pühapäev, 3. veebruar 2019

Kaks hammast vaesem + VLOG

Minu neljapäev algas kella kuuese äratusega, sest juba pool üheksa pidin ma hambaarstil istuma ja värisema (läksin kahe hamba väljatõmbamisele). See viimane oli mu enda mitte nii vaba valik, sest noh.. närvid elavad ju oma äraarvamise järgi ja kui juba nemad ütlevad, et värisema peab, siis nii on. 
Sõin hommikul kõhu korralikult täis, sest ega ju ei teanud, et millal jälle närida saab või kas mul enam kunagi üldse millegagi närida on (spoiler alert: juba täitsa närin). Sundisin ennast megarahulikuks ja hambaarstitoolis korrutasin peas ainult ühte lauset: "Kõik on hästi, kõik on korras, ma ei tunne valu". Ma nüüd ei teagi, et kas see lause aitas nii hästi või oli neli sutsu tuimestust see mis aitas, aga valu ma tõesti ei tundnud. Olen praegu isegi nii julge, et ütlen välja, et oleks ma varem teadnud, et see kahe hamba väljatõmbamine nii libedalt läheb, oleks selle juba varem ette võtnud. Voh!
Lausa nii tundetu olin ma seal toolis, et ei saanud arugi kui hambaarst teise hamba ka kätte saanud oli. Alles siis kui ta õmblema hakkas, sain pihta, et aaaa, mõlemad on väljas juba! Ülihea tunne oli sel hetkel, ausalt. :D 
Kokku võttis kogu pull aega ainult tunnikese ja enne kella ühtteist olin ma juba kenasti kodus pikutamas, kott külmutatud hernestega näos. No selline daamilik situatsioon ikka.
Tol päeval ma muud ei teinudki kui vedelesin diivanil, vahepeal lasin silma looja ja päeva peale suutsin ühe jogurti ka ära süüa. See esimest korda katkise suuga söömine on ikka megarõve mu arust. Võeh! 
Martinil oli siin muidu lausa kaks päeva pidu ja pillerkaar, sai teine nii palju lobiseda kui süda tahtis ja ma ei seganud üldse vahele. Ainult vahepeal tõstsin näpu püsti kui midagi äärmiselt olulist lisada oli. :D see lobisemiselõbu on tal nüüdseks muidugi läbi, sest teen neid kahte tasaoldud päeva hoolega järgi ja suu on rohkem lahti kui kinni.
Kuna aga ma siin aja jooksul nende hammaste tõmbamisega endale juba suht paksu naha kasvatanud olen (see oli mul kolmas kord), siis reedel olin juba nii savage, et sõin lõunaks tavalist toitu ja mingit körti endale spetsjomm tegema ei hakanud. Närida ma siis muidugi veel ei tahtnud ja kugistasin kõik alla nagu boamadu. Eile julgesin juba inimeste ette minna (umbes kilo meiki peal, et katkist suud ja lõuasinikaid varjata) ja täna tunnen ennast juba peaaegu endisena. Homme väike check up ja siis jääb juba edasisi visiite oodata.
Pilt enne hammasteta jäämist kui ma veel suure suuga naeratada sain ja ajaviiteks oma uut lauvärvipaletti katsetasin. Olid ajad..
Pidime eile peale Martini mängu (võit, jess!) oma prantsuse sõpradega Kataani mängima, aga sõbranna jäi nii ootamatult haigeks, et see plaan lendas suure pauguga vastu taevast. Olime siis hoopis Martiniga kahekesi kodus, vaatasime Groundhog Day'd, mis telekast terve päeva käis ja tellisime sushit. Kuna mu suu veel nii lahti ei käi nagu muidu, siis sushit sõin ma nii, et kõigepealt nüsisin ta pulkadega pudruks ja siis sõin ära. Üsna nupukad inimesed oleme muidu, aga ma ei tea miks me sushit tellides sellele ei mõelnud, et mulle terve tükk ju veel korraga suhu ei mahu. :D
Vot sellised lood siis möödunud nädalast. Lisan allapoole eelmise nädala vlogi ka, kus boonusena mu paistes nägu näha saate. Ärge siis ehmuge! 
Nüüd aga homseks asjad valmis, sest töönädal hakkab jälle peale. Ilusat nädala algust!


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar