kolmapäev, 31. oktoober 2018

Eestimaalt tagasi

Tagasi Bukarestis ja tagasi suvesoojuses. Täna on 31. oktoober ja õues oli enne 29 kraadi! Mulle küll väga meeldivad soojad ilmad ja kuldne sügis, aga samas.. 29 kraadine ilm läheb siiski suve, mitte enam sügise alla. 
Hästi imelik tunne on tegelikult, sest Eestis otsisin ma juba jõuluehted välja (ei riputanud neid veel kusagile, otsisin lihtsalt kappidest välja), et detsembris kodumaale jõudes kohe kõik kulinad ja vilinad käepärast oleks ning niimoodi hakkas isegi väike jõuluootus sisse pugema. Aga siin.. not so much. Esmaspäeval lennujaama minnes näitas kraadikaas -4 kraadi ja lõunal Bukarestis maandudes näitas see juba 24 kraadi. Eeeh, ikka väga imelik mu jaoks.
Eestiskäik oli sel korral hoopis teistsugune kui muidu, sest kõik need 12 päeva olin ma täiesti haige. Hakkas mu tõbi ju teadupärast peale juba siin, aga Eestis maandudes oli mul juba selline nohu, et ega hullem olla ei oleks saanudki. 
Selles mõttes, et ega ma voodisse pikutama ei jäänud, tegin ikka oma "kohustusliku" programmi otsast otsani ära. Käisin nii kooli kokkutulekul ja mitmeid kordi maal, käisin ära juuksuris ja lash lift'is, käisin kahte tutikat beebit nunnutamas, käisin sünnipäeval ja Martini mängu vaatamas, käisin kinos ja ajasin niisama asju. Kindlasti tegin ma midagi veel, aga vot kõik nüüd meelde ei tulegi ja mis neist ikka. Oluline on, et sain kõik tehtud läbi kurguvalu, nohu, migreeni, palaviku, silmapõletiku ja ninaohatise! Kujutate ette jah! Selline olukord oligi, et nii kui üks asi lõppes siis kohe teine algas kah. Tõesti ei tea mis minuga viimasel ajal on, et kõik hädad mis vähegi ringi liiguvad ma endale võtan.
Värske soengu tunne on parim tunne :)
Ahjaa, üks põhjus oli veel, miks Eestis seekord kõik hoopis teisiti oli. Kui me tavaliselt Martini koondisepauside (igaksjuhuks seletan, et Bukarestis käsipalli mängimise eest saab Martin palka ja see on tema igapäevatöö, Eesti koondises mängimine on oma riigi esindamine ja pigem auasi) ajal Eestis ikka koos ka olla saame, siis seekord nägime me nädala aja peale üksteist "päriselus" kaks korda ja lisaks nägin mina teda uudistest veel kolm korda. No abiks ikka onju! :D Tegin selle kohta instastory ka ning sain selle kohta päris palju tagasisidet ja nalju kuulda, et vot see ongi see glamuurne sportlaste kaasade elu. :D 

Loodetavasti kirjutan sellel nädalal veel (ja ehk isegi panen uue vlogi üles), sest reedest alates olen ma mõneks päevaks täiesti kodune. Nimelt tõmmatakse mul reedel korraga kaks hammast välja ja vaevalt, et ma siis nädalavahetusel kusagile linnapeale ringi tuiama lähen.

esmaspäev, 15. oktoober 2018

Tihe graafik ja hommikuinimeseks olemisest

Teate, millal on mul kõige igavam? Kui ma juba kell kaheksa ärkan ja kella üheteistkümneni vaikselt endale tegevust leidma pean, sest meie majas on reegel, et kell üksteist on viimane aeg kui voodist välja tulema peab. Ja no siis ju ei hakka tamburiini taguma kui teine veel magada tahab. Mõne inimese jaoks on kell üksteist muidugi juba lõuna, aga Martini graafikut arvestades on selline vaba hommiku uneaeg mõistetav. No mina seda muidugi ainult ei mõista, sest kes kurat jaksab nii kaua ühe koha peal lamada? :D

Et sellest hullumeelsest graafikust teile väike ettekujutus luua, siis praegu näeb elu välja nii:
- eile öösel tuli Martin Tel Avivist
- uus mäng kolmapäeval kodus
- neljapäeval lend Zagrebisse
- reedel mäng Zagrebis
- laupäeval lend Timisoarasse (Rumeenia)
- pühapäeva hommikul mäng Timisoaras
- pühapäeva õhtul lend.. ma ei mäletagi enam kuhu, Düsseldorfi?
- sealt edasi esmaspäeval Eesti koondisega Hollandisse
- neljapäeval (?) koondisemäng Hollandis
- reedel (?) Eestisse
- pühapäeval Eesti-Sloveenia mäng
- esmaspäeval tagasi Bukaresti.

Kui see ei ole TIHE graafik, siis ma ausalt ei tea mis on. Mul juba mõnel hetkel läheb endal sassi, et kus ta praegu üldse on. Aga koju ta siiski alati ilmub ja kingitusi toob ka kaasa, niiet mis mul selle vastu olla saab. :D

Sujuvalt järgmise teema juurde minnes, siis täna olen ma kodus, sest lisaks eelmisel nädalal alguse saanud kurgupiinale olen ma kusagilt saanud silmapõletiku. Silmapõletikke on mul elus küllaga olnud, aga sellist mitte nagu praegu - silmad jooksevad pidevalt vett ja hommikul oli ikka tükk tegu, et silmad üldse lahti saada. Guugeldamine andis tulemuse, et tegemist on viirusliku silmapõletikuga. Kust ma selle veel saada võisin? Pole õrna aimugi. Ma ikka tõmban praegu kõike ligi, mis vähegi saadaval on. Hirmus!
Nädalavahetusel olin üsna tubane, sest kuhu sa oma rähmase silmaga ikka lähed. Ainult eile käisime korraks spontaanselt mall'is ja vaatasime kinos Mile 22 filmi. Täielik ajaviide, muud midagi. Sephorast ostsin endale mõned travel size suuruses asjad ja mõned näomaskid ka. Travel size on hea just sellepärast, et niimoodi ei pea kallimat asja täissuuruses ostma ja hiljem kahetsema kui peaks juhtuma, et mõni asi üldse ei meeldigi. Ja kui meeldib, siis saab ju alati juurde osta. Ning käsipagasisse saab väiksemaid potsikuid samuti kenasti panna.
Ja mu uus roosa pusa :)
Laupäeva hommikul, kell kaheksa, hambaarstile minnes. Kell kaheksa!

Küpsetasin kapijääkidest pestopiruka.

Pühapäevane pannkoogihommik. Tegin umbes teist korda elus suuri pannkooke ja pean tõdema, et väikesed pontsakad pannkoogid meeldivad mulle ikka kõvasti rohkem.

Käsipagasist rääkides.. Eesti piletid on mul nüüd olemas ja saabun ma juba neljapäeval. Vana hea poole kuuene lend, aga vähemalt olen varakult kohal :) peakski vaikselt mõtlema hakkama, mida kaasa võtta, sest käsipagasiga on mu võimalused veidi piiratud.

Hakkan nüüd hommikusööki ette valmistama ja palvetan, et ehk ärkab Martin omal jõul varem üles. Kella üheteistkümneni on veel poolteist tundi aega ja ma olen juba nii näljane! Kas kellelgi teisel ka sellist asja on, et ise olete varane ärkaja, aga elukaaslane armastab kaua magada? Või vastupidi? Või olemegi meie ainus paar maailmas, kellel absoluutselt erinev unevajadus on? :D

PS. Minult on palju uuritud, et kas ma enam vloge ei teegi. No teeks ikka kui meeles oleks. :D just see minut lähen ja panen kaamera laadima, ausalt!

 

reede, 12. oktoober 2018

Nädal läbi

Ja ongi järjekordse nädala lõpp käes. Viimati kirjutasin vist nädal tagasi kui mul natukene halb nädal oli. Nädala lõpp oli muidugi positiivsem - laupäeval käisime kinos ja vaatasime Venomit. Mulle meeldis, sest halloo - Tom Hardy. Pehmet filmisnäkki (sest hambaarst ei luba hetkel midagi krõmpsutada) ma küll ei leidnud ja seega lutsutasin umbes tund aega ühte ja sama kommi. Kokkuhoid missugune!
Pühapäeval oli Martinil hästi tähtis mäng, mis lõppes võidukalt. Peale mängu käisime veel söömas, puhkasime mõne tunni kodus ning õhtul läksime aga jälle välja. Istusime koos kahe teise paariga poole ööni sellises Telliskivi-vibe'ga kohas, tegime pulli, rääkisime absoluutselt igasuguseid jutte ja jõime kokteile. Mõnus tsill õhtu :)
Proovin oma juukseid nüüd teisiti ka kanda kui ainult lahtiselt. Tean ainult umbes kahte patsi - hobusesaba ja krunn. :D
Sain postist enda ajakirja kätte, juhhuu!
Nädal ise on muidugi nii kiirelt läinud ja lõppes eile sellise pauguga, et jäin lausa poole päeva pealt tõbiseks. Enne aga kui tõbi kallale tuli jõudsin kell seitse hommikul metroo peale marssida, et järjekordsel hambaarsti visiidil ära käia. Ma muidu pean ennast hommikuinimeseks küll, aga 5.30 äratus on isegi minujaoks too much. Visiidi lõpuks olin ma üle näo juba nii tuim, et üks silm pilkus aegluubis teisele järgi ja isegi oma nina ma ei tundunud. Kuna ma otse hambaarstilt tööle pidin minema, võisin ma üks üsna huvitav hommikune nähtus olla. 
Lõunaks tundsin juba, et pea valutab päris vastikult, aga arvasin, et ju see on üks tuimestuse järelkaja. Mida aeg edasi, seda hullemini hakkas mu kurk tunda andma.. ja mitte neelatades, vaid ta lihtsalt valutaski. Ning pealelõunast olin juba kodus teki all, sest korraga oli kuum ja külm. Muuseas, kui ma nüüd natuke meenutan, siis on mul üsna tavaline see, et enne Eestisse minekut ma endale kusagilt mingisuguse haiguse külge saan.
Täna aga vean oma kere siiski mõneks tunniks tööle, et see päev mitte päris luhta ei läheks. Nädalavahetuseks mul suuri plaane polegi. Homseks hommikuks (jep, mu hambaarst võtab vastu isegi laupäeva hommikul kell kaheksa) on mul hambaarsti aeg ja peale seda võin juba Martinit koju oodata, kes praegu Tel Avivis on. 
Muid nädalavahetuse plaane mul tegelikult polegi ja arvan, et tulevad üsna rahulikud paar päeva. Arvatavasti vaatan oma sarju ja võib-olla küpsetan midagi head. Pühapäeval äkki kiire tiir poodides, sest olen netis paarile asjale silma peale pannud, mida sügiseks-talveks vaja oleks. Mõni asi lihtsalt kulub suure kandmise käigus niimoodi ära, et enne seda kulumist ei märkagi kui järsku vaatad, et ainult mingid räbalad alles on. :D

laupäev, 6. oktoober 2018

Oktoobrikuu Anne&Stiil ja pahatujunädal

Enne kui ma oma väikese vinguga peale hakkan, alustan ma vähe toredama noodiga - ilmus oktoobrikuu Anne&Stiil, kus teiste sportlaste abikaasade kõrval ka mina kogu sellise elustiili ilust ja valust räägin. Kellele huvi pakub, siis lugege artikkel läbi ja andke teada kuidas muljed on.
Ma muidu ei viitsiks üldse ilmast kirjutamisega alustada, aga ma siiski natuke pean. Praegu on nii tobe aeg - hommikul kodust lahkudes on õues nii külm, et tahaks käpikuid kanda, aga lõunaks kütab päike niimoodi, et mõnel päeval tahaks lihtsalt ennast paljaks koorida ja ringi hõljuda. Aah, unistused! Tegelikult on sügis siin hästi ilus ja mõnus ja vigiseda pole eriti midagi (v.a väike ving eespool).
See nädal on kuidagi nii imelik olnud. Tuju on siuke.. meh. Kaks visiiti hambaarsti juurde tekitasid mulle korralikult piina ja paar ööd on sellised valusad ja unetud olnud. Antibiootikumid ja valuvaigistid on öökapil pideva standby peal, et kui vaja on saaks kohe võtta. Söömine on veidi keeruline ja peamiselt olen mingisuguse tibutoidu peal - st kõik peab olema hästi pehme. Lisaks valule tekitasid need visiidid ka korraliku rahakotivalu ja muidugi teeb see ka mulle natuke pahameelt. Aga noh, parata pole midagi. Nagu mu ema mind lohutas, siis vähemalt ei pea ma proteese kandma!
Eile võõrustasime me sõpru. Jõime veini, mängisime kaarte ja lobisesime niisama kella kolmeni öösel. Minu pahatujunädala juures oli selline õhtu mulle hirmus vajalik, sest nalja saab meil alati ja eile naersin ma ikka päris mitu korda pisarateni. 
Täna läheme me aga kõik koos õhtul kinno Venomit vaatama. Ei olnud minu filmivalik nagu te arvata võite. :D kuna popcorn hetkel menüüst mahatõmmatud on, siis üritan juba praegu nuputada kas kinos üldse mingisugust hambututele mõeldud filmisnäkki on. Esimese maailma probleemid!
Eestisse tuleku piletid peaks ma samuti lõpuks ära ostma. Aeg on vahepeal nii kiirelt läinud, et mul on täpselt selline tunne, et alles ma ju tulin Bukaresti ja mis tähendab, et juba peaksin ma uuesti asju pakkima hakkama? Ei viiitsi veel..
Lõppu kaks pilti sellest nädalast - kolm kuud abieluvärki ja kanellirullid. Loodetavasti saab mu pahatujunädal nüüd otsa, sest ma muutun juba iseendale väsitavaks. Ja uus nädal peab algama juba hea tujuga :)