teisipäev, 3. september 2019

Ma vihkan toidu raiskamist!

Ma üritan väga harva millegi kohta öelda, et ma midagi vihkan. Viha on nagu selline meeletult tugev ja negatiivne emotsioon, mille kasutamist ma üritan vältida. No välja arvatud siis kui ma ikka tõesti midagi vihkan ja seda mingi muu sõna taha peita ei saa. Näiteks maod, vot neid ma vihkan.
Ja nagu pealkirjast aru saate, siis toidu raiskamist vihkan ma kõige täiega. Toidu raiskamine on loll, ebavajalik ja kuidagi ülbe. Jep, mina - täiskasvanud naine, ütlengi mingi asja põhjenduseks lihtsalt seda, et see on loll ja vsjo. :D
Ma saan aru, et inimesed ei raiska toitu tahtlikult, aga inimene on oma harjumuste ja isude ori. Eriti kui iga sent arvel ei ole. Ma isegi olen minevikus valinud kodus olemasoleva õhtusöögi asemel pitsa tellimise, sest ma lihtsalt olen nii tahtnud. Vähe eile ei tahtnud või? Täiega oleks tahtnud! Isegi pitsa oli juba valmis valitud. :D peab ära mainima, et see oma isudele vastu astumine ei ole iga kord üldse nii kerge kui su kõrval on selline kaaslane nagu minul. Martin nimelt võtab seda abieluvande osa, et ta mind alati õnnelikuks tahab teha, nii tõsiselt, et millal iganes ma rääkima hakkan, et mingisugust konkreetset asja tahaks, siis juba on ta kas poe poole teel või ninapidi äpis, et mulle seesama konkreetne asi tellida. Kui sa seda loed, siis lõpeta! :D
Aga siiski suutsin ma eile selget mõistust säilitada ja endale aru anda, et hetkel on kodus asju, mis esmalt ära tarbida tuleb. Ma endiselt olen ju seda usku, et nädalamenüü tuleb ette mõelda, sest seeläbi raiskad sa hiljem vähem aega ja ka raha. Mul iseenesest ei ole selle vastu midagi, et lõunaks, õhtuks ja kasvõi järgmise päeva lõunaks sama asja süüa, aga vahetevahel proovin ma siiski olemasolevate asjadega trikke teha, et elu siin päris üksluiseks ei läheks. Muidu juhtubki veel nii nagu vanasõna ütleb ja armastus hakkabki kõhu kaudu käima, aga kusagil mujal kui minu köögis (selgituseks - mind on see "armastus käib kõhu kaudu" alati muigama ajanud, sest öelge palun millal on suhte üks pool teise mehe või naise juurde toidu pärast läinud? Vastan ise - mitte kunagi).
Ja nii juhtuski eile, et lõunal söödud ahjukana jääkidest sai õhtuks kana-klimbisupp. Toit raisku ei läinud ja sama sööki me korduvalt ka sööma ei pidanud. Täielik win-win mu arust.
Sellest sai..
..see!
Minuarust muuseas ei lähe toit pahaks siis kui pakendil olev kuupäev kukub. Toit on pahaks läinud siis kui ta juba imelikult lõhnab või maitseb. Vaene Martin on asjadega ka leppinud ja ei protesteeri üldse kui ma teda taaskord midagi imelikku sööma sunnin. Ei tegelt, õnneks pole ta kunagi protesteerinud ja mõtleb samamoodi nagu mina. Või noh, on mõtlema hakanud, hehee.
Vahel ta naerab mu üle, et ma olen nagu doomsday prepper. Teate küll, need inimesed kes maailmalõpuks valmistudes kõik kapid konserve täis ladunud on. No konserve on mul tõesti omajagu jah, aga te ei kujuta ette kui palju on meil külmkapis säilituskarpidega asju! Vahet pole, mis üle jääb - karpi ta läheb. Küll ma ta ära kasutan eks. Ja vahel rändavad need karbid otse sügavkülma enda aega ootama. Karbimuti elu 4 life.
Selles mõttes on isegi hea, et Martinil suht palju "komandeeringuid" on, sest üksi kodus olles saan ma neid külmkapikarpe likvideerida ja allesjäänud ühe inimese portse ära süüa. Ma räägin - meil ei lähe siin midagi raisku!

PS. Eilse pitsaisu vastu võitlemise eest premeerin ma täna õhtul end.. pitsaga! :D Tegelt on külmkapp suht tühi ja kuna Martin homme ära sõidab pole mõtet poodi suuri sisseoste ka tegema minna. Nii jääbki üle pitsat tellida. Jällegi win-win :)

2 kommentaari:

  1. Anonüümne4/9/19

    Kusjuures minu viiese isa tõi põhjenduseks selle, et toit polnud valmis selleks ajaks, kui ta koju tuli :D päris ausalt kohe :D :D ja no kahjuks mina ei lasknud beebil kisada. Minu jaoks oli ja on laps tähtsam. Et täitsa vabalt võin hakata süüa tegema siis kui tuleb inimene koju ja hakkab last vaatama. :D oli see siis lihtsalt ettekääne või mis, aga tore on, et ta ise minema otsustas minna :D Alguses oli valus, aga nüüd saan aru, et ega see normaalne polnud. :D

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Sa oled tugev ja julge, et sellist käitumist ei aktsepteerinud!
      Tahan loota, et ühel päeval on kõik naised sama selge mõtlemisega ja saavad aru kust läheb piir.

      Kustuta