reede, 14. juuni 2019

Doktor Liina võtab sõna ehk tervisejutud

Täna öösel ärkasin jälle sellepeale üles, et sain aru, et olin hambaid krigistanud. Ma lihtsalt ei või enam. Hüppasin voodist püsti ja jooksin vannituppa vaatama kas kõik ikka okei on. Õnneks oli nii palju okei, et ühtegi kildu ma seekord välja ragistanud ei olnud, aga ühe hamba juurest oli ige verine ja põse olin ka seekord seest katki närinud. Ma ei saa aru, miks ma niimoodi teen! Mul ei ole absoluutselt stressikas aeg praegu, lihtsalt puhkus ja kulgemine. Kuidagi nii vastik ja kurb tunne on sellepärast ühteaegu. Kuna mu enda hambaarst mulle kevadel öökapesid teha ei jõudnud (siis kui asi eriti hulluks läks, aga hakkasime Eestisse sõitma), otsustasin, et lähen täna poodi ja ostan mingid pehmed spordikaitsmed ja hakkangi nendega nii kaua magama kuni tagasi Bukarestis olen ja päris öökaped valmis saavad. Nutt tuleb peale lihtsalt. Elu sees pole ma kuulnud, et kellelgi lõualuu niimoodi ragiseks nagu minul.. ÕÕÕÕÕÕHHHHH!
On kellelgi sarnast probleemi olnud? Oskab keegi mingeid nippe soovitada kuidas see krigistamine lõppeks? Ma võtan küll vitamiine, et närvisüsteemi tegevust toetada ja magan hästi madala padjaga, et kaelas mingeid pingeid ei tekiks. Lisaks proovin igal õhtul niimoodi magama jääda, et hambad ei oleks kokku surutud, aga nagu näha, siis pole neist  asjadest midagi tolku. Andke abi, muidu on mul varsti sahtel täitsa tühi.

Terviseteemadel jätkates, siis tegin ma sel nädalal midagi esimest korda elus. Käisin nimelt mammograafias! Mingeid kaebusi mul ei olnud, aga samas polnud ma ka kunagi kontrollis käinud ja tundsin, et võiks ning peaks. Õnneks on "tüdrukud" terved ja uuesti (kui kaebusi ei ole) soovitas arst tagasi minna siis kui neljakümnes eluaasta kukkuma hakkab. :D Süda rahul! Kuigi ma n-ö riskigruppi ei kuulu ja otsest vajadust minna ei olnud, siis kipub erinevate tervisehädadega olema nii, et need ei küsi vanust, sugu ega midagi muud ning haiguste varajaseks avastamiseks lihtsalt peab aeg-ajalt ennast üle vaadata laskma. Mina käisin AS Mammograafi kliinikus Kotka tervisemajas ja kiidan sealset teenindust väga - hästi tore arst ja meeldiv teenindus :)
No ja üks tervisega seotud asi meenus veel nüüd. :D eelmisel nädalal tuli ripsmetehnikuga geenidoonorlus jutuks ja ma ütlesin, et nii väga tahaks enda geeniproovi anda. Eile aga läks õnneks ja sain jaole. Kes veel ei tea, siis kogu protseduur on tasuta ning minul läks ankeedi täitmise ja vere loovutamisega kokku umbes viis minutit. Kes verd pelgab, siis olge rahulikud - seda ei võeta üldse palju. Isegi minusugune käeväristaja sai hakkama ja ei nutnud ega midagi.
Nonii, nüüd said küll kõik tervisejutud räägitud. Hoolitsege enda eest ja olge hoitud!

teisipäev, 11. juuni 2019

Suvepuhkuse algus

Teate, mis on minu jaoks Eesti kodus olles eriliselt mõnus? Ärkan üles, lähen oma suurde ja valgesse kööki (päriselt, meie Eesti kodu köök on suurem kui Bukaresti kodu elutuba :D), panen raadio tööle, teen rõduukse lahti, pääsukesed juba sidistavad.. kastan oma rõdulilled ära ja teen oma lemmiktassi kohvi. See tunne, mida kogu mu väike hommikurutiin mu sisse teeb, on lihtsalt niii hea! 
Tähetahvel pärit Kukupesast.
Veel parem oleks see tunne aga siis kui ka Martinil päriselt puhkus hakkaks. Tema klubihooaeg sai küll läbi, aga kuna ta ka Eesti rahvuskoondist esindab, siis päris-päris puhkus hakkab tema jaoks alles nädala aja pärast, 17. juunil. Terve eelmise nädala veetis ta Rootsimaal koondiselaagris ning kuigi me nädalavahetuse koos veetsime, siis alates eilsest elab ta jälle koos teistega hotellis ning vahepeal jõuab ka veel ühe sutsaka Sloveeniasse teha. Ma olen nagu mingi meremehe naine, ma ütlen. :D
Martin tõi mulle laevamaiuseid. Need peanut butter cupsid on mu hukatuseks!
Käisin eelmisel nädalal oma ilusalongis ja keegi, kes enne mind ootas, tegeles tõsise lugemisega:
Nii naljakas mu jaoks, et ajakiri just sealt lahti oli, kus minu enda pilti vastu vahtis. :D Oh elu eluke.

Tegime oma rõdu samuti suvele vastavaks, ehk panime põrandakatte maha ja istutasin lilled pottidesse. Põrandal need potid enam ei ole, vaid ripuvad kenasti hoopis üle rõdu serva.
Pea kõigi oma lähimate sõbrannadega olen ma samuti kokku saanud. Jube hea on lihtsalt lobiseda ja ventileerida ja auru välja lasta. Lausa hädavajalik, ma ütleks!
Möödunud nädalavahetuse veetsime aga hoopiski Pärnus. Käisime Grillfestil, mille tase on mu meelest veidi langenud.. alkoholi tundus seal märkimisväärselt rohkem olevat kui toitu. Aga ega ma ei tea, ehk mulle lihtsalt tundus. Või nägin ma ainult seda, mida ma näha tahtsin. Ilm oli Pärnus igatahes nii kuum ja päike kõrvetas ikka sedamoodi, et mul tekkis rinnaesisele lausa miski päikeseallergia. Siiamaani sügeleb. 
Igatahes tsillisime me peale Grillfestil käiku veel ühes rannabaaris, midagi Kuubaga oli nimi seotud kui ma ei eksi.. hästi tore oli meil igatahes. Ja üks dalmaatslane oli ka seal, tema oli ka tore. 
Jah, Martinile ei antud muud süüa kui pidi hambaorki närima, vaene inimene.
Võtsime Pärnusse suure terrassiga korteri ka kus meil terve õhtupooliku nii äge oli. Tegime pulli, lobisesime ja mängisime sellist mängu, et igaüks pidi oma pubekaaja laule panema. Oi jeer, millised hitid sealt tulid! Minu valik oli Caater - O Si Nene muide. :D
Sugaris käisime muidugi ka, üks mu sugulane mängis seal plaati ja rahvast oli niimoodi, et vaata, et kellelegi peale ei astu. Sugaris on nagu surnud ring mu arust - sees on nii palav, et ei kannata olla ja õues oleks õhku küll, aga seal on jällegi nii palju inimesi, et pole ruumi kus olla.. Pühapäevaõhtul koju jõudes lubasime Martiniga, et oh ei, enne ööund küll magama ei jää, aga mis tegelikult juhtus võite vist ära arvata küll. Viimane asi, mis ma mäletan oli see, et kell oli 20:30 ja me rääkisime, et jajaa, kohe hakkame uut vannitoariiulit kokku panema. Järgmisel hetkel tegin ma diivanil silmad lahti ja kell oli 22:50, kõik tuled ja viled töötasid ning Martin magas mu kõrval. Tuiasime poollahti silmadega magamistuppa ja magasime eilse hommikuni välja. Vähemalt oli eile väga väljapuhanud tunne :)

Niimoodi need päevad siin lähevadki. Täna olen ma muuseas nii uimane, et isegi kaks tassi kohvi pole aidanud. See on see, et passi kella üheni üleval, aga endal on seitsmest äratus. Loll pea on ikka loll pea!

PS. Kui keegi oskab mulle öelda kuidas saab Iphone-s meiliaadressi salasõna vahetada, siis ma oleks hirmus tänulik. Praegu elan nagu kiviaja inimene ja käin Safari kaudu meili lugemas. Kuhu see kõlbab, ma ei tea!