kolmapäev, 15. mai 2019

Nädalavahetuse vlog

Sain eelmisel nädalal @eestiblogijad konto takeoverit tehes nii palju vlogi-motivatsiooni juurde, et tegin kohe ühe hooga eelmise nädalavahetuse video valmis. Mulle tegelt endale nii väga meeldib vanu videoid vaadata, miks ma siis neid üldse nii tihti ei tee kui võiks..? Küsimused, küsimused.
Igatahes on vlogi teemadeks mina köögis, mina H&Mi tellimust näitamas ja mina loomafarmis (mis on eestikeelne vaste sõnale petting zoo?). Mulle selline nädalavahetuse formaat istub, sest siis mul on nagu mingi ajapiirang millest kinni pidada.. et ei unu ära kui filmida olen tahtnud. Muidu on umbes nii, et alustan esmaspäeval, siis meenub uuesti neljapäeval ja siis juba löön käega. Elu tuleb koguaja vahele lihtsalt!
Istun siin praegu diivanil, Olaplex peas, toad korras ja mõtlen mida oma ülejäänud vaba päevaga peale hakata. Mitte, et midagi teha ei oleks, aga need vihmased ilmad teevad mind nii laisaks ja uniseks, et kohe pole nagu jaksu, et näiteks asju pakkida, mida järgmisele nädalale mõeldes tegema peaks. Nimelt hakkame me vaikselt kodupoole sõitma ja suvepuhkuseks peaks ikka rohkem asju kaasa võtma kui kaks paari pükse ja passi.

EDIT: võtsin ennast vahepeal siiski kokku ja koristasin köögi ära, tegin veel ühe lasanje valmis (vlogis tegin ka, aga lasanjeplaate jäi ju nii palju üle, et pidin uuesti tegema), tegin homseks õhtusöögiks ettevalmistused ära (mu jaoks on peale tööpäeva lõppu nullist õhtusöögi tegemine liig, hakin tavaliselt juba päev varem koostisosad karpidesse valmis - täielik lifehack mu arust :D), pakkisin jalatseid karpidesse, pesin kaks masinatäit pesu ja panin homseks asjad valmis (sõbranna tuleb mõneks päevaks külla). Võib ennast õlale patsutada küll :)

Muuseas, sellel nädalal tunnen ma kohe eriti kui kiiresti võib aeg lennata! Hommikul ärkad ja mõtled, et jommajoo, nii pikk päev on ees, jälle peab metroosse trügima minema ja tööle ja kas vihmavarju peab kaasa võtma ja kas ma õhtul seda-teist-kolmandat jõuan teha ning siis BOOM! - on õhtu käes ja tuleb jälle magama minna. Nagu kuidas!? Mul praegu ka siuke tunne, et hommik oli umbes tunni aja eest, aga tegelt on kell üheksa õhtul. Tõsine hämming siinpool.

Olgu siis, rohkem ei jutusta, vaadake parem videot mu nädalavahetusest:


reede, 10. mai 2019

Väsitav nädal ja uut materiaalset rõõmu

Jee, reede! Täitsa lõpp kuidas see nädal mu läbi võttis! Täna jõudsin varem töölt koju, tõmbasin smuuti hinge alla ja tegin lõunauinaku, sest ausalt, muidu ma küll õhtuni vastu poleks pidanud. Sellel nädalal oli koguaja miskit tegemist ja toimetamist, ilmad on ka nii vihmased ja see teeb mind kohutavalt uimaseks. Nagu vanainimene, vihma sajab ja kondid on haiged. :D
Kolmapäeval võtsin ma üle @eestiblogijad Instagrami ja mul oli nii tore! Sain nii palju positiivset tagasisidet ja motivatsiooni, et ikka oma asja edasi ajada. Samas pean ma ka ütlema, et see päev oli üsna väsitav. Kahe konto vahet pendeldamine ja reportaaži tegemine pole üldse mingi naljaasi, ma ütlen! Nagu täiskohaga töö. Teisiti ei teeks ma aga midagi, sest nagu öeldud, siis mul oli nii tore päev :)
Kuna kolmapäeva õhtu veniks super hiliseks ja mina, kes ma muidu juba kell kümme kotile kobin, sain magama alles poole kahe paiku öösel, olin ma neljapäeval full zombie mode'i peal. Eile selle-eest magasin ma juba pool üksteist nii sügavat und, et isegi tuumasõda poleks mind üles äratanud.
Sellel nädalal olen ma kullerilt kaks pakki saanud. Ühe sisu näitasin ma kolmapäevasel takeover'il ka, aga kes ei näinud, siis mukipakist sain ma sellist tavaari:
Roosa asi on hambaharja reisikarp, kuna Martin omastas minu oma vaikselt enda asjade sekka.
Ning eile tõi kuller mulle H&Mi paki, mille sees olid sellised asjad:
Proovisin nüüd kõiki asju selga ka ja lemmikuks osutusid puansed bikiinid. Need leopardimustrilised on äkki liiga ekstrad, ma ei tea. :D lisaks on nende miinuseks see, et ülaosal ei ole mingisugust push-up efekti ja ma tundusin endale natuke flatbread nendega, kui te aru saate, mis ma silmas pean. Midagi ma tagasi saatma ei hakka, küll ma miskit välja mõtlen, õmblen ise mingid paunad sisse kui vaja. :D
Kuna meil siin selgus, et on suur võimalus, et Martini hooaeg juba vähem kui kahe nädala pärast läbi saab, siis pean ma vaikselt pakkimisele mõtlema hakkama. Seda just seetõttu, et ka uus nädal tuleb kiire ja tihe ning siis mul pakkimiseks aega ei ole. Lisaks tavagraafikule tuleb neljapäeval meile sõbranna Brüsselist külla ning siis tahaks ikka kõige muuga tegeleda kui kodus kohvripõhja passida. 
Mis viibki mind selleni, et käesoleval nädalavahetusel tuleb kappides tuulata ja suurem töö ära teha, et hiljem kergem oleks. Lisaks arvas mu prantsuse sõbranna, et sel nädalavahetusel tuleks kindlasti loomafarmi minna ja jäneseid sügada, niiet see on meil samuti agendas. 
Praegu aga ootan ma Martinit trennist koju, küpsetan lasanjet ja naudin oma reedet. Pudel mulli ootab juba mitu aega külmkapis ja täna kavatsen ma selle lõpuks lahti teha ning oma reedet pidada. Ahjaa, hakkasime enda jaoks uut sarja ka vaatama - Santa Clarita Diet'it nimelt. Ma ei tea miks me seda juba varem ei teinud, sest minuarust on see nii naljakas. Nagu ongi päriselt naljakad naljad, mitte mingid labased ja kulunud killud. 

Olgu siis, järgmise korrani! Ilusat nädalavahetust! 

teisipäev, 7. mai 2019

Uimakanade lood

Bukaresti ilm on sellel kevadel eelmisega võrreldes 180-kraadise muutuse üles tõmmanud, sest kui ma eelmisel aastal samal ajal basseini ääres vedelesin, siis täna hommikul mõtlesin ma korraks, et kas peaks äkki kindad kätte panema.. vihm, külm, vihm, külm. Vastik! Bukarestis pole ju tänavatel korralikku äravoolu ka, kõik on lihtsalt üks suur lomp, istu paati ja kuku aerutama. 
Hakkasin täna hommikul ust lukust lahti keerama ja pidin südari saama! Meie, nagu kaks uimas kana, magame südamerahus terve öö ära, endal uks lukust lahti! Ma olen muidu siuke uksepolitsei, et igal õhtul kontrollin kas uks ikka lukus on ja vahel selgub hommikul kodust lahkudes, et olen ukse lausa kolm korda lukku keeranud, aga vot seekord olin ma vist oma kohustused eelmisel õhtul unarusse jätnud. Või olin uue GoT osa pärast nii äksi täis, et mitte millelegi muule ei mõelnud. Mitte, et keegi meil siin uksi katsumas käiks (ükskord jätsime lausa võtmed terveks ööks ukse ette, naaber pärast ütles, et ta nägi ja oli meile koputanud, aga ju me ei kuulnud), aga no never know eks. 
Ahjaa, veel üks uimakana jutt tuli meelde praegu! Saate aru, meil on kodus kuus telefoni. Mõlemal üks eesti numbriga, siis üks Martini luts kohaliku numbriga, siis kaks vana iphone'i, mis niisama seisavad ja siis üks mingi niisama uus telefon, mis lepinguvahetusega kaasa anti. Sellele lutsule polnud me juba aastaid raha juurde laadinud, niiet see number läks meil hiljuti kinni. Tegime siis uue kohaliku numbri, sest no ikka läheb vaja onju, ja kujutate ette - MEIL POLNUD UUT SIM-KAARTI KUSAGILE PANNA. Neli telefoni seisavad niisama ja ikka on puudu! :D Küll ei mäletanud me ühe passcode-i, teist ei saanud tööle ja nii edasi. Reaalselt me tegelesime terve õhtu sellega, et mingisugust lahendust välja mõelda. Hommikuks tulid muidugi kahe telefoni salasõnad meelde ja asi lahenes suht iseenesest. :D õpetuseks meiesugustele uimakanadele - hommik ON õhtust targem.
Homme õhtul on Martini klubil rivaali vastu mäng ja no me kõik mäletame, mis viimati juhtus (pidime massikakluse tõttu evakueeruma). Ma väga loodan, et seekord on rahulikum ja saab inimese kombel mängu ära vaadatud, ilma, et keegi kõrvaauku karjuks.
Nädalavahetuse hommikusöögike. Tegin muuseas selle aasta esimese rabarberikoogi valmis - ülihea!
Ega muud miskit uudist ei olegi siin Bukarestimaal. Ärge siis homme unustage @eestiblogijad Instagramile pilku peale visata, sest ma juhatan seal vägesid ja räägin juttu ka :)

pühapäev, 5. mai 2019

Blogiauhinnad ja lemmikud

Vaatasin, et käesoleva nädala kuumim teema on kahtlemata blogiauhindade teema. Kes kelle poolt hääletas, kuidas hääletas, kes ennast reklaamis ja kes ennast ei reklaami ja mis kõik veel. For real ma natuke imestan kuidas ühest üritusest saab nii palju erinevaid teemasid tekkida. :D sama palju kära kui parlamendivalimiste ümber! Ma tõesti ei usu, et blogimaailm vajab lisaks kõigile arvamusavaldustele veel ka minu arvamust, aga oma blogi võlu just see ongi, et võid kirjutada mida aga tahad ja millal tahad. Mina tahan just praegu :)

Ma tunnen, et minust läheb blogiauhindade asi igal aastal kuidagi mööda. Ma ei ütle, et see mind külmaks jätab - oh ei, ise hääletan meelsasti ja tulemused vaatan ka üle. Fotogalerii lappan läbi ja ürituseteemalised postitused loen ka diagonaalis läbi. Aga ise ma ühelgi aastal konkureeriva blogina osalenud ei ole ja ei tea kas seda kunagi teen ka. Osaleda tahaksin ma ainult üritusel endal, sest enese üleslöömine ja mõnusate inimestega suhtlemine on täiega minu teema. :D kahjuks on aga suvekuud (eriti juuni) minujaoks alati nii tihedad, et kõik nädalavahetused on juba ammuilma kinni. 
See selleks! Ma küll nii tubli polnud, et kõigis kategooriates hääle andnud oleks ja mingeid suvaklikke ma sinna kastikestesse ka teha ei tahtnud. Andsin hääle neile, keda ma pikalt jälginud olen või kes mulle näiteks läbi @eestiblogijad Instagrami huvitavad-sümpaatsed tundusid ning keda ma nüüd jälgima olen hakanud (ps! kolmapäeval, 8.05, võtan mina @eestiblogijad Instagrami üle. Kas pole tore!?).

Aasta uustulnuka tiitli annaksin ma blogile nimega paksuke.ee. Valik oli lihtne - "uustulnukas" tähendab minujaoks midagi/kedagi uut, kellest teemaga kursis olevad inimesed kuulnud on ja kes ongi uue tulijana piisavalt laineid löönud, et inimestele meelde jääda. Easy like Sunday morning!

Arvamusblogide kategooriast sai minu hääle estonianwithabackpack.com. Varasematel aastatel on mu hääl tema ja Ebapärlikarbi vahel jagamisele läinud, aga kuna Ebapärlikarpi sellel aastal valikus ei olnud, oli hääle andmine lihtne. Ma ei nõustu küll Eveliisiga alati sada prossa, kuid imetlen inimesi kellel on oskus oma arvamust suurepäraselt sõnadesse panna ja seda arvamust ka põhjendada. Nagu Cardi B laulab, siis backin' it uppp!

Elulised blogid (vähem kui 5k lugejat kuus) nimekiri oli nii pikk, et võttis silme eest kirjuks. Juudas! Kuulnud olin ma enamvähem pooltest ja oma hääle andsin ma Suhkruprintsessile, kellest ma justnimelt @eestiblogijad konto kaudu esmakordselt kuulsin. Nii särav ja positiivne inimene, just selliseid ongi rohkem maailmale vaja. Ole lahke ja võta mu hääl! :)

Elulised blogid, millel rohkem kui 5k lugejat kuus, oli juba tuttavamate nimedega. Ainult viimast blogi ma antud kategooriast ei jälgi. Minu hääl läks Liisale, sest minuarust on ta üks kickass naine - tark, ilus, selline cool mom.. lisaks näen ma temas ja iseendas nii palju sarnast ning kui juba samastuda kerge on, siis läheb ka hääle andmine kergelt.

Reisiblogide (elu välismaal) kategoorias oli minu jaoks vaid üks valik - Anu. Olen kunagi ta blogi otsast lõpuni läbi lugenud nagu raamatu ja peab ütlema, et sellist asja on juhtunud veel vaid ainult kahe teise blogiga. Nii imelik, et sealt nimekirjast ma ainult Anu blogi teadsingi! Ometi on just see kategooria see, kuhu ma ka ise kuuluksin kui ma blogiauhindade jagamisel osaleksin. :D 

Kasulike blogide alt andsin ma oma hääle blogile onceuponatime112.wordpress.com. See blogi on minujaoks nii põnev, aga samas nii.. päris. Asjad ja olukorrad, mis seal jutuks tulevad teevad mind tihti kurvaks, aga samas panevad mõtlema probleemide peale, mida on meie armsas Eestis rohkem kui ette kujutada tahaks. Ah üks asi meenus veel - vot see blogi peaks kuuluma eluliste blogide alla, sest kui seal ei ole "päris elu", siis ma ei tea kus on.

Kokandus-terviseblogide alt sai minu hääle thymeout.ee. Nagu mida retsepte!? Ja millised pildid! Yes, please! Lisaks meeldib mulle väga selle blogi üldmulje ja kujundus.

Noorteblogide kategoorias on minu silmis võitja jlfitfood.blogspot.com. Hästi sümpaatne noor inimene, kes ajab oma asja. Nii tubli! Pealekasvu peab ikka olema ning kiitma peab neid, kellel on järjepidavust selle "oma asja" ajamiseks. Minul sellises eas olid küll kõik muud asjad tähtsamad! 

Mmmuah ja palju edu, mu lemmikud! (Odessa, suvi 2018)







kolmapäev, 1. mai 2019

Soovitan: Vita Liberata (ja muud jutud)

Nii, alustame sellega, et ükskord ma siin hädaldasin, et ma olen valge nagu kartuliidu. Õnneks oli lahendus kohe poest võtta - ostsin endale Vita Liberata Body Blur kreemi (panin SIIA Cult Beauty lingi) ja nüüd on nii, et kui ma tahan päevitunud välja näha, siis möksin ennast aga kreemiga kokku ja olengi! Et ükski asi ei loe kui fototõestust ei ole, siis olge lahked, vaadake terviseks:
Näete jah - minu koivad. Üks nagu laibajalg ja teine kena ja jumekas. Ei pea vist mainima kumb on kumb. Ma muud midagi selle pildi juures ei töödelnud kui ainult kolme armi, mis mul jalgade peal on, kõik operatsioonide tõttu. Mitte, et ma nende armide pärast hullult põeks, aga ma kipun arvama, et siis te vaataks neid rohkem kui mu ühte päevitunud jalga kes ise selle pildi staar tahab olla. :D
Ükspäev kuulutasin paljaste säärte hooaja avatuks ja ma ei tea kas mulle tundus või tõesti ma nägin möödaminnes teiste naiste kadedaid pilke mu jumekate koibade tõttu.. igatahes mulle see kreemivärk meeldib - feilida ei saa ja duši all seebitades tuleb kõik kenasti maha. Ma ostsin selle pealekandmise kinda küll ära, aga ausaltöeldes eelistan ma ise seda lihtsalt käega kehale kanda. Kui mingi koht tundub tumedam jääma, siis hõõrun ma seda lihtsalt kergelt salvrätiga ja ongi mure lahendatud. Ka ei ole ma märganud, et see kuidagi riideid määriks (soovitan siiski pealekandmise järgselt mõnda aega igaksjuhuks oodata).
Nii, et ma kohe päris-päriselt soovitan seda kreemi teile. Ma tean küll, et hind on pigem kallis, aga lohutuseks võin öelda, et minuarust kulub seda väga vähe. Näiteks terve käe katmiseks kulub mul umbes poolteist sõrmeotsatäit kreemi ja seda pole ju üldse palju. Oleks ma sellest kreemist juba eelmisel kevadel teadlik olnud, siis oleks ma ta kindlasti enne enda pulmapäeva ostnud, sest pidulikuks ürituseks selle viimase lihvi andmiseks on see ideaalne.
Pulmapäevast rääkides.. eile sai meil juba kümme kuud abieluvärki! Ma muidugi unustasin selle ära, aga abikaasal on õnneks parem mälu. Tähistasime lillede ja Buduaaris ilmunud artikliga. :D
Ma nagu oleks mingi suur suhteguru, et sellist intervjuud andsin, aga mis seal ikka - pulli peab saama!
Üks viimane asi veel - vaadake kui tuusad päikeseprillid (maksid umbes 12€) ma Aldost ostsin:
Üliägedad mu arust! Eriti meeldib mulle see lai prillisang. Üldse oli Aldos väga lai valik päikeseprille, nii et kes otsingul on, siis minge vaatama. 

Olgu nii, tänaseks kõik!