervitas meid täielik suvi - päike ja üle kahekümne kraadi sooja. Kuiii mõnus!
Möödunud nädalavahetuse võib kokku võtta üsna lühidalt - me sõime. Sõime otseloomulikult Steffanis (lausa kaks korda), sõime Grillfestil, sõime kodus ja sõime Supelsakstes (jälle lausa kaks korda). Ärge siis imestage kui ma teist millalgi juhtumisi tänaval üle rullin. 
Grillfestil jõin oma selle suve lemmikut - Aperol spritz'i, sest ma ju siin suure suuga lubasin, et hakkan seda igal pool nõudma. Õnneks paistis nende suur telk juba kaugelt silma ja nii ma oma tüdrukud sinna kokteilile kamandasingi.
Vana hea Instagrami-mõjutuse tagajärjel otsisime üles ka Udu jäätisebaari (link) ja giiiirrrrllll, let me tell you.. see oli lihtsalt parim jäätis! Nagu nimigi ütleb, on tegemist udupehme ja kreemise tekstuuriga jäätisega, mis maitses jumalikult. Kui neid kusagil kohtama peaksite, siis proovige kindlasti järgi, sest võin oma pea panti panna, et seda te ei kahetse. Või kui kahetsete, siis on teil (ja teie maitsemeelel) kindlalt midagi viga. :D kummalisel kombel ei olegi mul sellest jumalusest ühtegi pilti. Ju siis läks söömisega nii kiireks.
Peale selle, et me kohapeal seda ja teist maitsesime, ostsime me ka otseloomulikult veidi manti koju kaasa. Värsked soolakurgid, suitsukala, juustupatsid ja part. Viimane küll mu peika soovil, sest tema on üks suurematsorti pardimaias. Kummalisel kombel aga mulle endale näiteks part üldse ei meeldigi! Ja ma muidu ei ole üldse toiduga pirtsutaja!
Õhtusöögiks olime laua kinni pannud Supelsakstesse. Tegelikult oli sellel broneeringul ka tagamõte, sest tahtsime oma oma kallitelt M.-ilt ja K.-lt ühe tähtsa küsimuse küsida. Nimelt palusime neid oma pulmapäevaks enda kõrvale seisma ehk küsisime kas nad oleksid nõus meie pruutneitsiks ja isameheks hakkama. Kuna me neid ka väikeste kingitustega meelitasime, olid nad õnneks nõus. Viuh! :)
Tähistasime proseccoga ja sõime ühe imelise õhtusöögi. Kes kunagi Supelsakstesse minema peaks, siis julgen kogu meie laudkonna eest ühte kindlat rooga soovitada. Selleks on lõhe carpaccio tiigerkrevettide, rohelise meloni-arbuusi salati ja petersellimajoneesiga (12€). Mul ei ole selle kohta muud öelda kui OH MY!
Supelsakstes käisin ma esmakordselt ja mulle kohutavalt meeldis see restoran. Kõik toidud mida proovisime olid imelised, teenindus oli absoluutselt suurepärane ning kogu koha miljöö oli stiilipuhas. 5 tärni!
Laupäeva õhtu hilisemad tunnid möödusid aga juba rendimaja aias sõpradega lobisedes, snäkkides ja kokteili juues. Ei pääsenud me ka kohustuslikust Sunseti tiirust, mis seekord meeeeletult ülerahvastatud oli. Jumal tänatud, et vahepeal terrassil õhku võtta sai, sest klubis sees oli niii palav, et mul pidevalt oli selline tunne, et kohe minestan. Õnneks oli see vaid tunne.
Pühapäeval olin ikka mina see varajane linnuke, kes meie maja unetunnid lõpetas ja kõik maast lahti peksis. Ei suuda mina ikka kaua magada, no mida sa ära teed. Hilisele hommikusöögile läksime taaskord Steffanisse, kus ma esimest korda elus salatit (!) sõin. Aga hea oli! Hiljem veel väikesed kaardimängud koduaias ning enne ärasõitu pidime me ikka ühe korra veel Supelsakstesse koogile ja kohvile minema. Nagu juba öeldud - soovitan!
Mulle ikka meeldib öelda, et Pärnusse minek on alati hea idee. Sadagu vihma või paistku päike, aga seal on alati tore. Lihtsalt päikesega on natuke toredam :)
Uus nädal toob meile mitmed õhtud sõpradega, kinnomineku, esiku värvimise ja nädalavahetuse Ida-Virumaal. Sealkandis pole ma käinud ma ei tea mis ajast ja ootan seda suure põnevusega. Kui kellelgi on mingeid vahvaid soovitusi stiilis kuhu minna - kus süüa ja magada, olen üks suur kõrv.

neljapäev, 8. juuni 2017

VLOG 21: roadtrip (ja kuidas esimene nädal kodumaal möödunud on)

Eestis on ikka mõnus! Kui Bukarestis läheb meil oma kolm tundi, et mereäärde jõuda, siis vaid üksikud siin autosõiduminutid ja olemegi liivarannas. Kuna me eile seda ilusat õhtut kohe mitte ei tahtnud raisku lasta, hüppasime me õhtul autosse ning peale kuut kilomeetrit autosõitu olimegi juba auto mereäärde ära parkinud. Jalutasime natuke mööda rannaäärt kuni jõudsime Valkla rannarestoni, istusime terrassile ja krõbistasime mõned suupisted. Ahjaa, ma jõin niii head kokteili! Kindlalt hakkan seda nüüd igal pool nõudma! Kokteiliks oli Aperol spritz ja see maitses apelsiniselt ja värskelt. Kindlasti mitte magusalt, sest lääged joogid ei meeldi mulle mitte üks raas. 
Pärast jalutasime rannaäärt pidi autoni tagasi, aga enne kojusõitu lonkisime veel natuke rannas ja ronisime ühe väikese vaatetorni tippu. Nii-nii mõnus õhtu oli :) 
Need rohelised kivikesed on hoopis klaasikillud, mille kallal lained ajapikku oma töö on teinud. Kavatsen neid nüüd terve suve kokku korjata.
Ükspäev käisime maal ja ma tõin endale koju sireleid ja piibelehti. Kodu lõhnab nüüd nii magusalt! Seda konkreetset lõhna ei asenda küll ükski lõhnaküünal ega miski muu. Koristasin veel ühel päikselisel õhtul rõdu ära ja tegin sinna nii hubase pesa. Lilled istutasin pottidesse ja õuemööbli tassisin ka välja. Jõin seal juba samal õhtul instagramis scrollimise kõrvale klaasi veini ära ja kindlasti pakkusin naabritele kõneainet, et kes see uus naaber seal küll tinutab. See olin mina :)
Minu vanaema juures on vist Kroonikaid aastast '95. Ja siin on peika ainult kaks kuud vana Kroonika kätte saanud :)
Täna pidin minema endale uusi prille valima, aga silmakontoll tegi optometristi veidi murelikuks ja seega ma neid uusi prille valida ei saanudki.. sain hoopis uue vastuvõtu aja. Optometrist arvas, et ehk on silmades lihtsalt hetkel mingisugune pinge ja sellepärast olid tulemused veidi segased. Ehk on paari nädala pärast pilt selgem. Sõna otseses mõttes, haha :)
Sellel nädalal ma rohkem ei blogi, sest homme ootab ees sünnipäev ning juba laupäeva hommikul sõidame me Pärnusse. Uuel nädalal juba uued jutud. Näiteks on mul plaanis teha üks postitus pulmade planeerimise osas, sest ka selles vallas on mõned edasiminekud toimunud.
Nagu tavaks on saanud, siis lõpetuseks vlog. Seekord üsna lühike ning peamiselt autos filmitud, sest saate ju pealkirjastki aru - tegemist on roadtripiga.

teisipäev, 6. juuni 2017

VLOG 20: reisiettevalmistused

Panin just nüüdsama oma "rainy day" playlisti käima ja kukun blogima nii mis hirmus (kirjutasin postituse esmaspäeval). Me oleme Eestimaal! Ja juba neljandat päeva jutti! Ja meil on lõpuks kodus wifi ja kõik jutud! Can I get a hell yeah!? 
Nagu eelnevast lõigust aimata võib, olen ma kodumaal olemise üle pehmelt öeldes rõõmus. Ega ma muidu neid hüüumärkidega lauseid nii palju jutti tulistanud poleks, eksole. Isegi kui siin on õues vaid nutused plusskraadid ja sajab vihma, ikka olen rõõmus. Sest.. kodu :) see on kindlasti üks sellistest asjadest, mida mõistavad vaid need, kes mingil põhjusel Eestist eemal elavad. 
Et ma siin liiga tundeliseks ei läheks, hakkan parem algusest peale ja kirjutan hoopis sellest, kuidas meie kodutee kulges. Istusime oma täistuubitud autosse kolmapäeva pärastlõunal ning õues oli 33 kraadi sooja. Eestisse jõudsime reede pärastlõunal ja õues oli juba 7 kraadi sooja. Kontrast missugune! Kuna meil oli tarvis otse Ülemistesse minna, saime me oma lühikeste pükste ja crop topi eest nii mõnegi kummalise pilgu osaliseks. Aga noh, mis sa ära teed onju! 
Esimesel päeval sõitsime umbes kaheksa tundi ja selle ajaga ei jõudnud me isegi riigist välja. Teeolud olid üsna kehvakesed, sest päris enamuse päevast ukerdasime me kusagil metsavahel, kus just teetööd käimas olid. Ööseks jäime me piiriäärsesse hotelli, et hommikul kohe edasi kütta. Neljapäev oli aga hoopistükkis pikk päev, sest sõitu alustasime me hommikul kell pool üheksa ning järgmisel ööl heitsime magama alles kell kolm öösel (üks päev - viis riiki! alustasime Rumeeniast, edasi Ungarisse, Slovakkiasse, läbi Poola Leetu). Tegelikult meil nii pikk sõit plaanis ei olnud, aga kuna mul hotelli bookides väike apsakas juhtus, pidime endale käigupealt uue öömaja otsima, mis ei olnud sugugi nii lihtne missioon nagu arvata võiks. 
Te seda "Hosteli" õudukat teate või? No suht sinnakanti läks see meie teine öö. Magasime mingisuguses Leedu väikelinnas, hostelis, mis asus Maxima teisel korrusel :))) uni aga oli suurem kui hirm selle ees, et keegi öösel meie neerud välja kougib, sest magama jäime me mõlemad sekundiga. Enne uinumist suutsin vaid Martinile soiguda, et ta voodialust kontrolliks ja kiunuda, et ma tundsin kedagi enda peal ronimas. Aa, ja otseloomulikult ka see pisiasi, et nii kui tuled surnuks lõime, selgus, et majast kümne meetri kaugusel oli raudtee, kust kell kolm öösel kõigi tulede ja vilede saatel üks ilmatumapikk kaubarong mööda küttis. Ikka magasime nagu lapsukesed!
Reedene sõidupäev läks mööda üsna koduselt, sest Leedu-Läti läksid mööda nagu niuhti ja varsti olimegi juba Tallinnas. Käisime poes ja ajasime natuke asju ning kell kümme õhtul me juba magasime.
Nädalavahetus läks aga just nii nagu me juba ette teadsime, ehket ikka ülehelikiirusel. Jõudsime külla meie mõlema kodudesse, tähistasime sõprade pulma-aastapäeva, käisime ühe väikese sõbra 1. eluaasta sünnipäeval ning pidasime sõpradega sushiõhtut. Õnneks paistis terve nädalavahetuse päike ja kohe päris suvetunne tuli sisse. Hetkel pole sellest muidugi midagi alles, sest nagu ma seda postitust juba alustasin, siis sajab akna taga vihma ja õues on täitsa külm. 
Jõudsin kokku panna ka kojusõidule eelnenud päevadest tehtud vlogi, mis minuarust tuli üsna pikk. Ei hakanud seda veel pikemaks tegema ja tegelikku kojusõitu ennast näete juba järgmisel korral.