esmaspäev, 2. september 2019

Mul on rahutus sees (ja muud vähemolulised teemad)

Andsin endale hiljuti lubaduse, et ma täiega proovin nii teha, et kirjuta enam ühte postitusse eepost vaid võtan rahulikult ja kirjutan lühemaid, aga selle-eest põhjalikemaid postitusi. Eks näis kas see õnnestub ka, aga ma vähemalt proovin.
Reedel olime rahulikult kodus, ma tegin süüa ja hakksime uut sarja vaatama. Oii kui sees ma sellest olen! Tegemist Netflixi toodanguga ja nimeks Money Heist. Ega ma enne sellest suurt miskit kuulnud ei olnud, aga Martin ütles, et trennis kõik räägivad sellest ja nüüd peame meie ka vaatama hakkama, sest muidu ta on ainus jobu, kes seda näinud ei ole. Okei, päris nii ta just ei öelnud, aga hakkas huvitama küll, et kas tõesti on see sari siis nii hea, et lausa KÕIK seda vaatavad. :D Ja selgus, et neil rääkijatel oli tõsi taga, sest see tõesti on mega hea sari! Käisime laupäeval muuseas kinos ja isegi filmi vaatamise ajal mõtlesin ma sarjale! Ei teagi kas see tähendab seda, et film oli halb või sari nii hea, et ei suuda enam muule keskenduda. 
Meil siin muuseas öeldakse Money Heisti asemel La Casa de Papel ja ma ei tea kuidas mulle see nimi meelde ei jää, aga see hakkab juba ebanormaalseid mõõtmeid võtma, mis nimesid ma originaalist välja mõelda oskan. La Casa de Papillon, La Casa de Pablo, La Casa de Papillonette.. mis mul on selle nime meele jätmisega, ma ei saa aru? :D
Igatahes kes uut ja põnevat sarja otsib, siis ma tungivalt soovitan just seda sarja proovida. 
Bukarestis on muidu ikka kõvasti üle kolmekümne kraadi ja ei paista, et see kuum veel järgi hakkaks andma. Me elame muuseas Martiniga varsti juba kuu aega ainult elutoas, sest see on ainus tuba kus meil konditsioneer on. Köök ja magamistuba annavad juba ammu sauna mõõdud välja, sest neis lihtsalt ei ole õhku. Meil on kõik aknad ühele poole ka, nii et mingisugusest õhu liikumisest võib ainult und näha. Vihma sadas viimati eelmisel pühapäeval ja ei oska isegi loota, millal uus sahmakas tulla võiks. Ma loodan, et varsti, sest õues on juba leebelt öeldes krõbe olukord. Igatahes on elutoast saanud meie isiklik magamistuba, restoran ja meelelahutuskeskus :) Tegelikult peame nädala lõpuks siiski magamistuppa tagasi kolima, sest nädalavahetuseks tuleb sõbranna külla ja siis oleks vist viisakas kui me talle diivani vabaks teeks. Pöidlad pihku, et kasvõi veidigi jahedamaks läheks, sest vastasel juhul on meil siin varsti toss väljas.
Kui siin juba nädala plaanide rääkimiseks läks, siis homme lähen ma töövestlusele. Mu vana töökoht kadus ära ja nüüd tuleb midagi uut leida. Olen juba mitu nädalat kodune olnud ja tunne on ausaltöeldes tiba kasutu. Ma olen seda tüüpi inimene, et mul on pidevalt vaja midagi korraldada ja asjatada. Ja siis ma sahkerdangi koguaja ringi ja otsin endale tegevust. Teen pidevalt midagi süüa, otsin retsepte, loen, pesen ja kraamin.. sest ma lihtsalt pean tundma, et mul on mingi eesmärk ja ma olen vajalik. Ning mu ringitõmblemine (peaaegu nagu ringitõmbamine, hehee) mõjub muidugi ka Martinile, kes ei taha, et ma üksi kõike kodus tegema peaks ja siis ei saa ka tema hinge tõmmata, sest mul on vaja pidevalt ringi jebida ja mööbeldada. Tegelikult peaks tema just vabadel hetkedel puhkama, sest tema ju käib tööl ja ega see tema süü ei ole, et mina endas sellist rahutust kannan. Seda enam, et tema töö on füüsiline ja puhkamine on põhimõtteliselt üks lepingupunkte! Saate aru - selline surnud ring kuidagi. Ma isegi nagu tunnen ennast süüdi, et ma hetkel tööl ei käi. Ma ju tegelikult saan aru, et ma sellist tunnet tunda ei tohiks, aga no mis sa teed kui siuke tunne jälle peale tuleb. 
Ärge arvake, et ma nüüd mingi tohutult kassin ja siin päevad läbi ulun, üldse mitte. Lihtsalt panen oma emotsioonid kirja - pärast kui juba tööl käin, siis hea lugeda, et mis ma mingil ajahetkel tundsin või mõtlesin. Ning, et te ei arvaks, et sportlase kaasana väljamaal elamine ainult üks meelakkumine on, sest eks igaühel meist on oma sisemised võitlused vaja maha pidada. Minu oma siis on selline.
Ma vist juba mainisin millalgi ka, et sõbranna sünnapidu on tulemas. Vot laupäeval see ongi. Esmalt õhtusöök ja siis juba paistab, mis edasi saab. Kostüümike on mul selleks puhuks olemas, ainult uued kingad võiks laupäevaks leida. Ideaalis tahaksin ma osta täpselt need kingad mis ma soovin, aga arvatavasti on need juba ammuilma igalt poolt läbi müüdud. Vot selline on mu unelmate kingake:
Ja kui siin juba soovimiseks läks, siis võiks need olemas olla 37 suuruses ja maksta mitte rohkem kui 50 eurot. Unistama peabki suurelt onju! :D

Teile aga mõnusat nädala algust ja ma ausalt proovin juba väga varsti jälle kirjutama tulla!

2 kommentaari:

  1. Anonüümne2/9/19

    Nii mõnus lugemine ikka. Su blogi on kindlasti üks mu lemmikuid! :)

    VastaKustuta