reede, 29. märts 2019

Pakkimisejuttu ja muu loba

Reede on lõpuks ometi käes! Saab jälle asjad kokku pakkida ja mereäärde nädalavahetust pidama põrutada. Tegelikult pakkisin oma väikese reisumärsi juba eile ära, täna on veel nipet-näpet lisada. Mulle on viimasel ajal täiega meeldima hakanud selline asi, et mõtlen juba enne välja, mis kostüüme ma täpselt kannan. Niimoodi ei vea ma liiga palju nodi kaasa ja üldse on kuidagi vähem seda riidestressi. Ja mulle pakub haiglast rahuldust kui ma kusagile sõites kõiki kaasavõetud riideid-jalatseid kasutan. Täitsa imelik kohe kui mõnusa tunde see teeb. :D pikema reisi puhul üritan aga pakkida niimoodi, et kaasavõetavad riided omavahel klapiksid ja pea kõike annaks teiste esemetega sobitada. Näiteks Eestisse lendan ma juba teisipäeval ja seda ainult käsipagasiga (jään ligi kaheks nädalaks). Samas on mul Eestis riidekapp nii punnis, et vabalt võiks ka kaks kätt taskus lennukile minna ja saaks ikka kaks nädalat niimoodi riides käia, et iga päev oleks erinev outfit seljas. SAMAS.. on meil üldse aastatepikkuse välismaal elamisega pea kõiki asju topelt tekkinud, niiet kui me ühel päeval Eestisse tagasi kolima hakkame saame kohe korraga mitu korterit ära sisustada kui vaja, hehe.
Käisime eile jaapani aias jalutamas ja seal oli juba selline mõnus sumin. Mesilaste sumin siis. Kirsipuud õitsesid ja päike paistis. Martin ütles, et mu kostüüm oli overkill, aga mina ei nõustu. :D ma olin lihtsalt sündmusele vastavalt riides! Kohvitamas käisime ka, sest mis jalutuskäik see ilma kohvikus käimata on.
Vaatasin siin ükspäev, et ma olen ikka valge nagu kartuliidu. Kuna aga juba vanarahvas teadis rääkida, et päevitunud ihu peal kõik riided paremad välja näevad ja ilm meil siin juba üha paljastavamaid kostüüme kanda lubab, siis läksin ma jalamaid poodi, et endale mingisugust tooni andvat kreemi osta. Isepruunistuvat kreemi olen ma kasutanud oma elus täpselt kaks korda ja mõlemad neist on lõppenud katastroofiga, seega jäi see variant ära. Ostsin hoopis Vita Liberata Body Blur kreemi, mis oleks nagu vedel päikesepuuder, mis veega hõõrudes maha tuleb. Mina kirjeldaksin seda vähemalt nii. :D katsetasin kohe samal õhtul järgi ka ja müts maha - esmamulje on super! Homme õhtul teen uue katse, eks siis näis kas esmamulje oli petlik või mitte. Hind oli küll 100ml kohta krõbe, aga ega teda korraga palju ei kulu ka kui sa just korraga tervet kere sisse kreemitama ei hakka. No vähemalt ma mõtlen, et ainult neid kohti ju katad, mis välja paistavad onju.

Toredat nädalavahetust! :)

teisipäev, 26. märts 2019

Nädalavahetus Craiovas + VLOG

Nädalavahetus Craiovas möödus nii ruttu! Aga eks kolmetunnine edasi-tagasi sõit võttis ka siiski omajagu aega. Õnneks läheb lobisedes ja vlogides aeg alati ruttu. Saite õigesti aru - seekord oli mul kaamera ka kaasas :) kahjuks ei ole ma (veel) nii aktiivne videotegija, et kaamerat igal hetkel kotist välja viitsiks võtta, aga kui meelde tuleb siis otsin teise ikka üles. Ma pigem nagu tahan ise ringi vaadata ja näha. Tunnen kuidagi, et kui ma kaamerale keskenduma pean siis mul endal jääks nagu kõik nägemata ja korralikule vestlusele ma samuti keskenduda ei suudaks, mis teeks minust päris kehva kaaslase. Saate aru, et mis ma silmas pean jah? Video on igatahes postituse lõpus, ärge lihtsalt kvaliteeti kõrgemaks unustage kruttida :)
Craiova on nüüdsest kindlasti üks minu Rumeenia lemmikutest! Väga armas ja rahulik linn, tänavad olid puhtad, kõikjal õitsesid õunapuud, kirsipuud ja magnooliad, päike paistis ja üldse oli jube mõnus seal olla. Vanalinn meenutas mulle Bukaresti vanalinna, aga oli lihtsalt väiksem, puhtam ja rahulikum. Hotelliga jäime samuti hästi rahule, kesklinna jalutamiseks kulus 15 minutit ning millestki meil hotellis puudust ei olnud. 
Täitsa suvaliselt leidsime endale õhtusöögiks restorani ka - jalutasime kesklinna kui lambist märkasime ühe maja küljes restorani silti. Kiire guugeldamine andis vastuseks, et restorani omanik on kohaliku Masterchefi 2015. aasta võitja ning sotsiaalmeediast tulid vastuseks ka ainult kiitvad kommentaarid. Müüdud! Ja las ma ütlen teile.. ma ei mäleta, et ma kunagi Rumeenias ühe restoraniga nii rahule oleks jäänud. Kõik oli super - restoran ise oli väga äge, teenindus tähelepanelik ja toidud imelised. Martin sõi paellat ja mina tuunikala, magustoiduks võtsime hautatud pirni mascarponega ja šokolaadifondanti. Isegi kokteilid olid täpselt on point.
Kaartide mängimiseks leidsime samuti aega, õnneks aga lõpuni ei jõudnud.. khkhm, saate õigesti aru jah, ei oleks minust võitjat olnud. :D sellegipoolest oli hirmus tore mängida!
Pühapäeva alustasime hotelli hommikusöögiga ja peale seda jalutasime botaanikaaias. Palju asjalikum kui Bukaresti oma. Parimaks osaks botaaanikaaia juures olid kilpkonnad. Neid oli seal lihtsalt hunnikute viisi! 
Õhtul koju jõudes olime me nii väsinud, et magasime mitu tundi diivanil. Peale seda hakkasime uut sarja vaatama, Netflixi "The Sinnerit". Minuarust väga kaasahaarav ja põnev. Ikka selline, et tahaks pidevalt järgmist osa vaadata, et teada saada mis edasi juhtub. 

Nüüd aga mõned päevad kodus ja juba reedel sõidame koos sõpradega Constantasse. 


neljapäev, 21. märts 2019

Nädalavahetuste reisuplaanid

Eilne tusk on natuke tänaseks maha jahtunud, vähemalt nii paljugi, et kannatab juba muudel teemadel ka rääkida. Näiteks sellistel teemadel, et broneerisin täna kolm erinevat majutust kolmeks erinevaks nädalavahetuseks, sest just nii mitmele nädalavahetuse-tripile ma minna kavatsen. Täitsa naljakas, vahepeal ei toimu midagi, sõidad ainult tööle ja koju, koju ja tööle ning siis järsku teed kohe niimoodi plaane, et ise ka ei usu. 
Esmalt sõidame me juba sel nädalavahetusel Martiniga ühte Rumeenia linna Craiovasse. Juhtus nii, et Martinile sadas ootamatult vaba nädalavahetus sülle ja mida muud vabade päevadega ikka teha kui asjad kokku pakkida ja avastama minna. Craiova valisime sellepärast, et sinna pole liiga pikk maa - ainult kolm tundi. Lisaks pole me seal kumbki käinud ja piltide pealt tundus armas linnake olevat. Jalutame linnapeal, sööme kusagil heas kohas ja mängime kaarte. Parem oleks, et ma võidaks seekord!
Foto @cvladulescu
Järgmisel nädalavahetusel sõidame aga koos sõpradega mereäärsesse Constantasse. Jällegi - vaba nädalavahetus ja vaja pealinn maha jätta, et vahepeal teise linna õhku ka sisse hingata. Muuseas, kes Constantat külastada tahab, siis ma usun, et Nordical on ka sel suvel Tallinnast otselennud olemas.. no eelmisel suvel igatahes olid. Constanta on selline koht, et mu lemmiklinn ta kindlasti ei ole, aga hooajaväliselt võib seal olla küll, eriti  veel mõnusas hotellis ja heas seltskonnas. Muidu on ta mu jaoks liiga lärmakas ja räpane.
Foto @jakubkyncl
Constantast tagasi tulles sõidan ma aga juba ülejärgmisel päeval Eestisse ning enne seda ma kui ma lõpuks Bukaresti tagasi tulen, käin veel ühe sutsaka Lätis Valmiera linnas ka ära. Läheme nimelt Martinile ja Eesti koondisele kaasa elama. Bronnisin hotelli koos basseinikasutusega, nii et saab sulistada, saab natuke kokteili juua, saab klatši ja saab lihtsalt ühe mõnusa tüdrukute nädalavahetuse teha. Nii hea!
Allikas: entergauja.com
Hotellibronnid aga ei olnud täna ainsad broneeringud millega ma tegelesin. Nimelt panin endale juuksurid-ripsmehooldused-depilatsioonid kirja, et kevade tulekuga koos kasitud ja kaardus ja.. sile olla. :D siis võib minupärast uus hooaeg alata!



kolmapäev, 20. märts 2019

Viimase aja ärritavad asjad ehk ma tahan juba Eestisse

Kaks kuud ilma Eestita ja mul on nagu mingi nähtamatu piir ees, sest see on ligilähedane maksimum, mis ma Rumeenias jutti viibida suudan aka olge valmis, sest siit tuleb vingupostitus! Aga, et te ei arvaks, et ma ilmaasjata vigisen siis kuulake mind enne ära.
Ma ei tea kas praegu on tähtede seis erakordselt halb või ma lihtsalt ärritungi iga pisiasja peale, aga kõik need pisiasjad kokku teevad ühe suure asja mis mind stabiilselt närvi ajab. 
Hakkas see peale vist juba nädalavahetusel kui ma poest oma mangot osta ei saanud, sest triipkoodi ei saanud lugeda. Jah, ma saan aru, et sellist asja ikka juhtub, aga uskuge või mitte, mul juhtub sellist asja vähemalt korra kuus! Ma olen juba piinliku täpsusega hakanud asju korvi ladudes vaatama, et kas need numbrid seal ikka loetavad on. See üks kord kui ma aga ei vaata ma oma soovitud asja ei saa. Kuidas mul Eestis kunagi sellist asja ei juhtu? See mango oli viimane piisk mu karikasse kah, räigelt võtsin seekord südamesse. :D
Kes ükspäev mu instastory't nägi, see teab, et lambist polnud meil üleeile sooja vett. Ofc oli mul just siis peas mingi varesepesa ja hädasti oli juukseid pesta vaja. Ei olnud all koridoris ühtegi teadet ega midagi. Ka ei ole selline sooja vee puudumine esmakordne, sest seda juhtub no korra kahe kuu jooksul kindlasti. Eilseks hommikuks ei olnud soe vesi tagasi, aga kuna ma kodust välja pidin minema, siis tegin lihtsalt vana hea triki - keetsin sooja vee kannuga valmis ja sain oma juuksed ikka läbi häda pestud. Lõin veel pea täie pauguga vastu kraani ära, siiani annab tunda kurat. :D
Ja siit tuleb miljoni krooni küsimus - mis juhtus peale seda kui ma oma keeduveega juuksed pestud sain? Õige vastus on.. SEE PAGANAMA SOE VESI TULI TAGASI! Oohohooo, te oleks pidanud nägema kui närvis ma siis veel olin! Täielik haavale soola raputamine!
EDIT: Miks ma aga just nüüd, kolmapäeva õhtul, seda postitust kirjutama hakkasin ja mitte varem? Sest meil pole jälle sooja vett!
Okei, rahunesin eile siiski maha ja hakkasime Martiniga Ikeasse sõitma. Polnud isegi kümmet minutit autos olnud kui meie eest (umbes 15m kauguselt) ületasid teed mees ja naine koos beebivankriga. Ülekäigurada seal ei olnud, lihtsalt laveerisid kõrvalreas peatuvate autode vahelt välja. Martin tegi neile käega žesti, et hallooo, mida te teete-miks te siin kõnnite ja näha oli, et see mees meile mingeid ilusaid soove vastu ei soovinud. Sõitsime neist igatahes mööda kui kuulsime, et midagi lendas vastu autot ja suht kohe saime aru ka, et seesama idioot viskas tal käes olnud joogi meile laia kaarega piki autot. 
For real, kas ma saan õigesti aru, et sina s*tt tuled oma väikese abitu beebiga vales kohas ja sõitvate autode vahelt üle tee, meie juhime sinu tähelepanu sellele ja lõpuks oleme meie süüdi!?!!!???!? Hinga sisse, hinga välja, hinga sisse, hinga välja.
Rääkisin mingisuguses eelmises postituses sellest kuidas Rumeenia Cup'i veerandfinaalis läks selliseks kakluseks, et pidime saalist evakueeruma onju. Täna tuli siinse föderatsiooni otsus - süüdi ei ole mitte korraldajad, vaid need kaks klubi, kelle fännide vahel kakluseks läks. Issand aita! Kas klubid saatsid fännidele memod laiali, et kuulge-kuulge sõbrakesed, ärge siis täna kaklema tulla unustage!? Vaevalt küll. Kui korraldajal ehk föderatsioonil puudub kontroll, kui palju pileteid ja kellele müüakse (rääkimata suutmatusest tavapealtvaatajale ohutus tagada), siis ära hakka pärast süüd kellegi kolmanda kraesse veeretama, et ise puhtalt pääseda. Klassiklaine Rumeenia bisnes!
Ma olen ennast praeguseks seda kõike kirjutades juba nii üles kütnud, et pean vahepeal midagi muud tegema, et siin mitte päris suurest vihast õhku lennata. Hea uudis on see, et ostsin eile kojutuleku piletid ära ja juba vähem kui kahe nädala pärast olen ma kodus ja saan nii palju kui süda kutsub kraanist sooja vett lasta ja poest kasvõi kastide viisi mangosid osta. Ma armastan Eestit!

esmaspäev, 18. märts 2019

Puhkuse algus!

Ma olen niii vihane praegu! Kirjutasin laupäevast alates postitust ja kui pool tundi tagasi seda avaldama hakkasin, otsustas see essupea siin minuga koostööd mitte teha ja kogu mu jutt läks jumal teab kuhu. Eiii!

Millest ma siis kirjutasin, hakkame aga memuaaridega peale:

- mul hakkas reedega puhkus. Vastupidiselt populaarsele arvamusele, et vabadel päevadel võib kaua magada, otsustas mu sisemine kell selle arvamuse vastu protesteerida ja ärkasin laupäevahommikul juba kell 7:10. Siiski on järgnevate päevadega progress toimunud, sest pühapäeval ärkasin ma juba 8:20 ja täna lausa 8:30. Kust ma seda nii minutipealt tean? No panin kirja muidugi. :D
- kuna Martin on "haiguslehel" oma silmajama tõttu ja ma puhkusel, siis passime kodus nagu kaks kägu - ajame mula suust välja ja teeme päevad läbi lolli nalja. Millega see lõppeb, ei tea. :D ju üks teise närvid ära sööb! Muidu on mõnus, teeme koos süüa, vaatame MKR-i uut hooaega ja erinevaid filme. Kas keegi muidu juba 2019. aasta hooaega vaatab ka või?
Puhkuuus!
- käisime laupäeval poodides. Otsustasime, et Eestisse minek juba paistab, et võib juba endale midagi lubada küll. Mäletate ikka, et meil oli see diil, et enne endale midagi uut selga-jalga ei osta kui kojuminek juba käes on? No vot, ligi kolm kuud pidasime kenasti vastu, aga nüüd vaatasime, et raha on liiga palju alles, peab natuke raiskama muidu muutume äkki koonriteks. :D Leppisime aasta alguses kokku ühes kindlas summas, mis me tahaks, et meil mai lõpuks olemas oleks, aga see eesmärk sai juba veebruari lõpuks täidetud.. ei teagi nüüd, kas kokkulepitud number oli liiga väike või me ei hinnanud oma tulusid-kulusid piisavalt hästi või me olemegi vahepeal räigelt koonerdanud? Igatahes ostis Martin endale laupäeval ülicooli TH pusa ja mina leidsin endale -60% allahinnatud pusakleidi. Saate aru jah, ma maksin mingi 15€ ainult selle eest? Eelmisel aastal otsisin täiega midagi taolist, aga ei leidnud. Lõin käega ja nüüd koperdasin täitsa juhuslikult sellise asja otsa! Pime kana ikka leiab tera küll! Olin juba valmis Tallinn Dollsist endale pusakleiti tellima (küll vähe krõbedama hinnaga kui 15€), sest nägin, et neil tulid täiega ilusad just müüki, aga näed, allahindlus astus enne vahele. :D Mu lemmik TD pusakleit on nähtav SIIT.
- laupäev meenutas mulle taaskord kui sigasuur on Bukarest. Sõitsime läbi selliste linnaosade, kus ma veel kordagi käinud pole. Ja ma olen siin linnas varsti juba neli aastat elanud! Näiteks sõitsime läbi juudi linnaosa, kus olid nii kitsad tänavad ja nii väikesed majad, aga sellegipoolest oli ka sel naabruskonnal oma võlu. Ja üks tore asi Bukaresti juures veel - meil on siin täna juba 27 kraadi :)
- olen täna stabiilselt magamistoas passinud. Hakkasin nimelt oma kevadkoristusega peale ja te ei kujuta ettegi kui palju asju ma ära viskasin. Kõik läks letti - alustades meigiasjade ja ehetega, lõpetades riietega. Meie tänava prügikastikassid saavad endale igatahes ühe korraliku makeoveri teha, hehee. 
- pean endale sellel nädalal Eestisse tuleku piletid ära ostma. Lisaks pean uurima, kas mu juuksuril veel mulle vaba aega pakkuda on, sest mul on niiii kange isu oma juuksed jupp maad lühemaks lõigata. No mingi kevade värk ikka, kohe kui päike välja tuleb, on vaja ennast timmima hakata!

Mõnusat nädala algust!



kolmapäev, 13. märts 2019

Kes vana asja meenutab, sel silm peast välja!

Miks on nii, et just siis kui on kõige kiirem hetk kusagile minekuga juhtub midagi sellist, et kallad kohvitassi sülle või ei leia võtmeid üles või kärisevad püksid jalga tõmmates katki? Jep, just see viimane mul eelmise laupäeva hommikul juhtuski.
No more cake for me! Ei tegelt, enese kaitseks võin öelda, et need teksad olid vanad ja kulunud. :D küll aga on tõsi see, et need teksad on mul juba kolmas paar (ühed püksid läksid katki keset pidu näiteks, aga ju oli nii hea pidu, et ega kellelgi aega mulle seda öelda ei olnud ja ise ma ka aru ei saanud), mis samast kohast katki kärisevad.. aga vähemalt juhtus see oma kodu privaatsuses, mitte seal kuhu ma terveks nädalavahetuseks minemas olin ja muuhulgas varupükse mul kaasa võtta plaanis ei olnud. 
Läksime nimelt Martini tiimile teise linna kaasa elama, sest mängiti Rumeenia Cup'i. Kahjuks nad karikat ei võitnud vaid jäid teiseks. Elamus aga oli missugune, sest juba poolfinaal oli selline, et hea, et eluga tulema sai. Ilma naljata! Esimest korda elus pidin ma saalist jooksujalu üle väljaku evakueeruma! 
Ma räägin teile kuidas see kõik oli: mängisid Steaua (Martini klubi) ja Dinamo (rivaal). Mingi sada aastat tagasi lasti viimati mõlemate klubide fanclubid korraga saali ja siis pandi saal lihtsalt põlema. Ja ma ei tea, kelle hiireaju seekord mõtles, et oh, las tulevad mõlemad sisse! Mäng polnud alanudki kui ma nagu aegluubis nägin kuidas mingid maskidega inimesed jooksevad teisele poole saali, et teise klubi fänne nüpeldama hakata. Ja siiis läks jõhkraks rüseluseks! Igast august hakkas relvastatud korrakaitsjaid sisse voolama ja siuke tunne oli nagu sipelgapesas oleks. Võtsime sõbrannaga käest kinni ja jooksime üle tribüünide, hüppasime üle barjääri ja tegime elu jooksu üle väljaku riietusruumidesse, sest meil oli juba enne põgenemisplaan välja mõeldud. :D Mäng algas lõpuks kaks tundi hiljem kui saal oli tühjaks tehtud, fanclubid bussidesse pandud ja Bukaresti tagasi eskorditud. 
Vot sellised seiklused möödunud nädalavahetusest. Muidu oli tore siit linnast ära olla, sest kui vahepeal ära ei käi, siis hakkad arvama, et Bukarest ongi kogu Rumeenia, aga tegelikult on igalpool mujal hoopis teisiti. Näiteks hinnad! Ma koguaja räägin, et siin on nii odav, aga kui vahepeal pealinnast ära oled, siis saad aru, et siin on hoopis kallis. :D Focsanis sõin ma mereandidega risottot viie eurtsi eest! Pudel valget veini oli sama hinnaga (ei olnud mingi suvakas peet). Naljanumber! 
Murdsin natuke oma lubadust endale enne märtsi lõppu mitte midagi osta. Nimelt tellisin ma endale oma elu esimese paari Nike Air Max'e. Enda kaitseks ütlen seda, et olin neid tosse juba kaua aega tahtnud ja õiget värvi otsinud ning nüüd ma nad leidsin. Lisaks olid nad -25% alla hinnatud ja tundus lihtsalt mõistlik nad praegu alega ära osta kui hiljem täishinda maksta. Ärge hukka mõistke! Nüüd ma saan muidugi aru küll, miks kõik neid nii palavalt armastavad, sest nad tõesti on maailma mugavaimad jalatsid! Nii kerged, nii pehmed, niiii head! Eile sain kätte, täna kandsin esimest korda ja juba mõtlen, mis värvi järgmiseks tellida. :D 
Eilsest rääkides.. Sain Martinilt tema trennisoleku ajal kõne, et ta sõidab traumasse, sest sai palliga silmamunna ja hetkel väga sellest silmast ei näe. 

Süda kukkus kõhtu. Ausalt. 

Õnneks on päeva peale nägemine taastunud ja kõik saab korda, aga puhkust ja ravi on ikka kõvasti vaja. Silm on kena ja kirju nagu pühademuna.
Seega siin mingeid suuri plaane ei tee, elame päevake korraga. Eks näis, mis nädalavahetusel saab, ju puhkame ja oleme lihtsalt niisama. Silmi ei pinguta ja ekraani ei passi. Olen endale Instasse nii palju erinevaid restorane-kohvikuid salvestanud, et peame kindlasti kusagile patseerima minema. Ilmad ka juba täitsa kenad ja ehk saab isegi juba väljas istuda :) Kevad!

Lõppu suvalised telefonipildid:
1.03.2018 leidsin ma enda pulmakleidi! Vaadake vaid kui mõtlik nägu..
Kolm asja Sephorast ja arve oli 80€ (see kinnas oli tasuta kaasas)..
Who run the world ehk naistepäev.
Leivapuruga magustoit. Imeline!
Ja random õhtusöögiidee: lõhe, rohepipra-koorekaste, riis ja või-küüslaugu-sidruniga grillitud asparaagus.