kolmapäev, 5. juuli 2017

Sest suviii!

No vot siis kuhu see blogimine vahepeal jõudnud on! Mitte kusagile. Suvi on ikka nii kiire aeg, et põhimõtteliselt pole aega peadki sügada, juba on selle ajaga kuus asja tegemata jäänud. Isegi see ähkimine siin, et miks ma küll bloginud ei ole, röövib minult väärtuslikke minuteid! Seega otsustasin selle osa sujuvalt skippida ja kirjutada hoopis meie mõne nädala tagusest Ida-Virumaal käigust.
Oi seal oli tore! Viimati käisin ma seal arvatavasti oma viisteist aastat tagasi ja ega ma ausaltöeldes Narvast suurt muud midagi ei mäletagi kui seda, et kõik rääkisid vene keeles. No vene keeles räägitakse seal muidugi siiani, kuid õnneks ikka eesti keeles ka. 
Aga hakkame ikka algusest peale, sest nii on õige. Hakkasime sõitma laupäeva hommikul ning esimeseks peatuseks oli Kaevandusmuuseum. Mina polnud seal mingil kummalisel põhjusel veel kunagi käinud! Mäletan nagu küll, et põhikoolis käidi seal ekskursioonil, aga mind vist tookord kaasa ei võetud.. ju ma siis olin mingi pahandusega hakkama saanud või lihtsalt tõbine. Muuseumis oli muidu hästi tore. Mingisugust üllatusmomenti väga ei tekkinud, sest just niimoodi ma ühte maa-alust muuseumi ette kujutasingi. Jube külm oli seal ainult! Külastuse lõpuks olin ma ikka täitsa kindel, et üks minu pikkadest varvastest on igaveseks minust lahti öelnud. Aga ei, sulas ikka lõpuks õues üles ja elab edasi.
Üllatusmomendiks kujunes hoopis see, et juhtumisi nägin ma selsamal muuseumikülastusel oma parimat lapsepõlvesõbrannat, keda ma juba mingi viis aastat näinud pole! Nii naljakas! Kui mujal ei kohtu, siis kusagil maa all ikka ju näed!
Edasi võtsime suuna enda Narva korterisse, mis ma muidugi (trummipõrin) Airbnb kaudu meile üheks ööks broneerisin. Korter oli igati timm ja mahutas magama lausa kuus inimest! Mina oma kesise vene keele oskusega poleks muidugi isegi trepikojast sisse saanud, sest juba interfonipealsed tekstid olid vene keeles. :D õnneks oli mul ikka sõpru ka kaasas!
Hiljem jalutasime niisama linnapeal ringi ja nautisime ilma. Uskumatu küll, aga sel päeval oli lausa nii soe, et isegi karupükse ei pidanud jalga sikutama! Eriti meeldis meile kõigile promenaad, kus tol õhtul ka keegi laulis ja pilli mängis. Tegelikult käisime tol päeval ka veel Narva-Jõesuus ära ja kõige väiksem reisiseltsiline käis lausa meres lobistamas. Me ülejäänud kastsime niisama varba vette. Narva-Jõesuu mulle tegelikult eriti suurt muljet ei jätnud, sest ma ei teagi.. olen vist paremaid suvituslinnasid näinud.
Õhtul kobisime aga oma korterisse, tegime värskeid kartuleid heeringa-kodujuustu kastmega ja tagusime kaarte. Niii hea ja pull õhtu oli!
Pühapäeval sõime ühe mõnusa hommikusöögi ja kella kaheteistkümneks olime juba Kreenholmi väravas, et sealsele tuurile minna. Kellele Kreenholmi tehas midagi ei ütle, siis vihjeks võin ma öelda, et tegemist oli ühe hiiglama suure tekstiilivabrikuga, kus tippaegadel töötas umbes 12 000 inimest. Kujutate seda massiivsust ette jah!? 12 000 inimest! Tehase ala oli nii suur, et seal olid lausa oma sünnitusmajad ja koolid! Mulle see tuur hirmsasti meeldis, sest giid rääkis hästi huvitavalt ja nii põnev oli seal tondilossides kolada. Kellel nüüd huvi tekkis, siis tuur toimub igal pühapäeval kell kaksteist ja pilet maksab 13€. Rohkem infot leiad SIIT.
Brekkie a la S.
Edasi võtsime suuna juba kodupoole tagasi, aga teepeal tegime veel mõned peatused. Need "mõned peatused" venisid muide nii pikaks, et koju jõudsime me lõpuks ikka alles mingi kell kaheksa õhtul. Siiski oli kogu nädalavahetus nii tore ning Ida-Virumaa avastamist väärt kant. Kuna suve on veel kaks kuud ees, siis soovitan teil tõsiselt üks autotripp ette võtta ja kogu mu jutule ise kinnitust leida.
Üks peatustest oli Hara allveelaevabaasis. Kriipi!
Ja boonukas - meie reisul.
PS: mul on üle jäänud kolm piletit Stig Rästa reedesele (07.07) kontserdile. Annaksin nad ära 40€-ga. Kui huvi tekkis, siis kirjuta mulle aadressil liinamols@gmail.com!

2 kommentaari:

  1. Anonüümne6/7/17

    Hara allveelaevabaas on nii äge! Kui järgmisel korral Ida-Virumaale satud, siis soovitan kindlasti Viivikonnat külastada - vot see oli kriipi. Autost ei julgenud välja tullagi ja autouksed said seestpoolt lukustatud :D Tõeline kummituslinn.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. No oleks ma seda enne teadnud! Nime olen ikka kuulnud, aga trippi planeerides ei meenunud küll.. jääb järgmiseks korraks!

      Kustuta