esmaspäev, 15. juuli 2019

Minu Saaremaa jaanipühad 2019

Eneselegi teadmata läks see blogi siin ligi kuuajasele suvepuhkusele, ups! Eks see suvi ongi selline veidi kaootiline aeg. Endal on nii palju tegemisi, et läpakat vahepeal kätte ei võtagi ja olgem ausad - vaevalt, et teiegi siin nii tihti uut postitust otsimas käite kui muidu. Aga ma ei pahanda ka. :D
Teen nüüd väikese tagasikerimise ja jätkan sealt kust kuu aega tagasi pooleli jäin. Martini suvepuhkus algas 17nda juuniga. Esimesed paar päeva võtsime väga rahulikult, jalutasime rannas, käisime kohvikutes ja lihtsalt olime, sest eelnevad kaks nädalat oli tema koondiselaagris ja elas hotellis ja Rootsis ja Sloveenias ja jumal teab kus veel. Aga juba sama nädala laupäeval pakkisime oma kompsud kokku ja sõitsime jaanipühadeks Saaremaale. Kuna meid üsna palju oli, siis rentisime kolmeks päevaks endale terve rantšo. Täiesti koba peale leidsime selle muideks ja üsna viimasel hetkel ka. Panen teile siia selle koha lingi, sest kes suurema seltskonnaga (kui ma õigesti mäletan, siis mahtus magama vist 15 inimest) privaatset majutust otsib, siis ehk on see koht just teile: https://www.airbnb.com/rooms/34768157?source_impression_id=p3_1563178601_3GWEZGJ9Dd0trWmR.
Ruumi oli seal meeletult, võõrustajad nii toredad ning abivalmid ja jumala ausalt - kuulutus ei anna edasi seda kui äge koht see tegelikult on. Mere äärde oli vaid 200 meetrit, naabrid kaugel ja kõik vajalik oli majutuses juba olemas ka.
Meie jõudsime kohale juba päev enne jaanilaupäeva, mis andis meile piisavalt aega, et ennast sisse seada, tšillida ja järgnevaks päevaks ettevalmistused ära teha. Ma nimelt väga usun, et eduka ürituse taga on piisav eelnev planeerimine ja asjade läbimõtlemine. Minu teooria on muide täitsa põhjendatud, sest meil oli niiii äge jaanipäev! Kohe mitte ei tahtnud sellist jaanilaupäeva, et kõik istuvad ümber lõkke ja üks vend sussutab vorsti ning muud ei olegi. Igav ju! Sellepärast mõtlesime juba eelnevalt välja väikese tegevuskava :) 
Valmistasime kõik söögid ette ära ja peale seda jalutasime tüdrukutega mere äärde, et kättesaadavatest asjadest endale pärjad teha. Ütleme nii, et kui sa kakskümmend aastat ühtegi pärga pununud ei ole, siis ei lähe see üldse nii ludinal kui arvata võiks. Mingisugused pusserdised me igatahes valmis saime ja kandsime neid uhke näoga. Enne õhtusööki algasid aga võistlused - esmalt võistkondlik ja seejärel individuaalala. Võistkondlik "teatevõistlus" koosnes kolmest osast: esmalt kotijooks esimesse punkti, kus tuli ära "juua" üks tarretiseshot, mis me eelneval õhtul valmis teinud oleme. Sealt edasi juba pakuni, kus pidi ühe haamrilöögiga (üks käsi selja taga) naelale pihta saama. Võitjaks tuli see tiim, kelle nael esimesena pakus oli. Individuaalala oli aga vana hea saapavise, mehed ja naised eraldi kategooriates. Auhindadeks olid karikad (võistkondlikust karikast sai muuseas rändkarikas, mida järgneval aastal edasi anda), mille valmistamine meile muuseas päev varem meelde tuli. :D Õnneks on olemas selline firma nagu Gravex, kes vaid paaritunnise etteteatamisega meie soovitud karikad valmis meisterdas.
Karikad Gravexist, letterboard Kukupesast, esmaabipakid on meie pulmade ülejäägid (sees valuvaigistid, plaastrid ja Tic Tac-id)
Peale spordiprogrammi aga mõnus õhtusöök lõkkekartulite, grilli ja salatitega, peale mida me omakorda vesipiibuga (ma ise olen muuseas piipu teinud täpselt ühel korral teismelisena ja mulle üldse ei meeldinud!) välikööki kolisime ja spontaanse muusikalise programmiga alustasime. :D telefon läks ringile ja seekord olid loosis lood kunagisest "7 vaprat" saatest! Lõpuks kujunes sellest juba korralik karaoke ja räpimaraton kuni me otsustasime hoopis tünnisauna ronida ja seal mitu tundi solberadada kuni me juba täitsa krimpsus olime. Aga ka sellega ei saanud veel õhtut lõppenuks lugeda, kus sa sellega! Kell oli juba sealmaal, et päikesetõus ei olnud enam üldse kaugel ja nii otsustasime me randa jalutada, päikesetõusu vaadata ja oma selleks hetkeks enam üldse mitte nii ilusad pärjad laintega ära saata ja jaanipäeva viimaks lõpetatuks lugeda.
Järgnev päev kulus aga lihtsalt olemisele ja puhkamisele, veesõjale, p*rsekatele ja kaardimängudele ja igasugustele muudele toredatele asjadele. Ahjaa, millalgi vahepeal käisime veel oma kõige lemmikumas Saaremaa söögikohas, milleks on Lümanda söögimaja. Appi kui head ja kodused toidud seal on! Kes veel käinud ei ole ja Saaremaale satub, siis tip-tip-tip Lümanda poole!
Sõbranje Rubyga (Rubyl on muuseas nii toredad emainstinktid - niipea kui kui minu kõige väiksem alla aastane sõber nutma hakkas, alustas Ruby väga kurva ulgumisega, kasvõi läbi une)
Teisipäevahommik kulus ainult koristamisele, pakkimisele ja taara ära viimisele. Ma küll üldse ei taha alkoholitarbimisest rääkida, aga kui üle kümne inimese mitmeid päevi koos elavad, siis seda ikka tekib.. mul on sellest taaraviimisest siiani sellised armid, et ei taha isegi oma kodusolevat taarakotikest ära viima minna. :D pole mina veel nii aeglast taaraautomaati näinud, kus meil kokku TERVE TUND kulus. Ühe taara protsessimine võttis nii kaua aega, et selle ajaga jõudis oma kümme kükki teha või Instagrami läbi scrollida või aastaaegade vahetumist jälgida. Täitsa haige!
Koju jõudsime me lõpuks teisipäevaõhtuks ja me lihtsalt kukkusime voodisse, sest väsimus oli ikka nii suur.
Vot selline vahva jaanipäev oli meil. Üle aastate ei sadanud mitte piiskagi ja kindlasti andis ka see täiega juurde, et ilm nii hea oli. 
Kodus meil aga pikka pidu ei olnud, sest juba ülejärgmisel varahommikul lendasime me Kreekasse! Sellest aga juba järgmises postituses. 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar