teisipäev, 12. november 2019

Appi, ma saan kolmkümmend!

Astusin ükspäev vannist välja ja nikastasin suure varba ära. Nagu.. mida asja!? Niimoodi valusalt ikka, et varvas sinine ja puha. Kas nii hakkabki nüüd olema? Kahe kuu pärast saan ma nimelt kolmkümmend ja eks siit saab see tervis ainult allapoole vedama hakata. 😄
Issarist, 30! Mina, väike Liinuška, kes ikka vahel sõrmede peal loeb ja kui ema helistab, siis kõne alustuseks "Tsau, emme!" ütleb? Ei mahu pähe!
Vähemalt hakkasin täna sünnipäeva planeerimisega peale ja praeguseks on juba peaaegu kõik paigas. Üle ma stressata ei kavatse, küll kõik laabub. Kui juba pulmad korraldatud said, siis mis see juubelipeo korraldamine ära ei ole. Üks, mis ma pulmade korraldamisega selgeks sain oli see, et professionaale peab usaldama. Selgita oma visioon ära ja lase inimestel rahus oma tööd teha. Eesti on siiski nii väike riik, et keegi endale ebapädevust lubada ei saa ning seetõttu on teenusepakkujate tase pigem kõrge. Või vähemalt nende teenusepakkujate oma, kellega mina koostööd teinud olen.
Ma hakkasin praegu mõtlema, et olen juba poolteist aastat abielus olnud, aga ega ma ju tegelikult väga pulmade organiseerimisest-planeerimisest suurt rääkinud ei olegi.. ega ma ei tea kas kedagi huvitakski! Aga kui huvilisi leidub, siis räägin heameelega, andke aga teada.
Uudist kah - kuna mind peale käesolevat nädalat sellel aastal tööl enam vaja ei lähe ja ma varem puhkusele saan, siis otsustasime Martiniga, et mina tulen varem Eestisse ja hakkan meie korterimüügiga tegelema. Ja see varem Eestisse on juba tuleval nädalal! Seoses sellega saan ma üle viie aasta (!!!) oma vanaema sünnipäevale minna. Saate aru, minu jaoks on see jumala suur asi! 
Meie majas on sel nädalal lihavaba nädal. Vaatasime Netflixist "Game Changersi" filmi ja saime sellest nii palju motivatsiooni, et otsustasime veidi katsetada. Eriti põnev oli see Martini jaoks, kes nagu filmis olevad persoonidki, profispordiga tegeleb. Päris vegantoitude juurde me läinud ei ole, aga liha pole samuti puutunud. Pole nagu puudust ka tundnud. Minujaoks see samas eriline muutus ei ole ka, sest suur lihasõber pole ma iialgi olnud. Usun, et igale inimesele ei sobi kõik asjad ja minule ei sobi liha. Pärast lihasöömist on alati nii vastik täissöönud ja raske olla kuidagi.. no ei meeldi see tunne mulle!
Niisiis tegingi eilseks hommikuks spinati ja fetaga omletti (meenus just, et seal juures oli veidi lõhet, aga seda ainult sellepärast, et see oli pühapäevast alles ja toitu me siin ei raiska), lõunaks wrappe ja õhtuks seeneseljankat. Kõik nad olid ülimaitsvad! 
Täna aga tegin juba valmis oma lemmiku banaanileiva ja õhtuks valmistan kuskussi kikerherneste, suvikõrvitsa ja paprikaga. Ja hummusega. Ja äkki millegagi veel, sest kapp on juurikaid täis. 
See pilt on ilmselgelt varasemast ajast kui lihasöömine veel teemas oli. 😄 käisime oma prantsuse sõprade pool raclette'i söömas ja drinkidel. 
Lisaks sellele, et ma varba ära nikastasin on mul veel külmetus kah! Ma muidu ei joo peaaegu iialgi teed, aga pühapäeval jõin. Asi peab ikka tõsine olema. 
Mis sordid need veel on!? Minu lapsepõlves oli küll ainult punane ja roheline Pringles saadaval. Samas oli see ju mingi KAKSKÜMMEND aastat tagasi ka. 😄


kolmapäev, 6. november 2019

Eestimaa eluke

"Pühaissaristivägi," ütles Ott kui ta tuppa ei saanud ja sedasama ütlen mina ka, sest just nii raske on peale pikka pausi jälle uue postitusega alustada. Pühaissaristivägi noh!
Käisin ju vahepeal kaks nädalat Eestis. Martiniga koos sõitsime öösel lennujaama, kobisime eraldi lendude peale (üks lendas Frankfurti ja teine Varssavisse) ja lõunal saime jälle Tallinnas kokku. Siuke tavakas rännumehe eluke. Aga kui te mind Instagramis jälgite, siis te juba teate seda nii kui nii. Ja kui veel ei jälgi, siis hakake julgelt (@liinajohannson). Ma ausalt olen üsna normaalne inimene. 😄
Eestis läks aeg seekord erakordselt kiirelt. Sain veidi pere-sõpradega aega veeta, sõbrannale kihlumise puhul üllatuse korraldada, käisin esimest korda elus Comedy Estonia show'd vaatamas, ühe korra kinos ja, et te ei arvaks, et mu ja Martini suhe koguaja üks trall ja tagaajamine on, siis isegi seda aega leidsin, et ennast tema pärast seaks vihastada.  Näete, kõike jõudsin! 😄 Enamuse ajast võttis aga enda alla meie Eesti kodu müügiks valmis sättimine. Üks päev elektrik, teine päev tehnik ja nii need päevad õhtusse veeresidki.
Kuna mul kõik enam täitsa selgelt meeles ei ole, siis panen siia meenutuseks mõned pildid, mis mul telefonis on. Teil ka toredam mu pajatusi lugeda.
Sõbranna kihlumisest siis kõigepealt. Pidime minema eelpool nimetatud Comedy Estoniale või noh, nii vähemalt teadis sõbranna. Kutsusime ta veidi varem kohale ja talle üllatuseks olime talle väikese laua teinud. Et te ei arvaks, et me seal ainult krõpse sõime, siis toitudega pilti mul tegelikult ei olegi. Aga krõpsud ei olnud mitte vähem tähtsad! Pruudi lemmikud siiski. Ja krõpsude keskel olev tordikaunistus on spetsjomm relvadega pruutpaar, sest ka päriselus on tulevased pruut-peigmees politseitööga seotud ja läbi selle ka tegelikult üldse tuttavaks saidki. 
Show'le läksime hiljem ikka muidugi ka ja minusugune kes muidu ainult enda naljade peale naerab, naeris seekord isegi teiste inimeste naljade peale. 😄 mõni esineja oli mu jaoks muidugi tiba liiga ropp või äkki on mul lihtsalt pulk p*rses, ega ei tea. Ümberringi osad naersid, osad mitte.. ma lihtsalt vahepeal ei teadnud kuhu vaadata. 😄
Need pildid on aga hoopiski sõbranna sünnipäevast. Teemaks oli "Havana" ehk palju lilli ja palju värve. Lill mu juustes on muuseas üks paberlilledest, mis meie pulmapäeval seinakaunistuseks oli. 
Tähetahvel Kukupesast.
Vaadake vaid kui originaalne ma wifi-parooli jagamisega olen, hahaa! Põhiline probleem tähetahvlit kasutades on mu arust alati see, et kas tähtedest ikka välja tuleb. Vahel peab mingeid imelikke sõnu leiutama, aga vahel joppab. Seekord läks õnneks. 
Teisel pildil olevad kuivatatud lilled on samuti Kukupesast ostetud ja need meeldivad mulle nii-nii kohutavalt! Sobivad vist igasse ruumi kuhu vähegi mahub.
Vot sellised lood. Nüüd aga kenasti Bukarestis ja tavarutiini juures tagasi. Siin ei ole soojad ilmad veel kusagile kadunud ja alles eile oli väljas 24-kraadi. Mind see suvesoojus aga ei heidutanud, sest õhtusöögiks tegin ma Eestist kaasa toodud verivorste. 😄 hapukapsaid  leidsin ma poest ka ja muuseas keetsin ma neid täitsa esimest korda elus iseseisvalt. Tulid nagu päris!