esmaspäev, 5. november 2018

Nädalavahetuse roundup

Vot siis mis sai minu suurest lubadusest nädalavahetusel blogida! Tutkit! Tahe oli mul hea küll muidu, et kirjutan ja postitan ja panen vlogi kokku, aga juhtus hoopis see, et hambaarst tegi mu raviplaani veidi ümber ja ühtegi hammast mul eelmisel nädalal välja ei tõmmatudki, mistõttu ei olnud ma ka absoluutselt kodune, et oma suuri plaane ellu viia. 
Hambaarstil istusin ma reedel lausa kaks tundi ja selle ajaga sai korda lausa viis hammast. Minu enda jaoks oli seekordne hambaarstil käik kuidagi hästi suure tähendusega, sest ravi said esimesed hambad ja minu silmale on muutus hästi suur. Teistele ehk mitte, aga eks peamine ongi ju ikka see, et mina ise rahul oleks :)
Lisaks sellele, et ma seal seekord kaks tundi istusin, maksin ma ka siiani oma suurima hambaarsti arve (450€) ja takkatippu veel nutsin kah! Mitte nagu mingi lahinal, aga silmad olid ikka väga märjad. :D ja pärast kodus poetasin veel ühe pisara, aga siis enam mitte valust vaid suurest rõõmust, et mu hambad nii ilusad olid.  
Kuna ma varasemalt valmistunud olin, et ma terve nädalavahetuse kodus kükitan, siis oli reede õhtul kohe selline tunne, et oh sa poiss, mis selle pika nädalavahetusega nüüd kohe peale hakata.. spoilerina võin öelda, et eile õhtul mõtlesin ma risti vastupidist, et kuhu see nädalavahetus nüüd kadus. Tüüpiline, hehe! Tegelikult kadus see nädalavahetus sinna, et laupäeva hommikul sättisin ma ennast Martini mängule, peale mida läksime me kõik koos sõpradega sööma. Koju jõudsime me lõpuks alles vist kell kuus õhtul, sest siin ei saa ju lihtsalt nii, et läheme kiirelt lõunat sööma.. ikka alati venivad need lõunasöögid mingi viietunnisteks. 
Mul on muidu umbes kaks paari teksaseid, mida ma pidevalt kannan. Eelmisel nädalal suutsin ühtede teksaste luku ära lõhkuda ja kuna teised pesus olid, pidin oma "jõulupüksid" välja otsima. Tegelt nad nagu väga jõuluvaibi edasi ei anna, aga vähe pidulikumad on nad küll ja selleks ma neid jõulupüksteks kutsungi. :D
Ega kodus istumiseks ka enam kaua aega ei jäänud, sest samal õhtul läksime me külla tuttavatele prantslastele. Mitte "oma" prantsuse sõpradele, keda ma siin varem ka maininud olen, vaid ühele teisele paarile, keda me oma sõprade kaudu teame. Keeruline, ma tean. :D Igatahes sõime me esimest korda raclette'i, mängisime ühte hästi ägedat täringumängu ja jõime aperol spritze. Vahest jõin ma isegi ühe spritzi üleliia, sest pühapäeval oli ärgates küll vähe hõre olla :) 
Terve pühapäevane päev kulgeski diivanil pikutamise ja korraks poes käimise tähe all, niiet midagi tarka me eilse vaba päevaga ei teinudki. Ahjaa, hakkasime Netflixi pealt Ozarki ka nüüd vaatama ja seda me eile kohe mitu osa jutti vaatasimegi. Nii hea sari, olen sellest praegu nii sees. Kahjuks ma sellel nädalal seda eriti vaadata ei saagi, sest täna selgus, et juba täna öösel sõidab Martin Skopjesse ja meil on diil, et vaatame seda koos. Profisportlase elu noh, ma ju koguaja räägin, et plaane teha ei saa, sest graafik võib nii kiirelt muutuda! Nüüd ongi nii, et pikemalt näeme me alles pühapäeval, sest neljapäeval tuleb tema tagasi, aga siis olen mina terve päeva tööl ning reede hommikul läheb ta jälle ära ja tagasi tuleb alles ööl vastu pühapäeva. Veits niru tunne on praegu peal, sest tahaks ju koguaja koos olla ja kaisus magada ja koos hommikusööke süüa, aga no mis parata. Sellise elustiili valu.
Praegu aga ütlen kiirelt tsauki ja lähen kööki quesadillasid meisterdama, sest mu näljane abikaasa jõuab varsti trennist koju ja kui siin söök valmis pole, siis on üsna suur oht, et minust endast saab õhtusöök. Vot nii näljane võib üks inimene olla!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar