reede, 14. juuni 2019

Doktor Liina võtab sõna ehk tervisejutud

Täna öösel ärkasin jälle sellepeale üles, et sain aru, et olin hambaid krigistanud. Ma lihtsalt ei või enam. Hüppasin voodist püsti ja jooksin vannituppa vaatama kas kõik ikka okei on. Õnneks oli nii palju okei, et ühtegi kildu ma seekord välja ragistanud ei olnud, aga ühe hamba juurest oli ige verine ja põse olin ka seekord seest katki närinud. Ma ei saa aru, miks ma niimoodi teen! Mul ei ole absoluutselt stressikas aeg praegu, lihtsalt puhkus ja kulgemine. Kuidagi nii vastik ja kurb tunne on sellepärast ühteaegu. Kuna mu enda hambaarst mulle kevadel öökapesid teha ei jõudnud (siis kui asi eriti hulluks läks, aga hakkasime Eestisse sõitma), otsustasin, et lähen täna poodi ja ostan mingid pehmed spordikaitsmed ja hakkangi nendega nii kaua magama kuni tagasi Bukarestis olen ja päris öökaped valmis saavad. Nutt tuleb peale lihtsalt. Elu sees pole ma kuulnud, et kellelgi lõualuu niimoodi ragiseks nagu minul.. ÕÕÕÕÕÕHHHHH!
On kellelgi sarnast probleemi olnud? Oskab keegi mingeid nippe soovitada kuidas see krigistamine lõppeks? Ma võtan küll vitamiine, et närvisüsteemi tegevust toetada ja magan hästi madala padjaga, et kaelas mingeid pingeid ei tekiks. Lisaks proovin igal õhtul niimoodi magama jääda, et hambad ei oleks kokku surutud, aga nagu näha, siis pole neist  asjadest midagi tolku. Andke abi, muidu on mul varsti sahtel täitsa tühi.

Terviseteemadel jätkates, siis tegin ma sel nädalal midagi esimest korda elus. Käisin nimelt mammograafias! Mingeid kaebusi mul ei olnud, aga samas polnud ma ka kunagi kontrollis käinud ja tundsin, et võiks ning peaks. Õnneks on "tüdrukud" terved ja uuesti (kui kaebusi ei ole) soovitas arst tagasi minna siis kui neljakümnes eluaasta kukkuma hakkab. :D Süda rahul! Kuigi ma n-ö riskigruppi ei kuulu ja otsest vajadust minna ei olnud, siis kipub erinevate tervisehädadega olema nii, et need ei küsi vanust, sugu ega midagi muud ning haiguste varajaseks avastamiseks lihtsalt peab aeg-ajalt ennast üle vaadata laskma. Mina käisin AS Mammograafi kliinikus Kotka tervisemajas ja kiidan sealset teenindust väga - hästi tore arst ja meeldiv teenindus :)
No ja üks tervisega seotud asi meenus veel nüüd. :D eelmisel nädalal tuli ripsmetehnikuga geenidoonorlus jutuks ja ma ütlesin, et nii väga tahaks enda geeniproovi anda. Eile aga läks õnneks ja sain jaole. Kes veel ei tea, siis kogu protseduur on tasuta ning minul läks ankeedi täitmise ja vere loovutamisega kokku umbes viis minutit. Kes verd pelgab, siis olge rahulikud - seda ei võeta üldse palju. Isegi minusugune käeväristaja sai hakkama ja ei nutnud ega midagi.
Nonii, nüüd said küll kõik tervisejutud räägitud. Hoolitsege enda eest ja olge hoitud!

teisipäev, 11. juuni 2019

Suvepuhkuse algus

Teate, mis on minu jaoks Eesti kodus olles eriliselt mõnus? Ärkan üles, lähen oma suurde ja valgesse kööki (päriselt, meie Eesti kodu köök on suurem kui Bukaresti kodu elutuba :D), panen raadio tööle, teen rõduukse lahti, pääsukesed juba sidistavad.. kastan oma rõdulilled ära ja teen oma lemmiktassi kohvi. See tunne, mida kogu mu väike hommikurutiin mu sisse teeb, on lihtsalt niii hea! 
Tähetahvel pärit Kukupesast.
Veel parem oleks see tunne aga siis kui ka Martinil päriselt puhkus hakkaks. Tema klubihooaeg sai küll läbi, aga kuna ta ka Eesti rahvuskoondist esindab, siis päris-päris puhkus hakkab tema jaoks alles nädala aja pärast, 17. juunil. Terve eelmise nädala veetis ta Rootsimaal koondiselaagris ning kuigi me nädalavahetuse koos veetsime, siis alates eilsest elab ta jälle koos teistega hotellis ning vahepeal jõuab ka veel ühe sutsaka Sloveeniasse teha. Ma olen nagu mingi meremehe naine, ma ütlen. :D
Martin tõi mulle laevamaiuseid. Need peanut butter cupsid on mu hukatuseks!
Käisin eelmisel nädalal oma ilusalongis ja keegi, kes enne mind ootas, tegeles tõsise lugemisega:
Nii naljakas mu jaoks, et ajakiri just sealt lahti oli, kus minu enda pilti vastu vahtis. :D Oh elu eluke.

Tegime oma rõdu samuti suvele vastavaks, ehk panime põrandakatte maha ja istutasin lilled pottidesse. Põrandal need potid enam ei ole, vaid ripuvad kenasti hoopis üle rõdu serva.
Pea kõigi oma lähimate sõbrannadega olen ma samuti kokku saanud. Jube hea on lihtsalt lobiseda ja ventileerida ja auru välja lasta. Lausa hädavajalik, ma ütleks!
Möödunud nädalavahetuse veetsime aga hoopiski Pärnus. Käisime Grillfestil, mille tase on mu meelest veidi langenud.. alkoholi tundus seal märkimisväärselt rohkem olevat kui toitu. Aga ega ma ei tea, ehk mulle lihtsalt tundus. Või nägin ma ainult seda, mida ma näha tahtsin. Ilm oli Pärnus igatahes nii kuum ja päike kõrvetas ikka sedamoodi, et mul tekkis rinnaesisele lausa miski päikeseallergia. Siiamaani sügeleb. 
Igatahes tsillisime me peale Grillfestil käiku veel ühes rannabaaris, midagi Kuubaga oli nimi seotud kui ma ei eksi.. hästi tore oli meil igatahes. Ja üks dalmaatslane oli ka seal, tema oli ka tore. 
Jah, Martinile ei antud muud süüa kui pidi hambaorki närima, vaene inimene.
Võtsime Pärnusse suure terrassiga korteri ka kus meil terve õhtupooliku nii äge oli. Tegime pulli, lobisesime ja mängisime sellist mängu, et igaüks pidi oma pubekaaja laule panema. Oi jeer, millised hitid sealt tulid! Minu valik oli Caater - O Si Nene muide. :D
Sugaris käisime muidugi ka, üks mu sugulane mängis seal plaati ja rahvast oli niimoodi, et vaata, et kellelegi peale ei astu. Sugaris on nagu surnud ring mu arust - sees on nii palav, et ei kannata olla ja õues oleks õhku küll, aga seal on jällegi nii palju inimesi, et pole ruumi kus olla.. Pühapäevaõhtul koju jõudes lubasime Martiniga, et oh ei, enne ööund küll magama ei jää, aga mis tegelikult juhtus võite vist ära arvata küll. Viimane asi, mis ma mäletan oli see, et kell oli 20:30 ja me rääkisime, et jajaa, kohe hakkame uut vannitoariiulit kokku panema. Järgmisel hetkel tegin ma diivanil silmad lahti ja kell oli 22:50, kõik tuled ja viled töötasid ning Martin magas mu kõrval. Tuiasime poollahti silmadega magamistuppa ja magasime eilse hommikuni välja. Vähemalt oli eile väga väljapuhanud tunne :)

Niimoodi need päevad siin lähevadki. Täna olen ma muuseas nii uimane, et isegi kaks tassi kohvi pole aidanud. See on see, et passi kella üheni üleval, aga endal on seitsmest äratus. Loll pea on ikka loll pea!

PS. Kui keegi oskab mulle öelda kuidas saab Iphone-s meiliaadressi salasõna vahetada, siis ma oleks hirmus tänulik. Praegu elan nagu kiviaja inimene ja käin Safari kaudu meili lugemas. Kuhu see kõlbab, ma ei tea!

reede, 24. mai 2019

Kõik hädad tõmban ma ligi, andke aga kätte!

Pamparapaa, nädal ja peale möödas nagu niuhti! Ja ossa poiss, kus ma olen nädalaga suutnud asju korda saata! Viis päeva oli sõbranna Brüsselist külas. Lobisesime, ventileerisime ja lasime auru välja, käisime igalpool söömas.. siis tegime veel Eurovisiooni vaatamise pidu, lisaks oli meil oma prantsuse-eesti (neli prantslast ja kolm eestlast) kihlveokontor avatud. Igaüks pani 10€ sisse ja ennustama pidi kes saavad esikümnesse, lisapunkte sai täpse koha arvamise eest. Meie võitjate esikolmikus valitsesid ainult naised ja ma jäin kolmandaks. Tihe rebimine oli, seda ma ütlen. :D
"Suveniirid" Belgiast :)
Natuke olin ma paha peal ka väljas, aga paha tegin ma vaid iseendale. Nimelt krigistasin ma ühel ööl niimoodi hambaid, et ühest hambast kild väljas. ÕÕÕÕÕHHHH! Mega räme tunne on kui ärkad sellepeale üles, et saad aru, et oled krigistanud ja midagi on keelega katsudes teisiti.. Ma lihtsalt niimoodi vihastasin enda peale keset ööd, et seda ei anna sõnadesse panna. Süda hakkas suurest vihast nii kõvasti kloppima ja vihapisarad tulid vägisi silma. Terve järgneva päeva olin veel tujust ära. No miks on vaja mul nii teha!? Õnneks on mu hambaarst vaid WhatsAppi kõne kaugusel ja praeguseks on hammas juba kenasti korras. Leppisime kokku, et kui suvepuhkuselt tagasi olen, teeme mulle öised kaped valmis, sest muidu ma ikka olla ei oska.
Siis juhtus minuga veel selline asi, et suutsin endale kusagilt jube vastiku silmapõletiku külge pookida. Praeguseks on asi juba parem, aga terve nädala olen kõvasti ravinud ka ja üritanud silmi maksimaalselt puhata. Ei tea milles asi olnud on, aga ma ise kipun arvama, et see hooaja lõpu pinge ründas minu kõige nõrgemaid kohti ja tekitas meeletut rahutust, mille tulemuseks oligi silmapõletik ja öine hammaste krigistamine.
Loodetavasti on see nüüdseks möödanik, sest Martini hooaeg sai kolmapäevaga läbi ja eile oli minu viimane tööpäev. Nüüd on jäänud vaid pakkimine, hooaja viimane koosviibimine Martini klubiga ja viimane puhkuse-eelne pidu lähemate sõpradega. 
Eile tähistasime puhkuse algust sushi ja mulliga. Muuhulgas oli minu kord õhtuseks vaatamiseks film valida ja ütleme nii, et selle valikuga kadus see privileeg vist igaveseks. :D Nimelt valisin ma kogemata välja õudusfilmi. Kogemata sellepärast, et guugeldades andis filmi žanriks thriller/müsteeriumi, aga tegelikult oli see kõige ehtsam õudukas. Ja õudukaid ei vaata ma ilmaski, sest kui ma ilma õudukatetagi igasuguseid asju ette kujutan, siis võite ainult aimata, kui kõrgele ma õudusfilme vaadates iga krõbina peale hüppaks.
Tänase päeva agendas on veel poodidesse tuulama minna, et kojuminekuks mõned kingitused kaasa osta ja ehk ka mõne kauaotsitud esemega enda suvist garderoobi täiendada. 
Oeh, mõnus on see eluke hetkel! Ja veel mõnusam on teadmine, et suvi Eestis ootab alles ees :)

kolmapäev, 15. mai 2019

Nädalavahetuse vlog

Sain eelmisel nädalal @eestiblogijad konto takeoverit tehes nii palju vlogi-motivatsiooni juurde, et tegin kohe ühe hooga eelmise nädalavahetuse video valmis. Mulle tegelt endale nii väga meeldib vanu videoid vaadata, miks ma siis neid üldse nii tihti ei tee kui võiks..? Küsimused, küsimused.
Igatahes on vlogi teemadeks mina köögis, mina H&Mi tellimust näitamas ja mina loomafarmis (mis on eestikeelne vaste sõnale petting zoo?). Mulle selline nädalavahetuse formaat istub, sest siis mul on nagu mingi ajapiirang millest kinni pidada.. et ei unu ära kui filmida olen tahtnud. Muidu on umbes nii, et alustan esmaspäeval, siis meenub uuesti neljapäeval ja siis juba löön käega. Elu tuleb koguaja vahele lihtsalt!
Istun siin praegu diivanil, Olaplex peas, toad korras ja mõtlen mida oma ülejäänud vaba päevaga peale hakata. Mitte, et midagi teha ei oleks, aga need vihmased ilmad teevad mind nii laisaks ja uniseks, et kohe pole nagu jaksu, et näiteks asju pakkida, mida järgmisele nädalale mõeldes tegema peaks. Nimelt hakkame me vaikselt kodupoole sõitma ja suvepuhkuseks peaks ikka rohkem asju kaasa võtma kui kaks paari pükse ja passi.

EDIT: võtsin ennast vahepeal siiski kokku ja koristasin köögi ära, tegin veel ühe lasanje valmis (vlogis tegin ka, aga lasanjeplaate jäi ju nii palju üle, et pidin uuesti tegema), tegin homseks õhtusöögiks ettevalmistused ära (mu jaoks on peale tööpäeva lõppu nullist õhtusöögi tegemine liig, hakin tavaliselt juba päev varem koostisosad karpidesse valmis - täielik lifehack mu arust :D), pakkisin jalatseid karpidesse, pesin kaks masinatäit pesu ja panin homseks asjad valmis (sõbranna tuleb mõneks päevaks külla). Võib ennast õlale patsutada küll :)

Muuseas, sellel nädalal tunnen ma kohe eriti kui kiiresti võib aeg lennata! Hommikul ärkad ja mõtled, et jommajoo, nii pikk päev on ees, jälle peab metroosse trügima minema ja tööle ja kas vihmavarju peab kaasa võtma ja kas ma õhtul seda-teist-kolmandat jõuan teha ning siis BOOM! - on õhtu käes ja tuleb jälle magama minna. Nagu kuidas!? Mul praegu ka siuke tunne, et hommik oli umbes tunni aja eest, aga tegelt on kell üheksa õhtul. Tõsine hämming siinpool.

Olgu siis, rohkem ei jutusta, vaadake parem videot mu nädalavahetusest:


reede, 10. mai 2019

Väsitav nädal ja uut materiaalset rõõmu

Jee, reede! Täitsa lõpp kuidas see nädal mu läbi võttis! Täna jõudsin varem töölt koju, tõmbasin smuuti hinge alla ja tegin lõunauinaku, sest ausalt, muidu ma küll õhtuni vastu poleks pidanud. Sellel nädalal oli koguaja miskit tegemist ja toimetamist, ilmad on ka nii vihmased ja see teeb mind kohutavalt uimaseks. Nagu vanainimene, vihma sajab ja kondid on haiged. :D
Kolmapäeval võtsin ma üle @eestiblogijad Instagrami ja mul oli nii tore! Sain nii palju positiivset tagasisidet ja motivatsiooni, et ikka oma asja edasi ajada. Samas pean ma ka ütlema, et see päev oli üsna väsitav. Kahe konto vahet pendeldamine ja reportaaži tegemine pole üldse mingi naljaasi, ma ütlen! Nagu täiskohaga töö. Teisiti ei teeks ma aga midagi, sest nagu öeldud, siis mul oli nii tore päev :)
Kuna kolmapäeva õhtu veniks super hiliseks ja mina, kes ma muidu juba kell kümme kotile kobin, sain magama alles poole kahe paiku öösel, olin ma neljapäeval full zombie mode'i peal. Eile selle-eest magasin ma juba pool üksteist nii sügavat und, et isegi tuumasõda poleks mind üles äratanud.
Sellel nädalal olen ma kullerilt kaks pakki saanud. Ühe sisu näitasin ma kolmapäevasel takeover'il ka, aga kes ei näinud, siis mukipakist sain ma sellist tavaari:
Roosa asi on hambaharja reisikarp, kuna Martin omastas minu oma vaikselt enda asjade sekka.
Ning eile tõi kuller mulle H&Mi paki, mille sees olid sellised asjad:
Proovisin nüüd kõiki asju selga ka ja lemmikuks osutusid puansed bikiinid. Need leopardimustrilised on äkki liiga ekstrad, ma ei tea. :D lisaks on nende miinuseks see, et ülaosal ei ole mingisugust push-up efekti ja ma tundusin endale natuke flatbread nendega, kui te aru saate, mis ma silmas pean. Midagi ma tagasi saatma ei hakka, küll ma miskit välja mõtlen, õmblen ise mingid paunad sisse kui vaja. :D
Kuna meil siin selgus, et on suur võimalus, et Martini hooaeg juba vähem kui kahe nädala pärast läbi saab, siis pean ma vaikselt pakkimisele mõtlema hakkama. Seda just seetõttu, et ka uus nädal tuleb kiire ja tihe ning siis mul pakkimiseks aega ei ole. Lisaks tavagraafikule tuleb neljapäeval meile sõbranna Brüsselist külla ning siis tahaks ikka kõige muuga tegeleda kui kodus kohvripõhja passida. 
Mis viibki mind selleni, et käesoleval nädalavahetusel tuleb kappides tuulata ja suurem töö ära teha, et hiljem kergem oleks. Lisaks arvas mu prantsuse sõbranna, et sel nädalavahetusel tuleks kindlasti loomafarmi minna ja jäneseid sügada, niiet see on meil samuti agendas. 
Praegu aga ootan ma Martinit trennist koju, küpsetan lasanjet ja naudin oma reedet. Pudel mulli ootab juba mitu aega külmkapis ja täna kavatsen ma selle lõpuks lahti teha ning oma reedet pidada. Ahjaa, hakkasime enda jaoks uut sarja ka vaatama - Santa Clarita Diet'it nimelt. Ma ei tea miks me seda juba varem ei teinud, sest minuarust on see nii naljakas. Nagu ongi päriselt naljakad naljad, mitte mingid labased ja kulunud killud. 

Olgu siis, järgmise korrani! Ilusat nädalavahetust! 

teisipäev, 7. mai 2019

Uimakanade lood

Bukaresti ilm on sellel kevadel eelmisega võrreldes 180-kraadise muutuse üles tõmmanud, sest kui ma eelmisel aastal samal ajal basseini ääres vedelesin, siis täna hommikul mõtlesin ma korraks, et kas peaks äkki kindad kätte panema.. vihm, külm, vihm, külm. Vastik! Bukarestis pole ju tänavatel korralikku äravoolu ka, kõik on lihtsalt üks suur lomp, istu paati ja kuku aerutama. 
Hakkasin täna hommikul ust lukust lahti keerama ja pidin südari saama! Meie, nagu kaks uimas kana, magame südamerahus terve öö ära, endal uks lukust lahti! Ma olen muidu siuke uksepolitsei, et igal õhtul kontrollin kas uks ikka lukus on ja vahel selgub hommikul kodust lahkudes, et olen ukse lausa kolm korda lukku keeranud, aga vot seekord olin ma vist oma kohustused eelmisel õhtul unarusse jätnud. Või olin uue GoT osa pärast nii äksi täis, et mitte millelegi muule ei mõelnud. Mitte, et keegi meil siin uksi katsumas käiks (ükskord jätsime lausa võtmed terveks ööks ukse ette, naaber pärast ütles, et ta nägi ja oli meile koputanud, aga ju me ei kuulnud), aga no never know eks. 
Ahjaa, veel üks uimakana jutt tuli meelde praegu! Saate aru, meil on kodus kuus telefoni. Mõlemal üks eesti numbriga, siis üks Martini luts kohaliku numbriga, siis kaks vana iphone'i, mis niisama seisavad ja siis üks mingi niisama uus telefon, mis lepinguvahetusega kaasa anti. Sellele lutsule polnud me juba aastaid raha juurde laadinud, niiet see number läks meil hiljuti kinni. Tegime siis uue kohaliku numbri, sest no ikka läheb vaja onju, ja kujutate ette - MEIL POLNUD UUT SIM-KAARTI KUSAGILE PANNA. Neli telefoni seisavad niisama ja ikka on puudu! :D Küll ei mäletanud me ühe passcode-i, teist ei saanud tööle ja nii edasi. Reaalselt me tegelesime terve õhtu sellega, et mingisugust lahendust välja mõelda. Hommikuks tulid muidugi kahe telefoni salasõnad meelde ja asi lahenes suht iseenesest. :D õpetuseks meiesugustele uimakanadele - hommik ON õhtust targem.
Homme õhtul on Martini klubil rivaali vastu mäng ja no me kõik mäletame, mis viimati juhtus (pidime massikakluse tõttu evakueeruma). Ma väga loodan, et seekord on rahulikum ja saab inimese kombel mängu ära vaadatud, ilma, et keegi kõrvaauku karjuks.
Nädalavahetuse hommikusöögike. Tegin muuseas selle aasta esimese rabarberikoogi valmis - ülihea!
Ega muud miskit uudist ei olegi siin Bukarestimaal. Ärge siis homme unustage @eestiblogijad Instagramile pilku peale visata, sest ma juhatan seal vägesid ja räägin juttu ka :)

pühapäev, 5. mai 2019

Blogiauhinnad ja lemmikud

Vaatasin, et käesoleva nädala kuumim teema on kahtlemata blogiauhindade teema. Kes kelle poolt hääletas, kuidas hääletas, kes ennast reklaamis ja kes ennast ei reklaami ja mis kõik veel. For real ma natuke imestan kuidas ühest üritusest saab nii palju erinevaid teemasid tekkida. :D sama palju kära kui parlamendivalimiste ümber! Ma tõesti ei usu, et blogimaailm vajab lisaks kõigile arvamusavaldustele veel ka minu arvamust, aga oma blogi võlu just see ongi, et võid kirjutada mida aga tahad ja millal tahad. Mina tahan just praegu :)

Ma tunnen, et minust läheb blogiauhindade asi igal aastal kuidagi mööda. Ma ei ütle, et see mind külmaks jätab - oh ei, ise hääletan meelsasti ja tulemused vaatan ka üle. Fotogalerii lappan läbi ja ürituseteemalised postitused loen ka diagonaalis läbi. Aga ise ma ühelgi aastal konkureeriva blogina osalenud ei ole ja ei tea kas seda kunagi teen ka. Osaleda tahaksin ma ainult üritusel endal, sest enese üleslöömine ja mõnusate inimestega suhtlemine on täiega minu teema. :D kahjuks on aga suvekuud (eriti juuni) minujaoks alati nii tihedad, et kõik nädalavahetused on juba ammuilma kinni. 
See selleks! Ma küll nii tubli polnud, et kõigis kategooriates hääle andnud oleks ja mingeid suvaklikke ma sinna kastikestesse ka teha ei tahtnud. Andsin hääle neile, keda ma pikalt jälginud olen või kes mulle näiteks läbi @eestiblogijad Instagrami huvitavad-sümpaatsed tundusid ning keda ma nüüd jälgima olen hakanud (ps! kolmapäeval, 8.05, võtan mina @eestiblogijad Instagrami üle. Kas pole tore!?).

Aasta uustulnuka tiitli annaksin ma blogile nimega paksuke.ee. Valik oli lihtne - "uustulnukas" tähendab minujaoks midagi/kedagi uut, kellest teemaga kursis olevad inimesed kuulnud on ja kes ongi uue tulijana piisavalt laineid löönud, et inimestele meelde jääda. Easy like Sunday morning!

Arvamusblogide kategooriast sai minu hääle estonianwithabackpack.com. Varasematel aastatel on mu hääl tema ja Ebapärlikarbi vahel jagamisele läinud, aga kuna Ebapärlikarpi sellel aastal valikus ei olnud, oli hääle andmine lihtne. Ma ei nõustu küll Eveliisiga alati sada prossa, kuid imetlen inimesi kellel on oskus oma arvamust suurepäraselt sõnadesse panna ja seda arvamust ka põhjendada. Nagu Cardi B laulab, siis backin' it uppp!

Elulised blogid (vähem kui 5k lugejat kuus) nimekiri oli nii pikk, et võttis silme eest kirjuks. Juudas! Kuulnud olin ma enamvähem pooltest ja oma hääle andsin ma Suhkruprintsessile, kellest ma justnimelt @eestiblogijad konto kaudu esmakordselt kuulsin. Nii särav ja positiivne inimene, just selliseid ongi rohkem maailmale vaja. Ole lahke ja võta mu hääl! :)

Elulised blogid, millel rohkem kui 5k lugejat kuus, oli juba tuttavamate nimedega. Ainult viimast blogi ma antud kategooriast ei jälgi. Minu hääl läks Liisale, sest minuarust on ta üks kickass naine - tark, ilus, selline cool mom.. lisaks näen ma temas ja iseendas nii palju sarnast ning kui juba samastuda kerge on, siis läheb ka hääle andmine kergelt.

Reisiblogide (elu välismaal) kategoorias oli minu jaoks vaid üks valik - Anu. Olen kunagi ta blogi otsast lõpuni läbi lugenud nagu raamatu ja peab ütlema, et sellist asja on juhtunud veel vaid ainult kahe teise blogiga. Nii imelik, et sealt nimekirjast ma ainult Anu blogi teadsingi! Ometi on just see kategooria see, kuhu ma ka ise kuuluksin kui ma blogiauhindade jagamisel osaleksin. :D 

Kasulike blogide alt andsin ma oma hääle blogile onceuponatime112.wordpress.com. See blogi on minujaoks nii põnev, aga samas nii.. päris. Asjad ja olukorrad, mis seal jutuks tulevad teevad mind tihti kurvaks, aga samas panevad mõtlema probleemide peale, mida on meie armsas Eestis rohkem kui ette kujutada tahaks. Ah üks asi meenus veel - vot see blogi peaks kuuluma eluliste blogide alla, sest kui seal ei ole "päris elu", siis ma ei tea kus on.

Kokandus-terviseblogide alt sai minu hääle thymeout.ee. Nagu mida retsepte!? Ja millised pildid! Yes, please! Lisaks meeldib mulle väga selle blogi üldmulje ja kujundus.

Noorteblogide kategoorias on minu silmis võitja jlfitfood.blogspot.com. Hästi sümpaatne noor inimene, kes ajab oma asja. Nii tubli! Pealekasvu peab ikka olema ning kiitma peab neid, kellel on järjepidavust selle "oma asja" ajamiseks. Minul sellises eas olid küll kõik muud asjad tähtsamad! 

Mmmuah ja palju edu, mu lemmikud! (Odessa, suvi 2018)







kolmapäev, 1. mai 2019

Soovitan: Vita Liberata (ja muud jutud)

Nii, alustame sellega, et ükskord ma siin hädaldasin, et ma olen valge nagu kartuliidu. Õnneks oli lahendus kohe poest võtta - ostsin endale Vita Liberata Body Blur kreemi (panin SIIA Cult Beauty lingi) ja nüüd on nii, et kui ma tahan päevitunud välja näha, siis möksin ennast aga kreemiga kokku ja olengi! Et ükski asi ei loe kui fototõestust ei ole, siis olge lahked, vaadake terviseks:
Näete jah - minu koivad. Üks nagu laibajalg ja teine kena ja jumekas. Ei pea vist mainima kumb on kumb. Ma muud midagi selle pildi juures ei töödelnud kui ainult kolme armi, mis mul jalgade peal on, kõik operatsioonide tõttu. Mitte, et ma nende armide pärast hullult põeks, aga ma kipun arvama, et siis te vaataks neid rohkem kui mu ühte päevitunud jalga kes ise selle pildi staar tahab olla. :D
Ükspäev kuulutasin paljaste säärte hooaja avatuks ja ma ei tea kas mulle tundus või tõesti ma nägin möödaminnes teiste naiste kadedaid pilke mu jumekate koibade tõttu.. igatahes mulle see kreemivärk meeldib - feilida ei saa ja duši all seebitades tuleb kõik kenasti maha. Ma ostsin selle pealekandmise kinda küll ära, aga ausaltöeldes eelistan ma ise seda lihtsalt käega kehale kanda. Kui mingi koht tundub tumedam jääma, siis hõõrun ma seda lihtsalt kergelt salvrätiga ja ongi mure lahendatud. Ka ei ole ma märganud, et see kuidagi riideid määriks (soovitan siiski pealekandmise järgselt mõnda aega igaksjuhuks oodata).
Nii, et ma kohe päris-päriselt soovitan seda kreemi teile. Ma tean küll, et hind on pigem kallis, aga lohutuseks võin öelda, et minuarust kulub seda väga vähe. Näiteks terve käe katmiseks kulub mul umbes poolteist sõrmeotsatäit kreemi ja seda pole ju üldse palju. Oleks ma sellest kreemist juba eelmisel kevadel teadlik olnud, siis oleks ma ta kindlasti enne enda pulmapäeva ostnud, sest pidulikuks ürituseks selle viimase lihvi andmiseks on see ideaalne.
Pulmapäevast rääkides.. eile sai meil juba kümme kuud abieluvärki! Ma muidugi unustasin selle ära, aga abikaasal on õnneks parem mälu. Tähistasime lillede ja Buduaaris ilmunud artikliga. :D
Ma nagu oleks mingi suur suhteguru, et sellist intervjuud andsin, aga mis seal ikka - pulli peab saama!
Üks viimane asi veel - vaadake kui tuusad päikeseprillid (maksid umbes 12€) ma Aldost ostsin:
Üliägedad mu arust! Eriti meeldib mulle see lai prillisang. Üldse oli Aldos väga lai valik päikeseprille, nii et kes otsingul on, siis minge vaatama. 

Olgu nii, tänaseks kõik!

esmaspäev, 29. aprill 2019

Klienditeenindusest, piinlikust Uberi-momendist ja tutikast alter egost

Jälle nädal läbi ja sammuke suvepuhkusele lähemal. Nagu näha, siis ma konkreetselt loen päevi, just nii nagu lubatud sai. :D
Sellel nädalal oli Martinil pea sama palju vaba aega kui mul ja tegelt jõudsime üsna palju näha ja asju teha. Neljapäeval käisin ma Martini mängul, aga kuna see kaotusega lõppes, siis sellel ma väga peatuda ei taha. Tüüpiline mina - ignon ebameeldivat ja kaotada ma ka ei oska. Ükspäev mängisime kahekesi Scrabble't ja ma kaotasin. Ülla-ülla! Asi on lihtsalt selles, et Martinit selles mängus võita on VÕIMATU. Ma nagu tean seda küll, aga samas tahan ma aja möödudes ikka uuesti mängida, sest äkki ma siiski võidan.. mida muidugi ei juhtu. Siis, nagu ka seekord, mossitan ma mitu tundi ja halvemal juhul viskan täheklotsid vastu seina (on juhtunud). Või loobin diivani alla (on ka juhtunud). Või hakkan nutma (isegi see on juhtunud).
Okei, teema juurde tagasi. Mängule minnes tegin endale veidi piinlikkust ikka ka! Ootasin Uberit ja kui auto ette sõitis ei leidnud ma ukselinki üles (auto oli Seat Leon, see kus tagaukse link on akna juures). Lihtsalt jõllitasin mitukümmend sekundit (mis tol hetkel tundusid tundidena) autot ja no ei olnud! Lõpuks juht halastas ja suunas. Kurat, kes see paneb ukselingi akna külge? :D Mingi vastik libe juht oli ka, tahtis mu kohta umbes kõike teada. Edaspidi istun ainult vana hea Rumeenia omatoodangu Dacia istmele, seal on vähemalt kõik omas kohas. :D
Siis me käisime veel ühel päeval Ikeas ja ostsime oma Eesti koju igasuguseid vajalikke asju, aga samas ei midagi põnevat. Ahjaa, kirjutasin ju, et käisin talvel makroonikoolitusel. Nüüd on mul pea kogu makrooniteoks vajalik varustus olemas, sest Ikeast saingi suurema osa kätte. Aa, sellega seoses meenus veel üks nali. Tellisin endale Alist ahjutermomeetrid, aga tellisin need oma ema aadressile. Emps ükspäev kirjutas, et pakiteade tuli.. Jaan Johansoni nimele. :D ta tõi paki ära ja seal peal oli siiski minu nimi. Et ma ei teagi.. nüüdsest mu alter ego või miskit.
Kuna siin praegu lihavõttepühad on, siis kaasnevad nendega ka allahindlused. Mõtlesin, et paras aeg endale klassikalised Vans slip on-id ära osta. Käisime eile Martiniga poes ja oi jummel kui palju inimesi seal oli! Jalatsipoes käis siuke tunglemine, et megaraske oli üldse löögile saada. Proovisin klassikalised Vansid ära, aga jäin mõtlema, et äkki ma tahaks hoopis platvormi-stiilis ketse.. kuna seal nii palju inimesi oli, mõtlesime, et teeme ülejäänud keskusele tiiru peale ja tuleme hiljem tagasi. Jalutasime tunnikese ringi ja kui tagasi läksime, et ost ära teha oli keegi juba ette jõudnud ja mu jalatseid polnudki enam alles. Oii kui kuri ma olin! Mul ei ole vist kunagi nii, et lihtsalt lähen ja ostan, alati pean ma oma soovitud asju kusagilt maa alt taga ajama. 
Poes oli veits inetu olukord ka kui üks klient lihtsalt müüja peale karjus, kuna hindadega oli mingi arusaamatus. Seal väikses poes oli reaalselt kaos (isegi üks kingariiul kukkus kokku), kolm klienditeenindajat ja umbes kolmkümmend klienti. Teenindajad proovisid kõigiga tegeleda ja konkreetselt jooksid ringi. Ma üldse ei talu kui mõni klient teenindava inimesega halvasti ja üleolevalt käitub. Lihtsalt vastik ja nõme.
Mukipoes käisin ikka ka ära. MAC-st ostsin ma endale oma elu esimese selle brändi toote, Fix+ sprei. Need MAC-i tüdrukud on alati nii enesekindlad ja natuke hirmutavad, et ma kunagi ei julge sinna poodi "niisama" vaatama minna, sest raudselt tuleks ma sealt mingi mitusada eurot vaesemana välja. Nad ütleks, et näe ostad selle ja ma ostaks ka, ei mingit kobinat ei tuleks vastu. :D
Ja ükspäev oli meil hoopiski toidukooma päev. Hommikuks pannkoogid, lõunaks jäätis ja õhtuks pitsa. :D ei oskagi seda rohkem kuidagi kommenteerida! Eile tegin ma kooki, vot SELLE retsepti järgi. Täitsa hea sai, teen arvatavasti teinekordki.
Kookoskreemikook lihavõttepühadeks.

Möödunud nädala piinlikud ja vähem piinlikud lood kirja pandud, nüüd tuleb hakata uusi lugusid tegema. Selleks nädalaks konkreetseid plaane polegi, natuke tööd, natuke mängudel käimist ja natuke kõike muud argipäevast ka. 

Ilusat nädala algust!

kolmapäev, 24. aprill 2019

Väga ilus, aga nii vihase näoga - kindlasti üksikema

Mul on nüüd mitu puhkepäeva jutti olnud ja ma tahaks öelda, et olen megaproduktiivne olnud, aga seda ma kahjuks öelda ei saa. Mina ei tea mis värk on, aga kõige rohkem asju saan ma tehtud siis kui mul mingisugune "ajapiirang" on. No näiteks, et peale tööd on õhtul vaja mingid tegemised ära teha, siis tehtud nad ka saavad, sest muud aega nende korda saatmiseks ei ole. Kui mul aga vaba päev on, siis taban ma ennast pidevalt mõttelt, et aaah, aega ju on, hakkan hiljem oma toimetustega pihta! Ja sellest "hiljemast" saabki sujuvalt homne päev. Vastik laisk inimene! :D
Aga seda saan ma öelda küll, et kui ma muud ei viitsi teha, siis süüa viitsin ma teha küll! Ja  ise süüa. Tegin täna SELLE Mirjami retsepti järgi canellonisid ja mmm kui head need said! Kel veidi rohkem aega köögis tegutsemiseks, siis soovitan see retsept ette võtta. Veidi tüütu oli täidist torude sisse ajada, aga tegelikult läks see siiski üsna kiirelt ja tulemus oli seda igati väärt. Ühtlasi on see üks sellistest roogadest, mida näiteks külalistele õhtusöögiks pakkuda, sest hakkama saab selle retseptiga igaüks ning tegemist on täieliku crowd pleaseriga.
Alles ma tulin ju Bukaresti tagasi ja usute või mitte, aga juba ma teen nimekirja, mida kuu aja pärast Eestisse sõites kaasa pakkida. Suvepuhkusele sõidame me seekord autoga, mis tähendab, et kaasa saab asju pakkida meeeletult. Muusika mu kõrvadele, sest siinse kodu kapid on täis asju, mida ma siin pea kunagi ei kasuta ning millel Eesti-kodus palju rohkem otstarvet oleks. Nii ma siis möödaminnes asju telefoni üles kirjutangi - nii kui miskit meenub panen aga kohe listi kirja, sest muidu unuvad nad sama kiirelt kui pähe torkasid. Enne kojutulekut peame me kindlasti veel ühe Ikeas käigu ette võtma, sest mul ilmtingimata on sealt veel ühte rõdupotti, vannitoariiulit ja rõdule põrandakatet vaja. Ning äkki veel umbes kümmet asja.
Jeer, mul meenus, et mul on ju kõrvale pandud mõned Eesti pildid, mida ma siin jaganudki pole! See viga saab kohe parandatud, ekskjuus mii.
Hilised sünnipäevakingitused.
Ma muidu seda viimast pilti siia ei lisaks, sest mis sellest sinisest pildist ikka vaadata onju, aga kuna sellega ka lugu kaasneb, siis tuleb see illustratsioonina siia panna. Nimelt läksime me sõbrannadega välja ja tol õhtul kuulsin ma sellist pick up line'i, mis kõik eelnevad üle trumpas. Nimelt astus üks noormees mu juurde ja teatas, et ma olevat küll väga ilus, aga samas ka nii vihase näoga, et nii vihane nägu saab olla vaid kellelgi, kes üksikema on ja kellel lapsed kodus ootamas. ???
Ma vist hakkan klubides käimise jaoks liiga vanaks saama, sest mina seda külgelöömistehnikat küll ei mõistnud. :D Kas ta üldse tahtis mulle külge lüüa? Kui ei tahtnud, siis mida ta üldse tahtis? 

Nii, pildid näidatud, saab edasi minna. Sel nädalavahetusel on Rumeenias aasta suurimad pühad ehk lihavõttepühad. Tähistatakse siin lausa reedest esmaspäevani ja ausaltöeldes ma veel ei teagi, mis me Martiniga ette võtame. Äkki sõidame kusagile linnast välja ja teeme väikese päevatripi? Eks siis paistab. Homme on igatahes Martinil mäng ja üle tüki aja vean ma samuti ennast saali ja elan oma tiimile kaasa. Pöidlad pihku!

pühapäev, 21. aprill 2019

Tibupüha nädalavahetuse kokkuvõte

Mul on praegu ideaalne pühapäeva õhtupoolik - tegime diivani lahti, et rohkem ruumi pikutamiseks oleks (lõunauni on juba tehtud), telekast tulevad terve päeva igasugused sarjad, minu kõrval külitab mu abikaasa ja varsti peaks tellitud sushi kohale jõudma. Eluke!
Edit: sushi ja mochi-pallid jõudsid kohale ja need olid imehead! Kas keegi veel mochit nii palju fännab kui mina?
Eilne hommik algas munakoksimisega, mille ma Martinile kaotasin. A kohe maksin kätte ka kui nii möödaminnes ta "tšempioni" vastu uksepiita puruks lõin. :D munad muuseas värvisin ära juba reedel ja ikka sibulakoortega, sest mu arust tulevad niimoodi kõige ilusamad. Osad munad said endale kleepsud ümber. 
Kuna Rumeenias pühad nädalavõrra hiljem on, siis värvin mune ka tuleval nädalavahetusel. Ega ma ei jäta ju ühtegi võimalust millegi tähistamiseks kasutamata. :D
Hommikusöök.
Peale hommikusööki läksime aga poodidesse, sest õhtuks olime oodatud sõbranna sünnipäevale ja kingitust meil veel ei olnud. Kingituseks valisime talle Kataani, mille pisikusse me ise teda nakatanud oleme. Muidugi põikasin korraks ka Sephorasse sisse, mis suur viga oli, sest välja tulin ma sealt juba oma 50€ vaesemana. Ups! Mingeid emotsioonioste küll ei teinud, aga no raha kulub seal ikka kiirelt. 
Sünnipäevaõhtusöök toimus ühes uhkes skybar-is, aga usu või mitte, nii s*tta teenindust ei ole mina veel Bukarestis näinud. Toit oli täiesti keskpärane, joogikaardilt sai tellida ainult seal olevaid jooke (sõbranna soovis Cosmopolitani, mida ta ei saanud, sest seda kaardil polnud, vahet pole, et tegelt on tegu ju väga lihtsa kokteiliga). Üks jook unustati lihtsalt toomata ja kui mõned inimesed seltskonnast ka teist ringi jooke soovisid, unustati need ka  üldse ära.. Asju, mille üle viriseda oli veelgi, aga las ta jääda. Lihtsalt kuidagi nii ebameeldiv tunne jäi sisse, sest tegelikult tähistasime ju kellegi sünnipäeva ja kindlasti tahtis tema kõige rohkem, et oleks mõnus õhtu. Ahjaa, sünnipäevalaps ei ole kindlasti mingi papist plika ja kui arvet tuues teenindaja ütles, et teenindust arve sees ei ole, pani M tipiks ühe lei (arve oli umbes 800 leid, ehk 170 eurot). Minul küll nii palju mune olnud ei oleks, et sellist statementi teha!
Koju jõudsime lõpuks alles peale kella viit hommikul, sest käisime veel tantsimas ja afterparty öösöögil. Kui Eestis süüakse peale pidu burgerit, siis siin on populaarne kreeka tänavatoit. Ja tõesti - ei ole paremat asja kui peale mitut tundi kontsadel olemist maha istuda ja friikaid värske tzatziki kastmega süüa :) 
Praegu aga tunnen ma jälle, et uni hakkab vaikselt silma tikkuma ja ega siin täna enam pikka pidu ei ole. Õnneks saan homme rahulikult kodus olla ja vara ärkama ei pea. Kuidagi siuke tunne on, et nädalavahetus oli minujaoks väsitavam kui nädal ise. Jube vana tunne tuleb peale kui ühest sünnipäevast taastumiseks kaks päeva aega läheb. :D 

Head uue nädala algust!


kolmapäev, 17. aprill 2019

Uued soengutuuled

Ohhohoo, kui uhke ma praegu enda üle olen! Mitu kuud on mul Bloggeris mingisugune kommentaaride kamm olnud ja just praegu sain ma selle lahendatud. Happy days! 

Jõudsin eilse kuupäeva esimestel tundidel tagasi Bukaresti ja no mina ei tea mis värk on, aga mitte iial varem pole ma Eestist äratulemise vastu nii väga olnud kui nüüd. Enne äratulekut jahvatasin igaühele kes vähegi kuulata viitsis kui väga ma ikka Eestis olla tahan. Sorri selle eest, sõbrad ja võõrad inimesed! :D Isegi lennujaamas hoidsin viimse hetkeni toolist kinni, et püsti tõusma ja lennukisse minema ei peaks. Võtke seda naljaga või mitte, aga mina ei tea mis kriis mul peal on, et ma muud ei taha kui ainult Eestit. 
Täna käisin esimest korda peale kuuajast puhkust tööl ning kuigi seal on tore ja aeg läheb lennates, siis tööpäeva lõppedes vahtisid mulle vastu ikka ummikud, protestid ja miljon inimest metroos. No siuke vana hea lugu, et same shit, different day. Vähemalt on kõik väljas lehte ja roheliseks läinud ja see teeb mul olemist toredamaks küll.
Õnneks oleme pooleteise kuu pärast tagasi Eestimaal ja oi kui rõõmsaks see mu väikese südame teeb! Kohemaid hakkan kalendris päevi maha tõmbama!

Ja oi kui tore mul Eestis oli! Jõudsin sada asja korda saata ja nii palju sõpru näha ja üldse oli nii hea olla, et tahaks või kohe kõigele mõeldes pisara maha panna. Ja mul on nüüd ju uus soeng kah! Kes veel Instagramist näinud ei ole (@liinajohannson), siis on see vot selline:
Lõikas Kristiina Big Apple salongist ja värvis Marleen Pärkma Wavebar-st. Juuksed kasvatasin ise.
Ise olen nii rahul ja tunnen ennast lausa kümme aastat nooremana :) ja arvan, et paistan ka, sest viimati poest veini ostes küsis müüja mu käest lausa dokumenti (jaajaa, ma tean küll, et see on täiesti tavaline) ning kui see ei ole noorusenäitaja siis mina ei tea mis on.

Ma tegelikult praegu pikemalt kirjutama ei hakkagi, sest mul pressib uneaeg varsti peale ja i need my beauty sleep onju. :D Tahtsin lihtsalt endast kiire elumärgi maha jätta ja öelda, et küll on tore, et siin ikka lugemas käite. See teeb mulle nii palju rõõmu!

Järgmisel korral räägin aga juba pikemalt, auka! 

teisipäev, 2. aprill 2019

Sarjasoovitus ja nädalavahetus mere ääres

Tere hommikust Varssavist! Kui nüüd päris aus olla, siis minu jaoks nagu enam hommik ei olegi. Äratuskell helises täna juba 2:20, sest lennujaamas pidin ma olema juba kell neli, et poole kuuesele lennule minna. Läksin eile küll enne kella ühtteist voodisse, aga mingil imelikul kombel mul eriti und ei tulnud ja terve aja kuni äratuskellani olin ma kusagil une ja ärkveloleku vahepeal. 
Üheks unetuse põhjuseks pean ma eile vaadatud "The Sinneri" esimese hooaja viimast osa, mis nii-nii põnev oli ja mis siiani mõtlemisainet annab. Ma siiralt soovitan seda sarja! Juba ilmatuma ammu pole mul ühegi sarja vaatamisega nii olnud, et lihtsalt EI JAKSA uut osa ära oodata ja PEAN KOHE teada saama, mis edasi juhtub. See sari on nii ettearvamatu ja põnev, et kuni viimase hetkeni ei osanud ma otsi kokku panna ega ennustada millega asi lõppeb. Palun andke kommentaarides teada kui keegi veel seda sarja jälginud on, mul on tarvis kellegagi muljeid vahetada ja ventida. :D

Nädalavahetusel käisime me ju sõpradega Constantas. Lubasin siin suure suuga vlogida ja puha, aga piinlik - kaamera oli kaasas küll kuid kotti ta jäigi. Mul oli nii lõbus ja tsill, et ma lihtsalt olin laisk ja lõin käega. Peate ise Constantasse lendama, saate teada kuidas seal lood on! Reedel jõudsime kohale umbes kella seitsmeks õhtul ning suht kohe läksime õhtusöögile ka. Hiljem mängisime veel hotellis Unot ja Perudot ning magama läksime vist alles tükk maad peale südaööd. Laupäev algas ühe mõnusa hotelli hommikusöögiga, peale mida me linna jalutama läksime. Kõmpisime mööda rannapromenaadi ja tegime kasiino juures pilte. Akvaariumis vaatasime kalu ja mošeetorni ronisime ka. Ma ei olnud kunagi üheski mošees käinud muideks. Muljed on sellised, et oli täpselt siuke nagu ma ette oleks kujutanud. :D 
Õhtusöögiks oli meil kinni pandud laud ühte restorani kus me Martiniga ka varem käinud olime. Kuidas saab nii olla, et eelroad-pearoad viisid lihtsalt keele alla, aga magustoitudega ei jäänud keegi rahule? Nagu üldse kohe mitte. Mina tellisin magustoiduks key lime pie, aga sain midagi sellist green velveti sarnast.. no ei meeldinud! Tagasi hotelli jõudes mängisime veel kaarte ja lauamänge ning magama läksime lõpuks alles kell pool kuus hommikul. Upsi! Äratus oli aga juba kell kümme ja nii jäi uni õige pisukeseks. Jalutasime veidi veel rannas, sõime sõprade ja nende tuttavatega koos lõunat ning kella seitsmeks olime tagasi Bukarestis. Kuna päeval lõunauneks aega ei olnud, siis tuli õhtul ikka eriti kiirelt ja eriti magus uni peale. Taaskord üks mõnus nädalavahetus seljataga.
Peale nelja tundi und ma pühapäevahommikul just kõige säravam ei olnud..
Täna maandun Tallinnas juba kella kahe ajal ja julgen arvata, et õhtul tuleb uni ikka üsna vara peale. Homseks aga on mul kinni pandud ajad nii juuksurisse kui ka lash lifti. Saab kohe kaelast ära! Eesti-plaane on mul juba palju tekkinud ja loodan, et kõige jaoks ikka aega ka jääb. 
Nüüd aga lähen ostan Poola komme kaasa ja joon ühe kohvi, sest silm hakkab vägisi uduseks kiskuma ja suu on rohkem lahti kui kinni. 
Mõnusat nädala algust!