Tag: 15 fakti

Mul on hetkel oma päevaplaanis selline kenake kolmetunnine auk, et mõtlesin kiirelt siia natuke kirjutada. Kujutate ette, juba teist päeva jutti!

Kuna mu järtsus olevad postitused läheksid liiga pikale, tuli mul Aili viimast postitust lugedes mõte, et järgin tema eeskuju ja vastan samadele küsimustele, millele temagi vastas. Oi see on õnn kui siuke tag satub ette just siis kui teda vaja on!

 1. Kui pikk sa oled?

167 cm. Omast arust ideaalne pikkus.

2. Kas sul on mõni varjatud anne? Milline?

Eip, kõik mu "anded" on avalikud. :D as if mul üldse oleks mõni!

3. Mis sind blogide juures kõige rohkem häirib?

Uuuh, where do I begin.. Nalii! Tegelt häirib see kui keegi hakkab postituse alguses halama, miks eelmisest postitusest nii kaua möödas on (ega ma isegi päris süüst puhas pole). Selline asi häirib ka kui mõni väiksema lugejaskonnaga blogija kirjutab esmalt inglise keeles ja siis emakeeles. Wtf? :D

4. Mis sind häirib?

Et ma ajan nahka nagu uss. Ja mõni asi on veel selline, et mitte ei häiri, aga tekitab ärevust. Näiteks meie järgmise suve pulmapidu. Ideid on nii palju, aga kes ütleb, millises suunas minna, et mitte kogu pulmapeo-vibe'i liiga segaseks ajada?

5. Mis on sinu lemmiklaul?

Niall Horan - Slow Hands ja Disciples - On My Mind

6. Mida sulle üksiolles teha meeldib?

Outfitte proovida. Oma trash-tv'd vaadata (Ex On the Beach, Geordie Shore, jne)

7. Lemmik rämpstoit?

Friikad!

8. Lemmik ilukirjanduslik- ja mitte ilukirjanduslik teos?

Igal suvel loen kasvõi mõne mõne peatüki Tove Jannsoni "Suveraamatust", kus autor kirjeldab enda lapsepõlve ja suvist elu saarel. See raamat kohe teeb mulle nii mõnusa tunde sisse, et tahan seda ikka ja jälle uuesti lugeda.

Muus osas jään hetkel vastuse võlgu.

9. Lemmik ilutoode?

Vot kus tuli raske küsimus. Mul vist spetsjomm ühte kindlat polegi, aga üldiselt meeldivad mulle teistest enam primerid, concealerid ja setting spray'd.

10. Mille pärast tundsid viimati piinlikkust?

Kui viimati rannas käies vetikate peal libisesin ja koonu panin. Õnneks oskan ma enda üle väga hästi naerda. :D

11. Kui saaksid elu lõpuni juua vaid ühte jooki peale vee, siis mis see oleks?

Nonii. Kuna vesi juba olemas on, siis lähenen asjale hoopis niipidi, et valin teiseks joogiks ühe alkohoolse joogi. Näiteks Aperol Spritz'i või mõne valge veini.

12. Lemmikfilm?

Ma lemmikfilmi välja tuua ei oska, aga ütlen selle asemel hoopis sarja. Friends otseloomulikult

13. Kui saaksid ükskõik kuhu elama minna, siis kuhu?

Kanada või Šotimaa. Või Uus-Meremaa. Aga kui nüüd realist olla, siis ikka ja alati Eesti :)

14. Lemmik kuulsus?

Negin Mirsalehi või Olivia Culpo. Milline stiil!

15. Millise blogija/vlogijaga tahaksid salamisi sõber olla? 

Mulle tundub, et kodumaistest sisuloojatest klapiksin ma väga hästi pea kõigiga. Ja hirmus tore olekski nendega ka päriselt tuttavaks saada. Välismaistest aga Shaaanxo, Nicole Guerriero, FlyWithStella, Kenza ja näiteks Desi Perkins.

Nüüd aga pakin veel viimased asjad kokku, söön lõunat ja varsti panengi Saaremaa poole ajama. Suvi, juhhei!

 

Budapest (ei, mitte Bukarest)

Teate, ma arvan, et umbes paar päeva igal kuul on meil Martiniga teemaks transporditeemad. See on see väljamaaelu! Pidevalt arutame, et kuidas me millalgi kusagile sõidame, kas autoga või lennukiga või kasvõi tallataksoga. Millal pileteid ostma peab, palju need maksavad ja nii edasi. Saate aru küll eks.

Kuna me kevadel autoga Bukarestist Eestisse sõitsime, siis oli meil terve suve läbivaks teemaks see, et kuidas see tagasisõit välja nägema peaks. Mina ju koos Martiniga Bukaresti ei läinud, sest mis ma seal üksi küpsen kui tema ise üldse mööda treeninglaagreid ja turniire kolistab. Ning see variant, et ta täitsa üksi nii pika sõidu tegema peab, polnud meile kummalegi meeltmööda. Peale selle, et see ohtlik olla võib, oleks need sõidupäevad ikka täislaks nürid olnud. 

Kuna ma ammu Budapesti minna tahtnud olen ja ka sellel suvel veel enda emmega kusagile reisinud ei olnud, otsustasimegi me Budapesti põrutada. Skeemiga, et sinna sõidame me koos Martiniga, tema sõidab aga Budapestist Bukaresti juba üksinda, sest see vahemaa on väike. Kohapeal olime me viis päeva, mis on minuarust linnapuhkuseks täpselt paras aeg. 

Enne uurisime natuke, et mida seal üldse teha ja näha, aga päris kindlat plaani meil paigas polnud. Majutuseks valisin ma meile booking.com'i kaudu hästi armsa kesklinnakorteri, mille parim osa oli minuarust maja siseõu:

Nii tuus ju! Vahepeal kuulas mõni mammi lahtisest aknast raadiot, vahel jalutas mõni kass trepil.. Kokku peatusime seal viis ööd ning majutus läks maksma meile 215€.

Saabusime Budapesti laupäeva õhtul ning sellel ööl jäi ka Martin meiega sinna - edasi sõitis ta pühapäeva hommikul. Jalutasime jõekaldal ning sõime ka seal õhtust. Kell kümme ootas meid juba eelnevalt broneeritud sõit mööda jõge, mis pimeduses niii ilus oli! Kõik jõeäärsete hoonete tuled põlesid, ise lakkusime veini.. Mis sa hing veel elult tahta oskad!

Pühapäeval saatsime me Martini teele, ise aga hüppasime bussile, et mööda linna vurada ja Budapestiga tutvust teha. Vahepeal sõime lõunat, puhkasime kodus ning õhtul ronisime juba Gellerti mäe otsa, mis minu jaoks Budapesti-reisi lemmikuks jäi. Tahtsime linnavaadet kindlasti ka pimedas näha, aga mäe otsas kõõlusime juba mingi kaks tundi enne pimedaksminekut. Mis seal siis ikka, võtsime kohad sisse ja ootasime. Ootasime kohe nii hoolega, et ühel hetkel oleks lausa linnusitavalangu alla sattunud, aga pääsesime napilt. Nii viisteist sentimeetrit napilt :) 

Vaade oli ootamist väärt, sest sealt ülevalt tuledes linna vaadata oli täiega äge. Lisaks oli mäe otsas ka pisut jahedam kui all, linnas. Ilmast rääkides võingi siinkohal ära mainida, et kõigil päevadel jäid kraadid 30-36 kraadi vahele. Võite ise järelduse teha, et oli palav küll.

Esmaspäeval sõitsime taaskord bussiga mööda linna ning käisime Fisherman's Bastionis. Edasi jalutasime juba Margareti saarele, kus ühe mõnusa pikniku pidasime ja jalgu puhkasime. Ja ka siinkohal on sobilik mainida, et iga päev käisime maha üle kümne kilomeetri. Mul lagunesid isegi ühed jalatsid ära! 

Saarel vaatasime, et mõned linnud on ikka nii rumalad - ise on saare peal ja käivad ringi, nokad lahti, sest janu on nii suur. Alleaa, sa oled saarel! Saar on ju keset vett! Pidasime oma pikniku ära ja valasin ühte tühjaks saanud topsi vett, et nad juua saaksid. Nad said aru küll kuidas seal jooma peab ja nii, aga lõpuks kui ma kõik prahid kilekotti toppisin ja selle koti prükkarisse viskasin, läksid need tõprad ja kiskusid selle koti sealt kohe jälle välja. Kujutate ette jah!? Sellised matsid! :D

Hiljem jalutasime aga linnapeal ning tegime veel ühe sõidu mööda jõge. Ega muidu poleks teist korda läinud, aga kuna me bussipiletiga koos veel ühed laevapiletid saime, pidime me need ära kulutama. 

Teisipäev oli aga juba šopingupäev. Käisime West End City Center nimelises kaubamajas ja tegime seal mõned sisseostud. Mina ostsin näiteks sellised asjad:

Emme täiendas oma garderoobi samuti, niiet tühja käega ei tulnud meist koju kumbki. Kaubanduskeskusesse sõitsime muuseas taksoga, mis minuarust on Budapestis täiega kallis. Oma 5km sõidu eest maksime vist ligi 7€, kui ma õigesti mäletan.

Kolmapäeval ehk meie viimasel Budapesti-päeval külastasime parlamendihoonet ja Great Market Halli. Parlamendihoone oli küll hirmus uhke ja kuldne, aga turuhoone meeldis mulle siiski veel rohkem. Nii palju kaupa ja värvilisi vilju! Mõõõnus! Viimasel õhtul käisime kodu lähedal dringil ja õhtusöögil ning pakkisime oma kompsud kokku.

Hommikune äratus oli meil hirmus vara, sest esimene lend oli juba kell 9. Kui algselt plaanisime lennujaama sõita taksoga, siis peale taksohindade nägemist vaatasime juba muid variante. Juhuse tahtel pandi aga nädal enne meie saabumist kesklinna ja lennujaama vahele käima uus shuttle, mille peatus juhtumisi meie kõrvaltänavas asus. Pilet maksis vist ainult 3€ ning sõit oli hästi mugav.

Tallinnasse jõudes möllas õues tuul ja torm, mis tegelikult peale Budapesti kuumust päris värskendav oli. Muuseas, mul pole elus ühtegi nii hullu lendu olnud kui lend Tallinnasse. Ega lennul endal midagi viga polnudki, aga minul oli niii halb olla. Pea lõhkus, nii külm oli ning kõigele lisaks läks mul süda täiega pahaks. Väkk! Ei teagi, milles asi oli, aga ma loodan, et nii halb mul enam ealeski ei hakka.

Budapest oli hästi tore, aga tegelikult on ta piisavalt kallis linn. Veidi üllatas mind ka see, kui palju oli tänavatel kodutuid ja kui mustad olid tänavad. Mitte küll igal pool, aga kohati. Kellel Budapesti minna plaanis, siis ronige kindlasti Gellerti mäkke, sõitke mööda jõge ning külastage turgu. Sellised lihtsad minupoolsed soovitused. Ja hoidke ennast linnuessu eest! :)

 

Mitte nii lühike kokkuvõte juunikuust

Olge hoiatatud, et siit tuleb üks igavene pikk ja segane lobapostitus möödunud nädalatest! Ma lihtsalt pean selle vana võla likvideeritud saama, et oma asjadega uuesti järjel olla. 

Aeg lippab niimoodi käest, et ma lihtsalt ei tea enam, mida teha! Andke abi! Tegelikult oli mul plaanis täna hommikul enda emme juurde oma hiiglaslikku musta pesu kuhja pesema minna (meil pesumašiinaga jama), aga otsustasin selle plaani sujuvalt homsesse lükata ja hoopistükkis blogima kukkuda. Prioriteedid.

Kui ma oma viimases postituses kirjutasin Ida-Virumaast, siis seekord liigume suunal Riia-Tartu-Harjumaa. Esmalt suundusime Riiga, et minna mu kauaoodatud Foo Fightersi kontserdile. Tegelikult läksime kohale juba päev varem, et niisama tsillida ja olla saaks. Korteri võtsin JÄLLE Airbnb-st ja assa raks kui tuus korter see oli! Vanalinnas, eraldi sissekäigu ja aiaga, ülikõrgete lagedega ja mitme tasandiga elamine.. Need I say more? Magama mahtus sinna seitse inimest ja kahe öö eest maksime vaid 116€! 

Kontserdist rääkides pean ma ütlema, et see oli totšna üks mu parimaid kontserdielamusi. Ma isegi ei tea, mis oleks saanud veel paremini minna.. ehk see, et oleks pidanud vähem siidrit kaanima, et järgmisel päeval vähem värskem neiu olla. :D ja ma muidu üldse siidrit ei armastagi!

Riiast võtsime suuna Tartusse, et Jaanipäev minu sugulastega veeta. Ühel päeval panid poisid laste mänguväljakut kokku, teisel mängisime nii laste kui ka lauamängudega ja tegime süüa. Õhtul muidugi kohustuslik tule ümber istumine ja täitsa niisama tsillimine. Muuseas, Riiast sain ma sellise külmetuse, et Jaaniõhtul kobisin kotile juba peale südaööd, sest olemine oli ikka nii kehvake. Ei mäletagi, millal viimati nii tõbine olin. Päris maha see haigus mind aga ei murdnud, sest siin ma olen, täitsa elu ja tervise juures!

Lõpuks, peale Eestimaale ringi peale tegemist jõudsime lõpuks ikka koju kah (juunikuu viimane nädal). Sain kokku enda kallite lapsepõlvesõbrannadega, kellega oli meil niii-niii tore! Lobisemist jätkus kella neljani hommikul, sest osasid neist polnud ma näinud oma kolm aastat. Mingit märki sellest aga näha polnud, sest jutt jooksis nii nagu oleksime viimati rääkinud alles üleeile :) 

Veel käisime me Martiniga teatris, kus vaatasime Rakvere teatri suvelavastust "Kellavärgiga apelsin". Mängiti seda Rakveres, Nortsu angaaris ja minuarust oli tegemist ühe väga kihvti tükiga. Algas ikka pauguga ja kohe nii, et ma lausa võpatasin. :D 

Teatrisse.. küpsistega!

Sama nädala lõpus sain ma kokku veel enda kursaõdedega ja pidasime ka mitu päeva Martini sünnipäeva. Aususe mõttes olgu öeldud, et sünnipäeval käisin ma vaid teisel päeval, sest esimese õhtu motoks oli no girls allowed. :D nii kihvt tegelt mu arust, et ka poisid selliseid "oma asju" teevad. Tavaliselt on sellised kokkusaamised vaid tüdrukute teema ja poisid saavad kambakesi kokku vaid enne välja minekut. Seekord aga keegi klubisse ei läinud, kõik istusid ühes kohas koos nagu mõškad ja tagusid Xbox-i ja käisid discgolfi mängimas.

Vihmane reede ja Kivi Paber Käärid

Pootsmani suvekohvik Kaberneemes. Lapsed ja loomasõbrad - see on midagi teile!

Nii ilus ja maitsev salat Apelsini Raudtees.

30. juunil algas meie pulmapäeva countdown. Hirmus! Aga põnev :)

Jõudsin kohvikusse teistest 1,5h varem. Telefoniaku peaaegu tühi. Mis muud kui kohv ja Naisteleht!

Praeguseks tõmban aga otsad kokku, sest nüüd on vaja endast see sisemine ilu ka väljapoole tuua, kuna täna tuleb kiirelt uue dokumendi jaoks fotod ära teha. See on see, kui avastad, et id-kaart saab uuel nädalal läbi, aga politseis on järjekorrad kilomeetrite pikkused!

Sest suviii!

No vot siis kuhu see blogimine vahepeal jõudnud on! Mitte kusagile. Suvi on ikka nii kiire aeg, et põhimõtteliselt pole aega peadki sügada, juba on selle ajaga kuus asja tegemata jäänud. Isegi see ähkimine siin, et miks ma küll bloginud ei ole, röövib minult väärtuslikke minuteid! Seega otsustasin selle osa sujuvalt skippida ja kirjutada hoopis meie mõne nädala tagusest Ida-Virumaal käigust.

Oi seal oli tore! Viimati käisin ma seal arvatavasti oma viisteist aastat tagasi ja ega ma ausaltöeldes Narvast suurt muud midagi ei mäletagi kui seda, et kõik rääkisid vene keeles. No vene keeles räägitakse seal muidugi siiani, kuid õnneks ikka eesti keeles ka. 

Aga hakkame ikka algusest peale, sest nii on õige. Hakkasime sõitma laupäeva hommikul ning esimeseks peatuseks oli Kaevandusmuuseum. Mina polnud seal mingil kummalisel põhjusel veel kunagi käinud! Mäletan nagu küll, et põhikoolis käidi seal ekskursioonil, aga mind vist tookord kaasa ei võetud.. ju ma siis olin mingi pahandusega hakkama saanud või lihtsalt tõbine. Muuseumis oli muidu hästi tore. Mingisugust üllatusmomenti väga ei tekkinud, sest just niimoodi ma ühte maa-alust muuseumi ette kujutasingi. Jube külm oli seal ainult! Külastuse lõpuks olin ma ikka täitsa kindel, et üks minu pikkadest varvastest on igaveseks minust lahti öelnud. Aga ei, sulas ikka lõpuks õues üles ja elab edasi.

Üllatusmomendiks kujunes hoopis see, et juhtumisi nägin ma selsamal muuseumikülastusel oma parimat lapsepõlvesõbrannat, keda ma juba mingi viis aastat näinud pole! Nii naljakas! Kui mujal ei kohtu, siis kusagil maa all ikka ju näed!

Edasi võtsime suuna enda Narva korterisse, mis ma muidugi (trummipõrin) Airbnb kaudu meile üheks ööks broneerisin. Korter oli igati timm ja mahutas magama lausa kuus inimest! Mina oma kesise vene keele oskusega poleks muidugi isegi trepikojast sisse saanud, sest juba interfonipealsed tekstid olid vene keeles. :D õnneks oli mul ikka sõpru ka kaasas!

Hiljem jalutasime niisama linnapeal ringi ja nautisime ilma. Uskumatu küll, aga sel päeval oli lausa nii soe, et isegi karupükse ei pidanud jalga sikutama! Eriti meeldis meile kõigile promenaad, kus tol õhtul ka keegi laulis ja pilli mängis. Tegelikult käisime tol päeval ka veel Narva-Jõesuus ära ja kõige väiksem reisiseltsiline käis lausa meres lobistamas. Me ülejäänud kastsime niisama varba vette. Narva-Jõesuu mulle tegelikult eriti suurt muljet ei jätnud, sest ma ei teagi.. olen vist paremaid suvituslinnasid näinud.

Õhtul kobisime aga oma korterisse, tegime värskeid kartuleid heeringa-kodujuustu kastmega ja tagusime kaarte. Niii hea ja pull õhtu oli!

Pühapäeval sõime ühe mõnusa hommikusöögi ja kella kaheteistkümneks olime juba Kreenholmi väravas, et sealsele tuurile minna. Kellele Kreenholmi tehas midagi ei ütle, siis vihjeks võin ma öelda, et tegemist oli ühe hiiglama suure tekstiilivabrikuga, kus tippaegadel töötas umbes 12 000 inimest. Kujutate seda massiivsust ette jah!? 12 000 inimest! Tehase ala oli nii suur, et seal olid lausa oma sünnitusmajad ja koolid! Mulle see tuur hirmsasti meeldis, sest giid rääkis hästi huvitavalt ja nii põnev oli seal tondilossides kolada. Kellel nüüd huvi tekkis, siis tuur toimub igal pühapäeval kell kaksteist ja pilet maksab 13€. Rohkem infot leiad SIIT.

Brekkie a la S.

Edasi võtsime suuna juba kodupoole tagasi, aga teepeal tegime veel mõned peatused. Need "mõned peatused" venisid muide nii pikaks, et koju jõudsime me lõpuks ikka alles mingi kell kaheksa õhtul. Siiski oli kogu nädalavahetus nii tore ning Ida-Virumaa avastamist väärt kant. Kuna suve on veel kaks kuud ees, siis soovitan teil tõsiselt üks autotripp ette võtta ja kogu mu jutule ise kinnitust leida.

Üks peatustest oli Hara allveelaevabaasis. Kriipi!

Ja boonukas - meie reisul.

PS: mul on üle jäänud kolm piletit Stig Rästa reedesele (07.07) kontserdile. Annaksin nad ära 40€-ga. Kui huvi tekkis, siis kirjuta mulle aadressil liinamols@gmail.com!