pühapäev, 21. aprill 2019

Tibupüha nädalavahetuse kokkuvõte

Mul on praegu ideaalne pühapäeva õhtupoolik - tegime diivani lahti, et rohkem ruumi pikutamiseks oleks (lõunauni on juba tehtud), telekast tulevad terve päeva igasugused sarjad, minu kõrval külitab mu abikaasa ja varsti peaks tellitud sushi kohale jõudma. Eluke!
Edit: sushi ja mochi-pallid jõudsid kohale ja need olid imehead! Kas keegi veel mochit nii palju fännab kui mina?
Eilne hommik algas munakoksimisega, mille ma Martinile kaotasin. A kohe maksin kätte ka kui nii möödaminnes ta "tšempioni" vastu uksepiita puruks lõin. :D munad muuseas värvisin ära juba reedel ja ikka sibulakoortega, sest mu arust tulevad niimoodi kõige ilusamad. Osad munad said endale kleepsud ümber. 
Kuna Rumeenias pühad nädalavõrra hiljem on, siis värvin mune ka tuleval nädalavahetusel. Ega ma ei jäta ju ühtegi võimalust millegi tähistamiseks kasutamata. :D
Hommikusöök.
Peale hommikusööki läksime aga poodidesse, sest õhtuks olime oodatud sõbranna sünnipäevale ja kingitust meil veel ei olnud. Kingituseks valisime talle Kataani, mille pisikusse me ise teda nakatanud oleme. Muidugi põikasin korraks ka Sephorasse sisse, mis suur viga oli, sest välja tulin ma sealt juba oma 50€ vaesemana. Ups! Mingeid emotsioonioste küll ei teinud, aga no raha kulub seal ikka kiirelt. 
Sünnipäevaõhtusöök toimus ühes uhkes skybar-is, aga usu või mitte, nii s*tta teenindust ei ole mina veel Bukarestis näinud. Toit oli täiesti keskpärane, joogikaardilt sai tellida ainult seal olevaid jooke (sõbranna soovis Cosmopolitani, mida ta ei saanud, sest seda kaardil polnud, vahet pole, et tegelt on tegu ju väga lihtsa kokteiliga). Üks jook unustati lihtsalt toomata ja kui mõned inimesed seltskonnast ka teist ringi jooke soovisid, unustati need ka  üldse ära.. Asju, mille üle viriseda oli veelgi, aga las ta jääda. Lihtsalt kuidagi nii ebameeldiv tunne jäi sisse, sest tegelikult tähistasime ju kellegi sünnipäeva ja kindlasti tahtis tema kõige rohkem, et oleks mõnus õhtu. Ahjaa, sünnipäevalaps ei ole kindlasti mingi papist plika ja kui arvet tuues teenindaja ütles, et teenindust arve sees ei ole, pani M tipiks ühe lei (arve oli umbes 800 leid, ehk 170 eurot). Minul küll nii palju mune olnud ei oleks, et sellist statementi teha!
Koju jõudsime lõpuks alles peale kella viit hommikul, sest käisime veel tantsimas ja afterparty öösöögil. Kui Eestis süüakse peale pidu burgerit, siis siin on populaarne kreeka tänavatoit. Ja tõesti - ei ole paremat asja kui peale mitut tundi kontsadel olemist maha istuda ja friikaid värske tzatziki kastmega süüa :) 
Praegu aga tunnen ma jälle, et uni hakkab vaikselt silma tikkuma ja ega siin täna enam pikka pidu ei ole. Õnneks saan homme rahulikult kodus olla ja vara ärkama ei pea. Kuidagi siuke tunne on, et nädalavahetus oli minujaoks väsitavam kui nädal ise. Jube vana tunne tuleb peale kui ühest sünnipäevast taastumiseks kaks päeva aega läheb. :D 

Head uue nädala algust!


kolmapäev, 17. aprill 2019

Uued soengutuuled

Ohhohoo, kui uhke ma praegu enda üle olen! Mitu kuud on mul Bloggeris mingisugune kommentaaride kamm olnud ja just praegu sain ma selle lahendatud. Happy days! 

Jõudsin eilse kuupäeva esimestel tundidel tagasi Bukaresti ja no mina ei tea mis värk on, aga mitte iial varem pole ma Eestist äratulemise vastu nii väga olnud kui nüüd. Enne äratulekut jahvatasin igaühele kes vähegi kuulata viitsis kui väga ma ikka Eestis olla tahan. Sorri selle eest, sõbrad ja võõrad inimesed! :D Isegi lennujaamas hoidsin viimse hetkeni toolist kinni, et püsti tõusma ja lennukisse minema ei peaks. Võtke seda naljaga või mitte, aga mina ei tea mis kriis mul peal on, et ma muud ei taha kui ainult Eestit. 
Täna käisin esimest korda peale kuuajast puhkust tööl ning kuigi seal on tore ja aeg läheb lennates, siis tööpäeva lõppedes vahtisid mulle vastu ikka ummikud, protestid ja miljon inimest metroos. No siuke vana hea lugu, et same shit, different day. Vähemalt on kõik väljas lehte ja roheliseks läinud ja see teeb mul olemist toredamaks küll.
Õnneks oleme pooleteise kuu pärast tagasi Eestimaal ja oi kui rõõmsaks see mu väikese südame teeb! Kohemaid hakkan kalendris päevi maha tõmbama!

Ja oi kui tore mul Eestis oli! Jõudsin sada asja korda saata ja nii palju sõpru näha ja üldse oli nii hea olla, et tahaks või kohe kõigele mõeldes pisara maha panna. Ja mul on nüüd ju uus soeng kah! Kes veel Instagramist näinud ei ole (@liinajohannson), siis on see vot selline:
Lõikas Kristiina Big Apple salongist ja värvis Marleen Pärkma Wavebar-st. Juuksed kasvatasin ise.
Ise olen nii rahul ja tunnen ennast lausa kümme aastat nooremana :) ja arvan, et paistan ka, sest viimati poest veini ostes küsis müüja mu käest lausa dokumenti (jaajaa, ma tean küll, et see on täiesti tavaline) ning kui see ei ole noorusenäitaja siis mina ei tea mis on.

Ma tegelikult praegu pikemalt kirjutama ei hakkagi, sest mul pressib uneaeg varsti peale ja i need my beauty sleep onju. :D Tahtsin lihtsalt endast kiire elumärgi maha jätta ja öelda, et küll on tore, et siin ikka lugemas käite. See teeb mulle nii palju rõõmu!

Järgmisel korral räägin aga juba pikemalt, auka! 

teisipäev, 2. aprill 2019

Sarjasoovitus ja nädalavahetus mere ääres

Tere hommikust Varssavist! Kui nüüd päris aus olla, siis minu jaoks nagu enam hommik ei olegi. Äratuskell helises täna juba 2:20, sest lennujaamas pidin ma olema juba kell neli, et poole kuuesele lennule minna. Läksin eile küll enne kella ühtteist voodisse, aga mingil imelikul kombel mul eriti und ei tulnud ja terve aja kuni äratuskellani olin ma kusagil une ja ärkveloleku vahepeal. 
Üheks unetuse põhjuseks pean ma eile vaadatud "The Sinneri" esimese hooaja viimast osa, mis nii-nii põnev oli ja mis siiani mõtlemisainet annab. Ma siiralt soovitan seda sarja! Juba ilmatuma ammu pole mul ühegi sarja vaatamisega nii olnud, et lihtsalt EI JAKSA uut osa ära oodata ja PEAN KOHE teada saama, mis edasi juhtub. See sari on nii ettearvamatu ja põnev, et kuni viimase hetkeni ei osanud ma otsi kokku panna ega ennustada millega asi lõppeb. Palun andke kommentaarides teada kui keegi veel seda sarja jälginud on, mul on tarvis kellegagi muljeid vahetada ja ventida. :D

Nädalavahetusel käisime me ju sõpradega Constantas. Lubasin siin suure suuga vlogida ja puha, aga piinlik - kaamera oli kaasas küll kuid kotti ta jäigi. Mul oli nii lõbus ja tsill, et ma lihtsalt olin laisk ja lõin käega. Peate ise Constantasse lendama, saate teada kuidas seal lood on! Reedel jõudsime kohale umbes kella seitsmeks õhtul ning suht kohe läksime õhtusöögile ka. Hiljem mängisime veel hotellis Unot ja Perudot ning magama läksime vist alles tükk maad peale südaööd. Laupäev algas ühe mõnusa hotelli hommikusöögiga, peale mida me linna jalutama läksime. Kõmpisime mööda rannapromenaadi ja tegime kasiino juures pilte. Akvaariumis vaatasime kalu ja mošeetorni ronisime ka. Ma ei olnud kunagi üheski mošees käinud muideks. Muljed on sellised, et oli täpselt siuke nagu ma ette oleks kujutanud. :D 
Õhtusöögiks oli meil kinni pandud laud ühte restorani kus me Martiniga ka varem käinud olime. Kuidas saab nii olla, et eelroad-pearoad viisid lihtsalt keele alla, aga magustoitudega ei jäänud keegi rahule? Nagu üldse kohe mitte. Mina tellisin magustoiduks key lime pie, aga sain midagi sellist green velveti sarnast.. no ei meeldinud! Tagasi hotelli jõudes mängisime veel kaarte ja lauamänge ning magama läksime lõpuks alles kell pool kuus hommikul. Upsi! Äratus oli aga juba kell kümme ja nii jäi uni õige pisukeseks. Jalutasime veidi veel rannas, sõime sõprade ja nende tuttavatega koos lõunat ning kella seitsmeks olime tagasi Bukarestis. Kuna päeval lõunauneks aega ei olnud, siis tuli õhtul ikka eriti kiirelt ja eriti magus uni peale. Taaskord üks mõnus nädalavahetus seljataga.
Peale nelja tundi und ma pühapäevahommikul just kõige säravam ei olnud..
Täna maandun Tallinnas juba kella kahe ajal ja julgen arvata, et õhtul tuleb uni ikka üsna vara peale. Homseks aga on mul kinni pandud ajad nii juuksurisse kui ka lash lifti. Saab kohe kaelast ära! Eesti-plaane on mul juba palju tekkinud ja loodan, et kõige jaoks ikka aega ka jääb. 
Nüüd aga lähen ostan Poola komme kaasa ja joon ühe kohvi, sest silm hakkab vägisi uduseks kiskuma ja suu on rohkem lahti kui kinni. 
Mõnusat nädala algust!

reede, 29. märts 2019

Pakkimisejuttu ja muu loba

Reede on lõpuks ometi käes! Saab jälle asjad kokku pakkida ja mereäärde nädalavahetust pidama põrutada. Tegelikult pakkisin oma väikese reisumärsi juba eile ära, täna on veel nipet-näpet lisada. Mulle on viimasel ajal täiega meeldima hakanud selline asi, et mõtlen juba enne välja, mis kostüüme ma täpselt kannan. Niimoodi ei vea ma liiga palju nodi kaasa ja üldse on kuidagi vähem seda riidestressi. Ja mulle pakub haiglast rahuldust kui ma kusagile sõites kõiki kaasavõetud riideid-jalatseid kasutan. Täitsa imelik kohe kui mõnusa tunde see teeb. :D pikema reisi puhul üritan aga pakkida niimoodi, et kaasavõetavad riided omavahel klapiksid ja pea kõike annaks teiste esemetega sobitada. Näiteks Eestisse lendan ma juba teisipäeval ja seda ainult käsipagasiga (jään ligi kaheks nädalaks). Samas on mul Eestis riidekapp nii punnis, et vabalt võiks ka kaks kätt taskus lennukile minna ja saaks ikka kaks nädalat niimoodi riides käia, et iga päev oleks erinev outfit seljas. SAMAS.. on meil üldse aastatepikkuse välismaal elamisega pea kõiki asju topelt tekkinud, niiet kui me ühel päeval Eestisse tagasi kolima hakkame saame kohe korraga mitu korterit ära sisustada kui vaja, hehe.
Käisime eile jaapani aias jalutamas ja seal oli juba selline mõnus sumin. Mesilaste sumin siis. Kirsipuud õitsesid ja päike paistis. Martin ütles, et mu kostüüm oli overkill, aga mina ei nõustu. :D ma olin lihtsalt sündmusele vastavalt riides! Kohvitamas käisime ka, sest mis jalutuskäik see ilma kohvikus käimata on.
Vaatasin siin ükspäev, et ma olen ikka valge nagu kartuliidu. Kuna aga juba vanarahvas teadis rääkida, et päevitunud ihu peal kõik riided paremad välja näevad ja ilm meil siin juba üha paljastavamaid kostüüme kanda lubab, siis läksin ma jalamaid poodi, et endale mingisugust tooni andvat kreemi osta. Isepruunistuvat kreemi olen ma kasutanud oma elus täpselt kaks korda ja mõlemad neist on lõppenud katastroofiga, seega jäi see variant ära. Ostsin hoopis Vita Liberata Body Blur kreemi, mis oleks nagu vedel päikesepuuder, mis veega hõõrudes maha tuleb. Mina kirjeldaksin seda vähemalt nii. :D katsetasin kohe samal õhtul järgi ka ja müts maha - esmamulje on super! Homme õhtul teen uue katse, eks siis näis kas esmamulje oli petlik või mitte. Hind oli küll 100ml kohta krõbe, aga ega teda korraga palju ei kulu ka kui sa just korraga tervet kere sisse kreemitama ei hakka. No vähemalt ma mõtlen, et ainult neid kohti ju katad, mis välja paistavad onju.

Toredat nädalavahetust! :)

teisipäev, 26. märts 2019

Nädalavahetus Craiovas + VLOG

Nädalavahetus Craiovas möödus nii ruttu! Aga eks kolmetunnine edasi-tagasi sõit võttis ka siiski omajagu aega. Õnneks läheb lobisedes ja vlogides aeg alati ruttu. Saite õigesti aru - seekord oli mul kaamera ka kaasas :) kahjuks ei ole ma (veel) nii aktiivne videotegija, et kaamerat igal hetkel kotist välja viitsiks võtta, aga kui meelde tuleb siis otsin teise ikka üles. Ma pigem nagu tahan ise ringi vaadata ja näha. Tunnen kuidagi, et kui ma kaamerale keskenduma pean siis mul endal jääks nagu kõik nägemata ja korralikule vestlusele ma samuti keskenduda ei suudaks, mis teeks minust päris kehva kaaslase. Saate aru, et mis ma silmas pean jah? Video on igatahes postituse lõpus, ärge lihtsalt kvaliteeti kõrgemaks unustage kruttida :)
Craiova on nüüdsest kindlasti üks minu Rumeenia lemmikutest! Väga armas ja rahulik linn, tänavad olid puhtad, kõikjal õitsesid õunapuud, kirsipuud ja magnooliad, päike paistis ja üldse oli jube mõnus seal olla. Vanalinn meenutas mulle Bukaresti vanalinna, aga oli lihtsalt väiksem, puhtam ja rahulikum. Hotelliga jäime samuti hästi rahule, kesklinna jalutamiseks kulus 15 minutit ning millestki meil hotellis puudust ei olnud. 
Täitsa suvaliselt leidsime endale õhtusöögiks restorani ka - jalutasime kesklinna kui lambist märkasime ühe maja küljes restorani silti. Kiire guugeldamine andis vastuseks, et restorani omanik on kohaliku Masterchefi 2015. aasta võitja ning sotsiaalmeediast tulid vastuseks ka ainult kiitvad kommentaarid. Müüdud! Ja las ma ütlen teile.. ma ei mäleta, et ma kunagi Rumeenias ühe restoraniga nii rahule oleks jäänud. Kõik oli super - restoran ise oli väga äge, teenindus tähelepanelik ja toidud imelised. Martin sõi paellat ja mina tuunikala, magustoiduks võtsime hautatud pirni mascarponega ja šokolaadifondanti. Isegi kokteilid olid täpselt on point.
Kaartide mängimiseks leidsime samuti aega, õnneks aga lõpuni ei jõudnud.. khkhm, saate õigesti aru jah, ei oleks minust võitjat olnud. :D sellegipoolest oli hirmus tore mängida!
Pühapäeva alustasime hotelli hommikusöögiga ja peale seda jalutasime botaanikaaias. Palju asjalikum kui Bukaresti oma. Parimaks osaks botaaanikaaia juures olid kilpkonnad. Neid oli seal lihtsalt hunnikute viisi! 
Õhtul koju jõudes olime me nii väsinud, et magasime mitu tundi diivanil. Peale seda hakkasime uut sarja vaatama, Netflixi "The Sinnerit". Minuarust väga kaasahaarav ja põnev. Ikka selline, et tahaks pidevalt järgmist osa vaadata, et teada saada mis edasi juhtub. 

Nüüd aga mõned päevad kodus ja juba reedel sõidame koos sõpradega Constantasse. 


neljapäev, 21. märts 2019

Nädalavahetuste reisuplaanid

Eilne tusk on natuke tänaseks maha jahtunud, vähemalt nii paljugi, et kannatab juba muudel teemadel ka rääkida. Näiteks sellistel teemadel, et broneerisin täna kolm erinevat majutust kolmeks erinevaks nädalavahetuseks, sest just nii mitmele nädalavahetuse-tripile ma minna kavatsen. Täitsa naljakas, vahepeal ei toimu midagi, sõidad ainult tööle ja koju, koju ja tööle ning siis järsku teed kohe niimoodi plaane, et ise ka ei usu. 
Esmalt sõidame me juba sel nädalavahetusel Martiniga ühte Rumeenia linna Craiovasse. Juhtus nii, et Martinile sadas ootamatult vaba nädalavahetus sülle ja mida muud vabade päevadega ikka teha kui asjad kokku pakkida ja avastama minna. Craiova valisime sellepärast, et sinna pole liiga pikk maa - ainult kolm tundi. Lisaks pole me seal kumbki käinud ja piltide pealt tundus armas linnake olevat. Jalutame linnapeal, sööme kusagil heas kohas ja mängime kaarte. Parem oleks, et ma võidaks seekord!
Foto @cvladulescu
Järgmisel nädalavahetusel sõidame aga koos sõpradega mereäärsesse Constantasse. Jällegi - vaba nädalavahetus ja vaja pealinn maha jätta, et vahepeal teise linna õhku ka sisse hingata. Muuseas, kes Constantat külastada tahab, siis ma usun, et Nordical on ka sel suvel Tallinnast otselennud olemas.. no eelmisel suvel igatahes olid. Constanta on selline koht, et mu lemmiklinn ta kindlasti ei ole, aga hooajaväliselt võib seal olla küll, eriti  veel mõnusas hotellis ja heas seltskonnas. Muidu on ta mu jaoks liiga lärmakas ja räpane.
Foto @jakubkyncl
Constantast tagasi tulles sõidan ma aga juba ülejärgmisel päeval Eestisse ning enne seda ma kui ma lõpuks Bukaresti tagasi tulen, käin veel ühe sutsaka Lätis Valmiera linnas ka ära. Läheme nimelt Martinile ja Eesti koondisele kaasa elama. Bronnisin hotelli koos basseinikasutusega, nii et saab sulistada, saab natuke kokteili juua, saab klatši ja saab lihtsalt ühe mõnusa tüdrukute nädalavahetuse teha. Nii hea!
Allikas: entergauja.com
Hotellibronnid aga ei olnud täna ainsad broneeringud millega ma tegelesin. Nimelt panin endale juuksurid-ripsmehooldused-depilatsioonid kirja, et kevade tulekuga koos kasitud ja kaardus ja.. sile olla. :D siis võib minupärast uus hooaeg alata!



kolmapäev, 20. märts 2019

Viimase aja ärritavad asjad ehk ma tahan juba Eestisse

Kaks kuud ilma Eestita ja mul on nagu mingi nähtamatu piir ees, sest see on ligilähedane maksimum, mis ma Rumeenias jutti viibida suudan aka olge valmis, sest siit tuleb vingupostitus! Aga, et te ei arvaks, et ma ilmaasjata vigisen siis kuulake mind enne ära.
Ma ei tea kas praegu on tähtede seis erakordselt halb või ma lihtsalt ärritungi iga pisiasja peale, aga kõik need pisiasjad kokku teevad ühe suure asja mis mind stabiilselt närvi ajab. 
Hakkas see peale vist juba nädalavahetusel kui ma poest oma mangot osta ei saanud, sest triipkoodi ei saanud lugeda. Jah, ma saan aru, et sellist asja ikka juhtub, aga uskuge või mitte, mul juhtub sellist asja vähemalt korra kuus! Ma olen juba piinliku täpsusega hakanud asju korvi ladudes vaatama, et kas need numbrid seal ikka loetavad on. See üks kord kui ma aga ei vaata ma oma soovitud asja ei saa. Kuidas mul Eestis kunagi sellist asja ei juhtu? See mango oli viimane piisk mu karikasse kah, räigelt võtsin seekord südamesse. :D
Kes ükspäev mu instastory't nägi, see teab, et lambist polnud meil üleeile sooja vett. Ofc oli mul just siis peas mingi varesepesa ja hädasti oli juukseid pesta vaja. Ei olnud all koridoris ühtegi teadet ega midagi. Ka ei ole selline sooja vee puudumine esmakordne, sest seda juhtub no korra kahe kuu jooksul kindlasti. Eilseks hommikuks ei olnud soe vesi tagasi, aga kuna ma kodust välja pidin minema, siis tegin lihtsalt vana hea triki - keetsin sooja vee kannuga valmis ja sain oma juuksed ikka läbi häda pestud. Lõin veel pea täie pauguga vastu kraani ära, siiani annab tunda kurat. :D
Ja siit tuleb miljoni krooni küsimus - mis juhtus peale seda kui ma oma keeduveega juuksed pestud sain? Õige vastus on.. SEE PAGANAMA SOE VESI TULI TAGASI! Oohohooo, te oleks pidanud nägema kui närvis ma siis veel olin! Täielik haavale soola raputamine!
EDIT: Miks ma aga just nüüd, kolmapäeva õhtul, seda postitust kirjutama hakkasin ja mitte varem? Sest meil pole jälle sooja vett!
Okei, rahunesin eile siiski maha ja hakkasime Martiniga Ikeasse sõitma. Polnud isegi kümmet minutit autos olnud kui meie eest (umbes 15m kauguselt) ületasid teed mees ja naine koos beebivankriga. Ülekäigurada seal ei olnud, lihtsalt laveerisid kõrvalreas peatuvate autode vahelt välja. Martin tegi neile käega žesti, et hallooo, mida te teete-miks te siin kõnnite ja näha oli, et see mees meile mingeid ilusaid soove vastu ei soovinud. Sõitsime neist igatahes mööda kui kuulsime, et midagi lendas vastu autot ja suht kohe saime aru ka, et seesama idioot viskas tal käes olnud joogi meile laia kaarega piki autot. 
For real, kas ma saan õigesti aru, et sina s*tt tuled oma väikese abitu beebiga vales kohas ja sõitvate autode vahelt üle tee, meie juhime sinu tähelepanu sellele ja lõpuks oleme meie süüdi!?!!!???!? Hinga sisse, hinga välja, hinga sisse, hinga välja.
Rääkisin mingisuguses eelmises postituses sellest kuidas Rumeenia Cup'i veerandfinaalis läks selliseks kakluseks, et pidime saalist evakueeruma onju. Täna tuli siinse föderatsiooni otsus - süüdi ei ole mitte korraldajad, vaid need kaks klubi, kelle fännide vahel kakluseks läks. Issand aita! Kas klubid saatsid fännidele memod laiali, et kuulge-kuulge sõbrakesed, ärge siis täna kaklema tulla unustage!? Vaevalt küll. Kui korraldajal ehk föderatsioonil puudub kontroll, kui palju pileteid ja kellele müüakse (rääkimata suutmatusest tavapealtvaatajale ohutus tagada), siis ära hakka pärast süüd kellegi kolmanda kraesse veeretama, et ise puhtalt pääseda. Klassiklaine Rumeenia bisnes!
Ma olen ennast praeguseks seda kõike kirjutades juba nii üles kütnud, et pean vahepeal midagi muud tegema, et siin mitte päris suurest vihast õhku lennata. Hea uudis on see, et ostsin eile kojutuleku piletid ära ja juba vähem kui kahe nädala pärast olen ma kodus ja saan nii palju kui süda kutsub kraanist sooja vett lasta ja poest kasvõi kastide viisi mangosid osta. Ma armastan Eestit!

esmaspäev, 18. märts 2019

Puhkuse algus!

Ma olen niii vihane praegu! Kirjutasin laupäevast alates postitust ja kui pool tundi tagasi seda avaldama hakkasin, otsustas see essupea siin minuga koostööd mitte teha ja kogu mu jutt läks jumal teab kuhu. Eiii!

Millest ma siis kirjutasin, hakkame aga memuaaridega peale:

- mul hakkas reedega puhkus. Vastupidiselt populaarsele arvamusele, et vabadel päevadel võib kaua magada, otsustas mu sisemine kell selle arvamuse vastu protesteerida ja ärkasin laupäevahommikul juba kell 7:10. Siiski on järgnevate päevadega progress toimunud, sest pühapäeval ärkasin ma juba 8:20 ja täna lausa 8:30. Kust ma seda nii minutipealt tean? No panin kirja muidugi. :D
- kuna Martin on "haiguslehel" oma silmajama tõttu ja ma puhkusel, siis passime kodus nagu kaks kägu - ajame mula suust välja ja teeme päevad läbi lolli nalja. Millega see lõppeb, ei tea. :D ju üks teise närvid ära sööb! Muidu on mõnus, teeme koos süüa, vaatame MKR-i uut hooaega ja erinevaid filme. Kas keegi muidu juba 2019. aasta hooaega vaatab ka või?
Puhkuuus!
- käisime laupäeval poodides. Otsustasime, et Eestisse minek juba paistab, et võib juba endale midagi lubada küll. Mäletate ikka, et meil oli see diil, et enne endale midagi uut selga-jalga ei osta kui kojuminek juba käes on? No vot, ligi kolm kuud pidasime kenasti vastu, aga nüüd vaatasime, et raha on liiga palju alles, peab natuke raiskama muidu muutume äkki koonriteks. :D Leppisime aasta alguses kokku ühes kindlas summas, mis me tahaks, et meil mai lõpuks olemas oleks, aga see eesmärk sai juba veebruari lõpuks täidetud.. ei teagi nüüd, kas kokkulepitud number oli liiga väike või me ei hinnanud oma tulusid-kulusid piisavalt hästi või me olemegi vahepeal räigelt koonerdanud? Igatahes ostis Martin endale laupäeval ülicooli TH pusa ja mina leidsin endale -60% allahinnatud pusakleidi. Saate aru jah, ma maksin mingi 15€ ainult selle eest? Eelmisel aastal otsisin täiega midagi taolist, aga ei leidnud. Lõin käega ja nüüd koperdasin täitsa juhuslikult sellise asja otsa! Pime kana ikka leiab tera küll! Olin juba valmis Tallinn Dollsist endale pusakleiti tellima (küll vähe krõbedama hinnaga kui 15€), sest nägin, et neil tulid täiega ilusad just müüki, aga näed, allahindlus astus enne vahele. :D Mu lemmik TD pusakleit on nähtav SIIT.
- laupäev meenutas mulle taaskord kui sigasuur on Bukarest. Sõitsime läbi selliste linnaosade, kus ma veel kordagi käinud pole. Ja ma olen siin linnas varsti juba neli aastat elanud! Näiteks sõitsime läbi juudi linnaosa, kus olid nii kitsad tänavad ja nii väikesed majad, aga sellegipoolest oli ka sel naabruskonnal oma võlu. Ja üks tore asi Bukaresti juures veel - meil on siin täna juba 27 kraadi :)
- olen täna stabiilselt magamistoas passinud. Hakkasin nimelt oma kevadkoristusega peale ja te ei kujuta ettegi kui palju asju ma ära viskasin. Kõik läks letti - alustades meigiasjade ja ehetega, lõpetades riietega. Meie tänava prügikastikassid saavad endale igatahes ühe korraliku makeoveri teha, hehee. 
- pean endale sellel nädalal Eestisse tuleku piletid ära ostma. Lisaks pean uurima, kas mu juuksuril veel mulle vaba aega pakkuda on, sest mul on niiii kange isu oma juuksed jupp maad lühemaks lõigata. No mingi kevade värk ikka, kohe kui päike välja tuleb, on vaja ennast timmima hakata!

Mõnusat nädala algust!



kolmapäev, 13. märts 2019

Kes vana asja meenutab, sel silm peast välja!

Miks on nii, et just siis kui on kõige kiirem hetk kusagile minekuga juhtub midagi sellist, et kallad kohvitassi sülle või ei leia võtmeid üles või kärisevad püksid jalga tõmmates katki? Jep, just see viimane mul eelmise laupäeva hommikul juhtuski.
No more cake for me! Ei tegelt, enese kaitseks võin öelda, et need teksad olid vanad ja kulunud. :D küll aga on tõsi see, et need teksad on mul juba kolmas paar (ühed püksid läksid katki keset pidu näiteks, aga ju oli nii hea pidu, et ega kellelgi aega mulle seda öelda ei olnud ja ise ma ka aru ei saanud), mis samast kohast katki kärisevad.. aga vähemalt juhtus see oma kodu privaatsuses, mitte seal kuhu ma terveks nädalavahetuseks minemas olin ja muuhulgas varupükse mul kaasa võtta plaanis ei olnud. 
Läksime nimelt Martini tiimile teise linna kaasa elama, sest mängiti Rumeenia Cup'i. Kahjuks nad karikat ei võitnud vaid jäid teiseks. Elamus aga oli missugune, sest juba poolfinaal oli selline, et hea, et eluga tulema sai. Ilma naljata! Esimest korda elus pidin ma saalist jooksujalu üle väljaku evakueeruma! 
Ma räägin teile kuidas see kõik oli: mängisid Steaua (Martini klubi) ja Dinamo (rivaal). Mingi sada aastat tagasi lasti viimati mõlemate klubide fanclubid korraga saali ja siis pandi saal lihtsalt põlema. Ja ma ei tea, kelle hiireaju seekord mõtles, et oh, las tulevad mõlemad sisse! Mäng polnud alanudki kui ma nagu aegluubis nägin kuidas mingid maskidega inimesed jooksevad teisele poole saali, et teise klubi fänne nüpeldama hakata. Ja siiis läks jõhkraks rüseluseks! Igast august hakkas relvastatud korrakaitsjaid sisse voolama ja siuke tunne oli nagu sipelgapesas oleks. Võtsime sõbrannaga käest kinni ja jooksime üle tribüünide, hüppasime üle barjääri ja tegime elu jooksu üle väljaku riietusruumidesse, sest meil oli juba enne põgenemisplaan välja mõeldud. :D Mäng algas lõpuks kaks tundi hiljem kui saal oli tühjaks tehtud, fanclubid bussidesse pandud ja Bukaresti tagasi eskorditud. 
Vot sellised seiklused möödunud nädalavahetusest. Muidu oli tore siit linnast ära olla, sest kui vahepeal ära ei käi, siis hakkad arvama, et Bukarest ongi kogu Rumeenia, aga tegelikult on igalpool mujal hoopis teisiti. Näiteks hinnad! Ma koguaja räägin, et siin on nii odav, aga kui vahepeal pealinnast ära oled, siis saad aru, et siin on hoopis kallis. :D Focsanis sõin ma mereandidega risottot viie eurtsi eest! Pudel valget veini oli sama hinnaga (ei olnud mingi suvakas peet). Naljanumber! 
Murdsin natuke oma lubadust endale enne märtsi lõppu mitte midagi osta. Nimelt tellisin ma endale oma elu esimese paari Nike Air Max'e. Enda kaitseks ütlen seda, et olin neid tosse juba kaua aega tahtnud ja õiget värvi otsinud ning nüüd ma nad leidsin. Lisaks olid nad -25% alla hinnatud ja tundus lihtsalt mõistlik nad praegu alega ära osta kui hiljem täishinda maksta. Ärge hukka mõistke! Nüüd ma saan muidugi aru küll, miks kõik neid nii palavalt armastavad, sest nad tõesti on maailma mugavaimad jalatsid! Nii kerged, nii pehmed, niiii head! Eile sain kätte, täna kandsin esimest korda ja juba mõtlen, mis värvi järgmiseks tellida. :D 
Eilsest rääkides.. Sain Martinilt tema trennisoleku ajal kõne, et ta sõidab traumasse, sest sai palliga silmamunna ja hetkel väga sellest silmast ei näe. 

Süda kukkus kõhtu. Ausalt. 

Õnneks on päeva peale nägemine taastunud ja kõik saab korda, aga puhkust ja ravi on ikka kõvasti vaja. Silm on kena ja kirju nagu pühademuna.
Seega siin mingeid suuri plaane ei tee, elame päevake korraga. Eks näis, mis nädalavahetusel saab, ju puhkame ja oleme lihtsalt niisama. Silmi ei pinguta ja ekraani ei passi. Olen endale Instasse nii palju erinevaid restorane-kohvikuid salvestanud, et peame kindlasti kusagile patseerima minema. Ilmad ka juba täitsa kenad ja ehk saab isegi juba väljas istuda :) Kevad!

Lõppu suvalised telefonipildid:
1.03.2018 leidsin ma enda pulmakleidi! Vaadake vaid kui mõtlik nägu..
Kolm asja Sephorast ja arve oli 80€ (see kinnas oli tasuta kaasas)..
Who run the world ehk naistepäev.
Leivapuruga magustoit. Imeline!
Ja random õhtusöögiidee: lõhe, rohepipra-koorekaste, riis ja või-küüslaugu-sidruniga grillitud asparaagus.

esmaspäev, 25. veebruar 2019

Pean vist toidublogijaks hakkama

Näed sa siis, eelmisel nädalal jäi see blogivärk täitsa vahele. Mõtlesin praegu, et vaatan telefonipiltidelt, et mis ma siis vahepeal tegin.. ja tuleb välja, et muud midagi kui ainult tegin süüa ja sõin. Ainult toidupildid ja screenshotid
No tegelikult käisin ikka tööl ka ja kaks korda käisin lausa peale tööd mänge vaatamas isegi. See on nagu selline hassle, et tahaks koju kerra ära, aga samas ei taha päris antisotsiaalne ka olla ja no abikaasa karjäärile võiks ka ikka kaasa elada, sest juba seaduse ees lubadused antud üksteist hoida ja toetada and shit.. Igatahes kohale ma ennast vedasin - ühel õhtul lausa läbi tuule ja lörtsi ja ülijutuka Uberijuhi kiuste. Jutukas oli ta muuseas punktipealt selle hetkeni kuni ma mainisin, et lähen ABIKAASA mängu vaatama. Peale seda oleks nagu solvunud või midagi. :D sorri vaan!
Ühel päeval oli meil lausa Martiniga ühine vaba päev ja muidugi põrutasime kohe kohvikusse. Kuhu veel siis! Koogitükid olid seal nii heldelt lõigatud, et terve ülejäänud päeva süda läikis ja tegime nalju stiilis "pigem sööks praegu klaasi kui tüki kooki". :D 
Ja ühel õhtul jõudsime veel sõpradele ka külla minna. Pidime Kataani mängima, aga see, kes Kataani tooma pidi, unustas selle muidugi koju. Mängisime hoopis Beanboozled kommimängu (see jelly beansidega mäng, kus keerutad loosiratast ja pead ära sööma seda värvi kommi, mis loosirattale jääb, aga sama värvi komm võib olla näiteks nii koeratoidu kui ka šokolaadi maitseline). Ma ei tea noh, kuidas teil selle mänguga on, sülitate rõveda kommi välja või mitte? Ma olen nagu seda meelt, et kuna ma juba mängin ja mingi pehmo olla ei taha, siis kuidagimoodi ma ma selle kommi ikkagi alla neelan. A sõbranna samas oli megadramaatiline ja sülitas umbes pooled välja, sest mädamuna maitse ei meeldinud. No kellele meeldiks onju!? Lihtsalt neela see alla! 
Martin oli ühel päeval nii väsinud, et vajus lihtsalt kaheks tunniks ära ja kasutas mind padjana. Ma kahte tundi seal sundasendis lamada ei suutnud, umbes tunni pealt tegin minekut.
Eile olime muidugi eestlased to the max ja tähistasime oma riigi pidupäeva. Hommik algas hilise hommikusöögiga ja päev jätkus suht samas taktis - süües ja ETV-d vaadates. Ainult korraks lippasime poodi, et apelsinimahla osta ja siis kohe diivanile tagasi maanduda. Vastuvõttu vaatasime muidugi ka - lemmikuteks Marilin Look ja Anna Pärnoja. 
Menüüs singirullid, täidetud munad, röstleivad-saiad tursamaksasalatiga ja magustoiduks kookosvaht mustikatega.
PS. kas märkasite, et ma ei raatsi oma lilli üldse minema visata? Eelmises postituses suures vaasis, hommikusöögipildil juba väiksemas ja õhtusöögiks üldse mingid rootsud alles. :D
Täna naudin veel samuti vaba päeva, aga homme tõmban selle eest nii pika päeva tööl, et ise ka veel ei usu. Ei hakka lubamagi, et sel nädalal rohkem postitan, sest tuleb kiire ja tihe nädal. Kes aga minu tegemistega rohkem kursis olla tahab, siis luban lahkelt minu Instagrami kontol @liinajohannson follow klikkida ja tehtud - oletegi mu "megapõneva" eluga kursis.

Boonuspiltidena veeeel toidupilte möödunud nädalast ehk mu absoluutne lemmikõhtusöök aurutatud lillkapsas küüslauguvõiga, kanafilee, külm kase ja täidetud piprad. Magustoiduks muidugi vastlakuklid.


laupäev, 16. veebruar 2019

Küsimused blogijale - minu vastused

Kui sa peaksid loobuma enda bloginimest/domeenist, millega sa selle asendaksid?
See domeeninimi on alati minu jaoks üks peavalu olnud, sest põhimõtteliselt võib see igal aastal abikaasa töö tõttu muutuda. Õnneks oleme ühte riiki ja linna pidama jäänud, aga ühel aastal oli juba päris lähedal see aeg, et selle blogi nimi siin oleks hoopis Elu Saksamaal/Rootsis/Poolas või kusiganes. 
Aga kui ma seda nüüd äkitselt muutma peaks, siis arvatavasti seostaksin selle kuidagi oma nimega, sest kes teab kui kaua me seda väljamaa elu veel elame. Keegi kunagi pakkus välja, et blogi nimi võiks olla näiteks Käsipalluri naine või midagi sellist, aga see on kindlalt minu jaoks üks suur ei, sest ma ei tahaks ennast kunagi identifitseerida kellegi teise kaudu. Ikka ma ise olen põhiline onju. :D

Keda tahaksid enda blogi sponsoriks/koostööpartneriks, kes veel seda ei ole?
No hetkel tahaks enda hambaravi kliinikut, sest sinna ikka lähevad arvestatavad summad! 

Nimeta mõni teine blogija, kes sind inspireerib? Kuidas?
Mind inspireerib näiteks Nineli stiil. Pille postitused kooli lõpetamisest väikeste laste kõrvalt panid mind alati mõtlema, et issand kui tubli inimene, nii sihikindel! Kindel inspiratsioon! Malluka oskus ehitada enda blogist midagi nii suurt nagu see on tänaseks päevaks, on minu jaoks kindlasti inspireeriv. Triin (Ebapärlikarp) on inspireeriv! Ta on kuidagi nii grown up ja cool, et tema moodi tahaks rohkem olla küll.

Mis on kõige naljakam blogipostitus, mida sa viimasel ajal lugenud oled?
Vist oli SEE Henry postitus. 

Kelle blogi kujundus sulle kõige rohkem meeldib? Kas üldse jälgid teiste kujundusi, või on suva?
Vastan nagu kõik teisedki - kui silma peast välja ei torka, siis väga ei märkagi. Kõik blogid, mida mina jälgin on kujunduselt kenad.

Kui sa peaksid valima ühe blogija, kellega saaksid päevad kohad vahetada, siis kellega ja miks?
See on mu jaoks kõige raskem küsimus. Võib-olla mõne väljamaa blogijaga..

Millise blogija mees tundub sulle kõige seksikam?
Ma arvan, et Liisa mees. Ta lihtsalt tundub mulle Liisa sotsiaalmeedia kaudu sümpaatne ja ma näen temas enda abikaasaga nii palju sarnasusi. Minujaoks on seksikus välimus pluss iseloom, ei ole üht ilma teiseta.

Kas oled ka mõne blogijaga, keda loed, kohtunud? Kellega sooviksid kohtuda? 
Ei ole. Enamuse ajast elan siiski Bukarestis ja no siin näeb eestlasigi vähe, rääkimata eesti blogijatest. :D kõigiga, keda loen, sooviksin kohtuda.

Valentinipäeva aftermath ja jälle tarkusehammastest

PS. Alustasin selle postitusega eile!

Esimene vaba päev sel nädalal ja ma juba kella seitsmest üleval! Läksime magama küll alles kell üks, aga kuna Martin pidi äratusega üles tõusma, siis ajas see minul ka une pealt ära. Nüüd on kell kaksteist ja mul on söödud hommikusöök, koristatud kapid, ümber tõstetud riiulid, kulmud värvitud ja ära visatud hulganisti prahti. Ülihea noh! 
Eile oli restoranis nii mõnus. No alustame sellest, et mõnus oli esimest korda sellel nädalal meiki teha ja ma läksin ikka all inni. Millegipärast ei teinud ma eile aga mitte ainsamatki pilti.. aga selle üle pika aja meikimise juurde sobib ideaalselt see tekst:
Ma olen sellest värvist nii sees! Lausa nii sees, et kui ma kord luban endal uuesti riideid osta, siis kindlasti tahan ma selles toonis kampsunit leida.
Restoranis olid vist küll kõik välkarid, meie muidugi kaasaarvatud. Ausalt, igas lauas räägiti vist erinevas keeles. Toit oli ülihea - sõin lõhe kuskussiga ja magustoiduks kreembrüleed. Kõht oli lõpuks nii täis, et ma lihtsalt ägisesin. Ja meil oli nii lõbus! Mitte, et see mulle üllatusena tuleks, aga kuna me tiheda graafiku tõttu ammu päris kahekesi välja jõudnud ei ole, siis oli eilne õhtu kohe ekstra tore. 
Mitte, et siin ennast jube huvitavaks inimeseks teha ja ega ma ausaltöeldes ei teagi kuidas seda niimoodi kirja panna, et mitte mingisugust tõusiku muljet jätta, aga restoranis ringi vaadates olime me kindlalt see paar, kes teised oleks tahtnud olla. :D seda ainult selles mõttes, et meil oli lihtsalt nali nalja otsa ja selline tunne, et pole üksteist vähemalt aasta aega näinud või oli käsil mingi teise kohtingu värk, sest rääkida on nii palju. Telefone ei võtnud me kumbki isegi taskust välja ja tunnid möödusid lennates. Lihtsalt lobisemine, flirt ja naljad. Parim!
Aga kuna iga hea asi saab korda otsa, siis pidi Martin täna Bosniasse lendama ja tagasi tuleb ta alles pühapäeva õhtul. Booo! Mul tuleb ikka üks igavaim nädalavahetus ajaloos, kuna peale tänaõhtust hambaarsti passin ma kindlasti terve nädalavahetuse kodus. Kuhu ma ikka peale tarkusehammaste tõmbamist lähen onju. Proovin vähemalt sõbranna külla meelitada, et ta mind lõbustaks, hahaa :)

Ja nüüd tarkusehammaste tõmbamise aftermath, mille panin kirja täna, laupäeva hommikul.

Kellel ülemiste tarkusehammaste tõmbamine ees on, siis mina saan teile öelda vaid julgustavaid sõnu. Läksin kabinetti kell 18:00 ja kell 18:30 olin ma juba Uberis ja teel koju. Konkurentsitult mu kõige lühem hambaarstil käik! Kokku võttis kõik aega kümme minutit ja sellest enamus kulus sellele, et tuimestus mõjuma hakkaks. No arst ütles küll enne, et ülemised tulevad kergelt, aga et niiii kergelt. :D oleks võinud ise nad välja koukida. 
Eile ma enam midagi ei söönud-joonud, lasin oma suukesel puhata. No tegelt ei ole ma veel täna ka midagi söönud, kogun julgust praegu, et jogurtit sööma hakata. Pea veidi tuikab ja eks suu on hell, aga see on täitsa normaalne. Arst ütles ainult seda, et peale ülemiste hammaste tõmbamist peab lihtsalt hästi hoolas olema ja rahulikult puhkama. 
Ahjaa, see asi oli küll seekord teisiti, et õmblusi ei tehtud. Ma ei tea kas sellest tulenevalt või mitte, aga mul niimoodi ila jookseb, et midagi hirmsat (eile oli selline rõve veresegune, täna juba.. lihtsalt ila. andke andeks sellise kauni kirjelduse eest!). Õhtul kojusõites palvetasin, et Uberijuht lobisema ei kukuks, sest no kuidas ma teen suu lahti kui ila välja voolab! Õnneks oli vait nagu sukk.
Ja lõpetuseks mu kohustuslik pilt sarjast "roosid ja tarkusehambad":
Eks ole kena. Kui keegi mõtleb, et miks kurat ma oma hammastest nii palju kirjutan, siis andke andeks ja jätke need osad vahele, aga kirjutamata ma neid ei jäta. Enne enda raviplaani alustamist guugeldasin ja lugesin ma nii palju teiste inimeste kogemuste kohta ja ausalt, need andsid mulle nii palju tahet oma hambad korda saada. Ehk on keegi kusagil samasugune jänespüks nagu mina ja saab minu kirjutatust ka julgust juurde.

teisipäev, 12. veebruar 2019

Eelmisest nädalast ja valentinipäeva tähistamisest

Jummel, kus see eelmine nädal lipsas kiirelt minema! Töö-töö-töö-töö-puhkepäev-töö ja pidu-puhkepäev. Ning põmaki - uus nädal käes! Arvestades mis tempos need selle nädala esimesed päevad läinud on, möödub ka terve ülejäänud nädal sama ruttu.
Olin peaaegu terve eelmise nädala üksinda ja Martin oli kodus vist ainult kahel päeval. Julm graafik ikka! Nüüd ta on lausa reedeni kodus ja lausa imelik mõelda noh - viis päeva jutti siin!
Reedel käisin Sephoras ja kuigi ma lubasin, et kuni märtsi lõpuni ühtegi uut riideeset endale ei osta, siis õnneks meigiasjade kohalt ma sama lubadust ei andnud. Muude asjade seas ostsin endale Fenty Beauty jumestuskreemi, mille ostu pikalt kaalunud olin, sest noh.. hind. Aga hands down on see parim jumestuskreem, mida minu nägu kunagi tunda on saanud. Nii hea katvus, nii hea püsivus, väga palju värvitoone. Soovitan!
Laupäeva õhtul tuli meil aga ekspromt idee välja minna. Sõbranna oli nii pikalt luninud, et ma talle ükskord meigi teeks ja lõpuks oli aega see asi ära korraldada. Kuna ta ise on lihtsalt jumestuskreem-ripsmetušš kind of girl, siis peale seda laadungit, mis ma talle näkku ladusin, nägi ta ennast hoopis teistmoodi ning ta jäi nii rahule. Täiega tore tunne kui saad kellelegi millegi nii lihtsaga nii palju rõõmu teha. 
Klubis aga ei olnud mitte midagi uut - kunsttiss ja pardihuul absoluutselt iga nurga peal. Muusika polnud ka absoluutselt minu maitse ja nii mul päris õiget tuju sisse ei tulnudki. 
Pühapäev läks aga ainult koduste toimetuste alla, sest nädala toidukraam tuli ära osta ja pesukorv ägises raskuse all. Pool kümme ronisin juba voodisse, sest eelmise öö väsimus andis ikka tunda küll ja tahtsin ennast uueks nädalaks korralikult välja puhata.
Neljapäeval on ju valentinipäev. Issand kuidas põhikoolis see päev elevust tekitas! Kõigile oli vaja kaart saata ja mõnele sõbrannale isegi kingitused teha. Keskkoolis enam kaarte ei saadetud, aga siis olid juba teised teemad - peod ja peikad. Ja praeguseks on välja kujunenud nii, et ma isegi ei mäleta, mis me eelmisel aastal valentinipäeval tegime.. veits on selline tunne, et Martinit polnud üldse koduski..? Sellel aastal on ta kodus küll, aga ega ma tegelikult ei teagi, et mis plaan on. Kas keegi üldse enam valentinipäeva tähistab?
Sel reedel on mul jälle hambaarsti visiit ja seekord lähevad loosi mõlemad ülemised tarkusehambad. Peale seda pole enam midagi välja võtta, tuleb hakata ainult tagasi panema. Oh seda rõõmu.. ma kohe mitte üldse ei oota seda lõualuusse kruvide laskmist. Aga ilusaid hambaid tahan ma küll ja seega tuleb ennast kokku võtta. Suck it up, buttercup!
Nüüd aga hakkan ma selle aasta esimest laari vastlakukleid küpsetama. Ma ei tea mis värk mul sellega on, et töölt tulles olen ma nii energiat täis ja see hetk, kui ma koduuksest sisse astun, olen ma jumala kottis ja tahaks ainult diivanil vedeleda. Siuke tunne, et tee või üks kohv! Aga ei, panen mingisuguse muusika käima ja teen väikese eneseületuse ning loodetavasti läheb taigna sõtkumisega mul uni ka pealt ära.
Abikaasa tuli Valgevenest :)