teisipäev, 24. september 2019

Meie kodu reegel: Ikeas tohib käia vaid nädala sees

Mäletate, ma rääkisin millalgi, et mul tuleb Ikeas käik ära teha, sest enam ei kannata ilma täispikkuses peeglita elada? Nüüd on see käik tehtud, alleaa! Martinil oli täna ainult hommikune trenn ning seega oli meil pealelõunal aega maa ja ilm, et linnapeal kolada. Bukarestis ei saa nimelt Ikeasse nädalavahetusel oma jalga tõsta, sest võib juhtuda, et sa jääd sellest jalast lihtsalt ilma. Paar korda oleme olude sunnil laupäeval või pühapäeval käinud ja hiljem jumalat tänanud, et eluga sealt tulema saime. Ja iga kord vannume, et ei iial enam! Selles mõttes on lubadus täppi läinud, et no täna on ju teisipäev. 😄
Mis ma siis koju kaasa võtsin? Lihtne vastus - peaaegu mitte midagi sellist mille järele ma EI läinud. 
Esmalt, mu peeglike. Pole veel otsustanud kas ta jääb magamistuppa või sobiks ta elutuppa ka. Kui ta magamistuppa jääma peaks, siis tuleb mul veidi mööbeldada, sest praegu on ta veits imeliku koha peal. Aga mõtted juba liiguvad ja eks paista mis siis saab. 
Veel olid mu nimekirjas küünlad ja uus voodipesu. Küünlad, sest millal siis veel küünlaid põletada kui sügisel. Voodipesuga on nii, et mulle meeldib vahel lihtsalt niisama uut voodipesu osta. Vanad komplektid tüütavad mind ära. Ja voodipesu on selline asi, et seda ikka kulub ja miks siis mitte vahel endale mõnd uut komplekti lubada. Lisaks käib meil siin alalõpmata külalisi ja tore oleks kui nad ka iga kord samade linade vahel magama ei peaks. No mitte päris samade, aga ehk saate mõttest aru. 😄
Veel ostsin endale kannu. Müügil oli ta küll piimakannu nime all, aga mina kavatsen seda hoopis kastmete serveerimiseks kasutada. Oli allahinnatud ka veel, maksis vähem kui kaks eurot. Martinil oli ka tore päev, sest ka tema sai endale kannu - õllekannu. 😄 
Ikea toidupoest ostsin aga hädaolukordadeks sügavkülma lihapalle. No sellisteks hädaolukordadeks kui kapis ikka mitte midagi ei ole. Lisaks võtsin oma lemmikut röstsibulat, mida annab iga toidu sisse lisada ja ühe paki neid maiustusi. Ma ei oskagi tegelt öelda, mis need täpselt on.. aga maitsevad hästi. Ahjaa, tegelt ostsime kaks väikest pakki komme ka, aga need leidsid tund aega ummikus istudes oma kurva lõpu. No ikka nende jaoks kurva, meie olime väga rõõmsad.
Olin vist Ikeas nii pea laiali otsas, et ei märganudki kuidas käekoti sang (sangadeks on paksud ketid) mulle õlga soonis. Nagu traktor oleks üle sõitnud!
Egas muud miskit mul siin vastu ööd teada anda ei olegi. Panen aga iga päev piinliku täpsusega kirja, et mis meil siin majas süüa antakse, sest lubasin ju sel nädalal teile meie nädalamenüü kirja panna. Palju raskem kui arvasin. 😄 Mul lihtsalt kipub pidevalt meelest minema, et ikka pilte ka teeksin. Seni on siiski veel õnneks läinud ja loodan, et libastu.

2 kommentaari: