kolmapäev, 13. märts 2019

Kes vana asja meenutab, sel silm peast välja!

Miks on nii, et just siis kui on kõige kiirem hetk kusagile minekuga juhtub midagi sellist, et kallad kohvitassi sülle või ei leia võtmeid üles või kärisevad püksid jalga tõmmates katki? Jep, just see viimane mul eelmise laupäeva hommikul juhtuski.
No more cake for me! Ei tegelt, enese kaitseks võin öelda, et need teksad olid vanad ja kulunud. :D küll aga on tõsi see, et need teksad on mul juba kolmas paar (ühed püksid läksid katki keset pidu näiteks, aga ju oli nii hea pidu, et ega kellelgi aega mulle seda öelda ei olnud ja ise ma ka aru ei saanud), mis samast kohast katki kärisevad.. aga vähemalt juhtus see oma kodu privaatsuses, mitte seal kuhu ma terveks nädalavahetuseks minemas olin ja muuhulgas varupükse mul kaasa võtta plaanis ei olnud. 
Läksime nimelt Martini tiimile teise linna kaasa elama, sest mängiti Rumeenia Cup'i. Kahjuks nad karikat ei võitnud vaid jäid teiseks. Elamus aga oli missugune, sest juba poolfinaal oli selline, et hea, et eluga tulema sai. Ilma naljata! Esimest korda elus pidin ma saalist jooksujalu üle väljaku evakueeruma! 
Ma räägin teile kuidas see kõik oli: mängisid Steaua (Martini klubi) ja Dinamo (rivaal). Mingi sada aastat tagasi lasti viimati mõlemate klubide fanclubid korraga saali ja siis pandi saal lihtsalt põlema. Ja ma ei tea, kelle hiireaju seekord mõtles, et oh, las tulevad mõlemad sisse! Mäng polnud alanudki kui ma nagu aegluubis nägin kuidas mingid maskidega inimesed jooksevad teisele poole saali, et teise klubi fänne nüpeldama hakata. Ja siiis läks jõhkraks rüseluseks! Igast august hakkas relvastatud korrakaitsjaid sisse voolama ja siuke tunne oli nagu sipelgapesas oleks. Võtsime sõbrannaga käest kinni ja jooksime üle tribüünide, hüppasime üle barjääri ja tegime elu jooksu üle väljaku riietusruumidesse, sest meil oli juba enne põgenemisplaan välja mõeldud. :D Mäng algas lõpuks kaks tundi hiljem kui saal oli tühjaks tehtud, fanclubid bussidesse pandud ja Bukaresti tagasi eskorditud. 
Vot sellised seiklused möödunud nädalavahetusest. Muidu oli tore siit linnast ära olla, sest kui vahepeal ära ei käi, siis hakkad arvama, et Bukarest ongi kogu Rumeenia, aga tegelikult on igalpool mujal hoopis teisiti. Näiteks hinnad! Ma koguaja räägin, et siin on nii odav, aga kui vahepeal pealinnast ära oled, siis saad aru, et siin on hoopis kallis. :D Focsanis sõin ma mereandidega risottot viie eurtsi eest! Pudel valget veini oli sama hinnaga (ei olnud mingi suvakas peet). Naljanumber! 
Murdsin natuke oma lubadust endale enne märtsi lõppu mitte midagi osta. Nimelt tellisin ma endale oma elu esimese paari Nike Air Max'e. Enda kaitseks ütlen seda, et olin neid tosse juba kaua aega tahtnud ja õiget värvi otsinud ning nüüd ma nad leidsin. Lisaks olid nad -25% alla hinnatud ja tundus lihtsalt mõistlik nad praegu alega ära osta kui hiljem täishinda maksta. Ärge hukka mõistke! Nüüd ma saan muidugi aru küll, miks kõik neid nii palavalt armastavad, sest nad tõesti on maailma mugavaimad jalatsid! Nii kerged, nii pehmed, niiii head! Eile sain kätte, täna kandsin esimest korda ja juba mõtlen, mis värvi järgmiseks tellida. :D 
Eilsest rääkides.. Sain Martinilt tema trennisoleku ajal kõne, et ta sõidab traumasse, sest sai palliga silmamunna ja hetkel väga sellest silmast ei näe. 

Süda kukkus kõhtu. Ausalt. 

Õnneks on päeva peale nägemine taastunud ja kõik saab korda, aga puhkust ja ravi on ikka kõvasti vaja. Silm on kena ja kirju nagu pühademuna.
Seega siin mingeid suuri plaane ei tee, elame päevake korraga. Eks näis, mis nädalavahetusel saab, ju puhkame ja oleme lihtsalt niisama. Silmi ei pinguta ja ekraani ei passi. Olen endale Instasse nii palju erinevaid restorane-kohvikuid salvestanud, et peame kindlasti kusagile patseerima minema. Ilmad ka juba täitsa kenad ja ehk saab isegi juba väljas istuda :) Kevad!

Lõppu suvalised telefonipildid:
1.03.2018 leidsin ma enda pulmakleidi! Vaadake vaid kui mõtlik nägu..
Kolm asja Sephorast ja arve oli 80€ (see kinnas oli tasuta kaasas)..
Who run the world ehk naistepäev.
Leivapuruga magustoit. Imeline!
Ja random õhtusöögiidee: lõhe, rohepipra-koorekaste, riis ja või-küüslaugu-sidruniga grillitud asparaagus.

2 kommentaari:

  1. Katriin13/3/19

    Ma tean seda tunnet - mõnda aega tagasi hakkasin rohkem trenni tegema ja just jalgadele-puusale-tagumikule - ja istusin kõik oma 4 paari teksaseid selle ühe aasta jooksul samamoodi katki :D töökaaslased juba hakkasid ära tundma seda pilku kui ma istusin ja pilk kivistus...

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Hahahahaa, jep, see pilk on vist igaühel priceless. :D

      Kustuta