kolmapäev, 31. oktoober 2018

Eestimaalt tagasi

Tagasi Bukarestis ja tagasi suvesoojuses. Täna on 31. oktoober ja õues oli enne 29 kraadi! Mulle küll väga meeldivad soojad ilmad ja kuldne sügis, aga samas.. 29 kraadine ilm läheb siiski suve, mitte enam sügise alla. 
Hästi imelik tunne on tegelikult, sest Eestis otsisin ma juba jõuluehted välja (ei riputanud neid veel kusagile, otsisin lihtsalt kappidest välja), et detsembris kodumaale jõudes kohe kõik kulinad ja vilinad käepärast oleks ning niimoodi hakkas isegi väike jõuluootus sisse pugema. Aga siin.. not so much. Esmaspäeval lennujaama minnes näitas kraadikaas -4 kraadi ja lõunal Bukarestis maandudes näitas see juba 24 kraadi. Eeeh, ikka väga imelik mu jaoks.
Eestiskäik oli sel korral hoopis teistsugune kui muidu, sest kõik need 12 päeva olin ma täiesti haige. Hakkas mu tõbi ju teadupärast peale juba siin, aga Eestis maandudes oli mul juba selline nohu, et ega hullem olla ei oleks saanudki. 
Selles mõttes, et ega ma voodisse pikutama ei jäänud, tegin ikka oma "kohustusliku" programmi otsast otsani ära. Käisin nii kooli kokkutulekul ja mitmeid kordi maal, käisin ära juuksuris ja lash lift'is, käisin kahte tutikat beebit nunnutamas, käisin sünnipäeval ja Martini mängu vaatamas, käisin kinos ja ajasin niisama asju. Kindlasti tegin ma midagi veel, aga vot kõik nüüd meelde ei tulegi ja mis neist ikka. Oluline on, et sain kõik tehtud läbi kurguvalu, nohu, migreeni, palaviku, silmapõletiku ja ninaohatise! Kujutate ette jah! Selline olukord oligi, et nii kui üks asi lõppes siis kohe teine algas kah. Tõesti ei tea mis minuga viimasel ajal on, et kõik hädad mis vähegi ringi liiguvad ma endale võtan.
Värske soengu tunne on parim tunne :)
Ahjaa, üks põhjus oli veel, miks Eestis seekord kõik hoopis teisiti oli. Kui me tavaliselt Martini koondisepauside (igaksjuhuks seletan, et Bukarestis käsipalli mängimise eest saab Martin palka ja see on tema igapäevatöö, Eesti koondises mängimine on oma riigi esindamine ja pigem auasi) ajal Eestis ikka koos ka olla saame, siis seekord nägime me nädala aja peale üksteist "päriselus" kaks korda ja lisaks nägin mina teda uudistest veel kolm korda. No abiks ikka onju! :D Tegin selle kohta instastory ka ning sain selle kohta päris palju tagasisidet ja nalju kuulda, et vot see ongi see glamuurne sportlaste kaasade elu. :D 

Loodetavasti kirjutan sellel nädalal veel (ja ehk isegi panen uue vlogi üles), sest reedest alates olen ma mõneks päevaks täiesti kodune. Nimelt tõmmatakse mul reedel korraga kaks hammast välja ja vaevalt, et ma siis nädalavahetusel kusagile linnapeale ringi tuiama lähen.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar