esmaspäev, 29. aprill 2019

Klienditeenindusest, piinlikust Uberi-momendist ja tutikast alter egost

Jälle nädal läbi ja sammuke suvepuhkusele lähemal. Nagu näha, siis ma konkreetselt loen päevi, just nii nagu lubatud sai. :D
Sellel nädalal oli Martinil pea sama palju vaba aega kui mul ja tegelt jõudsime üsna palju näha ja asju teha. Neljapäeval käisin ma Martini mängul, aga kuna see kaotusega lõppes, siis sellel ma väga peatuda ei taha. Tüüpiline mina - ignon ebameeldivat ja kaotada ma ka ei oska. Ükspäev mängisime kahekesi Scrabble't ja ma kaotasin. Ülla-ülla! Asi on lihtsalt selles, et Martinit selles mängus võita on VÕIMATU. Ma nagu tean seda küll, aga samas tahan ma aja möödudes ikka uuesti mängida, sest äkki ma siiski võidan.. mida muidugi ei juhtu. Siis, nagu ka seekord, mossitan ma mitu tundi ja halvemal juhul viskan täheklotsid vastu seina (on juhtunud). Või loobin diivani alla (on ka juhtunud). Või hakkan nutma (isegi see on juhtunud).
Okei, teema juurde tagasi. Mängule minnes tegin endale veidi piinlikkust ikka ka! Ootasin Uberit ja kui auto ette sõitis ei leidnud ma ukselinki üles (auto oli Seat Leon, see kus tagaukse link on akna juures). Lihtsalt jõllitasin mitukümmend sekundit (mis tol hetkel tundusid tundidena) autot ja no ei olnud! Lõpuks juht halastas ja suunas. Kurat, kes see paneb ukselingi akna külge? :D Mingi vastik libe juht oli ka, tahtis mu kohta umbes kõike teada. Edaspidi istun ainult vana hea Rumeenia omatoodangu Dacia istmele, seal on vähemalt kõik omas kohas. :D
Siis me käisime veel ühel päeval Ikeas ja ostsime oma Eesti koju igasuguseid vajalikke asju, aga samas ei midagi põnevat. Ahjaa, kirjutasin ju, et käisin talvel makroonikoolitusel. Nüüd on mul pea kogu makrooniteoks vajalik varustus olemas, sest Ikeast saingi suurema osa kätte. Aa, sellega seoses meenus veel üks nali. Tellisin endale Alist ahjutermomeetrid, aga tellisin need oma ema aadressile. Emps ükspäev kirjutas, et pakiteade tuli.. Jaan Johansoni nimele. :D ta tõi paki ära ja seal peal oli siiski minu nimi. Et ma ei teagi.. nüüdsest mu alter ego või miskit.
Kuna siin praegu lihavõttepühad on, siis kaasnevad nendega ka allahindlused. Mõtlesin, et paras aeg endale klassikalised Vans slip on-id ära osta. Käisime eile Martiniga poes ja oi jummel kui palju inimesi seal oli! Jalatsipoes käis siuke tunglemine, et megaraske oli üldse löögile saada. Proovisin klassikalised Vansid ära, aga jäin mõtlema, et äkki ma tahaks hoopis platvormi-stiilis ketse.. kuna seal nii palju inimesi oli, mõtlesime, et teeme ülejäänud keskusele tiiru peale ja tuleme hiljem tagasi. Jalutasime tunnikese ringi ja kui tagasi läksime, et ost ära teha oli keegi juba ette jõudnud ja mu jalatseid polnudki enam alles. Oii kui kuri ma olin! Mul ei ole vist kunagi nii, et lihtsalt lähen ja ostan, alati pean ma oma soovitud asju kusagilt maa alt taga ajama. 
Poes oli veits inetu olukord ka kui üks klient lihtsalt müüja peale karjus, kuna hindadega oli mingi arusaamatus. Seal väikses poes oli reaalselt kaos (isegi üks kingariiul kukkus kokku), kolm klienditeenindajat ja umbes kolmkümmend klienti. Teenindajad proovisid kõigiga tegeleda ja konkreetselt jooksid ringi. Ma üldse ei talu kui mõni klient teenindava inimesega halvasti ja üleolevalt käitub. Lihtsalt vastik ja nõme.
Mukipoes käisin ikka ka ära. MAC-st ostsin ma endale oma elu esimese selle brändi toote, Fix+ sprei. Need MAC-i tüdrukud on alati nii enesekindlad ja natuke hirmutavad, et ma kunagi ei julge sinna poodi "niisama" vaatama minna, sest raudselt tuleks ma sealt mingi mitusada eurot vaesemana välja. Nad ütleks, et näe ostad selle ja ma ostaks ka, ei mingit kobinat ei tuleks vastu. :D
Ja ükspäev oli meil hoopiski toidukooma päev. Hommikuks pannkoogid, lõunaks jäätis ja õhtuks pitsa. :D ei oskagi seda rohkem kuidagi kommenteerida! Eile tegin ma kooki, vot SELLE retsepti järgi. Täitsa hea sai, teen arvatavasti teinekordki.
Kookoskreemikook lihavõttepühadeks.

Möödunud nädala piinlikud ja vähem piinlikud lood kirja pandud, nüüd tuleb hakata uusi lugusid tegema. Selleks nädalaks konkreetseid plaane polegi, natuke tööd, natuke mängudel käimist ja natuke kõike muud argipäevast ka. 

Ilusat nädala algust!

kolmapäev, 24. aprill 2019

Väga ilus, aga nii vihase näoga - kindlasti üksikema

Mul on nüüd mitu puhkepäeva jutti olnud ja ma tahaks öelda, et olen megaproduktiivne olnud, aga seda ma kahjuks öelda ei saa. Mina ei tea mis värk on, aga kõige rohkem asju saan ma tehtud siis kui mul mingisugune "ajapiirang" on. No näiteks, et peale tööd on õhtul vaja mingid tegemised ära teha, siis tehtud nad ka saavad, sest muud aega nende korda saatmiseks ei ole. Kui mul aga vaba päev on, siis taban ma ennast pidevalt mõttelt, et aaah, aega ju on, hakkan hiljem oma toimetustega pihta! Ja sellest "hiljemast" saabki sujuvalt homne päev. Vastik laisk inimene! :D
Aga seda saan ma öelda küll, et kui ma muud ei viitsi teha, siis süüa viitsin ma teha küll! Ja  ise süüa. Tegin täna SELLE Mirjami retsepti järgi canellonisid ja mmm kui head need said! Kel veidi rohkem aega köögis tegutsemiseks, siis soovitan see retsept ette võtta. Veidi tüütu oli täidist torude sisse ajada, aga tegelikult läks see siiski üsna kiirelt ja tulemus oli seda igati väärt. Ühtlasi on see üks sellistest roogadest, mida näiteks külalistele õhtusöögiks pakkuda, sest hakkama saab selle retseptiga igaüks ning tegemist on täieliku crowd pleaseriga.
Alles ma tulin ju Bukaresti tagasi ja usute või mitte, aga juba ma teen nimekirja, mida kuu aja pärast Eestisse sõites kaasa pakkida. Suvepuhkusele sõidame me seekord autoga, mis tähendab, et kaasa saab asju pakkida meeeletult. Muusika mu kõrvadele, sest siinse kodu kapid on täis asju, mida ma siin pea kunagi ei kasuta ning millel Eesti-kodus palju rohkem otstarvet oleks. Nii ma siis möödaminnes asju telefoni üles kirjutangi - nii kui miskit meenub panen aga kohe listi kirja, sest muidu unuvad nad sama kiirelt kui pähe torkasid. Enne kojutulekut peame me kindlasti veel ühe Ikeas käigu ette võtma, sest mul ilmtingimata on sealt veel ühte rõdupotti, vannitoariiulit ja rõdule põrandakatet vaja. Ning äkki veel umbes kümmet asja.
Jeer, mul meenus, et mul on ju kõrvale pandud mõned Eesti pildid, mida ma siin jaganudki pole! See viga saab kohe parandatud, ekskjuus mii.
Hilised sünnipäevakingitused.
Ma muidu seda viimast pilti siia ei lisaks, sest mis sellest sinisest pildist ikka vaadata onju, aga kuna sellega ka lugu kaasneb, siis tuleb see illustratsioonina siia panna. Nimelt läksime me sõbrannadega välja ja tol õhtul kuulsin ma sellist pick up line'i, mis kõik eelnevad üle trumpas. Nimelt astus üks noormees mu juurde ja teatas, et ma olevat küll väga ilus, aga samas ka nii vihase näoga, et nii vihane nägu saab olla vaid kellelgi, kes üksikema on ja kellel lapsed kodus ootamas. ???
Ma vist hakkan klubides käimise jaoks liiga vanaks saama, sest mina seda külgelöömistehnikat küll ei mõistnud. :D Kas ta üldse tahtis mulle külge lüüa? Kui ei tahtnud, siis mida ta üldse tahtis? 

Nii, pildid näidatud, saab edasi minna. Sel nädalavahetusel on Rumeenias aasta suurimad pühad ehk lihavõttepühad. Tähistatakse siin lausa reedest esmaspäevani ja ausaltöeldes ma veel ei teagi, mis me Martiniga ette võtame. Äkki sõidame kusagile linnast välja ja teeme väikese päevatripi? Eks siis paistab. Homme on igatahes Martinil mäng ja üle tüki aja vean ma samuti ennast saali ja elan oma tiimile kaasa. Pöidlad pihku!

pühapäev, 21. aprill 2019

Tibupüha nädalavahetuse kokkuvõte

Mul on praegu ideaalne pühapäeva õhtupoolik - tegime diivani lahti, et rohkem ruumi pikutamiseks oleks (lõunauni on juba tehtud), telekast tulevad terve päeva igasugused sarjad, minu kõrval külitab mu abikaasa ja varsti peaks tellitud sushi kohale jõudma. Eluke!
Edit: sushi ja mochi-pallid jõudsid kohale ja need olid imehead! Kas keegi veel mochit nii palju fännab kui mina?
Eilne hommik algas munakoksimisega, mille ma Martinile kaotasin. A kohe maksin kätte ka kui nii möödaminnes ta "tšempioni" vastu uksepiita puruks lõin. :D munad muuseas värvisin ära juba reedel ja ikka sibulakoortega, sest mu arust tulevad niimoodi kõige ilusamad. Osad munad said endale kleepsud ümber. 
Kuna Rumeenias pühad nädalavõrra hiljem on, siis värvin mune ka tuleval nädalavahetusel. Ega ma ei jäta ju ühtegi võimalust millegi tähistamiseks kasutamata. :D
Hommikusöök.
Peale hommikusööki läksime aga poodidesse, sest õhtuks olime oodatud sõbranna sünnipäevale ja kingitust meil veel ei olnud. Kingituseks valisime talle Kataani, mille pisikusse me ise teda nakatanud oleme. Muidugi põikasin korraks ka Sephorasse sisse, mis suur viga oli, sest välja tulin ma sealt juba oma 50€ vaesemana. Ups! Mingeid emotsioonioste küll ei teinud, aga no raha kulub seal ikka kiirelt. 
Sünnipäevaõhtusöök toimus ühes uhkes skybar-is, aga usu või mitte, nii s*tta teenindust ei ole mina veel Bukarestis näinud. Toit oli täiesti keskpärane, joogikaardilt sai tellida ainult seal olevaid jooke (sõbranna soovis Cosmopolitani, mida ta ei saanud, sest seda kaardil polnud, vahet pole, et tegelt on tegu ju väga lihtsa kokteiliga). Üks jook unustati lihtsalt toomata ja kui mõned inimesed seltskonnast ka teist ringi jooke soovisid, unustati need ka  üldse ära.. Asju, mille üle viriseda oli veelgi, aga las ta jääda. Lihtsalt kuidagi nii ebameeldiv tunne jäi sisse, sest tegelikult tähistasime ju kellegi sünnipäeva ja kindlasti tahtis tema kõige rohkem, et oleks mõnus õhtu. Ahjaa, sünnipäevalaps ei ole kindlasti mingi papist plika ja kui arvet tuues teenindaja ütles, et teenindust arve sees ei ole, pani M tipiks ühe lei (arve oli umbes 800 leid, ehk 170 eurot). Minul küll nii palju mune olnud ei oleks, et sellist statementi teha!
Koju jõudsime lõpuks alles peale kella viit hommikul, sest käisime veel tantsimas ja afterparty öösöögil. Kui Eestis süüakse peale pidu burgerit, siis siin on populaarne kreeka tänavatoit. Ja tõesti - ei ole paremat asja kui peale mitut tundi kontsadel olemist maha istuda ja friikaid värske tzatziki kastmega süüa :) 
Praegu aga tunnen ma jälle, et uni hakkab vaikselt silma tikkuma ja ega siin täna enam pikka pidu ei ole. Õnneks saan homme rahulikult kodus olla ja vara ärkama ei pea. Kuidagi siuke tunne on, et nädalavahetus oli minujaoks väsitavam kui nädal ise. Jube vana tunne tuleb peale kui ühest sünnipäevast taastumiseks kaks päeva aega läheb. :D 

Head uue nädala algust!


kolmapäev, 17. aprill 2019

Uued soengutuuled

Ohhohoo, kui uhke ma praegu enda üle olen! Mitu kuud on mul Bloggeris mingisugune kommentaaride kamm olnud ja just praegu sain ma selle lahendatud. Happy days! 

Jõudsin eilse kuupäeva esimestel tundidel tagasi Bukaresti ja no mina ei tea mis värk on, aga mitte iial varem pole ma Eestist äratulemise vastu nii väga olnud kui nüüd. Enne äratulekut jahvatasin igaühele kes vähegi kuulata viitsis kui väga ma ikka Eestis olla tahan. Sorri selle eest, sõbrad ja võõrad inimesed! :D Isegi lennujaamas hoidsin viimse hetkeni toolist kinni, et püsti tõusma ja lennukisse minema ei peaks. Võtke seda naljaga või mitte, aga mina ei tea mis kriis mul peal on, et ma muud ei taha kui ainult Eestit. 
Täna käisin esimest korda peale kuuajast puhkust tööl ning kuigi seal on tore ja aeg läheb lennates, siis tööpäeva lõppedes vahtisid mulle vastu ikka ummikud, protestid ja miljon inimest metroos. No siuke vana hea lugu, et same shit, different day. Vähemalt on kõik väljas lehte ja roheliseks läinud ja see teeb mul olemist toredamaks küll.
Õnneks oleme pooleteise kuu pärast tagasi Eestimaal ja oi kui rõõmsaks see mu väikese südame teeb! Kohemaid hakkan kalendris päevi maha tõmbama!

Ja oi kui tore mul Eestis oli! Jõudsin sada asja korda saata ja nii palju sõpru näha ja üldse oli nii hea olla, et tahaks või kohe kõigele mõeldes pisara maha panna. Ja mul on nüüd ju uus soeng kah! Kes veel Instagramist näinud ei ole (@liinajohannson), siis on see vot selline:
Lõikas Kristiina Big Apple salongist ja värvis Marleen Pärkma Wavebar-st. Juuksed kasvatasin ise.
Ise olen nii rahul ja tunnen ennast lausa kümme aastat nooremana :) ja arvan, et paistan ka, sest viimati poest veini ostes küsis müüja mu käest lausa dokumenti (jaajaa, ma tean küll, et see on täiesti tavaline) ning kui see ei ole noorusenäitaja siis mina ei tea mis on.

Ma tegelikult praegu pikemalt kirjutama ei hakkagi, sest mul pressib uneaeg varsti peale ja i need my beauty sleep onju. :D Tahtsin lihtsalt endast kiire elumärgi maha jätta ja öelda, et küll on tore, et siin ikka lugemas käite. See teeb mulle nii palju rõõmu!

Järgmisel korral räägin aga juba pikemalt, auka! 

teisipäev, 2. aprill 2019

Sarjasoovitus ja nädalavahetus mere ääres

Tere hommikust Varssavist! Kui nüüd päris aus olla, siis minu jaoks nagu enam hommik ei olegi. Äratuskell helises täna juba 2:20, sest lennujaamas pidin ma olema juba kell neli, et poole kuuesele lennule minna. Läksin eile küll enne kella ühtteist voodisse, aga mingil imelikul kombel mul eriti und ei tulnud ja terve aja kuni äratuskellani olin ma kusagil une ja ärkveloleku vahepeal. 
Üheks unetuse põhjuseks pean ma eile vaadatud "The Sinneri" esimese hooaja viimast osa, mis nii-nii põnev oli ja mis siiani mõtlemisainet annab. Ma siiralt soovitan seda sarja! Juba ilmatuma ammu pole mul ühegi sarja vaatamisega nii olnud, et lihtsalt EI JAKSA uut osa ära oodata ja PEAN KOHE teada saama, mis edasi juhtub. See sari on nii ettearvamatu ja põnev, et kuni viimase hetkeni ei osanud ma otsi kokku panna ega ennustada millega asi lõppeb. Palun andke kommentaarides teada kui keegi veel seda sarja jälginud on, mul on tarvis kellegagi muljeid vahetada ja ventida. :D

Nädalavahetusel käisime me ju sõpradega Constantas. Lubasin siin suure suuga vlogida ja puha, aga piinlik - kaamera oli kaasas küll kuid kotti ta jäigi. Mul oli nii lõbus ja tsill, et ma lihtsalt olin laisk ja lõin käega. Peate ise Constantasse lendama, saate teada kuidas seal lood on! Reedel jõudsime kohale umbes kella seitsmeks õhtul ning suht kohe läksime õhtusöögile ka. Hiljem mängisime veel hotellis Unot ja Perudot ning magama läksime vist alles tükk maad peale südaööd. Laupäev algas ühe mõnusa hotelli hommikusöögiga, peale mida me linna jalutama läksime. Kõmpisime mööda rannapromenaadi ja tegime kasiino juures pilte. Akvaariumis vaatasime kalu ja mošeetorni ronisime ka. Ma ei olnud kunagi üheski mošees käinud muideks. Muljed on sellised, et oli täpselt siuke nagu ma ette oleks kujutanud. :D 
Õhtusöögiks oli meil kinni pandud laud ühte restorani kus me Martiniga ka varem käinud olime. Kuidas saab nii olla, et eelroad-pearoad viisid lihtsalt keele alla, aga magustoitudega ei jäänud keegi rahule? Nagu üldse kohe mitte. Mina tellisin magustoiduks key lime pie, aga sain midagi sellist green velveti sarnast.. no ei meeldinud! Tagasi hotelli jõudes mängisime veel kaarte ja lauamänge ning magama läksime lõpuks alles kell pool kuus hommikul. Upsi! Äratus oli aga juba kell kümme ja nii jäi uni õige pisukeseks. Jalutasime veidi veel rannas, sõime sõprade ja nende tuttavatega koos lõunat ning kella seitsmeks olime tagasi Bukarestis. Kuna päeval lõunauneks aega ei olnud, siis tuli õhtul ikka eriti kiirelt ja eriti magus uni peale. Taaskord üks mõnus nädalavahetus seljataga.
Peale nelja tundi und ma pühapäevahommikul just kõige säravam ei olnud..
Täna maandun Tallinnas juba kella kahe ajal ja julgen arvata, et õhtul tuleb uni ikka üsna vara peale. Homseks aga on mul kinni pandud ajad nii juuksurisse kui ka lash lifti. Saab kohe kaelast ära! Eesti-plaane on mul juba palju tekkinud ja loodan, et kõige jaoks ikka aega ka jääb. 
Nüüd aga lähen ostan Poola komme kaasa ja joon ühe kohvi, sest silm hakkab vägisi uduseks kiskuma ja suu on rohkem lahti kui kinni. 
Mõnusat nädala algust!