neljapäev, 15. august 2019

Kokkuvõte: juuli 2019

Tere, sõbrakesed! Eesti suvi on minu jaoks selleks aastaks ametlikult läbi ja juba täpselt nädal aega olen ma ka Bukarestis tagasi. Täna olen ma ka esimest päeva täiesti üksinda, sest täna öösel lendas tagasi Eestisse minu Mari ja täna öösel lendas Moskvasse Martin, kellel seal nüüd mõned päevad turniir on. Üksiku hundi elu, siit ma tulen! Tegelikult pole mul vahel üksiolemise vastu midagi - vastupidi, nagu ma juba korduvalt öelnud olen, siis on üksiolek vahel lausa hädavajalik :)
Kes minu Instagrami (@liinajohannson) jälgib, see juba teab, et Mari tuli minuga kaasa üllatusena. Mitte, et see mulle üllatus oleks olnud, et keegi sabas käib, aga ikka Martinile üllatuseks. Ma ei tea kas ma seda siin maininud olen (ju ikka olen), aga Martiniga sain ma tuttavaks just Mari kaudu. Nimelt olid nemad juba mitmeid aastaid väga head sõbrad olnud kui mina lõpuks Martiniga kohtusin. Jaaa ülejäänu on juba ajalugu :)
Pilt küll ruttab potituse teemast ette, aga meie eelmisel nädalavahetusel ühel festivalil. Miinus üks jalg. :D
Kes igatahes veel Martini üllatusejärgset reaktsiooni näha tahab, siis minu Instakontol on see highlightside all olemas.
Kuna ma blogimisest hirmsal kombel puudust tundnud olen (no ikka nii väga, et peas on juba läbimäng toimunud, et kuidas ma midagi postitustesse sõnastan), siis saan ma nüüd järgemööda kõik postitused kirja panna.
Hakkame peale sellega kus järg viimati pooleli jäi ehket mis sai siis kui me Kreekast tagasi Eestisse jõudsime.. Martini puhkus hakkas lõpule jõudma ja viimased päevad veetsime me sõprade seltsis. Pidasime Martini sünnipäeva ja käisime pea igal õhtul kellelgi külas. Käisime FÖPPil (minu lemmikpidu Tallinnas!) ja Martin käis sõpradega Põhjala pruulikoja privaattuuril, mida ta hiljem taevani kiitis. Mõeldud oli see sünnipäevaüllatusena tema parimale sõbrale ja tundus, et ka kõik ülejäänud kutid jäid täiega rahule. Seega - kes ideepuuduses vaevleb ja mõnda õllesõpra üllatada tahab, siis usun, et see tuur on kindlapeale minek. Info tuuride kohta leiab Põhjala kodulehelt.
Loodan, et keegi sõber ei pahanda, et selle pildi siia lisasin! Samas.. kes mu peale pahane olla saab, vaata kui armas ma vajadusel oskan olla. :D
Juba Kreekas olles mõtlesin ma mitu head korda, et kui ma Eestisse jõuan, siis tõmban kohe metsapoole ajama. Eip, keegi mind hulluks ei ajanud, aga mõte liikus sinnapoole, et kindlasti on kukeseened ninad sambla alt välja pistnud ja oleks vaja korjama minna. Mõeldud-tehtud:
Seenel käisin ma veel mitmeid kordi ja nüüd on minu Eesti-kodu sügavkülmas üsna korralik kogus kukeseeni ootamas. Ma muuseas esimest korda tegin nii, et panin lihtsalt puhastatud seened karpidega külma. Varem olen ma nad või ja sibulaga läbi kuumutanud ja siis karpidesse pannud, aga seekord otsustasin teisiti proovida. Kuidas teie kukeseeni säilitate muidu?
Eesti kodust rääkides, siis vaadake kui ilusad mu rõdulilled on! Või no, õigem oleks öelda, et olid. Nüüd kaunistavad nad juba minu ema kodu rõdu. Nende lilledega oli muuseas nii, et nad nagu õitsesid ühe korra ära ja siis ma isegi olin veidi pettunud, et okei, kogu muusika ja rohkem õisi ei tulegi, aga vot siis hakkasid nad uuesti ja veel kaunimalt õitsema.
Okei, mu jutt läks juba käest ära. :D peale seda kui Martin Eestist ära sõitnud oli, läksin mina tüdrukutega Riiga Ed Sheeranile. Jäime terveks nädalavahetuseks ja muidugi oli meil megatore. Kontsert ise mulle mingit hiiglama suurt muljet ei jätnud, oli pigem siuke meh. Ja kui igav hakkas, siis ronisime lihtsalt üksteisele selga. :D
Vahepeal käisin ma veelkord sõbrannadega FÖPPil, teiste sõbrannadega esimest korda Mon Repos restoranis ja ühe nädalavahetuse veetsin ma enda uhiuue väikese sugulasega, keda ma veel näinud ei olnudki. Mu süda lihtsalt läheb rõõmust katki kui meie sugulasteperre uusi toredusi aina juurde tuleb 
Meil rahulik naistekas ja järsku naabrite kass lauataga. Ju ta oli siis ka tüdruk!
Mon Repos sõin tuunikala cevichet ja mulle väga meeldis, ainult see vaarikas seal sees oli mu jaoks imelik.. nagu siuke tunne, et sinu koht küll siin sees ei ole. :D
Mis muidu teie lemmikud suvesöögid on? Ma pildistasin ühel päeval oma terve päeva suvesöögid üles ja vaieldamatuks lemmikuks oli tol päeval müsli jogurtiga. No on ikka hea asi välja mõeldud..
Kuna ma suur Stigi fänn olen, siis kinkis Mari mulle pileti, et Stigi&Victorit Kalju-lavale kuulama minna. Väga hea kontsert oli, mulle meeldis! Nägin seal muuseas meie pulma videograafi ja peale seda meenus meile mõlemale, et pulmavideo mälupulk oli tema kätte hoiule jäänud. Nüüdseks on see juba kenasti minu pulma-muuseumis :)
Maa-kodus käivad meil hetkel suured ehitustööd ja pidevalt on õu inimesi täis ning kopad saalivad edasi-tagasi ringi. Täitsa tavakas, et lõunasöögilauas istub kaksteist nägu! Ükspäev panime näiteks aja peale kappe kokku, sest miks mitte. :D
Ja viimasel Eestis oldud nädalavahetusel käisime me Intsikurmul. Minu absoluutne lemmikfestival! Nii tsill ja heade emotsioonidega koht. Ainuke miinus oli, et õhtul läks ikka meeletult külmaks - ainult seitse kraadi! Sõrmed olid ikka täitsa jääpurikad ja ega siis ei olnudki muud teha kui koju sooja minna. Lemmikuimaks kontserdiks osutus prantsuse punt nimega Chinese Man, keda ma täitsa juhtumisi kuulama sattusin, aga kes nii ägeda energiaga laval oli, et lihtsalt tõmbas kuulama-vaatama.
Uskumatu, aga saingi selle postitusega ühele poole. Kuna ma nüüd teisipäevani üksi kodus olen, siis on mul kenasti aega, et ka kõik järgnevad planeeritud postitused kirja saada ja olengi omadega järjel. 
Aitäh teile, et vaatamata pikkadele pausidele siin ikka uut postitust otsimas käite ja need ka ära jaksate oodata! :)

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar