kolmapäev, 20. märts 2019

Viimase aja ärritavad asjad ehk ma tahan juba Eestisse

Kaks kuud ilma Eestita ja mul on nagu mingi nähtamatu piir ees, sest see on ligilähedane maksimum, mis ma Rumeenias jutti viibida suudan aka olge valmis, sest siit tuleb vingupostitus! Aga, et te ei arvaks, et ma ilmaasjata vigisen siis kuulake mind enne ära.
Ma ei tea kas praegu on tähtede seis erakordselt halb või ma lihtsalt ärritungi iga pisiasja peale, aga kõik need pisiasjad kokku teevad ühe suure asja mis mind stabiilselt närvi ajab. 
Hakkas see peale vist juba nädalavahetusel kui ma poest oma mangot osta ei saanud, sest triipkoodi ei saanud lugeda. Jah, ma saan aru, et sellist asja ikka juhtub, aga uskuge või mitte, mul juhtub sellist asja vähemalt korra kuus! Ma olen juba piinliku täpsusega hakanud asju korvi ladudes vaatama, et kas need numbrid seal ikka loetavad on. See üks kord kui ma aga ei vaata ma oma soovitud asja ei saa. Kuidas mul Eestis kunagi sellist asja ei juhtu? See mango oli viimane piisk mu karikasse kah, räigelt võtsin seekord südamesse. :D
Kes ükspäev mu instastory't nägi, see teab, et lambist polnud meil üleeile sooja vett. Ofc oli mul just siis peas mingi varesepesa ja hädasti oli juukseid pesta vaja. Ei olnud all koridoris ühtegi teadet ega midagi. Ka ei ole selline sooja vee puudumine esmakordne, sest seda juhtub no korra kahe kuu jooksul kindlasti. Eilseks hommikuks ei olnud soe vesi tagasi, aga kuna ma kodust välja pidin minema, siis tegin lihtsalt vana hea triki - keetsin sooja vee kannuga valmis ja sain oma juuksed ikka läbi häda pestud. Lõin veel pea täie pauguga vastu kraani ära, siiani annab tunda kurat. :D
Ja siit tuleb miljoni krooni küsimus - mis juhtus peale seda kui ma oma keeduveega juuksed pestud sain? Õige vastus on.. SEE PAGANAMA SOE VESI TULI TAGASI! Oohohooo, te oleks pidanud nägema kui närvis ma siis veel olin! Täielik haavale soola raputamine!
EDIT: Miks ma aga just nüüd, kolmapäeva õhtul, seda postitust kirjutama hakkasin ja mitte varem? Sest meil pole jälle sooja vett!
Okei, rahunesin eile siiski maha ja hakkasime Martiniga Ikeasse sõitma. Polnud isegi kümmet minutit autos olnud kui meie eest (umbes 15m kauguselt) ületasid teed mees ja naine koos beebivankriga. Ülekäigurada seal ei olnud, lihtsalt laveerisid kõrvalreas peatuvate autode vahelt välja. Martin tegi neile käega žesti, et hallooo, mida te teete-miks te siin kõnnite ja näha oli, et see mees meile mingeid ilusaid soove vastu ei soovinud. Sõitsime neist igatahes mööda kui kuulsime, et midagi lendas vastu autot ja suht kohe saime aru ka, et seesama idioot viskas tal käes olnud joogi meile laia kaarega piki autot. 
For real, kas ma saan õigesti aru, et sina s*tt tuled oma väikese abitu beebiga vales kohas ja sõitvate autode vahelt üle tee, meie juhime sinu tähelepanu sellele ja lõpuks oleme meie süüdi!?!!!???!? Hinga sisse, hinga välja, hinga sisse, hinga välja.
Rääkisin mingisuguses eelmises postituses sellest kuidas Rumeenia Cup'i veerandfinaalis läks selliseks kakluseks, et pidime saalist evakueeruma onju. Täna tuli siinse föderatsiooni otsus - süüdi ei ole mitte korraldajad, vaid need kaks klubi, kelle fännide vahel kakluseks läks. Issand aita! Kas klubid saatsid fännidele memod laiali, et kuulge-kuulge sõbrakesed, ärge siis täna kaklema tulla unustage!? Vaevalt küll. Kui korraldajal ehk föderatsioonil puudub kontroll, kui palju pileteid ja kellele müüakse (rääkimata suutmatusest tavapealtvaatajale ohutus tagada), siis ära hakka pärast süüd kellegi kolmanda kraesse veeretama, et ise puhtalt pääseda. Klassiklaine Rumeenia bisnes!
Ma olen ennast praeguseks seda kõike kirjutades juba nii üles kütnud, et pean vahepeal midagi muud tegema, et siin mitte päris suurest vihast õhku lennata. Hea uudis on see, et ostsin eile kojutuleku piletid ära ja juba vähem kui kahe nädala pärast olen ma kodus ja saan nii palju kui süda kutsub kraanist sooja vett lasta ja poest kasvõi kastide viisi mangosid osta. Ma armastan Eestit!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar