reede, 27. september 2019

Nädalamenüü

Lubasin ju siin millalgi suure suuga, et panen meie väikese pere nädalamenüü ausalt kirja. Või noh, mis siin ikka väga valetamisväärset on kah. 😄
Ehk saab keegi uusi ideid või lihtsalt vastuse küsimusele, et mida õhtul süüa teha. Või ei saa mitte midagi, see ka variant.
Alustan üldse oma dokumenteerimistega laupäevast kui ma üksi kodus olin ja üle ilmatuma pika aja võileivatordi valmis vorpisin. Idee sain ma paksuke.ee Instagramikontolt. Kunagi tegin ma võileivatorte reaalselt igal kuul, siis aga millegipärast enam ei teinud ja nüüd ei olegi enam meeles millal ma enne seda laupäeva võileivatorti tegin. 
Minu kõige lemmikuma võileivatordi täidise sisse käib mitu tuunikalakonservi, seekord panin kolm. Eriti hea on kui mõni neist konservidest on tuunikala tomatikastmes, sest see annab kohe eriti mõnusa meki. Kindlasti veel makra, tublisti marineeritud kurki, paprikat, värsket kurki, muna ja veidi riivjuustu. Lisaks hakkisin sisse veel väikese tüki soolalõhet, lisasin tublisti hapukoort, veidi majoneesi ja 200 grammi toasooja toorjuustu. Segasin kogu kupatuse kokku ja jätsin veidikeseks "tõmbama". Edasi juba vast teate küll, kuidas võileivatordi ladumine käib - saiaviilud laod põhjaks, immutad näiteks piimaga ja täidis vahele. Jätkad seni kuni täidisega välja mängib. 😄 Küljed määrisin toorjuustu, hapukoore ja majoneesi seguga üle ning katsin tilli ja kalamarjaga. 
Mina tegin tordi õhtul valmis ja jätsin üleöö külmkappi ootama. Hommikul kaunistasin ära ja oligi valmis! Pühapäeva hommikul, kohvi kõrvale.. oi kui hea. ☺️
Tol päeval ma rohkem süüa ei teinudki. Olime pool päeva väljas ja käisime hoopis kohvikus. Õhtul vaatasime Netflixi ja sõime jälle võileivatorti. Nagu seda tuli ikka terve kandikutäis ju, kahel inimesel annab mitu päeva pugida.
Esmaspäeval viskas võileivatort juba natuke koblakasse ja tuli midagi uut välja mõelda. Poepäev oli alles teisipäeval ja seega tuli kodus olemasolevatest asjadest midagi leiutada. Ütleme nii, et tuli loov olla. 😄 Tegin valmis kartulipudru peekonikastmega. Mina muuseas kastmete tegemisel jahu ei kasuta. Hakin sibula-küüslaugu peeneks, lisan soola-pipart-midaiganes, praen võis kergelt läbi, valan sortsu valget veini peale ja lasen vaikselt alkoholil välja aurustuda. Kui valmis, panen potti ootama. Praen lihakraami ka läbi (seekord siis peekoni) ja lisan potti. Pott tulele, sorts kuuma vett peale ja pakk vahukoort otsa. Lasen vaiksel tulel podiseda kuni kogu kupatus veidi paksemaks keenud on. Ja valmis! Nii lihtne, aga nii hea. 
Meie siin väga pirtsakad ei ole, et lõunaks ja õhtuks sama söök olla ei võiks. Vahel kui aega ja viitsimist on, siis teen muidugi õhtusöögiks midagi uut, et veidi vaheldust oleks. Aaaga enamuse ajast sööme siiski seda, mis juba valmis tehtud ja ainult soojendamist nõuab. Seega sõimegi arvatavasti (ei mäleta enam nii hästi) esmaspäeva õhtul sama, mis lõunal ja etteruttavalt mainin ära, et seda süsteemi tegime me ka teistel õhtutel.
Kuna juba esmaspäev nuputamist nõudis, siis teisipäeva lõunal tuli veelgi rohkem ajusid ragistada. Leidsin sügavkülmast pooliku karbi kanafileed ja külmkapis konutas poolik brokkoli. Riisi oli mul ka ja nii sündiski mingisugune lõunane leiutis. Lõikasin kanafilee väiksemateks tükkideks ja panin marinaadi. Marinaadi sisse läks sorts ketšupit, sojakastet, mett, purustatud küüslauku, tšillipulbrit, seesamiseemneid ja ingveripulbrit. Jätsin selle tõmbama kuniks hakkisin väiksemateks kuubikuteks ühe porgandi ja tükeldasin brokkoli. Mul on olemas siuke leiutis nagu aurutamiskorv (ma loodan, et see on õige sõna) ja see on mega tänuväärne leiutis! Aurutasin porgandikuubikud ja brokkoli, keetsin juurde riisi. Lasin pannil õli kuumaks ja viskasin kana koos marinaadiga küpsema. Kui kana valmis tundus olevat, viskasin pannile ka aurutatud juurikad. Lisasin veel peotäie külmutatud herneid ja segasin läbi. Viimaks valasin peale veel pool purki kookospiima ja lasin veidi podiseda kuni kõik valmis tundus olevat. Taaskord - kerge ja maitsev.
Teisipäeval tegime oma nädala ostud samuti ära, nii et ülejäänud nädalal enam pead murdma ei pidanud, et mida söögiks teha. Poes käin ma nimelt nimekirjaga ja terve nädala menüü mõtlen ma samuti varem valmis. 
Ma tükk aega mõtlesin, et kas lisan selle pildi siia. Miks? Sest mul on enda pärast häbi kui palju tarbetut pakendit ma igal nädalal koju tassin. 😒
Kolmapäev oli meie kodus supipäev. Valituks osutus frikadellisupp, mis on alati kindlapeale minek. Frikadelle Rumeenias poest osta ei saa ja need veeretasin ma ise valmis. Pole õnneks eriline kunst! Frikadellid keedan ma muuseas valmis eraldi potis, sest mulle ei meeldi kui supp väga häguseks läheb. Rõve mu meelest. 😄
Supi sisse sai peale frikadellide veel kartul, porgand, hernes ja lillkapsas. Puljongit ma nullist ei keetnud, vaid kasutasin mingisugust puljongipulbrit. Ise lisasin maitseks veel ühe terve sibula, terapipart ja loorberilehti. Peale tilli ja soovi korral hapukoort (ma ise panen hapukoort vaid punasele supile, mingi lapsepõlvest kaasa tulnud asi).
Õhtul realiseerisin ära paki Juubeli tordipulbrit, mis kapis oma aega ootas. Kuna ma tavalist kohupiimakooki teha ei tahtnud, siis tegin väikesed koogikesed hoopis muffinipannis valmis. Retsept on nähtav SIIT. Sõime koos jäätisega.
Ma ükspäev vaatasin mingisugust videot kus inimesed sõid kanatiibu vürtsika kastmega ja peale seda ei saanud ma enam neid kanatiibu peast välja! Egas midagi, tuli ise marinaad kokku klopsida ja kanakesed ahju panna. Meie neljapäevane menüü - kanatiivad vürtsikas marinaadis ja värske salat. Marinaad oli peaaegu samasugune kui see, mis ma teisipäeval tegin. Lihtsalt tšillipulbrit lisasin ma veidi rohkem. Lasin kanatiibadel üleöö marinaadis seista, seejärel ahjus küpseda ja valmis nad olidki. Salatisse läks mingisugune rohelisesegu, kirsstomateid, kurki ja avokaadot. Kastmeks pisut oliivõli, sidrunimahla ja pipart. 
Kuna tänane hommik meil mõlemil vaba oli tuli seda suurt sündmust tähistada - eks ikka pannkookidega. Olen juba korduvalt rääkinud, et eelistan väikeseid pontsakaid pannkooke iga kell ülepannikookidele. Jah, valmistamiseks kulub veidi rohkem aega, aga tulemus on kindlalt seda väärt. 
Sõime neid kalamarja, sibula ja hapukoorega ning magusavalikus oli katteks moos, kondendspiim ja keedetud kondenspiim (ma arvan, täpset vastet ei tea).
Lõunasöögiks aga lihtsamast lihtsam ehk makarontšikud hakklihakastmega! Ma ei tea millal ma viimati sellist asja nagu hakklihakastet tegin üldse, aga minuarust on see nii hea. Olin veits ajanappuses ja kaste ei saanud nii paksuks keeda kui võinud oleks, aga pole hullu, sest maitses sellegipoolest hästi. ☺️
Selline see meie nädalamenüü seekord sai - ei midagi uhket, vaid täiesti tavalised ja lihtsad kodutoidud. Kuna täna reede on, siis hakkan vaikselt juba mõtlema, mida uuel nädalal menüüsse lisada. Hetkel on mõttes ainult üks retsept, mille järgi isu on. Eks tuleb veidi blogisid ja retsepte sirvida ning saabki jälle uus plaan paika.
Täna õhtul saab meie nädalane kodus söömise rodu lõpu, sest läheme õhtul tai restorani. Olen seal enne ühe korra käinud ja see oli lihtsalt nii autentne ning mõnus koht. Nina jooksis muidugi stabiilselt, sest nagu öeldud - autente koht ja vürtsidega kokku ei hoitud. 😄 lippangi nüüd pessu, et õhtul kaunis ja ee.. puhas välja näha.

2 kommentaari:

  1. Anonüümne2/10/19

    Väga hea postitus! Sain mitu head ideed :)

    VastaKustuta
  2. Anonüümne8/10/19

    Jah, mina ka väga kiidan.

    VastaKustuta