neljapäev, 30. august 2018

Ei saa ma ikka feilimata

Hurraa-hurraa, tagasi Bukarestis! Tegelikult terve nädala juba. Olen nüüd nii tõsine blogija, et tegin lausa uue headeri (ei ole veel siiski rahul sellega) ja uuendasin paremal ribal kõik andmed ja asjad ära. Loodan, et midagi ära ei unustanud. Ikka on veidi kummaline kirjutada, et ma kellegi abikaasa olen või oma vana meiliaadressi asemel uue nimega aadress kirja panna. Rääkimata siis sellest kui ma kusagil oma nime ütlema pean. Aga eks see on vist täitsa okei ka, sest kakskümmend kaheksa aastat olen ma elanud oma elukest ju ühe nimega ja nüüd põmaki, ühest hetkest alates pean ühte teist nime kasutama hakkama. 
Uue nimega dokumentide tegemine läks mul muidu hästi ladusalt. Kuni sinnamaani kui tuli uus allkiri anda.. mida ma muidugi ühtegi korda harjutanud ei olnud. Kirjutasin siis L-tähe ära ja uuest perekonnanimest kolm esitähte samuti ja otsustasin mingil sõnulseletamatul põhjusel, et ah, aitab küll. Ning nüüd on mul kenasti kümme aastat mõlema dokumendi peal äärmiselt konarliku käekirjaga kirjas LJOH. Oh well.. vähemalt on pilt okei.
Kui neid kahte pilti võrrelda, siis pole sellel vanemaks saamisel häda midagi!
Tahaks igast suvistest seiklustest kirjutada, aga päris raske on alustada kui nii kaua eemal olnud oled. Tahaks kirjutada enda tüdrukuteõhtust ja pulmadejärgsest saare-tsillist ja Odessa reisist ja Pärnust ja Intsikurmu festivalist ja Narvast ja kõigest muust toredast, mida ma suvel ette võtsin. Õnneks on mul veidi puhkust veel jäänud ja vaba aega ka, seega loodan, et jaksan kõik ikka riburadapidi ette võtta ja kirja panna. 
Aasta on meil siin muidu juba siuke hooga käima läinud, et hoia ja keela. Martini tiim teeb sellel aastal mingi maratoni ja mängib korraga nelja erinevat liigat. Kes asjaga igapäevaselt kursis ei ole, siis see on hästi suur asi muidu. Tähendab see poole rohkem mänge kui eelnevatel aastatel ja meeletult palju reisimist. Lisaks veel Eesti koondise esindamine, mida võib vabalt veel viiendaks lugeda. 
Hooaja päris-päris esimene mäng toimus muuseas üleeile ja lõppes võidukalt. Selline positiivne aasta algus :) juba homme lendab Martin neljaks päevaks Zagrebi, et taaskord üks mäng maha pidada. Mina jään kodu valvama ja katsun kuidagi selle kuumaga siin toime tulla. Ja see kuum ei ole mingi nali - iga jumala päev 32-34 kraadi! Kuna ma enne puhkuse lõppu veel veidi kodu tuunida tahan siis arvatavasti lähengi nädalavahetusel H&M Home'i ja Zara Home'i niisamuti. Ikeas me juba ükspäev käisime ja ostsime sealt endale muuseas uue diivani, mis laupäeval meieni jõudma peaks. 

Seniks aga - kirjutamiseni!

3 kommentaari:

  1. Kas vlogi ka millalgi oodata on? Btw maailma suurim sinu vlogide fänn :D

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Hehee. :D vot see on hea küsimus. Mul tegelt on suvest igast poolikut materjali olemas, aga sellest vaevalt, et midagi normaalset kokku saab. Ja peale nii pikka pausi alustada on hirmus raske! Ma küll ei luba, et midagi juhtuma hakkab, aga.. kes teab.

      Kustuta
  2. Anonüümne16/9/18

    Ootan ka suurima huvi ja rõõmuga sinu videosid juba pikemat aega.

    VastaKustuta